2-16-6771/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-6771

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-6771 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX; e-post XXXX) Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX; e-post XXXX)) Kohtuistungi toimumise aeg 5. juuli 2016

RESOLUTSIOON 1. Lahutada XXXX (isikukood XXXX) ja XXXX (isikukood XXXX) abielu, mis on registreeritud XXXX Tallinna Perekonnaseisuametis (tõendi nr XXXX). 2. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

2-16-6771

2

Hageja nõue ja põhjendused

XXXX esitas XXXX XXXX vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Hagiavalduse järgi poolte abielulised suhted lõppesid XXXX. Kostja asus elama eraldi oma korterisse. Lühikese abielu kestel ei sündinud abikaasadele ühtegi last, samuti ei tekkinud abikaasadel ühisvara.

Kostja vastuväited

Kostja nõustus kohtule esitatud kirjalikus seisukohas abielu lahutamisega (tl 15). Kostja istungile ei ilmunud, kuid oli teadlik istungi toimumise ajast ning oli esitanud oma vastuväite kirjalikult.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Poolt abielu sõlmiti 8. jaanuaril 2015. Pooled ei vaidle selle üle, et nende kooselu on lõppenud ning seetõttu soovivad nad oma abielu lahutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Hageja kinnitas kohtuistungil, et kooselu ei ole võimalik enam taastada ja hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde. Abielu ei ole võimalik taastada abikaasade tõsiste lahkarvamuste ja erinevate elu põhiväärtuste tõttu. Ka on abielu lahutamisega nõus kostja, kes kinnitas kohtule kirjalikult, et soovib lahutada. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Pooltel ei ole ühisvaraga seotud vaidlusi, samuti ei ole pooltel ühiseid lapsi.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik