1-09-638/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-638

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09 veebruar 2009 a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-638 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Margit Luga Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel Taotlus Leonard Špongoltsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu LEONARD ŠPONGOLTS

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: cxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood 37403234914 RESOLUTSIOON

Jätta Leonard Špongolts tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Leonard Špongolts on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 27.06.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-1081 KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ja karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Pärnu Maakohtu 08.10.2007.a otsusega mõistetud karistuse 11 kuud 10 päeva vangistust suurendamise teel, lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud 10 päeva vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel kuulub ärakandmisele 1 aasta 5 kuud 7 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.07.2008.a

2 (3) ja lõpeb 06.12.2009.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 23.12.2008.a. Leonard Špongolts esitas 28.10.2008.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 15.01.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja elektroonilise valve kohaldamise otsustamiseks. 09.02.2009.a seisuga on Leonard Špongoltsi kandmata karistusaeg 9 kuud 27 päeva vangistust. Leonard Špongolts on varem kriminaalkorras karistatud 10 korral: 1) 03.07.1990.a Järva Maakohtu poolt KrK § 88 lg 3 ja § 139 lg 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 13.12.1990.a Järva Maakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 2 p 2, § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 176 lg 1 järgi 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 3 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 3) 17.06.1992.a Järva Maakohtu poolt KrK § 176 lg 1, § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 197 lg 1 järgi 2 aastat vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 3 aastat vabadusekaotust; 4) 07.03.1995.a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 - § 15 lg 2 järgi 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 5) 27.03.1996.a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, 4 ja § 197 lg 1 järgi 4 aastat vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 4 aastat 2 kuud vabadusekaotust; 6) 13.12.1996.a Saare Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 2 aastat vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 4 aastat 10 kuud ja 14 päeva vabadusekaotust; 7) 28.12.2000.a Saare Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 2 aastat vabadusekaotust; 8) 19.05.2006.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 414 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi 2 aastat vangistust; 9) 25.04.2007.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 1 alusel 2 aastat 3 kuud 18 päeva vangistust; 10) 08.10.2007.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 11 kuud 10 päeva vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Leonard Špongoltsi tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör samuti ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuna Leonard Špongoltsi varasemad katseajad ei ole tulemuslikud olnud. Leonard Špongolts on ennastõigustav, näeb kõiges teiste süüd. Puudub ka kinnipeetava ema kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks korterisse. Kaitsja leiab, et Leonard Špongoltsile võiks anda võimaluse ja ta vabastada, kuna ta on tuleviku suhtes plaanid paika pannud – tal on vabaduses kindel elukoht, võimalus tööle asuda. Samuti on tal olemas lähedaste toetus. Leonard Špongolts on avaldanud valmidust asuda kahjusid hüvitama. Samuti on ta otsustanud katkestada suhted enda vana tutvusringkonnaga, kes on kriminaalkorras karistatud isikud ja narkomaanid. Kriminaalhoolduse näol oleks olemas vajalik tugi kinnipeetavale, mis vähendaks oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. Leonard Špongolts ise leiab samuti, et teda on võimalik vabastada, kuna tal olemas elukoht ema juures ning ta on valmis tegema kriminaalhooldajaga koostööd. Ka loodab ta sõbra abil koheselt erialast tööd saada. Ta on valmis hakkama kahjusid hüvitama. Ta leiab, et eelmise kriminaalhooldusega probleeme ei olnud, tema täitis kõik nõuded, mis olid kehtestatud ja täitis kriminaalhooldaja korraldusi. Ta ei saa aru, miks ametnik nüüd vastupidi väidab – kriminaalhoolduse ajal ametnik ise ei soovinud näha tema dokumente ja ütles, et mingeid probleeme pole. Varasemad suhted kriminaalkorras karistatud isikute ja narkomaanidega ta

3 (3) katkestab – saab aru, et tegemist on saastaga, kellega suhelda ei saa ja on nõus võtma endale ka vastava kohustuse, et selliste isikutega mitte suhelda. Ka on ta valmis läbima erinevaid programme, kui need vajalikud on.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Leonard Špongolts on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Leonard Špongolts on kriminaalkorras karistatud 11-l korral. Hetkel kannab ta karistust korduvate kuritegude eest, millised on toime pandud katseajal. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ta ei täitnud eelmisel katseajal nõuetekohaselt ka talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Peale selle nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et Leonard Špongolts oli tagaotsitav, kuna ta ei ilmunud enda kriminaalasja lahendamisele kohtusse. Kõik eelnev seab kahtluse alla üldse Leonard Špongoltsi sobivuse kriminaalhooldusele. Peale selle leiab kohtunik, et Leonard Špongoltsi poolt ärakantud karistusaeg on hetkel liialt lühike arvestades tema isikut ja toimepandud kuritegude asjaolusid ning ei täidaks karistuse eesmärke. Lisaks märgib kohus, et kohtule esitatud materjalides puuduvad andmed selle kohta, kas elukoht, kuhu Leonard Špongolts kavatseb elama asuda, vastab valveseadme paigaldamiseks vajalikele tingimustele. Kriminaalhooldaja poolt koostatud materjalides on vaid märge, et korter on hooldatud ja korras ning varustatud kõige eluks vajalikuga. Ka ei ole materjalides elukoha omaniku kirjalikku nõusolekut. Justiitsministri 22.02.2007.a määrusega nr 15 kehtestatud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 4 lg 2 p 2 kohaselt on elektroonilise valve kohaldamise eeltingimuseks seadusliku aluse olemasolu elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks. Seega puuduvad elektroonilise valve kohaldamise eeltingimused. Kõige eeltoodu põhjal leiab kohtunik, et puudub alus Leonard Špongoltsi vangistusest vabastamiseks enne tähtaega.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik