3-15-1779/56 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-15-1779 Otsuse kuupäev

6. juuli 2016 Kohtunik Kadri Palm Haldusasi XXe (XX) kaebus Viru Vangla 26. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 6-4/112-KP ja 18. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 6-4/145 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XXe kaebus rahuldamata.

2. Jätta XXe menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

3. Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid sisaldavaid tõendeid (II kd, tl-d 16-17, 35- 36, 55-56) puudutavas osas osaliselt kinniseks.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5. augustil 2016.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-1779

1. Viru Vangla otsustas 26. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 6-4/112-KP (I kd, tl-d 29-31) kohaldada alates 28. veebruarist 2015 kinnipeetav XXe suhtes järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: − eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; − vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine; − kehakultuuriga tegelemise keelamine ja − ohjeldusmeetmete kasutamine selliselt, et olenemata asjaolust, kas toimub kinnipeetava saatmine või mitte, iga kord enne kambrisse sisenemist panna läbi kambri toiduluugi kinnipeetava kätele peale käerauad, asetades kinnipeetava käed selja taha.

2. Viru Vangla täiendas 18. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 6-4/145 vangla 26. veebruari 2015. a käskkirja ning otsustas alates 18. märtsist 2015 XXe suhtes kohaldada täiendava julgeolekuabinõuna lisaks 26. veebruari 2015. a käskkirjas märgitule ka isiklike riiete ja esemete kasutamise keeldu (I kd, tl-d 32-33).

3. XX esitas 26. märtsil 2015 vaide Viru Vangla 26. veebruari 2015. a käskkirja nr 6-4/112-KP kehtetuks tunnistamiseks (II kd, tl-d 39p-40, tõlge tl-d 38p-39). Viru Vanglas registreeriti 20. aprillil 2015 XXe vaie-kahjunõue, milles ta nõudis Viru Vangla 18. märtsi 2015. a käskkirja õigusvastaseks tunnistamist ja sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (I kd, tl-d 38-39, tõlge tl 40).

4. Viru Vangla jättis 27. mai 2015. a vaideotsusega nr 6-16/42-2 XXe 26. märtsi 2015. a vaide täies ulatuses rahuldamata (II kd, tl 37). Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ei ole tegemist karistuse, vaid ennetava meetmega, kuna vangla ei saa ootama jääda õigushüve kahjustust, vaid peab rakendama ennetavaid meetmeid juhul, kui õigushüve kahjustamine on tõenäoline. Kartserikaristuse kandmine ajal, mil kinnipeetava suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, ei ole seega välistatud ega keelatud.

2) Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole seotud kindla ajaga ega XXe suhtes alustatud kriminaalmenetlustega ning kriminaalmenetluste lõpetamine ei too vanglale kaasa kohustust täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamiseks.

5. Viru Vangla jättis 10. juuni 2015. a vaideotsusega nr 6-12/64-2 XXe vaide rahuldamata (I kd, tl 41). Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Viru Vangla 15. juuli 2014. a käskkirjaga nr 6.-1/1031-KP kohaldati kinnipeetav XXe suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. Kuna XX pani toime ründe vanglateenistuse ametniku vastu, täiendati eelnimetatud käskkirja Viru Vangla 28. augusti 2014. a käskkirjaga nr 6-1/1261-KP, lisades kohaldatavate julgeolekuabinõudena ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamise. Viru Vangla käskkirjadega

28. novembrist 2014 nr 6-1/1759-KP ning 26. veebruarist 2015 nr 6-4/112-KP pikendati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, kuna XXe käitumine ei muutunud – kinnipeetav jätkas endiselt distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Viru Vangla 18. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 6-4/145-KP täiendati käskkirja nr 6-4/112-KP, lisades täiendava julgeolekuabinõuna isiklike riiete ja esemete kasutamise piiramise, kuna XX kasutas 17. – 18. märtsil 2015 süstemaatiliselt vanglateenistuse ametnike suhtes ähvardavaid, solvavaid ja

3-15-1779

ebatsensuurseid väljendeid, avaldas vastupanu, sülitas ametnike suunas ning püüdis neid visata erinevate vedelikega.

2) Vaide esitaja väitel puudub alus tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks, kuna 2014. a alustatud kriminaalmenetlused on lõpetatud. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada kinnipeetava suhtes, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega; samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Kinnipeetav ei ole oma käitumist parandanud ja jätkab igapäevaselt õigusvastast käitumist. Seetõttu on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamine põhjendatud ja vajalik edaspidiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks ning vangla üldise julgeoleku tagamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole seotud kinnipeetava suhtes alustatud kriminaalmenetlustega. Kriminaalmenetluste lõpetamine ei too kaasa kohustust julgeolekuabinõude lõpetamiseks.

3) Kartserikaristuse kandmine ajal, mil kinnipeetava suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, ei ole välistatud ega keelatud.

4) Täiendavate julgeolekuabinõude näol ei ole tegemist karistuse või süüdimõistva otsusega, vaid vangla julgeolekut kaitsva meetmega. Viru Vangla ei ole kohaldanud XXe suhtes kahekordset karistamist.

6. Viru Vangla jättis 29. juuni 2015. a otsusega nr 6-16/42-5 XXe kahju hüvitamise nõude täies ulatuses rahuldamata (II kd, tl-d 44-45). Asjaolu, et kinnipeetav ei valda eesti keelt, ei muuda vangla poolt riigikeeles teostatavaid toiminguid ja vormistatavaid haldusakte õigusvastasteks. Selleks, et tagada kinnipeetavatele vastuse sisust aru saamine, tõlgib inspektor-kontaktisik suuliselt lühidalt dokumendi sisu. Kui kinnipeetaval jääb midagi arusaamatuks, on tal võimalik esitada inspektor-kontaktisikule täiendavaid küsimusi.

7. Viru Vangla jättis 8. juuli 2015. a otsusega nr 6-16/54-4 XXe kahjunõude rahuldamata (I kd, tl-d 64-66). Otsuses olid kokkuvõtvalt järgmised põhjendused.

1) Viru Vangla ei ole kaebaja osas kriminaalasja fabritseerinud ning Viru Ringkonnaprokuratuur ei lõpetanud kriminaalasja kuriteo koosseisu puudumise tõttu, vaid

1. jaanuaril 2015 jõustusid karistusseadustiku (KarS) muudatused, mille kohaselt KarS § 275 uues redaktsioonis on teatud süüteod käsitletavad väärtegudena. Kaebaja on süüteo toime pannud ning kriminaalmenetluse lõpetamise määruses otsustas prokuröri abi võtta kaebaja vastutusele väärteomenetluse korras.

2) Kaebaja väidab, et 17. ja 18. märtsil 2015 kasutasid Viru Vangla ametnikud tema suhtes õigusvastaselt füüsilist jõudu üksnes selle pärast, et kaebaja keeldus püsti tõusmast ja ukse juurde tulemast. Vangistusseaduse (VangS) §-dest 69-71 nähtub, et teatud juhtudel on põhjendatud kinnipeetava suhtes ohjeldusmeetmete, erivahendite ning füüsilise jõu kasutamine. Füüsilise jõu ja ohjeldusmeetmete kasutamisel kinnipeetava suhtes ei ole vangla kahjustanud kaebaja tervist suuremal määral, kui see antud juhtumite puhul vältimatu oli. Kinnipeetav ei allunud vanglaametniku korraldusele, oli ametnike suhtes agressiivselt meelestatud, väljendas ennast ebatsensuurselt ning osutas vastupanu. Eeltoodud asjaoludel oli põhjendatud vahetu sunni rakendamine. 17. ja 18. märtsil 2015 füüsilise jõu ja ohjeldusmeetmete kasutamine kaebaja suhtes ei olnud õigusvastane.

3-15-1779

3) Kaebaja on 17. märtsil 2015 valuvaigistit saanud. Arstide poolt ei ole kinnipeetavale määratud muid valuvaigistava või rahustava toimega ravimeid. Alates 17. märtsist 2015 oli kaebaja meelestatud P2 osakonna ametnike suhtes väga vaenulikult – ta osutas füüsilist vastupanu, korraldustele ei allunud, viskas ametnike suunas vee ja uriiniga. Sel põhjusel võeti kaebajalt ära isiklikud asjad, sh ka ravimid, kuid see ei tähenda, et kaebaja ei saanud neid vajadusel kasutada. Kinnipeetavale pakuti õhtul madratsit, kuid kinnipeetav ei soovinud ise madratsile järele minna ja üksnes sõimas ametnikke kõrgendatud hääletoonil. Kaebaja enda käitumise tagajärjel jäi ta madratsist ilma.

4) Kaebaja on seisukohal, et vangla kohaldas tema suhtes topeltkaristust, kohaldades õigusvastaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid lisaks kartserikaristusele. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ei ole tegemist karistuse vaid ennetava meetmega, kuna vangla ei saa ootama jääda õigushüve kahjustust, vaid peab rakendama ennetavaid meetmeid juhul, kui õigushüve kahjustamine on tõenäoline. Kinnipeetava suhtes käskkirja alusel kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud ei olnud õigusvastased.

8. XX esitas 9. juulil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl-d 2-4, tõlge tl 7), milles esitas järgmised nõuded: − tunnistada õigusvastaseks käskkiri nr 6-4/145-KP ja 10. juuni 2015. a vaideotsus nr 6-12/64-2; − tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla ametnike tegevus ja tegevusetus ning − maksta välja Viru Vangla tekitatud mittevaraline kahju summas 10 000 eurot.

9. Tartu Halduskohus jättis 16. oktoobri 2015. a määrusega kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta (I kd, tl-d 16-17).

10. Tartu Halduskohtusse saabus 16. detsembril 2015 kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus (I kd, tl-d 54-57, tõlge tl 59).

11. Tartu Halduskohus võttis 12. jaanuari 2016. a määrusega kaebuse menetlusse ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel (I kd, tl-d 60-61).

12. Viru Vangla esitas 3. veebruari 2016. a vastuses kaebusele mh vastuväite kohtu tegevusele ja palus jätta kaebus käskkirja nr 6-4/145-KP õigusvastaseks tunnistamise nõudes rahuldamata ja ülejäänud osas läbi vaatamata, ning käskkirjaga nr 6-4/112-KP tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue jätta läbi vaatamata (I kd, tl-d 90-91).

13. Tartu Halduskohus jättis 28. märtsi 2016. a määrusega vastustaja vastuväite Tartu Halduskohtu 12. jaanuari 2016. a kohtumäärusele rahuldamata (I kd, tl-d 127-128).

14. Viru Vangla esitas 31. märtsil 2016 kohtule täiendava vastuse kaebusele (II kd, tl 1). Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et Viru Vangla 26. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 6-4/112- KP tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisega on halduskohus väljunud kaebuse piiridest, sest XXe poolt esitatud kaebusest ei tulene sellist nõuet ja seda ei ole võimalik ka kaudselt tuletada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-15-1779

15. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla 26. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 6-4/112-KP ja

18. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 6-4/145 on talle tekitatud mittevaraline kahju summas 10 000 eurot, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.

1) Kaebaja esitas 15. aprillil 2015 Viru Vangla direktorile vaide-kahjunõude nr 6-12/64-1 mittevaralise kahju summas 10 000 eurot hüvitamiseks. Kaebaja leiab, et 18. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 6-4/145 kohaldab Viru Vangla tema suhtes topeltkaristust, pannes tema käed raudu; keelates spordiga tegelemise, mis on kaebajale vajalik seoses selja ja lülisamba probleemidega; hoides teda pidevalt üle aasta vangla kartseris, millega rikub jämedalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 23. Kuna VangS § 69 ei näe ette keeldu sportimisele ega käeraudade kohaldamist, mis on lisakaristus kartserile.

2) Kaebaja suhtes lisaks kartserile kohaldatud karistus ei ole tema käitumise suhtes proportsionaalne ja seaduslik.

3) Kaebajale ei tõlgitud vaideotsust nr 6-12/64-2. Sellega on Viru Vangla rikkunud jämedalt kinnipeetava õigusi.

16. Vastustaja märgib, et jääb 10. juuni 2015. a vaideotsuses nr 6-16/64-2, 8. juuli 2015. a otsuses nr 6-16/54-4, 27. mai 2015. a vaideotsuses nr 6-16/42-4 ja 29. juuni 2015. a otsuses nr 6-16/42-5 esitatud seisukohtade juurde, paludes kohtul nendega arvestada. Vastustaja leiab, et kohus on võtnud menetlusse kaebuse, milles sisuliselt põhjendused puuduvad. Kui kaebusest ei tulene seisukohti, mille vastu vastustaja eksinud on, ei ole vastustajal võimalik esitada enda põhjendatud seisukohti kaebuse kohta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

17. Viru Vangla kohaldas 26. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 6-4/112-KP alates

28. veebruarist 2015 kaebaja suhtes edaspidiste õigusrikkumiste ennetamiseks ning kinnipeetavate ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks täiendavate julgeolekuabinõudena: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja samas ennetada tema rünnakuid vanglaametnike vastu (VangS § 69 lg 2 p 4); 2) vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist (VangS § 69 lg 2 p 1); 3) kehakultuuriga tegelemise keelamist (VangS § 69 lg 2 p 3); 4) ohjeldusmeetmete kasutamist, mis seisneb olenemata asjaolust, kas toimub kinnipeetava saatmine või mitte, iga kord enne kambrisse sisenemist, panna kinnipeetava kätele läbi kambri toiduluugi ohjeldusmeetmena peale käerauad, asetades kinnipeetava käed selja taha (VangS § 69 lg 2 p 5) (I kd, tl-d 29-31).

18. Viru Vangla kohaldas 18. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 6-4/145 alates 18. märtsist 2015 kaebaja suhtes edaspidiste õigusrikkumiste ennetamiseks ning kinnipeetavate ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja samas ennetada tema rünnakuid vanglaametnike vastu (VangS § 69 lg 2 p 4); 2) isiklike riiete ja esemete kasutamise keelamist (VangS § 69 lg 2 p 2); 3) vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist (VangS § 69 lg 2 p 1); 4) kehakultuuriga tegelemise keelamist (VangS § 69 lg 2 p 3); 5) ohjeldusmeetmete kasutamist, mis seisneb olenemata asjaolust, kas toimub kinnipeetava saatmine või mitte, iga kord enne kambrisse sisenemist, panna kinnipeetava kätele läbi kambri toiduluugi ohjeldusmeetmena peale käerauad, asetades kinnipeetava käed selja taha (VangS § 69 lg 2 p 5) (I kd, tl-d 32-33).

3-15-1779

19. Kaebusest ja puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt nõuab kaebaja tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega (käte raudu panemine, spordiga tegelemise keelamine, isiklike asjade kasutamise keeld) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja selgitustest jääb mulje, justkui otsustanuks vangla nimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada 18. märtsi 2015. a käskkirjaga. Tegelikult ilmneb vangla 18. märtsi 2015. a käskkirjast, et vangla täiendas sellega 26. veebruari 2015. a käskkirja ning otsustas alates

18. märtsist 2015 kaebaja suhtes kohaldada täiendava julgeolekuabinõuna lisaks 26. veebruari 2015. a käskkirjas märgitule ka isiklike riiete ja esemete kasutamise keeldu. 26. veebruari 2015. a käskkirjaga otsustas vangla kohaldada alates 28. veebruarist 2015 kaebaja suhtes järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine; kehakultuuriga tegelemise keelamine ning ohjeldusmeetmete kasutamine selliselt, et olenemata asjaolust, kas toimub kinnipeetava saatmine või mitte, iga kord enne kambrisse sisenemist panna läbi kambri toiduluugi kinnipeetava kätele peale käerauad, asetades kinnipeetava käed selja taha. Järelikult nõuab kaebaja nii Viru Vangla 26. veebruari 2015. a käskkirjaga kui ka 18. märtsi 2015. a käskkirjaga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja ei ole kohtule teada andnud, et kohus on kaebaja tahet ebaõigesti tõlgendanud.

20. Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele.

21. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg

1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane.

22. Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eelduseks esiteks kahju tekkimine, teiseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine. Kuigi vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevaid avalik-õiguslikke ülesandeid, leiab kohus, et kahju hüvitamise nõude eeldused on käesolevas asjas täitmata, kuna kohtu hinnangul on kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine olnud õiguspärane.

23. VangS § 41 lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 2 järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, sh kinnipeetavate julgeolekut.

3-15-1779

24. VangS § 69 lg 1 näeb ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-de 1-5 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, ohjeldusmeetmete kasutamine. VangS § 701 lg 1 p 1 sätestab, et vangla erivahendiks on ohjeldusmeetmena kasutatavad käerauad, mille kasutamine ei tohi VangS § 70 lg 2 kohaselt kesta üle 12 tunni.

25. VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69. Ohjeldusmeetme kohaldamiseks tuleb tuvastada ka kohaldamise hädavajalikkus ja meetme proportsionaalsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-80- 11, p 16).

26. VangS § 11 sätestab, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

27. Viru Vangla põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamist XXe suhtes kahel alusel: 1) edaspidiste õigusrikkumiste ennetamine, 2) kinnipeetavate ja vangla julgeoleku tagamine. Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2009. a otsuses asjas nr 3- 3-1-63-09 VangS § 70 lg 1 alusel ohjeldusmeetme kohaldamise kohta selgitanud: "Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme (praegusel juhul ohjeldusmeetme) õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist." Kohus on seisukohal, et samad reeglid on rakendatavad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse kontrollimisel ka käesolevas asjas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (vt

3-15-1779

ka Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 12 ja 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 12).

28. Kohus leiab, et vastustaja on 26. veebruari 2015. a käskkirjas nr 6-4/112-KP ja 18. märtsi 2015. a käskkirjas nr 6-4/145 piisavalt põhjendanud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on hädavajalik. Kohus nõustub, et vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstavate õigushüvede kahjustamises. Viru Vangla on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused täiendavate julgeolekuabinõude jätkuvaks kohaldamiseks. Käskkirjast nähtub nii ohuhinnang kui ka asjaolud, mis on muutunud võrreldes varasemate täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ning miks tuleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist pikendada. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest, mis võivad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust mõjutada.

29. Viru Vangla on 26. veebruari 2015. a käskkirjas selgitanud, et 15. juulil 2014 ei allunud kaebaja ametnike korraldustele tõusta loenduse ajaks püsti ning öelda oma nimi. Kinnipeetav oli pikali maas, isetehtud silmkate silmadel ning ametnike korraldustele ei reageerinud. Kinnipeetav ei võtnud vastu ka temale määratud tablette. Kinnipeetavale anti korraldus lina ja silmkate ära anda, millele ta ei allunud ning hakkas ametnikke kõrgendatud hääletoonil sõimama. Kui ametnikud hakkasid kaebajalt silmkatet ära võtma, hakkas ta kätega vehkima ja viskas selle valvurile vastu turvist. Kambrist väljudes sülitas kaebaja valvuri pihta.

30. Lisaks märgitakse käskkirjas, et kaebaja on olnud vangistuse ajal süstemaatiline õigusrikkuja, mille eest kannab kartserikaristusi. Kaebaja suhtes on käimas ka mitu kriminaalmenetlust seoses ametnike solvamisega ning kehalise väärkohtlemisega. Samas rõhutab kohus, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei olnud seotud ainuüksi kaebaja suhtes alustatud kriminaalmenetlustega ning kriminaalmenetluste lõpetamine ja kaebaja väärteomenetluse korras vastutusele võtmine (II kd, tl 21) ei toonud vanglale kaasa kohustust täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamiseks. Ka ei ole keelatud kartserikaristuse kandmine ajal, mil kinnipeetava suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid.

31. Viru Vangla 28. augusti 2014. a koostatud eriteate nr 726 kohaselt saatsid valvurid kaebaja jalutuskäigule. Üks valvuritest teostas kaebaja läbiotsimist. Kinnipeetav keeras ümber ja lõi valvurit rusikaga alakeha piirkonda, tabades ametniku seljas olnud turvist. Kinnipeetav pandi osakonna koridori põrandale kõhuli ja asetati peale käerauad. Kinnipeetava kambrisse toimetamisel sülitas kinnipeetav valvuri poole. Vangla oli seisukohal, et juhtumi täpsemate asjaolude selgitamiseni on vaja kinnipeetav isoleerida kinnisesse osakonda ning kohaldada tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, et ennetada edaspidiseid taolisi juhtumeid.

32. Kohtu hinnangul on vastustaja nendele juhtumitele tuginedes õiguspäraselt leidnud, et oma käitumisega näitab kaebaja, et ta ei ole asunud õiguskuulekale käitumisele ja isiku kuritegelik mõtteviis on leidnud vanglas väljundi vanglaametnike suhtes solvavate väljendite kasutamises või nende vastu füüsilise ründe toimepanemises. Vangla peab reageerima ja välistama ohu kinnipeetavate ja vanglaametnike elu ja tervisele ning tagama vanglasisese julgeoleku, mis omakorda tingib ka vajaduse kohaldada kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Julgeoleku tagamiseks on vajalik eraldada teistes kinnipeetavatest isik, kes võib kasutada vanglaametnike suhtes vägivalda.

33. Kohtu hinnangul on Viru Vangla 18. märtsi 2015. a käskkirjas nr 6-4/145 toonud piisavalt kaalutlusi, miks kaebaja suhtes tuli täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Vangla rõhutas taas, et kaebaja on vangistuse ajal olnud süstemaatiline õigusrikkuja. Ainuüksi 17.-

3-15-1779

18. veebruaril 2015 on kaebaja kohta fikseeritud kaheksa intsidenti. Koostatud ettekannete alusel on kaebaja väidetavalt kasutanud ametnike suhtes ähvardavaid, solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid, esitanud füüsilist vastupanu, sülitanud ning püüdnud ametnikke visata erinevate vedelikega. Vanglateenistus ei saa jätta reageerimata, kui kinnipeetav otseselt ähvardab valvurit väljaheidetega visata. Püüdes piirata edaspidi kaebaja õigusrikkumiste toimepanekut ja kaitsta vanglaametnikke, on vajalik kinnipeetavalt ära võtta esemed, millega on võimalik rikkumist toime panna. Lähtuvalt praktilistest juhtumitest ei ole piisav vaid anumate äravõtmine. Kaebaja on püüdnud ametnikke vedelikuga visata ka sokiga. Seega on otstarbekas kohaldada ka isiklike riiete ja esemete piiramist. Kaebajale etteheidetavad teod, on kohtu hinnangul tõendatud Viru Vangla järelevalveosakonna valvurite ettekannetega (II kd, tl-d 56p-63).

34. VangS § 69 lg-st 4 tulenevalt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus. Inspektor-kontaktisik tegutses 26. veebruari 2015. a käskkirja allkirjastades üksuse juhi ülesannetes ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on VangS § 69 lg 4 ning justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 11 lg 1 kohaselt üksuse juhi pädevuses. Seega oli inspektor-kontaktisikul pädevus täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Ka 18. märtsi 2015. a käskkirja on allkirjastanud pädev isik – üksuse juht.

35. Kohtu hinnangul vastavad 26. veebruari 2015. a käskkiri nr 6-4/112-KP ja 18. märtsi 2015. a käskkiri nr 6-4/145 HMS §-le 54 ja § 55 lg-le 1. Käskkirjad on õiguspärased, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Käskkirjad on selged ja üheselt mõistetavad. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust või asjaolu, mis tõendaks, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamine oli õigusvastane.

36. Samuti ei saa kohus nõustuda kaebajaga selles, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajaline kestvus ei olnud põhjendatud. VangS §-s 69 ega ka mistahes muus õigusaktis ei sisaldu tähtaegu selleks, kui kaua võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. VangS § 69 lg 3 näeb üksnes ette, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse neid põhjustanud asjaolude äralangemisel. Käesoleval juhul pole vaidlust selles, et kaebaja on vanglateenistuse ametnikke varasemalt korduvalt rünnanud ning miski ei tõenda, et vaatamata juba pikka aega kestnud piirangutele oli temast tulenev oht Viru Vanglas viibivate vanglaametnike elule ja tervisele käskkirja andmise ajaks ära langenud või vähemalt olulisel määral vähenenud. Kinnipeetavast tulenevate julgeolekuriskide hindamine on üksnes vastavate vanglateenistuse ametnike pädevuses. Kaebaja ise pole pädev oma käitumist hindama. Selle üle otsustamiseks, kas täiendavad julgeolekuabinõud on oma eesmärgi täitnud ning kas kinnipeetav ei ole enam endale või vangla julgeolekule ohtlik, võib olla vajalik julgeolekuabinõude kohaldamine pikema aja vältel.

37. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 26. veebruari 2015. a käskkiri nr 6-4/112-KP ja

18. märtsi 2015. a käskkiri nr 6-4/145 anti õiguspärases menetluses vormija sisunõudeid rikkumata ning kaalutlusreegleid järgides ning puuduvad alused selle õigusvastasuse tuvastamiseks. Sellest tulevalt on kahju hüvitamise eeldused täitmata ning kohus jätab rahuldamata XXe kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks.

38. Kaebaja väidab, et talle ei tõlgitud vaideotsust nr 6-12/64-2. Kohus ei pea seda väidet usutavaks. Vaidlusalusest vaideotsusest nähtub, et kaebajale on otsus kätte antud ja selle sisu on kaebajale vene keeles selgitatud (I kd, tl 41p).

3-15-1779

39. Kohus peab vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetluse osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimikus sisalduvad tõendid, mis sisaldavad andmeid kaebaja terviseseisundi kohta (II kd, tl-d 16-17, 35-36, 55-56). Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja toimikusse liidetud väljavõtted kaebaja tervisekaardist ning arsti tõendid sisaldavad endas andmeid kaebaja tervise kohta, mis on käsitletavad delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes. Seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid sisaldavaid tõendeid puudutavas osas kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks.

40. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust ja menetluskulude nimekirja esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 12. jaanuari 2016. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik