1-11-7024/179 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-11-7024

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2016 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 16.06.2016 ) Kriminaalasja number 1-11-7024 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

G.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.D

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta G.D Viru Maakohtu 30.01.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-7024 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

K

ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK G.D Viru Maakohtu 30.01.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- on süüdi tunnistatud 11-7024 113 KarS § järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 20.02.2011 kuni 08.04.2013, s.o 2 aastat 1 kuu 19

päeva ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud ja 11 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 16.06.2014. a Riigikohtu määrusega.

Kinnipeetava karistusaeg algas 14.07.2014 25.05.2018. ja lõpeb KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib

kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

2 (3) vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid

mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinni

peetaval 25.05.2016.

25.05.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid G.D ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab G.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur toetab G.D

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokurör märgib arvamuses, et G.D

on kriminaa esime reaalset vangistust raske lkorras karistatud ühel korral ning kannab st

isikuvastase kuriteo eest (tapmine), mis on toime pandud tugevas alkoholijoobes. Isik on läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening „ “, töötanud majandusabitöödel, köögitöölisena ning katlamajas.

Alates 27.01.2016 töötab Tartu Vangla avavanglas soodustuse korras väljaspool vanglat. Õmbleja

erialal õppimist takistab tervislik seisund. Käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Elukoht Narvas tagatud, kus elab ka elukaaslane, isikul on võimalused seaduskuuleka elu jätkamiseks. Olemas 2 poega. Töökoht müüjana tagatakse. Lähedased on kriminaalkorras karistatud,

tutvusringkonda kuuluvad väidetavalt peamiselt õiguskuulekad isikud. Isik soovib alkoholist täielikult loobuda, mis antud isiku puhul oleks kindlasti üheks seaduskuuleka elu jätkamise aluseks.

Prokurör riminaalhooldaja poolne järelevalve ja kontrollnõuded on antud isiku puhul leiab, et k

vajalikud, vangla poolt soovitatud lisakohustused maandavad riske. Ülejäänud karistusajaks

käitumiskontrollile allutamine võiks G.D puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine.

G.D avaldas, et soovib tingimisi ennetähtaeg vabaneda, tööl käia, normaalselt elada ja mitte

tarvitada alkoholi. Kinnipeetav märgib, et tegemist on tema esimese karistusega, millest ta on ära kandnud 4 aastat, tal on võimaldatud töötada avavanglas ning käia kodus ning kõik on olnud hästi. Kinnipeetav selgitab, et korter xxxxxx, kuhu ta vabanemisel b, kuulub tema endise mehe elama lähe

emale, laste vanaemale, kes . G.D kahetseb lubas korteri talle pärast vabanemist kinkida toimepandud kuritegu ja selgitab, et ei tahtnud kannatanut tappa.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on G.D temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks

kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. G.D on karistust kanda rohkem kui kaks

kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused G.D tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vanglas on G.D käitumine olnud korrektne ning ta täidab talle koostatud individuaalset

täitmiskava. Kinnipeetav alustas rõivaõmbluse eriala õpinguid (jättis pooleli), läbis

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja on töötanud erinevatel perioodidel majandusabitöödel, köögitöölisena ja katlamajas. Harku ja Murru Vangla 08.12.2015. a käskkirja nr 5-5/19-av alusel on

kinnipeetav G.D paigutatud avavanglasse, kus talle on kohaldatud mitmeid soodustusi.

Alates 27.01.2016 töötab G.D Tartu Vangla avavanglas soodustuse korras väljaspool

3 (3) vanglat xxxxxxxxxxxx -1/250 on kinnipeetavat lubatud . Tartu Vangla 08.03.2016. a käskkirjaga nr 6

ka lühiajalisele väljasõidule, et hoida oma peresuhteid ning näha lapsi ja lapselapsi. Läbitud

tegevustega võiksid olla käesolevaks ajaks maandatud kinnipeetavast tulenevad riskid ühiskonnale ning olla tagatud seadusekuulekas toimetulek vabaduses.

Ka G.D vabanemisjärgsed elutingimused on head. Ta asub elama varasemasse elukohta koos elukaaslase xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aranteeritud kaupluses xxxxxxxx. G.D Töökoht on talle g

lähivõrgustiku moodustavad elukaaslane ja kaks täisealist poega. Lähedased on

kriminaalkorras karistatud, tutvusringkonda kuuluvad aga väidetavalt peamiselt õiguskuulekad

inimesed. Eelvangistuse ja käesoleva vangistuse vahepealne käitumine 1 aasta 3 kuu vältel on tõendanud kinnipeetava võimekust elada seaduskuulekalt. Samuti on ta suutnud sel perioodil alkoholi tarvitamisest hoiduda ning soovib seda järgida ka vabanemisel.

Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele leiab kohus, et G.D vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Vabastamist ei võimalda G.D poolt toimepandud kuriteo asjaolud. G.D kannab küll vangistust esmakordselt, kuid karistus on mõistetud ra G.D lõi kannatanut ske esimese astme kuriteo eest - elukaaslase tapmise eest.

kööginoaga pärast ühist alkoholitarvitamist tekkinud sõnavahetuse käigus. Sellega tekitas G.D

nu suri massiivse kannatanule südame ja kopsu vigastused, mille tagajärjel kannata

verejooksu tõttu. sõnas küll kahetseb juhtunut, kuid osaliselt õigustab oma käitumist Kinnipeetav väites, et tegemist oli provotseeritud tapmisega. Selline seisukoht ei ole aga kohtus tõendamist leidnud.

Kohus leiab, et toimepandud kurit

eo eest seaduses sätestatud miinimummääras mõistetud karistuse

kandmiselt vabastamine ligi kaks aastat enne karistusaja lõppu oleks selgelt vastuolus karistuse

mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Oluline on, et karistus ei kanna üksnes eri vaid ka üldpreventiivset eesmärki. - Raskete kuritegude eest reaalselt kantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning

rangeimal võimalikul viisil. Vaid süüdimõistetu positiivne käitumine karistuse kandmise ajal ning

soov edaspidi seaduskuulekalt elada ei kaalu kohtu hinnangul käesolevalt veel üle negatiivset, s.o

kuriteo toimepanemise asjaolusid ning kuriteo raskust. G.D on karistust kanda veel ligi kaks aastat tema ka , mis tähendab, et kohtul on tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalik arutada edaspidi.

Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et tuleb jätta tingimisi enne tähtaega G.D vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik