2-16-4819/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-16-4819

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2016 Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-16-4819 Tsiviilasi Blackline OÜ hagi Gxxxx Vxxxxxvastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 739,06 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Blackline OÜ (registrikood: 12549033; asukoht: Gaasi 6-7, Tallinn, 11415 Harjumaa), Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Rxxx Hxxxx(isikukood:xxxxxxxxxxxx; e-post: x Kostja: GxxxxxVxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Gxxxx Vxxxxxxx Blackline OÜ kasuks 739,06 eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista GxxxxxVxxxxxxx Blackline OÜ kasuks menetluskulud summas 125 eurot, mis on hagilt tasutud riigilõiv.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik Blackline OÜ esitas 28.03.2016 kohtule hagiavalduse GxxxxxVxxxxx vastu. Kohus võttis hagiavalduse 31.03.2016 menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagile vastuväidete esitamiseks. Kohus palus hagejal 28.04.2016 kirjas hagiavalduses olevaid nõudeid täpsustada ning esitada nõudeid tõendavad dokumendid. Hageja esitas 10.05.2016 hagiavalduse täpsustused ning tõendid. Kohus määras asja 20.05.2016.a määrusega kirjalikku menetlusse ja andis pooltele lõpptähtaja oma võimalike täiendavate taotluste, seisukohtade ja dokumentide esitamiseks.

Hageja nõue ja põhjendused 28.03.2016 hagiavalduses märkis hageja, et korteri omanik on hageja seaduslik esindaja ning hagejal on edasirendi õigus. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.09.2015 kirjaliku üürilepingu, mida kostja ei ole täitnud. Kostjal on võlgnevus üüri (300 eurot), kommunaalkulude (330,37 eurot) ja elektri (22,66 eurot) eest summas 653,03 eurot. Täiendatud hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 739,06 eurot. Üürileping lõppes suuliselt telefoni teel 02.05.2016 ning üürnik on käesolevaks ajaks ka korterist välja kolinud. Hageja nõuab üüri, kommunaalkulude ja elektri võlgnevust perioodi 02.09.2015-02.05.2015 eest. Üürivõlgnevus on eelnimetatud perioodi eest 480 eurot, kommunaalkulud 609,82 eurot ja elekter 64,27 eurot, kokku seega 1154,06 eurot. Kostja arveid tasus Axxxx Vxxxx. Axxxx Vxxxx on tasunud kokku 415 eurot, mille hageja on kogunõudelt maha arvestanud.

Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse, menetlusse võtmise ja kirjalikku menetlusse määramise määrused isiklikult kätte saanud, kuid kohtu poolt määratud tähtaegadeks ei ole kirjalikult vastanud.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 näeb ette, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu (edaspidi leping, tl 9-11) p 2.1.1 kohaselt kohustub üürnik tasuma üürileandja arvete alusel üüri alates ruumide valduse saamise päevast 60 eurot kuus jooksva kuu 15. kuupäevaks. Lepingu p 2.1.2 kohaselt kohustub üürnik tasuma üürileandja arvete alusel lisaks üürile ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulude eest. Kõrvalkuludeks on kulud üürileandja või üürileandja poolt vahendatud kolmanda isiku teenustele nagu hoone, kus ruumid asuvad, haldus, hooldus ja kindlustus, elektrienergia, vesi, kanalisatsioon, gaas, küte, sidekommunikatsioonija valveteenused. Lepingu p 2.2 kohaselt määrab kõrvalkulude suuruse üürileandja igakuiselt, lähtudes arvestite näitudest, teenusepakkujate poolt esitatud arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast.

Käesolevalt on tõendatud, et poolte vahel on 02.09.2015 sõlmitud kirjalik tähtajaline üürileping (t lk 9-11). Hageja andis korteri kostja valdusesse ja kostja kohustus hagejale maksma üüri ja kõrvalkulusid korteri kasutamise eest. Hageja nõuab üüri, kommunaalkulude ja elektri eest võlgnevust perioodil 02.09.2015- 02.05.2016, sest pooled lõpetasid üürilepingu 02.05.2016. Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet võlgnevuse perioodi osas.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Perioodi 02.09.2015-02.05.2016 eest nõuab hageja kostjalt üürivõlgnevust 480 eurot. Hageja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt (tl 44-45) on kostja eest üüri tasunud Axxxx Vxxxx (igas makses on välja toodud lepingu objektiks olev korteri asukoht – xxxxxxxxxxxx). Hageja on arvelduskonto väljavõtte esitanud aprillikuu seisuga. Asja materjalidest ja nõude summast nähtuvalt nõuab hageja üürivõlgnevust perioodi september 2015-aprill 2016 eest (60 eurot x 8 kuud). Oktoober-detsember 2015 ja jaanuar 2016 on Axxxx Vxxxx tasunud 60 eurot, kokku

240 eurot Axxxx Vxxxx ei ole üüri ülekannet teinud september 2015 ja veebruar-aprill 2016, kokku summas 240 eurot. Üürivõlgnevus on seega 240 eurot.

Perioodi 02.09.2015-02.05.2016 eest nõuab hageja kommunaalkulude võlgnevust summas 609,82 eurot. Jõgeva Elamu Halduse AS poolt väljastatud arvetest (tl 37-43) nähtub, et perioodi september 2015-märts 2016 kommunaalarvete võlgnevus on 609,82 eurot. Hageja ei ole esitanud aprillikuu arvet ning asja materjalidest ja nõude summast nähtuvalt ta aprillikuu kommunaalkulude võlga kostjalt ei nõua. Hageja arvelduskonto väljavõttelt ei nähtu, et kostja või Axxxx Vxxxxxoleks kommunaalkulude eest eelnimetatud perioodil midagi tasunud. Seega on täitmata kohustus 609,82 eurot.

Perioodi 02.09.2015-02.05.2016 eest nõuab hageja elektrivõlgnevust summas 64,24 eurot. Eesti Energia poolt väljastatud arvetest (tl 47-61) nähtub, et perioodi september 2015-märts 2016 elektriarvete võlgnevus on 64,24 eurot. Hageja ei ole esitanud aprillikuu arvet ning asja materjalidest ja nõude summast nähtuvalt ta aprillikuu elektrivõlga kostjalt ei nõua. Hageja arvelduskonto väljavõttelt ei nähtu, et kostja või Axxxx Vxxxx oleks eelnimetatud perioodil elektri eest midagi tasunud. Seega on täitmata kohustus 64,24 eurot.

Kokku on kostja võlgnevus 914,06 eurot. Kohus arvestab kohustuse suuruse määramisel ka kostja eest tehtud makseid: jaanuaris 2016 on Axxxx Vxxxx teinud kolm makset summades:

75 eurot (sh 60 eurot üür), 60 eurot (osaline arve) ja 100 eurot (osaline makse), kokku summas 235 eurot. Jaanuarikuu üürist ülejääv osa 175 eurot (235-60) tuleb koguvõlgnevusest maha arvestada. Võlgnevuse summaks kujuneb seega 739,06 eurot (914,06-175). Kostja ei ole hageja nõuetele ühtegi vastuväidet esitanud.

Kuivõrd kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud kirjalik üürileping, kostjal lasus kohustus tasuda üüri ja kõrvalnõudeid ning hageja on oma nõudeid tõendanud, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 739,06 eurot.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 125 eurot. Kohus on kindlaks teinud, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 125 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud ulatuses ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.

Kohus andis 20.05.2016.a määrusega hagejale tähtaja taotluste esitamiseks, sh menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kulude nimekirja esitamiseks. Hageja tähtaegselt kumbagi ei esitanud. Seetõttu ei määra kohus rahaliselt kindlaks hageja muid võimalikke menetluskulusid.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 125 eurot, mis on menetluses tasutud riigilõiv.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik