3-16-734/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-734 Haldusasi Risti 1 PRKT OÜ kaebus kohustada Rapla Vallavalitsust tegema Risti 1, Uusküla küla, Rapla vald, Kagu-Risti põik-Risti kõnnitee ehituslubade taotluste menetluste lõpule viimiseks vajalikud toimingud kohtu määratud tähtajal ning tuvastada Rapla Vallavalitsuse tegevuse õigusvastasus (viivitus) kõnniteede ehituslubade menetlemisel. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – Risti 1 PRKT OÜ, volitatud esindaja Tuulikki Laesson; Vastustaja – Rapla vald; volitatud esindaja Mikk Lõhmus. Menetlustoimingud Menetluse lõpetamine, kaebuse tagastamine, menetluskulude taotluste lahendamine. Resolutsioon 1. Lõpetada haldusasja menetlus kohustamisnõudes. 2. Tagastada kaebus tuvastamisnõudes. 3. Tagastada kaebajale käesoleva määruse jõustumisel enamtasutud riigilõiv 15 eurot. 4. Muus osas jätta menetluskulu taotlused rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu

Asjaolud ja menetluse käik:

1. Tallinna Halduskohtule saabus 12.04.2016 Risti 1 PRKT OÜ kaebus kohustada Rapla Vallavalitsust tegema viivituseta Risti 1, Uusküla küla, Rapla vald, Kagu-Risti põik-Risti kõnnitee ehituslubade taotluste menetluste lõpule viimiseks vajalikud toimingud ning tuvastada Rapla Vallavalitsuse tegevuse õigusvastasus (viivitus) kõnnitee ehitusloa menetlemisel.

2. 20.04.2016 jättis kohus kaebuse käiguta paludes kaebajal mh selgitada, kas ta on kohustamisnõude esitamise eelselt pöördunud vastustaja poole haldusmenetluse uuendamise

2 taotlusega ning vajadust preventiivsel eesmärgil õigusvastasuse tuvastamiseks (p 6.2), kuna üksnes see oli märgitud tuvastamisel põhjendatud huviks.

3. 05.05.2016 vastas kaebaja, et ei ole teadlik, et haldusorgan oleks haldusmenetluse loataotluse osas uuendanud ega pea põhjendatuks ise sellise eraldi taotluse esitamist, kuivõrd teiste lubade osas uuendas haldusorgan menetluse ise. Õigusvastasuse tuvastamise osas jäi kaebaja selle juurde, et see on vajalik preventiivsel eesmärgil, muud huvi lisamata.

4. 22.06.2016 saabus kohtule vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks mõlemas nõudes, kuna Rapla Vallavalitsuse 22.06.2016 korraldusega nr 222 „Ehitusloa andmine“ väljastati kaebajale ehitusluba kõnnitee rajamiseks Rapla vallas Uuskülas asuvate Kagu, Risti põik ja Risti tänavate äärde (maaüksuse katastritunnused 66904:001:0292; 66904:001:0293; 66904:001:0295). Korralduse punktis 2 selgitatakse, et ehitusluba ei anna õigust kõnnitee rajamiseks võõrale maale. Ühes menetluse lõpetamise taotlusega palus vastustaja jätta kaebaja menetluskulud kaebaja kanda ning mõista vastustaja menetluskulud välja kaebajalt. Menetluskulude dokumente lisatud ei ole.

5. 04.07.2016 saabus kohtule kaebaja seisukoht, mille kohaselt on kaebaja nõus haldusasja menetluse lõpetamisega kohustamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel, kuna vastustaja väljastas kaebajale ehitusloa. Täiendavalt palus kaebaja menetluses kantud menetluskulude välja mõistmist vastustajalt. Menetluskulude dokumente kaebaja ei lisanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused:

Menetluse lõpetamine kohustamisnõudes ja kaebuse tagastamine tuvastamisnõudes

6 . HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus määrusega tagastada kaebuse, kui asjas puudub ilmselgelt kaebeõigus.

6.1. Kuna vastustaja väljastas kaebajale 20.06.2016 korraldusega nr 222 ehitusloa (tlk 167, sh pöördel), siis on kaebaja saavutanud kaebuse (kohustamisnõue) eesmärgi. Seda märgib kaebaja ka 04.07.2016 menetlusdokumendis (tlk 169, sh pöördel).

6.2. Kaebaja selgitab 04.07.2016 menetlusdokumendis, et on vaidlustanud 20.06.2016 väljaantud ehitusloa tühistamiskaebusega ja taotleb selle asja käesoleva juurde liitmist. Kaebuse esitamise põhjuseks on 20.06.2016 korralduse punkt 2.

Kohus järeldab sellest, et kaebaja taotleb seega käesolevas asjas tuvastusnõudes menetluse jätkamist.

6.3. HKMS § 45 lg 2 sätestab kaebeõiguse lubatavuse kriteeriumina tuvastamiskaebuse puhul eelduse, et õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul vajadust tuvastamiskaebust menetleda preventiivsest õiguste kaitsest lähtuvalt. Kaebajale on ehitusluba Kagu-Risti põik-Risti kõnniteede ehitamiseks väljastatud, kuna 01.07.2015 jõustunud ehitusseaduse § 42 lg-st 6 tulenevalt võib selle väljastada

3 ka maaomanikuks mitteolevale isikule, kaasates menetlusse kinnistu omaniku. Sealjuures on haldusorgan haldusmenetluse uuendanud oma initsiatiivil, kuigi kaebajal oli endal võimalus esitada uuendamise taotlus koheselt seaduse jõustumisel. Samuti on haldusorgan rahuldanud kõik teised kaebaja esitatud ehitusloa taotlused. Mõned nendest tõenäoliselt viivitusega, kuna vastustaja tõlgendas ehitusseadust kinnistu omaniku nõusoleku õigusliku tähenduse osas ekslikult. Kohtu arvates ei ole käesoleval ajal põhjust asuda seisukohale, et võimalike uute taotluste menetlemisel võiks vastustaja käituda õigusvastaselt, mh tahtlikult viivitada taotluste lahendamisega. Kohtu arvates on ilmne, et kaebajal on tulevikus oma õiguste kaitseks tõhusam vahend, milleks on kohustamiskaebuse esitamine ning vastustaja poolt tulevikus kaebaja tahtlikku represseerimist haldusmenetluses ei ole ehituslubade väljastamise jm eeltoodud asjaolude pinnalt põhjust usutavaks pidada. See oleks ka üksnes oletus tulevikus toimuvate menetluste osas, kuivõrd pooleliolevaid haldusmenetlusi kaebaja välja ei too.

Kohus leiab, et kaebus tuvastamisnõudes tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

6.4. Kuna pooled on taotlenud menetluse lõpetamist kohustamisnõudes, siis kohus rahuldab taotluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kaebust eelnevalt menetlusse võtmata.

6.5. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (HKMS § 43 lg 1 p 2).

Menetluskulud

7. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

Vastustaja menetluskuluks on eeldatavalt õigusabikulu ning kaebajal eeldatavalt õigusabikulu ning riigilõiv.

7.1. Kohus leiab, et kohustamisnõudes menetluse lõpetamise aluseks oleva haldusakti andmine ei tulenenud kaebuse esitamisest. Kaebaja HKMS § 108 lg 6 alusel esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata.

7.2. Menetluskulude taotlust või kuludokumente kohtule ei esitatud. Kohus märgib, et ei pea põhjendatuks jätta kaebaja menetluskulusid vastustaja kanda, mistõttu ei küsi kohus ka kaebajalt menetluskulu dokumente. Kuigi kohus ei vaidle vastu asjaolule, et kaebuse esitamise seisuga (s.o 12.04.2016) ei olnud kaebaja kõnniteede osas haldusmenetlust uuendanud, siis on ilmselge, et kui kaebaja oleks kohtusse pöördumise asemel pöördunud vastavasisulise taotlusega vastustaja poole, siis ei oleks vastustaja menetluse uuendamisest keeldunud. Kohtumenetluse materjalidest ei nähtu vastustaja pahatahtlikkust. Kui kaebaja märkas, et vastustaja uuendas omaalgatuslikult ehitusloa taotluste menetlused ning kõnniteede osa jäi välja, siis oleks kaebaja pidanud pöörduma vastustaja poole vastavasisulise taotlus/küsimusega. Seega oleks kaebajal olnud võimalik tekkinud menetluskulusid vältida, kuna vastustaja oleks menetluse uuendanud ja ehitusloa väljastanud ning ei oleks pidanud menetluse uuendamise soovist teada saama kohtudokumentidest.

7.3. Alternatiivselt märgib kohus, et menetluskulude välja mõistmata jätmise aluseks saaks olla ka kooskõlas Riigikohtu 18.05.2015 määrusega nr 3-3-1-6-15 menetluskulu dokumentide esitamata jätmine. Kohtu hinnangul on Riigikohtu seisukohad kohaldatavad ka käesolevas asjas.

4 Esitades menetluse lõpetamise taotluse ning nõustudes menetluse lõpetamisega pidid menetlusosalised arvestama sellega, et kohtul tuleb menetlust lõpetavas määruses jaotada ka menetluskulud (HKMS § 109 lg 2). Seega tulnuks taotlusele lisada ka kuludokumendid. Kuludokumentide esitamata jätmise riski kannab taotluse esitaja.

8. Vastustaja küll taotleb, et tema menetluskulud jäetaks kaebaja kanda, kuid sisulisi põhjendusi ja õiguslikku alust taotluses ei esita ning esitamata on ka kuludokumendid. Kohus leiab, et puudub õiguslik alus vastustaja menetluskulu kaebajalt väljamõistmiseks. Lisaks, Riigikohus on korduvalt märkinud, et kuigi haldusorganil ei ole keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, on haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine õigustatud vaid juhul, kui kohtuasi väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest (v.t nt Riigikohtu 07.10.2015 otsus 3-3-1-11-15, 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10). Vastustaja ei ole taotluses välja toonud asjaolusid, mis õigustaksid vastustaja menetluskulude jätmist kaebaja kanda. Vastustaja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

9. Kohus tõlgendab kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlust ühtlasi taotlusena saada tagasi enamtasutud riigilõiv.

9.1. Kaebaja on 12.04.2016 kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 30 eurot (tlk 135 maksekorraldus), tõenäoliselt vana HKMS-i redaktsiooni järgi. Alates 01.07.2012 kehtiva HKMS-i kohaselt tasutakse lõiv suurima lõivuga nõudelt, mitte igalt nõudelt eraldi. Kaebajale tuleb tagastada enamtasutud riigilõiv 15 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 1).

9.2. Kuna tuvastusnõue tagastatakse kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1), siis tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 2 kaebaja riigilõivu tagasi ei saa.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann