1-14-9053/46 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-14-9053

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuli 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-9053 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi

Viru Vangla materjalid elektroonilise valve N.D

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

N.D , isikukood XXX,

kodakondsuseta, , elukoht xxxx põhiharidus

Karistuse kandmise algus 14.05.2014 11.07.2018 ja lõpp Kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

Jätta N.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakonna (asukoht Tallinna mnt 9, 21008 Narva) kasuks 220,80 (kakssada kakskümmend

eurot -adv. abi Andrei

ja 80 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 36,80 eurot) eurot v.

Matvejevi kaitsjana osutatud

poolt määratud korras süüdimõistetu N.D õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista N.D-lt menetluskuluna kaitsjatasu

220,80 (kakssada kaks eurot ja 80 senti) eurot riigituludesse v.-adv. abi Andrei kümmend

Matvejevi

poolt osutatud õigusabi eest.

2

N.D tasuda väljamõistetud summa Maksu

- ja Tolliameti arvelduskontole SEB

Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, №rdea

Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003.

Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „N.D , 99915700014023

1-14-9053, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õi Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, gus esitada

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 06.06.2016 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava

id N.D

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

N.D kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Jõhvi

kohtumaja 27.02.2015

kohtuotsusega nr 1-14-9053 , mille kohaselt ta 199 lg mõistetud karistust tunnistati süüdi KarS § 2 p 4,5,7 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti

mõistetud karistusele Viru Maakohtu 17.05.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 2

aastat 7 kuud 27 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti ri Šetikovile Dmit 4 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. N.D karistuse kandmise algus on 14.05.2014.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist

korda. ka varasemalt on teda karistatud varguste Käesolevat karistust kannab isik varguse eest,

eest. Seega on tema käitumine sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele. Kuritegude

toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja majandusliku kasu saamise

eesmärk, samuti isiku kriminaalne suhtlusringkond. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud

hõivatud majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana ning alates 03.05.2016 töötab ta

komplekteerimistsehhis. Ta on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ning läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Lisaks on ta läbinud riigikeele A1 taseme õppe. -, A2- ja B1-

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 stat 1 aa

kuu veel enam kui 2 aastat vangistust. ning kanda jääb tal

Kinnipeetaval puuduvad kehtiv distsiplinaarkaristused. ad

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda Š ema V juurde aadressile xxxx.

Tegemist on emale kuuluva 1-toalise korteriga, mis on sobilik elektroonilise valveseadme

paigaldamiseks.

lveseadme Korteris elab ema üksi. Ema andis nõusoleku elektroonilise va

paigaldamiseks. Kinnipeetaval mille omandas Kohtlaon põhiharidus, Järve Õhtukoolis. Pärast ta

põhikooli lõpetamist asus õppima Kohtla Järve Kutsekooli autolukksepa erialale, kus õ isik -

ppis

kaks aastat, kuid pooleli narkootikumide tarvi Haridusse ja

kolmanda jättis tamise tõttu.

enesetäiendamisse suhtub kinnipeetav positiivselt, soovib osaleda riigikeele kursustel ning

omandada keevitaja eriala. t. Ametlikult on ta

Enne vangistust puudus isikul kindel töökoh

töötanud vähe, sest tüdineb püsivast töökohast ning rutiinist kergesti. Enne viimast vangistust

(2012-

mitteametlikult Venemaal Moskvas ehitusel. Kuriteod on toime pandud 2013) töötas ta

3

rahalise inete soetamiseks. Isikut toetavad materiaalselt kasu saamise eesmärgil ja narkootiliste a

tema ema ja sõbrad. Isiku sõnul on vabaduses töökoht tal olemas, kuid garantiikirja ei ole.

Kinnipeetava toetavad. Tema tutvusringkond sõnul on suhted lähedaste pereliikmetega head ja

on lai, sellesse kuuluvad nii kriminaalkorras karistatud kui ka seaduskuulekad isikud.

Kriminaalkorras karistatutega suhtlemine on viinud kuritegude toimepanemiseni grupis.

Väidetavalt on kuritegude põhjuseks just see, et ta on lasknud ennast mõjutada. toimepanemise

Isiku enda suhtleb ta vaid

sõnade kohaselt õiguskuulekate sõpradega, kes on talle toeks.

Kinni tarvitas ta alkoholi harva, kuid enamus on sooritatud peetava väitel väärtegusid

alkoholijoobes. Isik mõistab, et alkoholi tarvitamine ja sellest tulenev käitumine on proble

em

ning näitab üles huvi probleemiga tegeleda. Narkootikume hakkas kinnipeetav tarvitama 15-

aastaselt, alguses itsetas kanepit, kuid hiljem 21-aastaselt hakkas tarvitama su fentanüüli (süstis).

Proovinud on ka amfetamiini ning heroiini. Isik tarvitas enn ta e vangistust fentanüüli keskmiselt

3-5 korda ta proovinud mitmel korral loobuda tarvitamisest, kuid on

päevas. Vabaduses on

tekkinud tagasilangused. Viru Vanglas viibis isik rehabilitatsiooniosakonnas. Isik väljendab

motivatsiooni narkootikume mitte tarvitada ning teadvustab selle . halbu külgi Isikul on häid

suhtlemisoskusi, mis väljenduvad Tulevikueesmärgid enesekindluses. on olemas, nendeks on

töötamine ja . Isiku sõnul on mõtlemist ja

mitte uuesti vanglasse sattumine ta muutnud oma

tõekspidamisi, soovib elada õiguskuulekalt ja Väärteo oma eakat ema toetada. korras on isikut

karistatud 16 korral, mis näitab isiku varasemat suhtumist ja hoiakuid. Käesoleval hetkel näitab

kinnipeetav soovi muutuda ja kahetseb tehtut. Ametiisikutesse suhtub isik positiivselt, olles üles

koostöövalmis. Viimase kuriteo on Üldise kinnipeetav toime pannud kriminaalhoolduse all olles.

korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta ägivaldse kuriteo

jooksul on 80%, v

toimepanemise tõenäosus Lähtuvalt ülaltoodu sama aja jooksul on 26

%. d asjaoludest, uue

kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku elektrooniliselt ennetähtaegset

vabastamist. Juhul kui kohus peab otstarbekaks isiku elektroonilise valve kohaldamisega

ennetähtaegselt vabastada määrata N.D , teeb vangla ettepaneku

ile katseaeg

vangistustähtaja lõpuni ehk kuni 11.07.2018 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue

kuriteo toimepanemise . tõenäosusest käitumiskontrolli pikkuseks kuni 2 aastat Käitumiskontrolli

ajaks on

otstarbekas määrata N.D-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 1

,4,7,8,9 sätestatud

kohustused ning elektroonilise valve tähtajaks määrata 10 kuud. tehakse ettepanek

Kriminaalhooldusa J, kes metnik oma arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval õde I

elab oma perega xxxx ja ema V . Ema Š sõnul oli pojal vabaduses viibides harjumus tarvitada

kanget õlut, samuti Š on jätkanud

esines tal narkootiliste ainete tarvitamist. V selgitas, et ta

pojaga suhtlust viimase vangistuse ajal, ootab poega koju ning on valmis poega vabaduses nii

moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras

karistatust võib eeldada, et tema Š tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. V

selgi b xxxx. , suunamaks tas, et ta töötab, samuti saa Varasem lähedaste toetus ei olnud tõhus kinnipeetavat kainele, seadusekuulekale eluviisile. Juhul kui kohus leiab, et N.D tuleb

vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, on o tarbekas määrata talle ts katseaeg

vangis miskontrolli pikkuseks 2 aastat. Lisaks on tustähtaja lõpuni (11.07.2018.a) ning käitu

otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,21

,4,7,8,9 sätestatud kohustused. Kohaldatava elektroonilise valve pikkuseks võiks olla kriminaalhooldusametniku arvates 10 kuud.

N.D kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega

tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on suuteline vabaduses sõltuvusainete tarvitamisest loobuma. Kindlasti asub ta vabanedes tööle. Sõber lubas teda aidata tööle saamisel. See töökoht

asub xxxx, firmas xxxx xxxx , tööle hakkab ta . Ta on varem töötanud seal. Kinnipeetav palub

4

kohtult anda talle malus. Ta on ennast muutnud, ada ja ei taha tulla tagasi

või tahab tööt vanglasse.

Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33

teatanud, et

tingimisi ei soovi võtta osa N.D enne tähtaega

vangistusest vabastamise

Viru Vangla poolt

küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub

23.05.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue

kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu

vangla N.D ennetähtaegset vangistusest vabastamist. N.D varasem elukäik ning

toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on

kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalses vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei

olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varasemad karistused (mh nn šokivangistus) ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Olles

Viru Maakohtu poolt 17.05.2013 karistatud ngistusega 3 aastat, KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi va

millest vangistus 4 kuud kuulus kohesele täitmisele ning vangistus 2 aastat 7 kuud 27 päeva mõisteti tingimisi katseajaga 3 aastat. N.D ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud

hinnata temale eelmainitud kohtuotsusega ant osa karistusest vabaduses

ud võimalust suuremat kanda, pannes katseajal toime uue tahtliku kuriteo. See näitab, et süüdimõistetu on rikkunud ka

katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast kohtuotsuste kuulutamist jätkata

seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Siinkohal peab märkima, et

tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole

niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo

toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha

järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi

ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma

õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul

suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

Eeltoodu alusel arvab prokurör ipeetava puhul on tegemist kõrge

, et nimetatud kinn

käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik

tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Käitumiskontroll ja elektrooniline valve ei hoiaks N.D

uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja

kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata

ning s toimepanemist. Enne

uure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude

vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ja alkoholi

kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Tal võib olla

tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 80% ja 26%,

mis ei ole madal risk. ohaselt on Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille k

süüdimõistetu konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Süüdimõistetu ohtlik avalikkusele ja

käitumine vanglas (üldjoontes rahuldav) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist

ja kuritegude asjaolusid. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku

käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskust ning isiku varasem at

ükskõiks Mõistetud karistusest on süüdimõistetul kanda et suhtumist kaaskodanike turvatundesse.

veel üle kahe aasta, mis märkimisväärselt pikk aeg. Ära on kantud karistuse aeg on

ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristusega KarS - 4

aastat 1 - kuu 27 päeva vangistust ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute

kuritegude toimepanemisest). N.D kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist

5 tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka

kinnipidamisasutuses. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja

ulatuses, mana kui kuus kuud. Katseaja kuid mitte lühe ks allutatakse süüdlane KarS § 75

sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. N.D

karistusaja lõpp on 11.07.2018. Seega kujuneks eelnimetatud üüdimõistetu katseaeg ning s

kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes üsna pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata

karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud.

Lähtudes eeltoodust prokuratuur N.D vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele on vastu.

Kaitsja , et

tikov vabaduses märkis nii prokuröri kui vangla arvamuse kohaselt jätkab Dmitri Še

oma eelnevat käitumist, kuid N.D väljendas selgelt soovi muuta oma käitumist ja

hakata elama normaalselt. Iseloomustuses on kirjas, et viibides vanglas tegi ta kõik endast sõltuva, et muuta oma käitumist: ta osales sotsiaalprogrammides, ta töötab, ta õpib, tal puuduvad

distsiplinaarkaristused. Vabastamise otsustamisel tuleb arvestada tema selliseid isikuomadusi, mis näitavad, et ta soovib muuta oma eluviisi. Ta juba muutis oma eluviisi. Lähtudes KarS § 76

lg 4 palub kaitsja kohtul võtta arvesse need asjaolud, mis iseloomustavad N.D positiivselt.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangl , kaitsja, a poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu N.D ei kuulu elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingim Kinnipeetavat on

isi enne tähtaega vabastamisele. kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. N.D kannab Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 27.02.2015 otsusega mõistetud liitkaristust muuhulgas

KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi – röövimise , s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo - eest.

Kohtu hinnangul väärib märkimist asjaolu, et uued tahtlikud kuriteod KarS § 199 lg 2 p 4,5,7

järgi (4 varguse episoodi nii üksi kui ka grupis

) pani kinnipeetav toime Viru Maakohtu

17.05.2013 otsusega 4-kuuline nn

määratud katseajal. Nimetatud kohtuotsusega mõistetud

šokivangistus vajalikku eripreventiivset mõju, sest ta jätkas ei avaldanud talle vabanedes ja

kriminaalhoolduse all olles uute varavastaste kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt

puudub kohtul kindlus, et elektrooniline valve ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral

piisavalt katseajal uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava tõhusad vahendid, et hoida ära poolt. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul oli enne vangistust probleeme narkootikumide ja

alkoholi tarvitamisega, mis on olnud kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Viru Vangla

hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus N.D poolt järgmise

kahe aasta jooksul 80%, millise näol on tegemist kõrge riskiga. Arvestades asjaolu, et N.D

kannab liitkaristust muuhulgas röövi esimese raskusastme varavastase kuriteo - mise eest,

ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal, mil kantud on veidi üle poole mõistetud

karistusest,

tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, ja kannatanute

samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks

märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning

üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohus leiab, et

N.D suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine.

6

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta osalenud

riigikeele A1-, A2- ja B1-taseme kursustel treening ning , läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisi

osalenud taasühiskonnastavates tegevustes hõivatud majandustöödel . Lisaks on isik olnud

vangla

koristajana ning alates 03.05.2016 töötab komplekteerimistsehhis. Tal puuduvad kehtivad ta

distsiplinaarkaristused, vabanemisel on tal kindel alaline elukoht ning ema toetus. igakülgne

Kohus nõustub prokuröriga selles, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda

ainult isiku käitumisest vangistuse ajal, jättes kõrvale toimepandud kuriteo raskuse ning isiku

varasema ükskõikse suhtumise kaaskodanike turvatundesse. Kohtu hinnangul ei kaalu

kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt

peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. -

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Andrei Matvejev, kelle taotluste

kohaselt k

ulus õigusabi osutamiseks 220,80 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 03.08.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Jätta Viru Maakohtu 6. juuli 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

06.07.2016 kohtumäärus 1 9053 jõustus -14- 20. augustil 2016. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne Referent