2-14-56806/67 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuli 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-56806

Tsiviilasi

P.P. pankrotimenetlus

Lõpparuande kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. veebruari 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS-i ja P.P. määruskaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja I (võlgnik): P.P. (pankrotis)

(isikukood: XXXX);

Määruskaebuse esitaja II (võlausaldaja): Swedbank AS

(registrikood: 10060701); esindaja Külli Reinfeld

P.P. (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 1. veebruari 2016 määrus ja

teha asjas uus määrus, millega jätta P.P. pankrotimenetluses

pankrotihaldur Anne Tammeri poolt 24. novembril 2015

esitatud lõpparuanne kinnitamata ning tagastada see

pankrotihaldurile pankrotimenetluse jätkamiseks.

2. Määrata pankrotihalduri tasuks 3740 eurot, millele

lisandub käibemaks 20% summas 748 eurot, kokku 4488

eurot.

Väljamakseid pankrotihaldurile võib teha üksnes pärast

lõpparuande kinnitamise määruse jõustumist.

3. Swedbank AS määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. P.P. (pankrotis) määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus kuulutas 28. oktoobri 2014 kohtumäärusega välja P.P. (võlgnik) pankroti ja

nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 30. juunil 2015.

Pankrotihaldur esitas 24. novembril 2015 kohtule kinnitamiseks lõpparuande (II kd,

tl 108–112), milles palus kinnitada pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetada võlgniku

pankrotimenetlus,

vabastada

pankrotihaldur

pankrotihalduri

kohustustest

võlgniku

pankrotimenetluses, määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 5040 eurot, millele lisandub

käibemaks 1008 eurot, kokku 6048 eurot, mis tuleb hüvitada võlgniku rahaliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ-le, algatada võlgniku suhtes võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus, jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik

määramata ja kohustada võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid.

Lõpparuande kohaselt ei jätku pankrotivarast halduritasu ja muude pankrotimenetluse kulude

väljamaksmiseks, mistõttu pankrotihaldur ei taotle kõigi kulutuste hüvitamist.

2. Lõpparuandele esitasid vastuväiteid võlgnik ja võlausaldaja Swedbank AS.

Võlgniku vastuväite (II kd, tl 97) kohaselt ei ole võlgnik nõus pankrotihalduri poolt endale

võetud rahasummaga, mille ta omastas võlgniku korteri müügist saadud tulust. Võlgnik ei ole

nõus pankrotihaldurile viimase taotletud summas, s.o umbes 20% vara müügist laekunud

summast, tasu määramisega. Pankrotihaldur on tekitanud võlgnikule rahalist kahju, müües

korteri odavalt maha. Pankrotihaldur ei ole arvestanud võlgniku huvidega ega kaitsnud neid.

Võlausaldaja vastuväite (tl 100–102) kohaselt ei vasta lõpparuandes märgitud pankrotihalduri

tasu suurus halduri tehtud töö mahule ning on ebamõistlikult suur. Vastavalt pankrotiseaduse

(PankrS) § 651 lg-le 1 ei või pankrotihalduri tasu olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja

tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud pankrotivara

hulka arvestatud rahast. Kuigi seaduse järgi on tasu määramisel orientiiriks pankrotivara suurus,

tuleb halduri tasu määramisel lähtuda eelkõige halduri töö mahust ja keerukusest, mitte ainuüksi

pankrotivara suurusest. Tasu alammäär on pigem orienteeruv summa, kuid kui halduri töömaht

ei ole suur, siis on alust määrata ka alammäärast väikesem tasu (Riigikohtu 4. novembri 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-15, p 29). Pankrotihalduri töömaht on antud pankrotimenetluses

olnud minimaalne, tegemist on olnud ajaliselt lühikese, väheste võlausaldajatega ning mitte

keerulise pankrotimenetlusega. Pankrotivara õnnestus müüa juba teisel enampakkumisel.

Pankrotivara suurus oli 36 106 eurot 08 senti, millest 1% on 361 eurot 06 senti. Pankrotihalduri

taotletud tasu 6 048 eurot on menetluse käiku arvestades ebamõistlikult suur ega ole

proportsioonis tehtud töömahuga. Antud menetluses saab pidada põhjendatuks pankrotihalduri

tasu maksimaalselt summas 900 eurot, s.o 9 töötunni eest tunnitasuga 100 eurot, millele

lisandub käibemaks.

Lõpparuande punktis 2 on pankrotimenetlusega seotud väljamaksete all loetletud ka ajutise

halduri tasu ning ajutise halduri kulutused 995 eurot 10 senti. Pankrotihaldur on halduri tasu

kunstlikult suurendanud, kuivõrd võlgniku vara ja tema kohustused on välja selgitanud ajutine

haldur ning nende ülesannete täitmist pankrotihaldur oma tegevuses dubleerima ei pea ning

tegevuste eest topelt tasu küsimine ei ole õigustatud.

3. Pankrotihalduri võlgniku ja võlausaldaja vastuväidetele esitatud seisukoha kohaselt on väär

võlgniku väide pankrotihalduri poolt korteriomandi müügist saadud raha omastamise kohta.

Pankrotihaldur tuli võlgnikule vastu ja viivitas pankrotivara müügiga selleks, et võlgnikul oleks

aega pidada pangaga läbirääkimisi ja leida lahendus seoses Swedbank AS-i hüpoteegiga tagatud

nõudega ja korteriomandi müügiga. Tulenevalt PankrS § 136 lg-st 1 müüs pankrotihaldur

võlgniku vara oksjonikeskkonnas avalikul elektroonilisel enampakkumisel. Müük õnnestus

kolmandal enampakkumisel 16. aprillil 2015 alghinnaga 36 000 eurot. Enampakkumisele

registreeriti üks isik, kes ostis korteriomandi alghinnaga. Pankrotihaldur on pankrotivara müües

tegutsenud vastavalt seadusele.

Vastuseks võlausaldaja vastuväitele märkis haldur, et käesolevas pankrotiasjas ei ole PankrS

§ 651 lg 4 kohaldatav. Pankrotimenetluses on kokku laekunud 36 106 eurot 08 senti. Vastavalt

PankrS § 651 lg-le 1 on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 32 001 – 64 000 eurot

4665 eurot. Halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt on 410 eurot 50 senti

(36 106,08 – 32 001 = 4105,08 * 10%). Vastavalt PankrS § 65 lg-le 11 lisandub halduri tasule

käibemaks. Halduri tasu alammäär on 5075 eurot 50 senti, millele lisandub käibemaks 1015

eurot 10 senti, kokku 6090 eurot 60 senti. Pankrotihaldur palub määrata halduritasuks 5040

eurot, millele lisandub käibemaks 1008 eurot, kokku 6048 eurot. Halduri taotletud tasu on

alammäärast isegi väiksem. Halduri tasu alammäärad on kehtestatud seadusega. Käesolevas

pankrotiasjas on haldur viinud läbi kõik vajalikud toimingud. Tegemist on suhteliselt

tavapärase füüsilise isiku pankrotimenetlusega. Võlausaldaja selgituse nõue oleks põhjendatud

juhul, kui haldur oleks taotlenud PankrS § 651 lõikes 1 sätestatud alammäärast suuremat tasu.

Ebaõige on võlausaldaja väide, et halduri tasu on kunstlikult suurendatud ning et haldur on

dubleerinud ajutise halduri tegevusi ja selle eest topelt tasu väljamõistmine ei ole põhjendatud.

Pankrotihaldur pidas võlausaldaja poolt vaidlustatud tegevuse all silmas füüsilise isiku 2014

tuludeklaratsiooni alusel tagastamisele kuuluva tulumaksu sissenõudmist Maksu- ja

Tolliametilt, võlgniku töökohtade ja sissetulekute kohta järelepärimiste tegemist ning

pankrotivara hulka laekuva osa sissenõudmist. Kuna võlgnik ei andnud haldurile teavet oma

elu- ja tegevuskoha ning sissetulekute kohta, oli haldur sunnitud pöörduma järelepärimistega

Maksu- ja Tolliameti ning võlgniku tööandja SA Tartu Ülikooli Kliinikum poole, selgitama

välja ja nõudma pankrotivara hulka kuuluva sissetuleku osa kandmist võlgniku

arvelduskontole. Võlgnik esitas maakohtule määruskaebuse jaotusettepaneku peale ja avalduse

pankrotimenetluse lõpetamiseks, millele haldur pidi vastama, samuti pidi haldur osalema

kohtuistungil, kus võlgniku avaldus läbi vaadati. Eelkirjeldatud võlgniku tegevuse tõttu on

halduri töö maht pigem suurenenud, kui vähenenud.

Haldur ei nõua ühegi pankrotimenetluse kulutuse hüvitamist, st taotletav halduri tasu sisaldab

ka kõiki halduri kohustuste täitmiseks vajalikke kulusid, mis tavapäraselt hüvitatakse PankrS

§ 66 alusel eraldi.

Kohtutäituri seaduse § 32 lg 3 ja § 35 lg 2 p 8 kohaselt oleks hüpoteegi realiseerimise nõude

täitmisel korteriomandi 36 000 euro suuruselt müügihinnalt kohtutäituri põhitasu 3240 eurot,

millele lisandub käibemaks 648 eurot, kokku 3888 eurot. Seega on ainult sama hinnaga

korteriomandi müügi eest ette nähtud tasu 3240 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd

halduril on pankrotiseadusest tulenevalt oluliselt rohkem ülesandeid ja kohustusi kui

kohtutäituril, siis ei ole põhjendatud määrata halduri tasu väiksemana kui on kohtutäituri tasu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus kinnitas 1. veebruari 2016 määrusega lõpparuande võlgniku

pankrotimenetluses, lõpetas võlgniku pankrotimenetluse ja vabastas pankrotihaldur Anne

Tammeri pankrotihalduri kohustustest. Maakohus määras iga võlausaldaja tunnustatud nõude

osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata. II rahuldamisjärku, ehk muud tähtaegselt esitatud

tunnustatud nõuete hulka (PankrS § 153 lg 1 p 2) kuuluvad TF Bank AB nõue 1022 eurot 82

senti, jaotis 5,07%, Korteriühistu Mõisavahe 37 nõue 2098 eurot 52 senti, jaotis 10,40%, Eesti

Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue 11 949 eurot 88 senti, jaotis 59,23% ning

Swedbank AS-i nõue 5104 eurot 21 senti, jaotis 25,30%, kokku 20 175 eurot 43 senti. Võlgnik

nõuetele nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid ei esitanud.

Maakohus määras pankrotihalduri tasuks 5040 eurot, millele lisandub käibemaks 1008 eurot,

kokku 6048 eurot ning määras maksta pankrotihalduri tasu pankrotivarast büroole, mille kaudu

haldur tegutseb, s.o Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ-le.

Maakohus leidis, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks

rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus

lõpetada (PankrS § 163 lg 3). Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod,

vaid PankrS § 163 lg 3 tähenduses muu asjaolu.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS

§ 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti

halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud

rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri

kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti

väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

PankrS § 65 lg 5 kohaselt kohus määrab haldurile tasu sama seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud

alammääras. Maakohus leidis, et võlgniku pankrotimenetluses ei ole pankrotivara väärtus suur.

Vara väärtus mahub vahemikku 32 001 kuni 64 000, mille puhul määratakse pankrotihalduri

tasu miinimummääras PankrS § 651 lg 1 kohaselt. Tulenevalt PankrS § 651

lg-st 1 on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 32 001 – 64 000 eurot 4665 eurot

pluss 10% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt: 4665 + (36 106,08 – 32 001)*10%

= 5075 eurot 50 senti.

Pankrotihaldur on lõpparuandes märkinud, et kuna pankrotivarast ei jätku halduritasu ja muude

pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks, ei taotle ta kõigi kulutuste hüvitamist ja taotleb ka

pankrotihalduri tasu alla alammäära, st 5040 eurot, millele lisandub käibemaks 1008 eurot.

Maakohus nõustus pankrotihalduriga, et võlausaldaja seisukoht, et pankrotihalduri tasu tuleks

arvestada toimingupõhiselt kohaldades tunnitasumäärana 100 eurot, millele lisandub

käibemaks, ei põhine seadusel. Ajapõhiselt arvestatakse PankrS § 23 lg 2 kohaselt ajutise

pankrotihalduri töötasu. PankrS § 23 lg 1–3 alusel tuleb ajapõhiselt pankrotihalduri tasustamine

kõne alla PankrS § 65 lg-s 11 sätestatud olukorras, st juhul, kui füüsiliselt isikust võlgniku

pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse

kulude katmiseks piisavalt vara. Võlgniku puhul ei ole kohus pankrotti välja kuulutanud PankrS

§ 171 lg 11 alusel ja võlgniku pankrotimenetluses oli olemas pankrotivara, millest kanda

pankrotimenetluse kulusid.

Maakohus nõustus pankrotihalduriga, et kuivõrd halduril on pankrotiseadusest tulenevalt

oluliselt rohkem ülesandeid ja kohustusi kui kohtutäituril, siis ei ole põhjendatud määrata

halduri tasu väiksemas summas, kui oleks kohtutäituri tasu. Pankrotihaldur peab lisaks vara

müügile viima läbi ka võlausaldajate üldkoosolekuid, kontrollima pankrotimenetluses esitatud

nõudeid, koostama PankrS §-st 132 tuleneva ettekande, koostama jaotusettepaneku, tegelema

pankrotivara valitsemisega, tegema pankrotivarast väljamakseid ja koostama lõpparuande.

Kõiki neid ülesandeid on pankrotihaldur ka täitnud.

Arvestades pankrotimenetluse keerukust, halduri kutseoskust, halduri ülesannete mahtu seoses

vara valitsemise ja müügiga ning halduri taotlust ja seda, et haldur ei ole taotlenud halduri

ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist (PankrS § 66), on põhjendatud halduri tasu

määramine nõutud ulatuses.

VÕLGNIKU MÄÄRUSKABUS

6. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Määruskaebuse kohaselt ei ole pankrotihaldur kaitsnud võlgniku huve vastavalt PankrS § 55

lg-tele 1 ja 2.

Halduri tasu on liialt suur ja ei vasta tegelikult tehtud tööle.

Võlgnikule teadaolevalt toimus vara suhtes kaks, mitte kolm enampakkumist. Tegelikkusele ei

vasta halduri väite, et ta viivitas müügiga, et võlgnik saaks pidada hüpoteegipidajaga

läbirääkimisi.

Kinnisvara alghinna määramisel ei kutsunud haldur kinnisvaraeksperti vara hindamiseks.

Pankrotihaldur müüs korteri alla turuhinna ning suhteliselt kiirelt, mistõttu määrata haldurile

töötasuks 7000 eurot on liig. Tehtud töö ei vasta küsitud töötasule. Võlgnik on nõus

võlausaldaja poolt pakutud halduri tasuga.

VÕLAUSALDAJA MÄÄRUSKAEBUS

7. Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määrus, jätta kinnitamata võlgniku pankrotimenetluses esitatud lõpparuanne ja

pankrotihalduri tasu taotlus ning tagastada need haldurile. Võlausaldaja palub jätta

menetluskulud

pankrotihalduri

kanda

ning

määruskaebuse

rahuldamisel

tagastada

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.

Määruskaebuse kohaselt vaidlustab võlausaldaja maakohtu määrust halduri tasu kinnitamise

osas. PankrS § 65 lg-s 5 on seadusandja selgesõnaliselt näinud ette võimaluse määrata

alammäärast väiksem tasu ning seejuures ei oma tähtsust, kas pankrotivara suurus on väike või

suur.

Antud juhul on pankrotihalduri tasu kujunenud ebamõistlikult suureks, sest tegemist ei ole

olnud pika ega keeruka menetlusega. Võlgniku pankrot kuulutati välja 28. oktoobril 2014.

Aasta hiljem, s.o 24. novembril 2015 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande.

Nimetatud perioodil seisnes pankrotihalduri töö nõudeavaldustega tutvumises (võlausaldajaid

kokku vaid neli), 20. veebruaril 2015 nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimises,

3 enampakkumise läbiviimises, 19. oktoobril 2015 võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimises,

lõpparuande koostamises ja teate avaldamises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohus

oleks pidanud igakülgselt hindama pankrotihalduri tasu põhjendatust ja vajalikkust, mida ta

teinud ei ole.

Asjaolu, et mõne väiksema menetluse raames ei ole pankrotihalduri tasu just märkimisväärne,

ei tähenda, et suurema pankrotivaraga menetluse puhul võiks haldur nõuda põhjendamatut ja

ebamõistlikult suurt tasu. Iga menetlus on eraldiseisev ning ükski võlgnik ega võlausaldaja ei

pea kinni maksma teise menetluse kulusid ja igal juhul tuleb kohtul nõutava tasu suuruse

põhjendatust hinnata.

Kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab ka kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks

olevaid asjaolusid ja vajadusel taotletavat tasu vähendada. Kuigi seaduse järgi on halduri tasu

määramisel orientiiriks eelkõige pankrotivara suurus, ei saa haldurile tasu määramisel lähtuda

üksnes sellest, vaid eelkõige tuleb lähtuda halduri töö mahust ja keerukusest. Lisaks peab kohus

arvestama, et ka tasu alammäär on pigem orienteeruv summa ja kui halduri töömaht ei ole suur

ja vara võõrandamisel või tagasivõitmisel ei ole saadud oodatust märksa paremaid tulemusi,

siis on alust määrata ka alammäärast väiksem tasu, sest vastasel korral võiks halduri tasu

kujuneda ebamõistlikult suureks (Riigikohtu 4. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-

15, p 29, 12. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-11, p 13, 23. märtsi 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-12-16, p 11).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Pankrotihaldur vaidleb mõlemale määruskaebusele vastu ja ei nõustu määruskaebustes

esitatud seisukohtadega. Pankrotihaldur on pankrotivara müües tegutsenud vastavalt seadusele.

PankS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära

kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus

halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 teise lõike kohaselt arvestatakse

halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena

pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu

arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on

saadud halduri tegevusest sõltumata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 1. veebruari 2016 määrus tuleb tühistada ning teha

asjas uus määrus, millega jätta võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt

24. novembril 2015 esitatud lõpparuanne kinnitamata ning tagastada see pankrotihaldurile

pankrotimenetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus määrab pankrotihalduri tasuks 3740 eurot,

millele lisandub käibemaks 20% summas 748, kokku 4488 eurot.

Väljamakseid pankrotihaldurile võib teha üksnes pärast lõpparuande kinnitamise määruse

jõustumist. Swedbank AS määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. P.P. (pankrotis)

määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

10. Pankrotihaldur palus määrata talle koos lõpparuande kinnitamisega tasu summas

5040 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 1008 eurot, kokku 6048 eurot. Käesolevas

asjas oleks tasu alammäär 5057 eurot 50 senti (4665 + (36 106,08 – 32 001) x 10%), millele

lisanduks käibemaks 20% summas 1011 eurot 50 senti, kokku 6069 eurot. Seega palus haldur

määrata talle tasu, mis jääb mõnevõrra alla alammäära. Maakohus rahuldas pankrotihalduri

taotluse täielikult.

PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu, lähtudes pankrotivarasse laekunud ja

pankrotivara hulka arvatud rahast. Tasu suuruse määramisel võetakse arvesse töö mahtu,

keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu § 651

lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud

juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud

töö mahule ja vastutusele.

Halduri tasuga seonduvalt on Riigikohus leidnud, et kohtu pädevus määrata haldurile tasu

sisaldab ka kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja vajadusel

taotletavat tasu vähendada (Riigikohtu 12. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-11,

p 13). Kuigi seaduse järgi on halduri tasu määramisel orientiiriks eelkõige pankrotivara suurus,

ei saa haldurile tasu määramisel lähtuda üksnes sellest, vaid eelkõige tuleb lähtuda halduri töö

mahust ja keerukusest. Lisaks peab kohus arvestama, et ka tasu alammäär on pigem orienteeruv

summa ja kui halduri töömaht ei ole suur ja vara võõrandamisel või tagasivõitmisel ei ole

saadud oodatust märksa paremaid tulemusi, siis on alust määrata ka alammäärast väiksem tasu,

sest vastasel korral võiks halduri tasu kujuneda ebamõistlikult suureks (Riigikohtu 4. novembri

2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-15, p 29).

11. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb halduri tasu määramisel arvestada järgmisi asjaolusid.

Käesoleval juhul on tegemist füüsilise isiku pankrotimenetlusega. Võlgniku pankrot kuulutati

välja 28. oktoobril 2014 ning pankrotihaldur esitas kohtule lõpparuande 24. novembril 2015,

seega oli pankrotimenetluse kestvuseks üks aasta ja üks kuu. Võlgnikule kuulus korteriomand,

mille müügiks korraldas pankrotihaldur kaks enampakkumist. Muud pankrotivara ei olnud.

Pankrotimenetluses oli esitatud neli nõudeavaldust (Swedbank AS-i, TF Bank AB,

Korteriühistu Mõisavahe 37 ja Eesti Vabariigi poolt).

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole haldur peale ühe korteriomandi müümise teinud mingeid

märkimisväärseid toiminguid (v.a. aruanded kohtule). Pankrotimenetluses ei ole haldur kohtule

hagisid esitanud. Pankrotihalduri poolt viidatud järelepärimisi Maksu- ja Tolliametile ja

võlgniku tööandjale, samuti võlgniku määruskaebusele ning pankrotimenetluse lõpetamise

avaldusele vastamist ei saa ringkonnakohtu arvates märkimisväärseteks toiminguteks pidada.

Käesolev pankrotimenetlus ei olnud ka keeruline, sest menetluses ei esitatud nõuetele

vastuväiteid.

Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud määrata pankrotihaldurile

tasu alammääraga samas suurusjärgsus.

12. Samas nõustub ringkonnakohus pankrotihalduri ja maakohtuga selles, et üldjuhul ei peaks

halduri tasu olema väiksem, kui kohtutäituri tasu täitemenetluse ja enampakkumise

läbiviimisel. Kuivõrd seadusandja on pidanud vajalikuks täitemenetluses kehtestada

regulatsiooni, kus pandieseme müügist saadud rahasummast tasutakse kõik pandi

realiseerimisega seonduvad kulud, s.h kohtutäituri tasu, siis vastav regulatsioon peaks

kohalduma ka pankrotimenetluses. Pankrotimenetlus on sundtäitmise menetluse eriliik

(Riigikohtu 17. juuni 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09, p 9). Pankrotihalduril on PankrS

§ 135 lg 1 kohaselt kohustus pankrotivara müüa täitemenetluse seadustikus sätestatud korras,

arvestades pankrotiseaduses ettenähtud erisusi.

Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg-le 1 võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse

alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Kohtutäituri põhitasu määrad

on sätestatud KTS §-35 ning need sõltuvad sissenõude summast. Võlgnikule kuuluva

korteriomandi müügist laekus 36 000 eurot. KTS § 35 lg 2 p 8 järgi oleks põhitasu 3240 eurot

(9% 36 000 eurost). KTS § 43 lg 1 võimaldab kohtutäituril saada lisatasu, kui täitetoiming on

tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Ringkonnakohus on eelnevalt

põhjendanud, et antud juhul ei olnud tegemist pika ega keerulise menetlusega.

13. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et pankrotihalduri ja kohtutäituri töö iseloom on

siiski mõnevõrra erinev, pankrotihalduri ülesannete ring on laiem tulenevalt PankrS §-st 55.

Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks määrata pankrotihalduri tasuks 3740

eurot (3240 + 500), millele lisandub käibemaks 20% summas 748, kokku 4488 eurot, mis ei

sisalda kulusid.

14. Kuivõrd ringkonnakohus muudab pankrotihalduri tasu suurust, muutuvad ka võlausaldajate

saamata jäänud nõuete summad ning jaotise protsendid. Sellest tulenevalt tuleb vaidlustatud

määrus täies ulatuses tühistada, jätta pankrotihalduri poolt 24. novembril 2015 esitatud

lõpparuanne kinnitamata ning tagastada see pankrotihaldurile. Pankrotihalduril tuleb esitada

kohtule uus lõpparuanne, arvestades ringkonnakohtu poolt temale määratud tasu suurust.

Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et väljamakseid pankrotihaldurile võib teha üksnes

pärast lõpparuande kinnitamise määruse jõustumist.

15. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke