4-16-3885/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-3885

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.juulil 2016, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-3885 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

J.H kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 05.05.2016 otsusele väärteoasjas nr 2302,16,002151

Toimepanemise aeg ja koht: 09.02.2016 kl 11:59, A.H.Tammsaare tee 62, Tallinn Kvalifikatsioon: LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 Kaebuse esitaja

J.H (isikukood XXX, elukoht: XXXX,

05.01.2016-04.01.2017 on ajateenistuse alternatiivteenistuses) Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 63 lg 3, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 47 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.05.2016 otsus väärteoasjas nr 2302,16,002151 ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Süüdi tunnistada J.H LS § 223 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot.

3. Süüdi tunnistada J.H LS § 236 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot.

4. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada J.H tasuda mõistetud LS § 223 lg 1, §

236 lg 1 järgi rahatrahv 280 eurot osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 28 eurot igakuiselt kuu viietestkümnendaks (15) kuupäevaks Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.05.2016 otsuses väärteoasjas nr 2302,16,002151 näidatud arvele:

• SEB Pank EE891010220034796011,

• Swedbank EE932200221023778606,

• Danske pangas arvele EE403300333416110002,

• №rdea pangas arvele nr EE701700017001577198. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220165079445 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-16-3885, J.H“. Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik 10.05.2016 esitas J.H Harju Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.05.2016 otsusele väärteoasjas nr 2302,16,002151 (tl 1-5). Kaebuse esitaja selgitab, et 05.01.2016- 04.01.2017 on ta ajateenistuse alternatiivteenistuses, tegemist on täisajaga tööga mille eest maksab Eesti Vabariik miinimumpalka, seetõttu on võimalik ära elada vaid vanavanemate toel. J.H avaldab kahetsust ning palub talle määratud karistust kergendada. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 8-9), milles on seisukohal, et 05.05.2016 koostatud otsus väärteoasjas nr 2302,16,002151 on seaduslik ning selle muutmiseks alused puuduvad. Menetlusalusele isikule inkrimineeritavad rikkumised on leidnud täielikku tõendamist. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud J.H isikut, tema poolt toime pandud tegusid, süü suurust ja samuti seda, et menetlusalune isik on varasemalt väärteokorras karistamata ja sellest tuleneval on pidanud võimalikuks määrata karistuseks rahatrahvid sanktsiooni alammääras. Kohtuväline menetleja leiab, et karistus peabki mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma, mistõttu ei tohi see olla ei mugav ega ka kerge kanda. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi maksmise ositi. Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 1-5, 8-9). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud J.H kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, leiab, et et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokollist AB 1482650 (Vt tl 40) selgub, et 09.02.2016 kl 11:59 juhtis J.H mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärk 981AZR Tallinnas, A.H.Tammsaare tee

62 juures, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, riivas pargitud sõiduautot Škoda

Superb registreerimismärk XXXX. Oma tegavusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Isik lahkus sündmuskohalt politesile nõuetekohaselt teatamata. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 16 lg 1 ja § 169 lg 5 ning pani toime LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 kvalifitseeritava rikkumise. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 169 lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt. LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 236 lg 1 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik,-karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 10.02.2016 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (Vt tl 1), teadega (VT tl 2-3,5) sõiduki Škoda Superb registreerimismärk XXXX vaatlusprotokolliga, fototabeliga (Vt tl 6-11, fotod nr 1-7), tunnistaja ülekuulamise protokolliga (Vt tl 12), e-kirajavahetusega (Vt tl 13-16,18-22, 23-26), videosalvestuse üleandmise aktiga (Vt tl 17), 05.04.2016 koostatud asitõendi (DC-plaat

Vt tl 27) vaatslusprotokolliga, 05.04.2016 koostatud sõiduki Volkswagen Golf

registreerimismärk 981AZR vaatlusprotokolliga, fototabeliga (Vt tl 29-34, fotod nr 1-9),

18.03.2016 koostatud müügilepinguga, väljavõttega sõiduki Volkswagen Golf

registreerimismärk XXXX kohta (Vt tl 36,37) ning menetlusaluse isiku J.H ütlustega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll VT tl 39

) on tõendamist leidnud, et

09.02.2016 kl 11:59 juhtis J.H mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärk XXXX Tallinnas, A.H.Tammsaare tee 62 juures, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ja riivas pargitud sõiduautot Škoda Superb registreerimismärk

XXXX. J.H tunnistab oma süüd, kahetseb. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Kohus on seisukohal, et J.H käitumine LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Vaidlustatud Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.05.2016 otsuselt väärteoasjas nr 2302,16,002151 nähtuvalt karistati J.H LS § 223 lg 1 kvalifitseeritud väärteotoimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ning LS § 236 lg 1 kvalifitseeritud väärteotoimepanemise eest rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses s.o 160 eurot. J.H-le mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikut ei ole karistusregistrisse kantud (VT tl 29). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1- 99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot ja LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda J.H-le võimalus tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul, s.o 28 (kakskümmend kaheksa) eurot kuus.

Leo Kunman Kohtunik