3-15-1359/26 · 3-15-1359/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 07.07.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1359 Haldusasi M.V.i kaebus Tallinna linna kohustamiseks tagastama 09.03.2015 hoiatuse nr 1512899/00070 alusel tasutud sunniraha 1000 eurot; 26.03.2015 hoiatuse alusel sunniraha summas 3000 eurot rakendamise keelamiseks ja täitmisavalduse tagasivõtmiseks kohustamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse 13.05.2015 korralduse nr 743-k (vaideotsus) tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja – M.V., volitatud esindaja Agne Koks Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Merike Kraam Asja läbivaatamise vorm Istungil, Tallinnas 28.06.2016 Resolutsioon 1. Kohustada vastustajat 01.06.2015 täitmisavaldust tagasi võtma. 2. Kohustada vastustajat tagastama kaebajale 09.03.2015 hoiatuse nr 1512899/00070 alusel tasutud sunniraha 1000 eurot 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 3. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse 13.05.2015 korraldus nr 743-k. 4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõiv 15 eurot. Muus osas jätta kaebaja menetluskulu taotlus rahuldamata. 5. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 08.08.2016 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioon- kaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.V. taotles 19.12.2014 projekteerimistingimused abihoone rekonstrueerimiseks, mis väljastati talle 23.01.2015.

2. 23.02.2015 tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) kaebajale ettekirjutuse nr 1512899/00070 nõudega peatada koheselt ebaseaduslik ehitustegevus ning hoiatuse kohaldada ettekirjutuse täitmata jätmisel sunniraha 1000 eurot. Ettekirjutuse kohaselt tuvastati 22.02.2015 välise paikvaatluse käigus, et xxxxxxxxxx toimub ehitustegevus – rekonstrueeritakse majandushoonet (soojustati, muudeti avatäiteid). Ettekirjutuses selgitati, et ehitustegevuse jätkamiseks tuleb esitada väljastatud projekteerimistingimustele vastav projekt ja taotleda ehitusluba.

3. 09.03.2015 hoiatusega määras TLPA tasumisele sunniraha hiljemalt 14.03.2015, kuna ebaseaduslik ehitamine 08.03.2015 toimunud ülevaatuse kohaselt jätkus ning tegi uue hoiatuse 23.02.2015 ettekirjutuse täitmata jätmisel sunniraha määramiseks summas 3000 eurot. 26.03.2015 hoiatusega määras TLPA sunniraha 3000 eurot tasumisele hiljemalt 31.03.2015, kuna ebaseaduslik ehitustegevus 22.03.2015 toimunud ülevaatuse kohaselt jätkus ning määras uueks sunniraha suuruseks 5000 eurot.

Sunniraha 1000 eurot tasus M.V. 30.04.2015. Sunniraha 5000 euro osas ei ole täitmisavaldust esitatud ning see ei ole kaebuse esemeks.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 28.05.2015 M.V.i kaebus järgmistes nõuetes: - tühistada 13.05.2015 vaideotsus ja rahuldada vaie; - tuvastada 09.03.2015 hoiatuse õigusvastasus; - keelata 26.03.2015 hoiatuse alusel sunniraha rakendamine. Kohus jättis 29.05.2015 määrusega kaebuse käiguta ning määras tähtaja kaebuse nõuete korrigeerimiseks.

5. Kaebaja esitas 04.06.2015 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, millest tulenevalt ta taotleb: - Tallinna linna kohustamist tagastama 09.03.2015 hoiatuse nr 1512899/00070 alusel tasutud sunniraha 1000 eurot; - 26.03.2015 hoiatuse alusel sunniraha rakendamise keelamist; - Tallinna Linnavalitsuse 13.05.2015 korralduse nr 743-k (vaideotsus) tühistamist.

28.06.2016 kohtuistungil täiendas kaebaja kaebust paludes vastustajat kohustada täitmisavaldust (3000 euro osas) tagasi võtma.

6. Tallinna Halduskohtu 14.07.2015 määrusega peatas kohus esialgse õiguskaitse korras 01.06.2015 täitmisavalduse alusel läbiviidava täitemenetluse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja seisukohad:

7.1. Kaevatavat ettekirjutust ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kaebaja avastas ettekirjutuse oma meili postkastist alles 27.03.2015, mistõttu ei olnud kaebaja teadlik kohustusest ehitustegevus peatada. 13.02.2015 kuni 27.03.2015 ükski linnaametnik temaga ei suhelnud.

3

7.2. Kaebaja ei ole andnud nõusolekut saada selle menetlusega seotud ameti kirju e-posti teel, seega ei saa sellisel viisil ettekirjutust kättetoimetatuks lugeda. Kättetoimetamist peab tõendama vastustaja.

7.3. Ettekirjutus oli ilma digitaalallkirja ja -templita.

7.4. Kaebaja täitis ettekirjutuse koheselt kui sellest teada sai ehk 27.03.2015, peatades ehitustegevuse. Kaebaja tasus sunniraha 1000 eurot 30.04.2015.

7.5. Sunniraha määramine 3000 euro suuruses summas on ebaproportsionaalne arvestades, et kaebaja on kodune paljulapselise pere ema, kelle sissetulekuks on lastetoetused. Kaebaja soovis korrastada olemasoleva räämas hoone, mis linnapilti ei kaunistanud. Seetõttu on nii suures summas sunniraha määramine põhjendamatu.

7.6. Kaebaja ei usu, et järelevalve teostaja käis kontrollimas 22.02, 08.03 ja 22.03.2015, kuna ta oleks seda märganud. Tegemist oli pühapäevadega. Samuti jääb arusaamatuks, miks ei saanud siis üle anda ettekirjutust. 08.03.2015 oli kaebaja kogu perega krundil toimetamas. Kaebaja ei saanud seega mingeid selgitusi jagada.

7.7. Samuti ei ole õige väide, et juba 18.12.2014 teavitati ehitustegevuse peatamise vajadusest, kuna alles 13.02.2015 alustas kaebaja lagunenud kõrvalhoone rekonstrueerimisega. 18.12.2014 alustatud järelevalvemenetlusel ei ole seost majandushoone järelevalvemenetlusega ning sellel visiidil majandushoonest juttu ei olnud, vastasel juhul oleks ka selles osas järelevalvemenetlust alustatud.

8. Vastustaja seisukohad:

8.1. M.V. on xxxxxxxx asuva kinnistu 4/8 kaasomandi omanik. Kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta sõlmitud kinnistu kasutuskorra kokkuleppe kohaselt kuulub temale ka kinnistul asuv majandushoone.

8.2. 23.02.2015 koostas TLPA M.V.ile ettekirjutuse nõudega peatada koheselt xxxxxxxxx krundil asuva abihoone rekonstrueerimise ehitustööd. Amet tuvastas 22.02.2015 välise paikvaatluse teostamise käigus, et rekonstrueeritakse majandushoonet ja ehitusluba ei ole. Amet hoiatas M.V.i, et ettekirjutuse mittetäitmisel rakendatakse ettekirjutuse saaja suhtes sunniraha summas 1000 eurot. 09.03.2015 koostas amet M.V.ile hoiatuse nr 1512899/00070, kuna 08.03.2015 toimunud ülevaatusel tuvastati, et majandushoone ehitustöödega on jätkatud. Samas määrati ettekirjutuse mittetäitmisel sunniraha uus suurus – 3000 eurot. 18.03.2015 edastas amet kohtutäiturile sunniraha sissenõudmise avalduse ettekirjutuses määratud suuruses. 26.03.2015 koostas amet M.V.ile järgmise hoiatuse nr 1512899/00070, kuna 22. 03.2015 toimunud ülevaatusel tuvastati, et majandushoone ehitustöödega on jätkatud. Hoiatusega otsustas amet rakendada sunniraha summas 3000 eurot (vabatahtliku tasumise aega kuni 31.03.2015) ning määras sunniraha uues suuruses – 5000 eurot.

8.3. Ameti ehitusosakonna peaspetsialist Heli Märtson kontrollis esmakordselt 18.12.2014 ühelt kaasomanikult laekunud kaebuse tõttu xxxxxxxxxxx elamus kaebajale kuuluvate korterite kokkuehitamisega seonduvat ning tuvastas ehitusseaduse nõuete rikkumise (selle kohta koostas amet 06.01.2015 kaebajale ettekirjutuse nõudega esitada ametile ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus). Ülevaatuse käigus ilmnes ühtlasi, et alustatud on ka kinnistul asuva majandushoone rekonstrueerimistöödega. Soojustatud oli vundament.

4

Ülevaatuse juures viibis M.V. ja M. H. (isik, kellel on teadaolevalt kaebajaga ühine majapidamine). M.V.i teavitati H. Märtsoni poolt suuliselt ülevaatuse käigus, et abihoone edasine rekonstrueerimine tuleb peatada kuna puudub ehitusluba hoone rekonstrueerimiseks. H. Märtson soovitas kaebajal taotleda ametilt projekteerimistingimused. Ülevaatusele järgneval päeval, 19.12.2014 esitas M.V. ametile projekteerimistingimuste taotluse abihoone rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Amet väljastas projekteerimistingimused PT216970 23.01.2015. Seega kaebaja oli algusest peale teadlik oma ebaseaduslikust ehitustegevusest.

8.4. 22.02.2015 teostas amet uue ülevaatuse, mille käigus tuvastati, et majandushoone ehitustööd käivad. Hoonet soojustati, avatäiteid oli muudetud, osaliselt oli paigaldatud uued aknad ja osaliselt paigaldatud laudvooder. Ülevaatuse hetkel teostas ehitustöid kaks ehitajat. Palve peale kutsuda välja omanik tuli toast ülevaatuse juurde M. H. Ehitustegevus peatati suuliselt ehitajate ja M. H. juuresolekul. Hilisem vestlus toimus toas, kus selgitusi andsid M.V. ja M. H. Järelevalveametnik selgitas veelkord, et ehitamiseks peab olema ehitusluba ning teavitas ka kirjaliku ettekirjutuse peatsest vormistamisest ja asjaolust, et ettekirjutuse täitmist kontrollitakse. Samas teatati kaebajale, et ettekirjutuse mittetäitmisel võib rakendada korduvalt sunniraha, mille ülemmäär füüsilisele isikule on 6400 eurot. M.V. ja M. H. selgitasid, et projekteerimistingimused on ameti poolt väljastatud. Kaebaja märkis, et projekteerimistingimustes toodud nõuded on liiga suured ja ehitusprojekti vormistamine võtaks palju aega. Edasise ehitamise põhjenduseks tõi kaebaja, et ehitaja leidmine on raske ja kuna õnnestus leida ehitaja ning ehitusmaterjal on olemas, siis ka jätkati ehitamist. Samuti lisas kaebaja, et kui praegu ehituse peatada, siis hiljem ei pruugi ehitajaid enam leida.

8.5. 23.02.2015 ettekirjutus nr 1512899/00070 edastati kaebajale e-postiga ja tähitult postiga. Tähtkiri tagastati ametile seoses hoiutähtaja möödumisega. Ehitustööde jätkumine tuvastati 08.09.2015. 09.03.2015 koostas amet hoiatuse nr 1512899/00070. Hoiatus saadeti e-postiga ja tähitult postiga. Tähtkiri tagastati ametile seoses hoiutähtaja möödumisega. 22.03.2015 kontrollis järelevalveametnik uuesti ettekirjutuse nõude täitmist ja tuvastas ehitustöödega jätkamise. 26.03.2015 koostas amet hoiatuse nr 1512899/00070, mis saadeti e- postiga ja tähitult postiga.

8.6. Kaebaja seisukoha suhtes, et tema ei ole andnud nõusolekut haldusaktide saatmiseks elektrooniliselt märgib vastustaja, et ehitustegevuse peatamiseks on kõige kiirem ja eesmärgipärasem saata koostatud haldusaktid e-postiga. M.V. on 07.12.2014 ametile saadetud e-kirjas teinud ettepaneku lahendada küsimused e-posti teel. Samuti nähtub kirjavahetusest, et kaebaja kasutab e-posti piisava sagedusega (kirjad 7, 16, 18 ja 21. detsembrist 2014). Veelkord on kaebaja väljendanud 16.12.2014 ametile saadetud e- kirjas soovi suhelda e-posti teel. Nagu nähtub kohtule esitatud kaebusest, siis on M.V. sama hotmaili aadressi märkinud ka menetlusposti aadressiks, millest võib loogiliselt järeldada, et just see on aadress, mida kaebaja peamiselt kasutab. Postipoisi logi kannetest on näha, et kõik dokumentide saatmised on õnnestunud.

8.7. Kaebaja seisukohaga, et haldusaktid ei ole talle õigeaegselt teatavaks tehtud ja seetõttu ei ole ta saanud neid temast mitteolenevatel põhjustel täita, ei saa nõustuda mitmel põhjusel. Ülevaatuste käigus tehtud suuline korraldus ehitustegevuse peatamiseks pidi olema kaebajale arusaadav ja kohustuslik. Kaebaja taotles peale suulist hoiatust ka projekteerimistingimused. Amet on edastanud haldusaktid nii elektrooniliselt kui paberkandjal tähitud postiga kaebaja elukoha aadressile. 18.12.2014 ja 22.02.2015 teostatud ülevaatuste käigust oli kaebaja teadlik, sest siis anti talle ka suuline korraldus ehitustegevuse peatamiseks ning 22.02.2015 paikvaatluse käigus teatati samuti suuliselt ettekirjutuse tegemisest.

5

8.8. Kuna ettekirjutuses oli nõude mittetäitmisel hoiatus sunniraha rakendamise kohta, siis pidi kaebaja olema teadlik, et nõude mittetäitmisel rakendatakse sunniraha. Ettekirjutuse adressaat saanuks vältida sunniraha rakendamist, täites ettekirjutuse nõuet. Kaebaja väide, et ta ei saanud ettekirjutust ja hoiatusi temast mitteolenevatel põhjustel täita, on alusetu, kuna ehitusloata ehitamise keeld tuleneb seadusest ning kehtib kaebajale ka ilma ettekirjutuseta. Lisaks on järelevalveametnik seda kaebajale kohapeal selgitanud ja keelanud edasise ehitamise. Ülevaatuste toimumine on tõendatud kohapeal tehtud fotodega, samuti kaebaja poolt projekteerimistingimuste taotluse esitamisega majandushoone soojustamiseks ja rekonstrueerimiseks järgmisel päeval peale esimese ülevaatuse toimumist.

8.9. Tulenevalt vastustaja poolt esitatud materjalidest tuleb lugeda tõendatuks, et kaebaja on rikkunud ehitusseaduses (EhS) § 29 lg 1 p 1 sätestatud ehitise omaniku kohustust tagada ehitusloa olemasolu enne ehitamise alustamist. Vastustajal ei ole põhjust kahelda ametniku selgituses, mille kohaselt tegi ta 22.02.2015 toimunud ülevaatusel kaebajale (kahe töömehe ja M. H. juuresolekul) suuliselt korralduse peatada koheselt ehitustegevus. Seega on alusetud M.V.i väited, et ta ei saanud ettekirjutust ega vaidlustatud hoiatusi temast endast mitteolenevatel põhjustel täita, kuna ei olnud neist teadlik. Tulenevalt korrakaitseseaduses (KorS) §-s 7 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest ei kasutanud järelevalveametnik 8. ja 22.03.2015 toimunud ülevaatuste käigus õigust siseneda kinnistule. Seda põhjusel, et väravad olid suletud ja krundil inimesi ei liikunud, kaebajaga ei õnnestunud telefonitsi kontakteeruda ning ehitustegevuse jätkumist oli võimalik tuvastada ja fikseerida ka kinnistule sisenemata.

8.10. Kaebaja pretensioonid väidetavate minetuste kohta ettekirjutuse ja vaidlustatud hoiatuste kättetoimetamisel tuleb jätta tähelepanuta kuna käesoleval juhul dokumendi kättetoimetamise nõue ei kohaldu. HMS eristab dokumendi teatavaks tegemist ja kättetoimetamist. Viimane on HMS tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavitamise. HMS § 25 lg 3 ja § 62 lg 1 kohaselt tehakse haldusakt menetlusosalisele üldjuhul teatavaks vabas vormis; dokument toimetatakse kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette nähtud. HMS § 62 lg 2 p 1 kohaselt tehakse haldusakt kättetoimetamisega teatavaks isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi. Tegemist on üldnormiga, mis taandub eriseadusest tuleneva regulatsiooni ees. Vastavaks erinormiks on käesoleval juhul ATSS § 8 lg 1, mille järgi on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Haldusmenetluse käsiraamat (Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2004, lk 312) annab just sellis tõlgenduse kättetoimetamise kohta nagu vastustaja oma vastuses kaebusele on andnud.

Mis puutub kaebaja seisukohta, et elektrooniline kättetoimetamine ei saa olla õiguspärane kuna ta ei ole ühtegi taotlust esitanud ega elektroonilise kättetoimetamisega nõustunud, siis selgitab vastustaja, et HMS § 27 lg 2 sätestatud nõusolekule (elektrooniliseks kättetoimetamiseks) ei ole kehtestatud kindlat vormi. Nõusolek võib olla nii selgesõnaline kui ka olla tuletatav konkreetse haldusmenetluse asjaoludest ja praktikast. Kaebaja 07.12.2014 e-kirjas avaldatud soov lahendada küsimus meilitsi, tuleb lugeda vastavaks nõusolekuks. M.V.i väide, et 07.12.2014 vastus puudutas hoopis teist, juba lahendatud probleemi ei pea paika ja seda põhjusel, et tegemist oli sisuliselt sama riikliku järelevalve menetluse jätkuga ning kaebaja oli teadlik, et amet on alustanud menetlust ka majandushoone rekonstrueerimise suhtes.

6

Haldusakti teatavakstegemine tähendab akti adressaadile reaalse võimaluse loomist akti sisuga tutvumiseks (RKHK asjad nr 3-3-1-49-03; nr 3-3-1-10-04). Vastustaja selgitab, et ettekirjutuse ja vaidlustatud hoiatuste teatavakstegemisel on amet olnud korrektne ning loonud kaebajale küllaldased võimalused haldusaktidega tutvumiseks: amet on edastanud ettekirjutuse ja vaidlustatud hoiatused kaebajale e-posti teel ning saatnud täiendavalt tähtkirjaga tema elukoha aadressile. Samuti on amet teavitanud kaebajat suuliselt omavolilise ehitustegevuse keelust ja vastavasisulise ettekirjutuse tegemisest, ning asjaolust, et ettekirjutuse täitmist kontrollitakse ning et ettekirjutuse mittetäitmisel võib sunniraha rakendada korduvalt. Oluline on, et kaebaja oli teadlik tema suhtes läbiviidavast menetlusest ning oli avaldanud soovi lahendada küsimus meilitsi, ja et kaebusest nähtuvalt jõudsid vaidlustatud aktid ka vaide esitaja e-postkasti kohale. Samuti on oluline, et M.V. oli enda kinnitusel kõnealusel perioodil kodune, mistõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et tal oleks esinenud temast endast mitteolenev takistus tutvuda tema elukoha aadressile saadetud tähtkirjadega. Kaebajat teavitati ehitustegevuse peatamise vajadusest 18.12.2014 ning vastavasisuline korraldus tehti talle suuliselt teatavaks 22.02.2015. Vastavalt HMS § 55 lg 2 teisele lausele võib haldusakti edasilükkamatu korralduse tegemiseks anda muus (mittekirjalikus) vormis. Käesoleval ajal on vaidlusalune hoone hoolimata keelust ja ehitusloa puudumisest valminud.

8.11. Samuti tuleb jätta tähelepanuta kaebaja väide, et tema on jäänud tulenevalt sunniraha määramisest üliraskesse majanduslikku olukorda. Esiteks ei ole paljulapselisus seadusevastast käitumist õigustav asjaolu ja teiseks – kui kaebaja jaksas palgata kaks ehitajat ja osta ehitusmaterjali majandushoone rekonstrueerimiseks, siis ei saa olukorda kaebaja majanduses kindlasti mitte üliraskeks lugeda. Samuti ei ole leebeim meede – ettekirjutus ilma sunnirahata – kaebaja tegevusele mingit mõju avaldanud. Ka 1000 eurose sunniraha määramine ei ole kaebaja tegevusele mõju avaldanud. Isik ei ole ka senini esitanud ühtegi tõendit oma majanduslikult ülikeerulise olukorra kohta. Kaebaja ei ole ka otsustaja selle üle, milline ehitis linnapilti kaunistab või kuidas see ümbruskonda sobib. Sellele annavad hinnangu ameti ametnikud projekteerimistingimuste ja ehitusprojekti kaudu.

8.12. Kaebaja on saanud kasutada ärakuulamisõigust objektil toimunud ülevaatuste käigus.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

10. Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud täitedokumendiks olevat 23.02.2015 ettekirjutust (tlk 20 pöördel – 21). Kaebaja on pidanud ettekirjutust seega õiguspäraseks ja on selle kaebuse kohaselt täitnud 27.03.2015. Käesolevas asjas on vaidlus selles, millal kaebajale 23.02.2015 ettekirjutus teatavaks tehti ehk kas sunniraha hoiatuste tegemise ning sunniraha täitmisele saatmise ajal (18.03.2015 ja 01.06.2015 täitmisavaldused) oli tegemist kehtiva ettekirjutusega, mis oli täitmata. Seega on vaidluse all sunniraha kohaldamise õiguspärasus. Samuti on kaebaja pidanud sunniraha suurust ebaproportsionaalseks ning leidnud, et ärakuulamisõigust ei tagatud ning haldusaktide teatavakstegemisel on rikutud vorminõudeid.

11. Sunniraha kohaldamine hõlmab hoiatamist ja sunniraha rakendamist.

Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 10 lg 1 kohaselt tuleb sunniraha määrata hoiatuses.

7

Haldusorgan on hoiatusi pidanud haldusaktiks. Haldusorgan on lisaks ettekirjutuses sisaldunud hoiatusele teinud 09.03.2015 korduva hoiatuse 1000 euro suuruse sunniraha tasumiseks (tlk 19) ning 26.03.2015 3000 euro tasumiseks (tlk 19 pöördel). Kohus käsitleb hoiatusi menetlustoimingutena, kuna need üksinda ei saa olla sunniraha rakendamise vältimatuks aluseks (vt ka RKHK lahend nr 3-3-1-72-14) ega ole seetõttu pidanud vajalikuks kaebuse täiendamist hoiatuste tühistamise taotlustega.

12. Puudub vaidlus, et 23.02.2015 ettekirjutusega pandud kohustuseks, mille täitmata jätmise eest tehti sunniraha hoiatus, oli ehitustegevuse peatamine xxxxxxxxxx majandushoone rekonstrueerimisel (ettekirjutus, tlk 20 pöördel).

ATSS § 2 lg 1 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib sunnivahendit rakendada kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt. ATSS § 3 lg 2 kohaselt, sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena. Ka Riigikohus on leidnud (RKÜKo 17.12.2013 lahend asjas nr 3-2-1-4-13), et kehtiva õiguse kohaselt ei ole seadusandja kohtutäituri kohaldatavat sunniraha käsitanud mitte karistuse, vaid sunnivahendina. Kohtutäituri kohaldatav sunniraha on reguleeritud täitemenetluse seadustikus, kuid on võrreldav asendustäitmise ja sunniraha seaduses reguleeritud haldusülesannete täitmisel kohaldatava sunnirahaga (ATSS § 10). Sunniraha võib kohustatud isikule määrata siis, kui isik oma kohustust ei täida ja kuni ta seda ei täida.

Seega tuleneb nii kehtivast õigusest kui kohtupraktikast, et sunnivahendit saab rakendada kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni, antud juhul ehitustegevuse peatamiseni.

Kaebaja taotlus 26.03.2015 hoiatuse alusel sunniraha summas 3000 eurot rakendamise keelamiseks ja täitmisavalduse tagasivõtmiseks kohustamiseks.

13. Kuna tunnistaja H.Märtsoni ütlustega on tõendatud, et ettekirjutus oli pärast 27.03.2015 täidetud on ilmne, et peale seda kuupäeva ei saanud sunniraha enam rakendada. Seega ei olnud sunniraha (summas 3000 eurot) täitmisele saatmine eeltoodud alustel õiguspärane.

Vastustaja on selles osas kaebuse kohtuistungil õigeks võtnud (HKMS § 159) ning õigeksvõtt on protokollitud (tlk 131). Kohtuistungil kinnitas vastustaja, et asjassepuutuv täitmisavaldus on kohtutäituri menetluses. Kohus peab kaebaja eesmärgi saavutamiseks piisavaks täitmisavalduse tagasivõtmiseks kohustamist ja tõlgendab vastavalt kaebaja nõuet. Kohus rahuldab selles nõudes kaebuse (HKMS § 159 lg 1) ning kohustab vastustajat 01.06.2015 täitmisavaldust tagasi võtma (HKMS § 5 lg 1 p 2).

Kaebaja taotlus Tallinna linna kohustamiseks tagastama 09.03.2015 hoiatuse nr 1512899/00070 alusel tasutud sunniraha 1000 eurot.

14. Kui sunniraha on tasutud ning selgub raha tasumise alusetus saab kaebaja nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist HKMS § 37 lg 2 p 5 ja riigivastutuse seaduse § 11 lg 2 alusel. Puudub vaidlus, et käesoleval juhul on kaebaja 30.04.2015 tasunud sunniraha summas 1000 eurot.

Selle taotluse lahendamisel omab tähtsust, millal hakkas kehtima 23.02.2015 ettekirjutus. HMS § 60 lg 1 kohaselt on täitmiseks kohustuslik ja loob õiguslikke tagajärgi üksnes kehtiv haldusakt.

8

14.1. Kaebaja väidab, et sai kaevatava ettekirjutuse, milles sisaldus ka hoiatus 1000 euro suuruse sunniraha osas, kätte 27.03.2015, kui avas on meilikonto. Kaebaja on kohtule esitanud meilikonto ekraanitõmmised (tlk 116-124), millest ei nähtu kaebaja poolt e-kirjade saatmist vahemikus 23.02.2015-09.03.2015 ega vastustaja saadetud e-kirja avamist enne kaebaja väidetavat aega. Kaebaja ei kasuta kaebuses ja kohtuistungil väidetu kohaselt meili tihti ning kaebaja ei ole andnud nõusolekut selles menetluses e-postiga haldusaktide edastamiseks. Samuti ei ole kaebaja väidetavalt kätte saanud postkasti jäetud tähtkirja teateid (ettekirjutuse ja kahe hoiatuse kohta). Kaebaja selgitas kohtuistungil, et ajalehti tal ei käi ning ta ei vaata ka postkasti tihti ning koolilaste poolt võetakse sageli postkastis olevaid materjale ära.

14.2. HMS § 62 lg 2 p 1 kohaselt tuleb koormav haldusakt teha teatavaks kättetoimetamisega. Haldusakti teatavakstegemise viisid on kättetoimetamine (formaalsem viis) ja vabas vormis teatavakstegemine. Kuigi vastustaja viidatud ATSS § 8 lg-s 1 kasutatakse mõistet teatavakstegemine, tuleb kohtu arvates sunniraha hoiatusega koormav ettekirjutus teatavaks teha kättetoimetamisega, kuna tegemist on isiku varalist seisundit (põhiõigust) mõjutava koormava haldusaktiga. Isegi kui selle seisukohaga mitte nõustuda on käesolevas asjas tõendamata ka teatavakstegemine. HMS § 61 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et vormiliselt õigusvastane teatavaks tegemine ei muuda teatavaks tegemist olematuks.

HMS § 26 lg 1 tulenevalt on vastustaja saatnud haldusakti menetlusosalisele väljastusteatega tähkirjaga. Puudub vaidlus, et see aadress, kuhu kirjad saadeti on kaebaja elukoht. Tähtkirja väljastusteade on väidetavalt jäetud kaebaja postkasti (24.02.2015, 10.03.2015, 26.03.2015, tlk 70). Vaidlus on selles, kas kaebaja väljastusteate kätte sai. Vastustaja on saatnud ettekirjutuse HMS §-st 27 tulenevalt kaebajale ka e-postiga (tlk 116) ning vaidlus on selles, kas sellisel viisil kättetoimetamiseks oli kaebaja nõusolek ning millal kaebaja e-kirja kätte sai.

14.3. Teatavakstegemist peab kohtumenetluses tõendama vastustaja ning kohtu arvates ei ole vastustaja tõendanud ettekirjutuse kättetoimetamist ega teatavaks tegemist varem kui kaebaja selle enda väitel kätte sai ehk 27.03.2015.

Riigikohus on 17.02.2016 lahendis asjas nr 3-3-1-80-15 leidnud, et haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Seadusega võib olla kindlaks määratud dokumendi kätte- toimetamise kohustuslik viis. /…/ Kättetoimetamine on haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavitamise. Haldusmenetluse seadus reguleerib muu hulgas elektroonilist kättetoimetamist – HMS § 27 lg 1 järgi saadetakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil ning dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral digitaalne tempel. Riigikohus leidis, et normis viidatu järgimata jätmine (allkirjastamise ja templi osas) tähendab puudustega teatavakstegemist, mis iseenesest ei välista, et haldusakt on teatavaks tehtud.

Riigikohus on 19.12.2007 lahendis asjas nr 3-3-1-75-07 leidnud, et HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja

9

vastu üle antud. Kolleegium on varem märkinud, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest. Kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. mai 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-37-03, p 11; 3. märtsi 2004. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, p 14). Kolleegium rõhutab, et kuigi HMS § 26 lg 3 sõnastusest ei tulene otseselt erisusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetatuks lugemise kohta, on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt. Sama ulatuslik kohustus ei saa aga kehtida füüsilise isiku suhtes. Kui puuduvad tõendid selle kohta, et füüsilisest isikust menetlusosaline on postkasti jäetud väljastusteate kätte saanud, siis ei ole ka alust lugeda, et haldusakti sisu on adressaadile teatavaks tehtud. Füüsiliste isikute puhul ei ole postitöötaja poolt kaebaja postkasti tähitud kirja saabumise kohta teate jätmine võrdsustatav haldusorgani poolt haldusakti teatavakstegemisega. Riigikohtu halduskolleegium on sellele viidanud ka 5. mai 2005. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-12-05 (p 15). Viimatisest lahendist tulenevalt ei saa lugeda asjakohaseks vastustaja poolt viidatud kohtupraktikat haldusakti teatavakstegemise kohta juriidilistele isikutele.

14.4. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebaja andis nõusoleku e-postiga ettekirjutuse teatavakstegemiseks. Vastustaja arvates on nõusolek tuletatav elektroonilisest kirjavahetusest (tlk 96-97). Kirjalikus vastuses kaebusele väitis vastustaja, et majandushoonega seotud ehitusjärelevalvemenetlus oli elamu sanitaarruumidega seotud ehitusjärelevalvemenetluse jätk. Viimatisest väitest vastustaja esindaja istungil loobus.

Kohtu arvates nähtub viidatud elektroonilisest kirjavahetusest, et see puudutas üksnes elamus tehtud ehitustöid. Kohtu hinnangul ei saa teises menetluses antud nõusolek, suhelda seoses gripihooaja ja kahe rinnalapse olemoluga, meilitsi olla laiendatav järgnevale eraldiseisvale ehitusjärelevalvemenetlusele. Nagu käesolevas asjas on ilmnenud, viib selline põhjendamatu laiendav käsitlus tarbetute kohtumenetlusteni. Samuti ei saa võtta eeldusena seda, et inimene, kellel on e-posti aadress loeb e-kirju igapäevaselt. Vastustaja peab tagama selle, et vaidluse tekkimisel oleks võimalik tõendada haldusakti tegelikku kättesaamist (nt adressaadi kinnitus saadetise kättesaamise kohta). Tõendama ei pea seda, et isik on haldusakti sisuga tutvunud. Vastustaja põhjendus, et e-posti teel haldusakti teatavakstegemine on kõige otstarbekam ja kiirem viis on iseenesest õige aga haldusakti õiguspärase kättetoimetamise ja selle tõendamise seisukohast sisutu väide.

Arvestades kaebaja selgitusi kaebuses ja kohtuistungil (kaebaja oli kahe väikelapsega kodune; ei oma televiisorit ega tunne huvi elektroonilistest kanalitest saadava info vastu; peatas ehitustegevuse koheselt kui sai ettekirjutuse kätte; ettekirjutuse ignoreerimine oleks rahaliselt ebamõistlik) ning kaebaja esitatud meilikonto ekraanitõmmiseid on usutav, et ta ei saanud ettekirjutust ja hoiatusi kätte varem tema poolt väidetust ning vastustaja vastupidise tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud ei ole.

Seega ei ole vastustaja tõendanud, et ka elektroonilisel teel oleks kaebaja saanud kohustust sisaldava ettekirjutuse kätte varem kui 27.03.2015.

14.5. Kohus leiab, et haldusorgan ei ole käesolevas asjas tõendanud haldusakti teatavakstegemise seisukohast olulisi asjaolusid. Seega tuleb asuda seisukohale, et haldusakti ei toimetatud kaebajale kätte ega tehtud kaebajale teatavaks enne 27.03.2015, mistõttu ettekirjutus hakkas kehtima märgitud kuupäevast.

10

14.6. Seega ei saanud vastustaja enne 27.03.2015 läbi viia sunnivahendi rakendamist ning vastavad menetlustoimingud olid õigusvastased, sh 1000 euro suuruse sunniraha täitmisele saatmine (18.03.2015).

ATSS § lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

Kaebaja tasus 1000 eurot sunniraha 30.04.2015 (tlk 25) ning peatas ise ehitustegevuse juba 27.03.2015, so koheselt ettekirjutuse saamisel. Seega tasus kaebaja sunniraha küll pärast ettekirjutuse kehtima hakkamist, kuid pärast ettekirjutuse täitmist ehk ajal kui sunnivahendi rakendamine ei olnud enam eesmärgipärane ja lubatav. Seega tasus kaebaja 1000 eurot alusetult.

14.7. Kohus rahuldab taotluse Tallinna linna kohustamiseks tagastada 09.03.2015 hoiatuse nr 1512899/00070 alusel tasutud sunniraha 1000 eurot (HKMS § 5 lg 1 p 5). Kohus peab vajalikuks kohtu kaalutlusõigust võimaldava HKMS § 246 lg 1 rakendamist ja määrab, et kohtuotsus tuleb selle nõude osas täita 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. M.V.i arvelduskonto number on toodud 28.06.2016 menetluskulu taotluses.

Kaebaja taotlus Tallinna Linnavalitsuse 13.05.2015 korralduse nr 743-k (vaideotsus) tühistamiseks.

15. Kuigi vaidemenetluses (tlk 14) ei olnud kõik kaebaja nõuded samad, mis esitati kohtumenetluses ning vaideorgan ei ole lasknud neid korrigeerida, oli vaide eesmärk sama mis kaebuses. Vaideotsusega on vaie jäetud õigusvastaselt rahuldamata eeltoodud sisulistel põhjendustel ning tühistamiskaebus tuleb rahuldada (HKMS § 5 lg 1 p 1).

16. Kaebaja muude väidete (proportsionaalsus, ärakuulamine) käsitlemiseks eeltoodust tulenevalt vajadus puudub.

17. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (tlk 23, maksekorraldus). Samuti on kaebaja esitanud oma esindaja kohtuistungil osalemisega seotud menetluskulu (õigusabikulu) taotluse, arve ja kulude nimekirja (tlk 133-135). Õigusabikulude kaebaja poolt tasumise kohta tõendit esitatud ei ole. Riigikohtu poolt haldusasjades kujundatud pikaajalise praktika kohaselt saab teiselt poolelt välja mõista vaid tegelikult kantud menetluskulusid (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-64-13, nr 3-3-1-54-13 jt). Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv ja muus osas jätta taotlus rahuldamata. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann