1-16-5839/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-16-5839

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

01.juuli 2016.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Prokurör Jane Pajus

Kriminaalasi J.E

süüdistuses KarS § järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav J.E, IK XXX; sünniaeg: 02.juuli 1983.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.E KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 01.juuli 2016.a, J.E s.o üks (1) päev ja lõplikuks karistuseks mõista üksteist (11) kuud kakskümmend üheksa (29) päeva vangistust.

KarS 74 lg 5 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis J.E-le

KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kolmsada viiskümmend üheksa (359) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha ühe (1) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma J.E talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.E üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tartu Vangla J.E

kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena J.E-lt sundraha kolmsada kakskümmend kaks (322) eurot 50 senti ja kaitsjatasu kakskümmend neli

(24) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud J.E menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT:

EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99916700050031. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonn

akohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

J.E , omamata juhtimisõigust ja hoolimata liiklusseaduse (LS) § 69 lõikes 1 sätestatud keelust, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, juhtis mootorsõidukit Audi 80 registreerimisnumbriga XXXX Kõrvekülast alates kuni 01.juulil.a 2016 kella 01.30 paiku Tartu linnas Narva maantee ja Turu tänava ristmikul kinni pidamiseni. Tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,16 mg/l kohta, mis on LS § 69 lg 2 p 1 nimetatud joobeseisund.

Seega J.E, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS §

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdi tunnistada J.E KarS § 424 alusel ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha eelvangistus 01.juuli 2016.a s.o 1 päev ja karistuseks mõista 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada J.E-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga.

Lähtudes KarS § 69 lg 1 ls 2, mille kohaselt ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd ja arvestades Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-68-15 toodud põhimõtteid, tuleb J.E teha 11x30+29= 359 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 1 aasta. KarS § 69 lg 4 kohaselt on J.E kohustatud üldkasuliku töö sooritamise tähtajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, mis kohustavad teda: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.E mitte tarvitama alkoholi.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

J.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad.

Menetluskuludena kuulub J.E-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et esinevad alused menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum