1-15-2017/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U

M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandm ka L.H rikkus kohustust mitte tarvitada ata jäänud ristus täitmisele, kuna alkoholi.

L.H Viru Maakohtu 13.03.2015

tunnistati süüdi kohtuotsusega KarS § järgi ning karistati

68 lg 1 alusel 7 kuu 27 vangistusega. KarS § päeva Karistus jäeti KarS § 74 lg 1,3

alusel tingimisi täitmisele pööramata. järgima Katseajal 1 aasta pidi L.H

kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatule. ja kohustusi -6, lg 2 p 2

27.01.2016 kohtumäärusega pikendati katseaega 10 kuu võrra kuni 12.01.2017 ning L.H kohustati läbima alkoholivastane ravi kahe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest

19.02.2016.

Kriminaalhoolduse nõuete rikkumine seisneb alkoholi tarvitamise keelu eiramises. 25.04.2016 kell

08:03 Kohtla vallas Tallinn-Narva maantee 158.kilomeetril L.H kui mootorsõiduki juhil politsei tuvastas alkoholijoobe. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli andmetel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST ARDM 0070 mõõtes saadi mõlema

- lugemi tulemuseks 0,26 mg/l; kasutades laiendmääratust +/ 0,05 mg/l, on mõõtmistulemuseks 0,21

- mg/l L.H väljahingatavas õhus. Lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest L.H väärteokorras karistati rahatrahviga

400 eurot Liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel. Otsus väärteoasjas nr 2440,16,002674 tehti 13.05.2016; otsus jõustus 10.06.2016. Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-15-2017 Määruse tegemise aeg ja koht

06. juuli 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Piret Juuse, O

lga Nõmmemees Erakorraline ettekanne Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna esinduse Jõhvi

27.06.2016 erakorraline ettekanne L.H

ile Viru Maakohtu 13.03.2015 kohtuotsusega ´ mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks

Süüdimõistetu

Kriminaalhooldusametnik

Kohtuistungi aeg L.H, isikukood XXX, xxx Ando Pajo

06.07.2016

Kriminaalhooldusalasel kohtumisel 07.06.2016 L.H andis järgmise selgituse: xxx tema kui mootorsõiduki juht peeti politsei poolt kinni joobe kontrollimiseks; tema väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisalduseks mitte vähem kui 0,21 mg/l; teadis, et alkoholi tarvitamine on keelatud; kontrollimisele eelnenud õhtul kuni keskööni jõi umbes 0,5 liitrit viina; hommikul, kui autot juhtima asus, lootis, et enam joovet pole.

Esimene kriminaalhooldusalane kohtumine L.H-ga toimus 16.04.2015, mille käigus talle põhjalikult selgitati kohtuotsuse sisu; kriminaalhoolduse teostamisega kaasnevaid õigusi, kohustusi ja võimalusi; teavitati võimalusest esitada kaebusi jmt kriminaalhooldusametniku tegevuse peale; teavitati kriminaalhooldusosakonna töökorraldusest ja kriminaalhooldusametniku ülesannetest ja tegevusest katse vältel. Selgitatust arusaamist L.H kinnitas aja

allkirjaga õiguste ja kohustuste lehtedel (16.04.2015 ja 12.11.2015) ning hoolduskavasid allkirjastades (18.06.2015 ja 17.03.2016). Registreerimiskontrollnõude täitmisega ei tekkinud mingeid probleeme. Alkoholi tarvitamise suhtes L.H on kontrollitud 7 korda kriminaalhooldusametnike poolt. 5 juhul L.H oli kaine, kuid 10.11.2015 ja 21.01.2016 tal tuvastati alkoholijoove. Esimesele rikkumisele ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega, korrati selgitust katseajaks kehtestatud korrast ja võimalikest negatiivsetest tagajärgedest alkoholi tarvitamise jätkumisel; L.H vabatahtlikult läbis sotsiaalprogrammi ". L.H sõnul juhtunu oli talle tõsiseks "xxx

õppetunniks, millest ta tegi õiged järeldused. Sellele vaatamata juba 21.01.2016 L.H ilmus eelnevalt kokku lepitud kriminaalhooldusalasele kohtumisele alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega, mis leidis kinnitust indikaatorvahendiga kontrollides. Alkoholi tarvitamise järjekordsest eiramisest tulenevalt 27.01.2016 Viru Maakohus rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse ning pikendas katseaega 10 kuu võrra kuni 12.01.2017 ning kohustas L.H läbima a kohtumääruse jõustumisest 19.02.2016. SA Ahtme lkoholivastase ravi 2 kuu jooksul alates

Haigla tõendi andmetest on näha, et 10.02.2016 L.H sai alkoholivastase ravi veenisisese süstina üheks aastaks. L.H järjekordselt andis l ubaduse, et edaspidi temaga seonduvalt ei teki mingeid probleeme, kuna pere nimel ta on motiveeritud pidama karskust.

Ometi L.H edasine käitumine ilmestab selgelt, et ta ei ole võimeline ega motiveeritud muutma harjumusi. 25.04.2016 L.H järjekordselt rikkus alkoholi

tarvitamise keeldu, kuna ta tabati sõiduki juhtimiselt alkoholi tarvitanuna. L.H teadis, et tema suhtes kehtib alkoholi tarvitamise keeld ja ta korduvalt oli andnud lubadusi edaspidi alkoholi mitte tarvitada.

Lubadusi ta ei täitnud, mis ilmestab selgelt, et L.H kuritarvitas usaldust, kui tal võimaldati jätkata karistuse kandmist vabaduses. Alkoholi tarvitamise jätkumine vaatamata erinevatele sekkumistele nitab, et kriminaalhooldus L.H kriminaalhoolduse käigus kin suhtes on ebaõnnestunud ega ole täitnud eesmärki.

L.H puhul kriminaalhooldus on ebaõnnestunud, kuna L.H ei ole võimeline ega motiveeritud alluma Juhindudes KarS § 74 lg 4 taotleb alkoholi tarvitamise keelule.

kriminaalhooldusametnik L.H-le karistusena mõistetud vangistuse täitmisele pööramist.

KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadu 4, stiku § 74 lõike

5 või 6, § 76 lõike või või § 77 lõike 4 kohaselt

kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

L.H selgitas kohtus, et nõustub rikkumisega, kuid palub jätta karistus täitmisele pööramata. Kriminaalhooldusametnik

jäi oma ettekande juurde ja palus karistus täitmisele pöörata.

Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Maakohus leiab, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse ja kohustusse.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et täitis talle pandud täiendava kohustuse L.H

ning sai 10.02.2016 alkoholivastast ravi veenisisese süstina üheks aastaks. Vaatamata sellele tarvitas ta 24.04.2016 õhtul 0,5 l viina ning tabati järgmisel hommikul kell 07.59 autoolist alkoholi tarvitamise tunnistega, -90). väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,21 mg/l (t. lk 87

See asjaolu näitab, et isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid Kohtute infosüsteemist nähtub, et tegu on juba ja kohustusi. teise

erakorralise ettekandega. Eelmisel korral pikendas kohus katseaega ning määras täiendava kohustuse – läbida alkoholivastane ravi. Isik käis küll ravi, kuid tulemust see ei andus, kuna ta jätkas alkoholi tavitamist ning sai karistada alkoholijoobeseisundis sõiduki juhtimise eest. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust.

Ülalmärgitud asjaolud näitavad, et käe kohaldatud kõikvõimalikud solevaks ajaks on isiku suhtes meetmed eesmärgiga, et kriminaalhooldus saaks jätkuma alkoholivastase ravi määramine - , katseaja pikendamine. Isik ei tulnud alkoholi tarvitamise keeluga toime.

Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli kohustustele ka pärast katseaja pikendamist, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnetunud. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud.

Kohus leiab, et kriminaalhooldus L.H suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustust. L.H on rikkunud talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma järjepideva käitumisega näidanud, et ta ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta.

Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja L.H tuleb saata karistust kandma.

KarS § uleb täitmisele pöörata ´

74 lg 4 alusel t L.H ile mõistetud ärakandmata karistusvangistus 7 kuud 27 . päeva

Juhindudes

74 lg 4,

27 kohtunik KarS § KrMS § 4

M ä ä r a s:

Kriminaalhooldusametniku taotlus L.H ile Viru Maakohtu Luule Kärner ´

13.03.2015 kandmata da, kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahulda pöörata karistuse ärakandmata osa, päeva, täitmisele, saata süüdimõistetu karistust

7 kuud 27 kandma.

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus L.H ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja ´ millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks L.H i vanglasse ´ saabumise aeg.

Kui L.H e karistust kandma, edastab vangla ei ilmu määratud ajaks vanglass KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Määrus le saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest e pea

.

Kohtunik Larissa Prokopenko