2-11-9197/153 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-11-9197

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Xxxxxx tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

04.juuli 2016, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri

Kalev Mägi hagi V. L. vastu 31 955,82 € tagasivõitmiseks

või alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel

väljamõistmiseks

ja

T.

L. vastu

31 955,

€

tagasivõitmiseks või alternatiivselt alusetu rikastumise

sätete alusel väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Kummagi kostja suhtes 31 955,82 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis, registrikood

xxxxxxxx)

pankrotihaldur

Kalev

Mägi

(OÜ

Pankrotihladuribüroo Mägi ja Partnerid, Lauteri tn 7-12,

Tallinn 10145, e-post: kalev@pankrotiekspert.ee)

Hageja lepingulised esindajad advokaat Kristiina Saul

(kristiina.saul@angerjarvkrautmann.ee) ja advokaat Mart

Angerjärv (mart@angerjarvkrautmann.ee)

Kostjad V. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx

xx-xx, xxxxx) ja T. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxx xx-xx, xxxxx)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

(e-post: anneliaab@apilv.ee )

Kohtuistung

24.03.2016, osalesid K. Mägi, adv Angerjärv, adv Aab

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagi T.

L. ja V. L. vastu osas, milles taotletakse tunnistada kehtetuks tehingud, millega T. L. ja V. L.

kumbki vabastati 31 955,82 euro tasumise kohustusest.

2. Jätta rahuldamata OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagi V. L.

vastu dividendide tasumise tehingu või alternatiivselt dividendide tasumise soorituse

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja 31 955,82 € väljamõistmiseks pankrotivarasse

või alternatiivselt sama summa väljamõistmiseks alusetu rikastumise sätete alusel.

3. Jätta rahuldamata OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagi T. L.

vastu dividendide tasumise tehingu või alternatiivselt dividendide tasumise soorituse

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja 31 955,82 € väljamõistmiseks pankrotivarasse

või alternatiivselt sama summa väljamõistmiseks alusetu rikastumise sätete alusel.

3. Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri Kalev

Mägi kanda.

4. Määrata T. L. ja V. L. menetluskulude suuruseks kokku 10 658,64 eurot, mis mõista OÜ Xxxx

xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotihaldurilt Kalev Mägilt võrdsetes osades T. L. ja V. L. kasuks

välja, kummagi kasuks 5329,32 eurot.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt on hageja kohustatud tasuma T. L.le ja V. L.le alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

6. Tühistada tsiviilasjas 2-11-9197 kohaldatud hagi tagamise abinõu - OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx

(pankrotis, registrikood xxxxxxxx, pankrotihaldur Kalev Mägi) kasuks V. L.le (L., isikukood

xxxxxxxxxxx) kuuluvale korteriomandile, Pärnu Maakohtu kinnistusregistri registriosa

numbriga 2344205, asukohaga Xxxxxx xx-x, xxxxx xxxx, seatud kohtulik hüpoteek summas

31 955,82 eurot ning T. L.le (L., isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale korteriomandile, Pärnu

Maakohtu kinnistusregistri registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga Xxxxxx xx-xx, xxxxx

xxxx, seatud kohtulik hüpoteek summas 31 955,82 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi esitas 7. märtsil 2011 Pärnu

Maakohtule hagi V. L. vastu 31 955,82 euro ja T. L. vastu 31 955,82 euro tagasivõitmiseks. 7.

oktoobril 2011 (I kd, lk 101) täiendas hageja nõuet alternatiivse nõudega – kui kohus tuvastab

vaidlustatud tehingute tühisuse või tunnistab need tagasivõitmise korras kehtetuks, kuid leiab, et

kostja(te)le ei ole dividende makstud, mõista kostja(te)lt välja samad summad alusetu

rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 – 1042).

02.12.2014 hagiavalduse viimases terviktekstis hageja taotles:

1) tunnistada kehtetuks dividendide tasumise tehing (sh nt dividendide tasumine või tehing, millega

vabastati T. L. 31 955,82 euro tasumise kohustusest) ning mõista T. L.lt OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx

(pankrotis) pankrotivarasse 31 955,82 eurot;

2) juhul kui punktis 1 toodud taotlus jääb rahuldamata, tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmine

(sooritus), millega T. L.le tasuti 31 955,82 eurot või vabastati T. L. sellise summa tasumise kohustusest

ning mõista T. L.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotivarasse

31 955,82 eurot;

3) tunnistada kehtetuks dividendide tasumise tehing (sh nt dividendide tasumine või tehing, millega

vabastati V. L. 31 955,82 euro tasumise kohustusest) ning mõista V. L.lt OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx

(pankrotis) pankrotivarasse 31 955,82 eurot;

4) juhul kui punktis 3 toodud taotlus jääb rahuldamata, tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmine

(sooritus), millega V. L.le tasuti 31 955,82 eurot või vabastati V. L. sellise summa tasumise kohustusest

ning mõista V. L.lt OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotivarasse 31 955,82 eurot;

5) juhul, kui kohus jätab punktis 1 või 2 nimetatud taotluse rahuldamata, siis alternatiivselt mõista T. L.lt

(isikukood xxxxxxxxxxx) OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotivarasse välja 31 955,82 eurot;

6) juhul, kui kohus jätab punktis 3 või 4 nimetatud taotluse rahuldamata, siis alternatiivselt mõista V. L.lt

(isikukood xxxxxxxxxxx) OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotivarasse välja 31 955,82 eurot.

24.03.2016 kohtuistungil nõude osaliselt (02.12.2014 tervikteksti resolutsiooni punktides 2 ja 3

alternatiivselt esitatud nõuete osas tunnistada kehtetus tehingud, millega vabastati kostjad

31 955,82 eurot tasumise kohustusest) läbi vaatamata jätmise ja hageja poolt kohtuistungil nõude

täpsustamise järel on hageja lõplikuks nõudeks:

1) tunnistada kehtetuks dividendide tasumise tehing ning mõista PankrS § 110 alusel T. L.lt OÜ Xxxx

xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotivarasse 31 955, 82 eurot;

2) juhul kui punktis 1 toodud taotlus jääb rahuldamata, siis tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse

täitmine (sooritus), millega T. L.le tasuti 31 955,82 eurot ning mõista T. L.lt OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx

(pankrotis) pankrotivarasse 31 955,82 eurot PankrS § 113 alusel;

3) tunnistada kehtetuks dividendide tasumise tehing ning mõista PankrS § 110 alusel V. L.lt OÜ Xxxx

xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotivarasse 31 955,82 eurot;

4) juhul kui punktis 3 toodud taotlus jääb rahuldamata, siis tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse

täitmine (sooritus), millega V. L.le tasuti 31 955,82 eurot ning mõista V. L.lt OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx

(pankrotis) pankrotivarasse 31 955,82 eurot PankrS § 113 alusel;

5) juhul, kui kohus jätab punktis 1 või 2 nimetatud taotluse rahuldamata, siis alternatiivselt mõista T. L.lt

OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotivarasse välja 31 955,82 eurot äriseadustiku § 158 lg 1 järgi

alusetu rikastumise alusel;

6) juhul, kui kohus jätab punktis 3 või 4 nimetatud taotluse rahuldamata, siis alternatiivselt mõista V. L.lt

OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotivarasse välja 31 955,82 eurot äriseadustiku § 158 lg 1 järgi

alusetu rikastumise alusel.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt algatati Harju Maakohtu 4. juuli 2008 määrusega OÜ Xxxx

xxxxxxxxxxx pankrotimenetlus ja määrati ajutiseks pankrotihalduriks Peep Lillemäe. Määrusega

keelati ettevõte vara käsutamine ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Sama kohtu 10. detsembri

2008. otsusega kuulutati välja ettevõtte pankrot ning määrati pankrotihalduriks samuti Peep

Lillemäe. Harju Maakohtu 26. juuni 2009 määrusega kinnitati OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx

pankrotihalduriks Kalev Mägi.

Äriregistri andmete kohaselt kuulub mõlemale kostjale ettevõtte osa nimiväärtusega 130 000

krooni, mis moodustab kummagi kostja puhul 1/3 osakapitalist. Ajavahemikul 11. märtsist 2008

kuni 18. detsembrini 2008 oli T. L. lisaks ettevõtte juhatuse liige. Samal perioodil oli teiseks

juhatuse liikmeks E. L.. 01.04.2008 on V. L., T. L. ja E. L. allkirjastanud OÜ Xxxx

xxxxxxxxxxxe osaniku otsuse, mille alusel otsustati maksta välja jaotamata kasumist

dividendideks 1,8 miljonit krooni (115 040,97 eurot).

13.06.2008 esitas OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) juhatuse liige T. L. äriregistrile 2007.a

majandusaasta aruande, milles sisaldub 2007.a majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek katta

eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt 2007.a majandusaasta kahjum summas 2 332 730

krooni ning 1 500 000 krooni jaotada dividendina osanikele. Majandusaasta aruande on

allkirjastanud T. L. ja E. L.. Nimetatud majandusaasta aruanne jäi puuduste tõttu vastu võtmata,

kuid 19.01.2009 esitati dividendide osas samasisuline aruanne uuesti.

6. oktoobril 2008 maksti kummalegi kostjale osaühingu kassast välja dividendid 500 000 krooni

ehk 31 955,82 eurot. Lisaks maksti samal päeval samas summas dividendid välja kolmandale

juhatuse liikmele E. L.le, kes oma pankrotimenetluses ettevõtte nõuet ei vaidlustanud.

Dividendide saamist kinnitavad kostja 1 ja kostja 2 allkirjadega kassa väljamineku orderitel.

Samasugune order on olemas ka E. L. osas, kes enda pankrotimenetluses Xxxx xxxxxxxxxxxe

dividendide nõuet ei vaidlustanud. Perioodi 2008.aasta oktoober kohta on Maksu- ja Tolliametile

esitatud tuludeklaratsiooni (TSD) lisa, milles on deklareeritud dividendide väljamaksmine OÜ

Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) poolt kostjale 1, kostjale 2 ja E. L.le.

Osaühing pearaamatu konto 10111 „Kassa“ väljatrükist perioodist 01.01.-10.12.2008 nähtub

osaühingu pidev kassajääk summas ca 1,34 kuni 1,75 miljonit krooni kuni dividendide

väljamaksmiseni (06.10.2008). Seega oli osaühingu raamatupidamise arvestuse alusel osaühingul

raha, et igale osanikule 500 000 krooni dividendidena välja maksta. Osaühingu pearaamatu

konto

10111

„Kassa“

väljatrükk

perioodist

01.01.-10.12.2008

kajastab

dividendide

väljamaksmist summas 1 500 000 krooni ning ka dividendide väljamakse kirje kajastamine

raamatupidamises. Seisuga 31. detsember 2007 oli äriühingu kassas nii majandusaasta aruande

kui pearaamatu järgi 1 375 670 krooni. Raha olemasolu kassas kinnitavad ka pangakonto

väljavõtted, millest nähtub, et suur osa kliente maksis ettevõttele sularahas. Raamatupidamises

kajastatud kassa asus füüsiliselt nii OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) tegutsemise ruumides,

mille üle pidasid arvet administraatorid, kuid ka juhatuse liikmete käes (A. L. ütlused).

Pangakonto väljavõtetest ja kassaraamatust nähtub nimelt, et juhatuse liikmed on võtnud pangast

raha välja ja juhatuse välja võetu raha on liikunud kassasse. Nimetatud raha ei ole antud üle

osaühingu administraatoritele, vaid see on jäänud juhatuse liikmete kätte. Administraatorid on

kinnitanud varasemalt tsiviilasja menetluses, et nii suuri summasid kui maksti dividendidena

välja, ei ole nende peetavas kassas olnud. Seega oli märkimisväärne osa osaühingu kassast

juhatuse käes, kes sai tasuda sellest kassast 06.10.2008 dividendid osanikele. Juhatus ja osanikud

kattusid osaliselt.

OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) on täitnud kostjate ees dividendide maksmise kohustuse

pankrotimenetluse algatamise ja pankroti välja kuulutamise vahelisel ajal, mistõttu kuulub see

tagasivõitmisele.

Vaidlusaluste väljamaksete tegemise ajal 6. oktoobril 2008 ei olnud ettevõte suuteline täitma

rahalisi kohustusi teiste võlausaldajate ees. Harju Maakohtu 4. juuli 2008 määruse põhjenduste

kohaselt võlgnes ettevõte 23. mai 2008 seisuga OÜ-le Xxx xxxx 2 000 000 krooni põhivõlga ja

320 000 krooni intressi, mis olid muutunud sissenõutavaks. Määruse kohaselt ei olnud ettevõte

võimeline tekkinud võlgnevust tasuma ning võlgniku näol on tegemist püsivalt maksejõuetu

ettevõttega. Pankrotiotsuse kohaselt oli OÜ-l Xxxx xxxxxxxxxxx 27. oktoobri 2008 seisuga

rahaline kohustus 5 201 581 krooni Betoneks Ehitus OÜ (pankrotis) ees, mis oli muutunud

sissenõutavaks ning mida hageja ei suutnud maksta. Pankrotiotsuse kohaselt ütles AS Swedbank

13. novembril 2008 seoses võlgnevusega üles hagejaga sõlmitud laenulepingu nr 07-0344453-JI,

millest tulenevalt muutus sissenõutavaks hageja kohustus AS-i Swedbank ees summas

40 948 254,73 krooni. 31. oktoobri 2008 seisuga oli hagejal rahalisi kohustusi kokku 59 549 684

krooni. Samuti ei õnnestunud pankrotivõlgnikul pankrotiotsuse põhjenduste kohaselt

jõupingutustele vaatamata võõrandada võlgade tasumiseks osa varast. Tasudes ajal, mil

pankrotivõlgnik ei olnud suuteline täitma teiste võlausaldajate ees võetud rahalisi kohustusi,

ettevõtte kassast endaga seotud isikutele dividende kogusummas 1 000 000 krooni, eelistas OÜ

Xxxx xxxxxxxxxxx kostjaid ning kahjustas teadlikult kõigi võlausaldajate huve.

V. L. kui osaühingu osanik on pankrotivõlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 2 tähenduses. T.

L. kui osaühingu osanik ja juhatuse liige on pankrotivõlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 1

ja p 2 tähenduses. Seega PankrS § 113 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kostjad lähikondsetena teadsid

võlgniku maksejõuetusest. Maksejõuetusest on raske mitte teada kui on algatatud

pankrotimenetlus. Hageja palub esimese eelistusena tunnistada kehtetuks kostjatele dividendide

maksmise kohustuse ning välja mõista kummaltki kostjalt saadud 500 000 krooni ehk 31 955,82

eurot, alternatiivselt tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmine (sooritus) - kummalegi

kostjale 31 955,82 euro tasumine, ning nõuda see summa pankrotivarasse. Viimase alternatiivina

mõista 31 955,82 eurot kummaltki kostjalt hageja kasuks välja alusetult saaduna ÄS § 158 lg 1

tähenduses, kuna dividendide väljamaksmine ja selle aluseks olevad otsused on tühised.

Hea usu põhimõttest tulenevalt ei ole võimalik käsitleda väljamakseid millegi muuna kui

dividendina. Kostjad on teadlikult vormistanud tasumise või nõudest vabanemise dividendide

maksmisena ning oleks hea usu põhimõttega vastuolus lubada neil vastutusest pääseda, sest nad

võivad tegelikkust nende endi poolt vormistatud dokumentidest teistmoodi sisustada. Asjas on

olemas dividendide maksmise osanike otsus, mis on kehtiv ja kirjalikult vormistatud. On olemas

juhatuse (kostja) poolt äriregistrile esitatud ja osanike poolt kinnitatud majandusaasta aruanne,

mis kajastab nii kassat kui ka dividendide maksmise ettepanekut. On olemas kassa väljamineku

orderid kostjate allkirjadega raha saamise kohta. On olemas raamatupidamise kanded

dividendide maksmise kohta ning TSD lisa dividendide maksmisel kaasneva maksukohustuse

deklareerimise kohta. Vastava „skeemi“ korraldanud juhatuse ja osanike väited, et tegelikult oli

tegemist näiliku tehinguga, et kassas tegelikult raha ei olnud või et kuskil vedelesid nende

allkirjaga tühjad kassaorderid, ja seeläbi osanike võlausaldajate arvel rikastumine on vastuolus

hea usu põhimõttega.

Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda.

KOSTJATE VASTUS

Kostjad vaidlevad hagile täies ulatuses vastu. Kassa väljaminekuorderid, millele hagis on

viidatud, ei ole raamatupidamise dokumendid. Tegemist ei ole majandustehingu toimumist

tõendava dokumendiga, kostjad ei ole selle alusel mingeid summasid saanud ning seega ei ole

võimalik selle dokumendi alusel kostjatelt ka mingeid summasid välja mõista. T. L.l kui juhatuse

liikmel ei olnud võimalik saada või võtta ettevõtte kassast mis tahes summasid, eriti aga ülisuurt

summat 1 000 000 krooni. Nii suuri summasid ei ole ettevõtte kassas kunagi olnud. Ordereil

puudub kassapidaja allkiri selle kohta, et kostjatele mingeid summasid maksti. Samuti puudub

orderitelt direktori või juhatuse liikme ja raamatupidaja allkiri. Seega on kostjad üheselt

tõendanud, et neile ei ole makstud hageja kassast mingeid summasid orderil märgitud kuupäeval

ega ka mõnel teisel kuupäeval. Olnuks tegelikult hagis näidatud sularaha kogus kassas olemas, ei

oleks kohtul olnud võimalik ka hageja pankrotimenetlust alustada ja pankrotti välja kuulutada.

Ajutise halduri Peep Lillemäe kohtule esitatud aruandest ei nähtu sellise koguse sularaha

olemasolu ning alusetu oleks ka arvata, et P. Lillemäe sellise summa kassas tähelepanuta jättis.

Ka pearaamatu väljatrükk ei tõenda dividendide maksmist, sest sellel ei ole hageja juhatuse

liikmete ja raamatupidaja allkirju, pealegi saab programmi andmeid igal ajal muuta.

Hageja on esitatud ordereid fabritseerinud. Tegemist on OÜ xxxxxx xxxxxxx poolt renditud ja

ettevõtte äripinnal asunud varaga, mille hageja võttis oma valdusesse ning mille hulgas olid

peale kauba ka dokumendid, s.h kostjate allkirjastatud tühjad kassa väljamineku- ja

sissetulekuorderid. Ordereile, millel on küll kostjate allkirjad, on kellegi teise poolt sisu juurde

kirjutatud.

Samuti on hagiavalduses nimetatud 2007.a majandusaasta aruanne kehtetu ning sellest ei tulene

mingeid kohustusi hagejale ega ka kostjatele. 2007.a majandusaasta aruanne on registripidajale

esitatud 19. jaanuaril 2009, s.o ajal, mil äriühingu esindamise õigus kuulus pankrotihaldurile

Peep Lillemäele. Seega on majandusaasta aruande koostanud ja registripidajale esitanud isikud,

kellel puudus hageja esindusõigus ning faktiliselt hagejal mingit kohustust kostjate ees ei

tekkinud. Juba seetõttu ei ole kohtul võimalik olematut kohustust kehtetuks tunnistada, kuna

hagejal ei olegi mingit kohustust kostjate ees tekkinud. Lisaks ei ole osanikud majandusaasta

aruannet üldkoosolekul kinnitanud.

Vastuseks hageja 02.12.2014 hagiavalduse terviktekstile kostjad 05.01.2015 märgivad, et esitatud

hagi on pahatahtlik, alusetu ja tõendamata ning tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kostjad vaidlevad

jätkuvalt vastu tagasivõitmise nõudele ning leiavad, et asja maakohtule uuesti arutamiseks saatmine

ei anna hagejale õigust esitada uuesti tõendeid, mille vastuvõtmisest eelmine kohtukoosseis on

õiguspäraselt keeldunud.

Hageja ei ole oma alternatiivse alusetu rikastumise nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid

esile toonud ega ole neid vähimalgi määral tõendanud. Hageja 02. detsembril 2014 esitatud

menetlusdokument ei võimalda kostjatel esitatud alternatiivsele alusetul rikastumisel põhinevale

nõudele piisaval määral vastu vaielda, kuna hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma

alternatiivse nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kostjatel on õigus piirduda hagiavaldusele üksnes

vastuväidete esitamisega seni, kuni hageja on esile toonud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud

ning neid kinnitavad tõendid. Hageja ei ole vähimalgi määral ära näidanud ega tõendanud, kas ja

mida ja kuna üle anti ning millisel alusel (millise kohustuse – kas olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmiseks). Hageja on pealiskaudselt viidanud, et osaühing on teinud kostjatele

väljamaksed ajal, mil see oli ilma ajutise halduri nõusolekuta keelatud, rikkudes sellega

käsutuskeeldu. Samas puuduvad toimikus seda kinnitavad tõendid. Vastupidi, menetluses

varasemalt ülekuulatud tunnistajate ütlustega (vt H. H., M. R. A. L.) on tõendatud, et: (i) OÜ

Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) kassas ei olnud 2008. aasta oktoobris ega varasemalt kunagi

selliseid rahalisi vahendeid, millest oleks olnud võimalik sularahas hageja väidetud summades

dividende välja maksta; (ii) reaalset väljamakset kassast 06. oktoobril 2008 kostjaile teha ei

saadud, sest kassas ei olnud selleks vastavat raha. Samuti ei olnud sellises ulatuses vabasid

rahalisi vahendeid ka äriühingu arveldusarvetel (millist asjaolu ei ole hageja ka väitnud). Hageja

ei ole viidanud ega tõendanud, et kostjatele oleks varem või hiljem, s.o enne või pärast 06.

oktoobrit 2008, mingisuguseid alusetuid väljamakseid tehtud (mis ei ole tagasivõidetavad

pankrotiseaduse alusel).

Väidetava alusetu väljamakse tegemise ajahetk on kriitilise tähtsusega, kuivõrd sellest tekib

alusetu rikastumise võlasuhe. Alusetul rikastumisel põhineva alternatiivse nõude esitas hageja

Pärnu Maakohtule alles 07. oktoobril 2011. Kui hageja on seisukohal, et alusetu rikastumine

toimus 06. oktoobril 2008, aegus viidatud nõue TsÜS § 151 lg 1 järgi kolme aasta jooksul, s.o

hiljemalt 05. oktoobril 2011 ning vastav nõue on esitatud kohtusse pärast nõude aegumist.

Arusaamatud, põhjendamata ning tõendamata on hageja väited OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx

(pankrotis) vähemalt kahe kassa olemasolu osas.

14.03.2016 täiendavates vastuväidetes vastuseks hageja 02.12.2014 hagiavalduse terviktekstile ja

25.08.2015 kokkuvõtlikele seisukohtadele kostjad märgivad, et hageja on esitanud arvukalt

erinevaid paljasõnalisi ja vastukäivaid väiteid ning hagi on õiguslikult loogiliselt

struktureerimata, õiguslike põhjenduste sõnastus kohati segane ning hagi esemega raskesti

seostatav. Hageja seisukohtades on mitmeid erinevaid kordusi ja äärmiselt meelevaldseid

järeldusi. Hoolimata asjaolust, et menetlus on tänaseks kestnud üle 5 aasta, hageja on esitanud

korduvalt uuesti hagi tervikteksti (varasemalt selles esinenud puuduste tõttu) ning ka 50 lk-l

„kokkuvõtlikud“ seisukohad, ei selgu hageja menetlusdokumentidest jätkuvalt järgmised faktilised

asjaolud: (i) mis võlasuhtest tulenevalt oli T. L.l kohustus OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) ees,

mis on see kohustus ja mis on see tehing, millega vabastati T. L. sellise summa tasumise kohustusest

(hagi resolutsiooni p 1 teine alternatiiv)? (ii) mis võlasuhtest tulenevalt on T. L.le tasutud 31 955,82

eurot või T. L. vabastatud sellise summa tasumise kohustusest (hagi resolutsiooni p 2)? (iii) mis

võlasuhtest tulenevalt oli V. L.l kohustus OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) ees, mis on see

kohustus ja mis on see tehing, millega vabastati V. L. sellise summa tasumise kohustusest (hagi

resolutsiooni p 3 teine alternatiiv)? ning (iv) mis võlasuhtest tulenevalt on V. L.le tasutud 31 955,82

eurot või V. L. vabastatud sellise summa tasumise kohustusest (hagi resolutsiooni p 4)? Kostjate

hinnangul tuleb hagi nimetatud ulatuses jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 või TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

läbi vaatamata.

Hageja on muutnud oluliselt hagi alust ja eset. Kostjad ei anna nõusolekut hagi muutmiseks ning ei

esine ka mõjuvaid põhjusi, miks peaks kohus hagi muutmisega TsMS § 376 lg 2 alusel nõustuma.

Hagi on täies ulatuses põhjendamatu ja tõendamata. Hagi õigusliku alusena on tuginetud

pankrotiseaduse §§-dele 109 ja 109, väites, et (i) OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) osanikud on

vastu võtnud osanike otsuse dividendide väljamaksmiseks ning et (ii) viidatud otsuse alusel on

dividendid osanikele ka välja makstud. Osanike otsust kui tehingut on kostjate hinnangul võimalik

pankrotimenetluses tagasivõitmise korral kehtetuks tunnistada PankrS § 110 lg 1 p 1 ja § 109 lg 1

alusel üksnes siis, kui vastavad tagasivõitmise alused esinevad.

Hoolimata asjaolust, et hageja on (hilinenult!) esitanud menetlusse OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx

(pankrotis) osanike 01. aprilli 2008.a osanike otsuse dividendide väljamaksmiseks, ei ole

äriseadustikus sätestatud kohasel viisil OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) osanikud kasumi

jaotamise otsust vastu võtnud.

ÄS § 157 lg 1 saab osanikele teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate

jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud

majandusaasta aruande alusel. 01. aprillil 2008 ei olnud OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) osanike

poolt 2007. aasta majandusaasta aruannet kinnitatud, mistõttu ei saanud aprillis 2008 kasumi

jaotamise otsust (kehtivalt) vastu võtta. Isegi kui möönda, et hageja poolt esitatud dokumendist

nähtub osanike soov neile endile dividendid välja maksta, ei ole sel otsusel ÄS § 157 lg-st 1 tuleneva

piirangu tõttu õiguslikke tagajärgi. Kui ÄS § 157 lg-s 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud ja

osanikud siiski otsustavad dividendi maksta, on tegemist otsusega, mille tegemisel on rikutud

võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet ja selline otsus on tühine ÄS § 1771 lg 1 alusel.

Hageja poolt esitatud osanike otsuses puuduvad ÄS 179 lg 5 koosmõjus § 335 lg-ga 2 ettenähtud

kohustuslikud andmed, mis peavad sisalduma kasumi jaotamise otsuses.

Osanike vastavat otsust ei tõenda ka hageja poolt esitatud kassa väljamineku orderid, mis ei vasta

raamatupidamisseaduses sätestatud algdokumendile ja ei ole seega majandustehingu toimumist ega

selle otsustamist kinnitavateks tõenditeks.

Osanike otsuse vastuvõtmist ei saa võrdsustada ka (mistahes) majandusaasta aruandes tehtud kasumi

jaotamise ettepanekuga. ÄS § 179 lg 2 ja lg 4 kohaselt esitab juhatus muuhulgas majandusaasta

aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Juhatuse ettepaneku alusel ei ole võimalik

dividende välja maksta. Samuti ei ole võimalik majandusaasta aruandes esitatud juhatuse

ettepanekust tuletada osanike vastavasisulist otsust. Äriühingu juhatus ning osanike üldkoosolek on

erinevad organid ning juhatuse ettepanek ei ole võrdsustatud osanike üldkoosolekul või kirjalikus

otsuse vormis avaldatud tahteavaldusega dividendide väljamaksmiseks.

Ka hageja viidatud kassa pearaamat ei kajasta iseenesest osanike vastavasisulise otsuse vastuvõtmist.

Kassa pearaamat üldiselt peab kajastama ettevõtte majandustehingud, kuid iga kajastatud

majandustehingu

aluseks

peavad

olemas

olema

ka

vastavad

algdokumendid.

Üksnes

raamatupidamise kandest ei teki ei ühele ega teisele poolele õigustust ega ka kohustust; veel vähem

saab

sellest

tuletada

osanike

otsuse

vastuvõtmiseks

vajalikud

tahteavaldused.

Kanne

raamatupidamises ei ole VÕS § 3 nimetatud aluseks, mis pooltele kohustusi loob.

PankrS § 119 lg 1 kohaselt on tagasivõitmise tagajärjeks see, et teine pool on kohustatud tagastama

pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Seega isegi juhul kui kohus peaks

asuma seisukohale, et 01. aprillil 2008 otsustasid OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) osanikud

dividendide väljamaksmise ning selline otsus on tehtud kehtivalt (hoolimata sisu ja vorminõuete

puudustest), peab hageja tõendama ja kohus kontrollima, kas viidatud väidetava otsuse alusel on

OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) kostjatele ka dividendid välja maksnud. ÄS § 157 lg 5

sätestab, et dividendid makstakse välja rahas. Järelikult peab hageja hagi rahuldamiseks

tõendama, et OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) oli dividendide väljamaksmise hetkel vähemalt

3*31 955,82 = 95 867,46 eurot. Asjas esitatud tõendid kinnitavad vastupidist.

Vaidlust ei ole selles, et OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) arveldusarvetel vastavad vahendid

puudusid. Ka hageja ei väida, et väidetavad dividendid oleks kostjatele välja makstud

arveldusarve vahendusel. Kassas dividendide väljamaksmiseks vajalikku rahasummat ei olnud.

Hageja ei ole tõendanud ei väidetava kahe kassa olemasolu ega ka seda, et väidetavalt juhatuse

käes asuvast kassast on kostjatele dividendid välja makstud. Veelgi enam, mitte ükski tunnistaja

ei ole kinnitanud ega tõendanud (i) et OÜ-l Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) oleks olnud kaks

kassat ning (ii) et V. ja T. L.le on emmast-kummast kassast dividendid välja makstud. Kostjatele

jääb mulje, et tegelikult on hageja etteheited suunatud OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis)

juhatuse vastu, kuid nõudeid juhatuse liikmete vastu esitatud ei ole.

V. L. ei olnud ei 2008. aastal ega ole ka kunagi varem ega hiljem olnud OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx

(pankrotis) juhatuses. Seega ei saa hageja mistahes etteheited olla suunatud V. L. vastu. T. L. on

küll põgusa perioodi jooksul äriühingu juhatuses olnud, kuid hageja ei ole esitanud mistahes

tõendeid selle kohta, et OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) sularaha oleks asunud mistahes

ulatuses ja ajaperioodil jooksul (eelkõige oktoobris 2008) T. L. käes. Viimane asjaolu ei oma ka

tähendust, kuivõrd hageja ei ole esitanud T. L. kui ettevõtte juhatuse liikme vastu mistahes nõuet.

Seetõttu on asjakohatud ja paljasõnalised hageja väited väidetava kahe kassa olemasolu kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, kuulanud ära poolte selgitused

kohtuistungitel ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 658 lg 1

kohaselt maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub

menetlus esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist.

Maakohus teeb uuesti toimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud.

Tulenevalt TsMS § 658 lg-st 2 on ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi

tõlgendamisel ja kohaldamisel kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Eeltoodust

juhindudes kohus tunnistajaid uuesti üle ei kuulanud, TsMS § 251 lg 2 alusel arvestab tõendina

eelmise kohtukoosseisu poolt ülekuulatud tunnistajate protokollitud ütlusi.

2. Kohus lahendab praeguses menetluses hageja 24.03.2016 kohtuistungil täpsustatud ja hageja

poolt eelistuse järgi reastatud järgmisi alternatiivseid nõudeid:

1) tunnistada tagasivõitmise korras pankrotiseaduse (PankrS) § 110 alusel kehtetuks 06.10.2008

dividendide tasumise tehingud T. L.le ja V. L.le kummalegi summas 31 955,82 € ning mõista see

summa kummaltki kostjalt OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotivarasse;

2) alternatiivselt, kui kohus dividendide tasumise tehingu kehtetuks tunnistamise nõuet ei

rahulda, tunnistada PankrS § 113 alusel kehtetuks rahalise kohustuse täitmine (sooritus), millega

kummalegi kostjale tasuti 31 955,82 €, ja mõista see summa kummaltki kostjalt OÜ Xxxx

xxxxxxxxxxx pankrotivarasse välja;

3) juhul, kui kohus ühtegi eelmist nõuet ei rahulda, taotleb hageja alternatiivselt hagi rahuldada

alusetu rikastumise sätete alusel, lähtudes äriseadustiku (ÄS) §-st 158.

3. Kohus istungil teatas pooltele, et jätab TsMS § 423 lg 1 ja lg 2 p 2 esimese alternatiivi alusel

läbi vaatamata hageja 02.12.2014 hagiavalduse tervikteksti paluvas osas punktides 1

(istungiprotokollis ekslikult märgitud punkt 2) ja 3 esitatud alternatiivsed nõuded, milles

taotletakse tunnistada kehtetuks tehingud, millega T. L. ja V. L. kumbki vabastati kohustusest

tasuda OÜ-le Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) 35 955,82 eurot (500 000 krooni), kuna hageja ei

ole hagiavalduses ega hiljem toonud välja ühtegi faktilist asjaolu, millest nähtuks kostjatel

pankrotis äriühingu ees mingi sellise kohustuse olemasolu ning et selline kohustusest

vabastamine oleks toimunud. Vastupidi – hageja 21.01.2016 ja 24.03.2016 istungitel kinnitas, et

hageja nõue tugineb sellele, et äriühingul oli kostjatele dividendide maksmise kohustus,

tegelikult 06.10.2008 kostjatele dividendid välja maksti ning mingit näilikku tehingut ega

kostjate kohustustest vabastamist reaalselt ei ole toimunud. Kohtu määratud tähtaja jooksul

hageja siiski selles osas nõudest ei loobunud ega võtnud nõuet tagasi. 24.03.2016 kohtuistungil

hageja nõustus hagi osaliselt läbi vaatamata jätmisega, ei soovinud nõudeid muuta, esitada kohtu

tegevuse peale vastuväidet ega nõudest loobuda.

4. TsMS § 425 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 427 kohaselt saab

hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega TsMS § 464 lg 2 teise

lause järgi ei saa hagi läbivaatamata jätmist vormistada protokolli kantud suulise määrusega.

Kohus ei ole hageja nõuete osaliselt läbi vaatamata jätmise kohta kirjalikku määrust

vormistanud, mistõttu, juhindudes TsMS § 442 lg-st 5, kohus märgib hagi läbi vaatamata jätmise

otsustuse kohtuotsusesse.

5. Kohus jätab hageja nõuded tunnistada kehtetuks tehingud, millega kostjad vabastati 31 955,8

euro tasumise kohustusest, läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2alusel, kuna hageja ei ole

esile toonud faktilisi asjaolusid selliste tehingute toimumise kohta ning hagiavalduses kirjeldatud

asjaolude põhjal hagejal sellist nõuet olla ei saa, nimetatud osas ei ole hagi esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

6. Hageja on kohtule esitanud kostjate kui pankrotivõlgniku osanike vastu alternatiivsed nõuded,

reastades nõuete lahendamise järjekorra eelistuse järgi järgmiselt: esiteks dividendide tasumise

tehingu tagasivõitmise nõue PankrS § 110 alusel, seejärel dividendide väljamaksmise rahalise

soorituse tagasivõitmise nõue PankrS § 113 ettenähtud alustel ning viimase alternatiivina

kaaluda nõude rahuldamist äriseadustiku § 158 lg 1 järgi alusetu rikastumise alusel. Hageja

taotleb järgnevaid nõudeid käsitleda eelnevate nõuete rahuldamata jätmise korral.

7. PankrS § 109 lg 1 kohaselt kohus tagasivõitmisel tunnistab käesoleva seaduse §-des 110 – 114

kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja

mis kahjustab võlausaldajate huve. Kui tagasivõidetav tehing või muu toiming on tehtud

ajavahemikul ajutise halduri nimetamisest pankroti väljakuulutamiseni, siis eeldatakse, et

tehingu või muu toiminguga kahjustati võlausaldajate huve (PankrS § 109 lg 2 esimene lause).

Tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt toiming või omavahel

seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud

tahteavaldus.

8. PankrS § 110 sätestab tehingu tagasivõitmise üldised alused. PankrS § 110 lg 1 kohaselt kohus

tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud:1) ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti

väljakuulutamiseni; 2) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis

või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve; 3) enne käesoleva lõike punktis

2 nimetatud tähtaja algust, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja

võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi

teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve; 4) viie aasta jooksul enne ajutise

halduri nimetamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja tehingu

teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. Vaidlusaluste tehingute

toimumise ajal 01.04.2008 – 06.10.2008 kehtinud pankrotiseaduse sõnastuse kohaselt tähistati

eelnimetatud punktides sätestatud ajaperioodi algust ajutise halduri nimetamise asemel

pankrotimenetluse algatamisega, mis ei muuda nõude rahuldamise eeldusi ega tagasivõidetvate

tehingute ringi, kuna sel ajal kehtinud pankrotiseaduse § 17 lg 1 kohaselt pankrotimenetluse

algatamisel nimetas kohus ajutise halduri.

Tulenevalt PankrS § 110 lg-st 2 eeldatakse tehingu teise poole teadmist võlgniku poolt tehinguga

võlausaldajate huvide kahjustamist, kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri

nimetamist. Samuti eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustas

tehinguga teadlikult võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 3).

9. Rahaliste kohustuste tagasivõitmist reguleerib PankrS § 113, mille lg 1 p 1 kohaselt tunnistab

kohus

kehtetuks

rahalise

kohustuse

täitmise

võlausaldajale,

kui

kohustus

täideti

pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. PankrS § 119 lg 1 järgi kui

kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama

pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. PankrS § 113 lg 2 järgi

eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis.

10. PankrS § 20 lg 1 järgi võib kohus keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara

käsutada. Harju Maakohus kohaldas OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluse

algatamisel käsutuskeeldu 04.07.2008 määrusega. PankrS § 20 lg 2 sätestab, et sellise keelu

puhul tuleb lähtuda PankrS § 36 lg 2-4 ja lg 6 sätetest, mis reguleerivad olukorda pärast pankroti

väljakuulutamist. PankrS § 36 lg 2 järgi on võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist

pankrotivara (milleks PankrS § 35 lg 1 p 1 järgi on kogu võlgniku vara) hulka kuuluva eseme

käsutustehing tühine.

11. Eeltoodust tulenevalt pankrotimenetluses tagasivõitmise hagi rahuldamiseks tuleb hagejal

tõendada tehingute või rahalise soorituse toimumist, tuua välja asjaolud seaduses sätestatud

eelduste olemasolu kohta, seejärel peavad kostjad vastutusest vabanemiseks ümber lükkama

tehingu teise poole teadmise kohta seaduses sätestatud eelduste kehtivuse.

12. Praeguses asjas pooled ei vaidle selle üle, et kostjad V. L. ja T. L. on OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx

(pankrotis) osanikud, kummalegi kuulub osa nimiväärtusega 130 000 krooni ehk 1/3

osakapitalist; T. L. oli 11.03.2008 – 18.12.2008 ka OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) juhatuse

liige. Harju Maakohtu 05.07.2008 määrusega algatati OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis)

pankrotimenetlus, nimetati ajutine haldur (P. Lillemäe) ning võlgnikul keelati ajutise halduri

nõusolekuta vara võõrandada, käsutada ja koormata. Harju Maakohtu määrusega kuulutati

10.12.2008 kell 16.00 Xxxx xxxxxxxxxxx OÜ pankrot välja.

13. Seega hageja väidetav 01.04.2008 osanike otsus jaotamata kasumi arvelt dividendide

osanikele väljamaksmiseks on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ning

väidetav dividendide väljamaksmine 06.10.2008 on toimunud perioodil ajutise halduri

nimetamisest pankroti väljakuulutamiseni. Pooled vaidlevad selle üle, kas on olemas kehtiv

osanike otsus dividendide väljamaksmiseks ning kas reaalselt on kostjatele hagiavalduses nõutud

summades väljamakseid tehtud.

14. Esimeses maakohtu menetluses esitas hageja nõude tunnistada kehtetuks kostjatele

dividendide maksmise kohustus kummalegi summas 31 955,82 eurot ja mõista see summa

kostjatelt OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotivarasse. 02.12.2014 hagiavalduse

terviktekstis on hageja eristanud dividendide tasumise tehingu ja dividendide väljamaksmise kui

rahalise kohustuse täitmise (soorituse) kehtetuks tunnistamist. Samuti hageja täpsustas

02.12.2014 hagi terviktekstis alusetu rikastumise nõuet. 21.01.2016 korraldaval kohtuistungil ja

24.03.2016 kohtuistungil hageja esindaja kinnitas, et jääb 02.12.2014 hagiavalduse terviktekstis

esitatud nõuete juurde.

Hageja tõi välja, et hagi faktiline alus on see, et 6.10.2008 maksti raha kassast välja ajutise

halduri nõusolekuta, dividendide väljamaksmise otsus ja väljamakse kahjustasid võlausaldajate

huve ning hagi ese on kogu aeg olnud raha väljamõistmine kostjatelt pankrotivarasse,

alternatiivse alusetu rikastumise nõude aluseks on dividendide väljamaksmise otsuse tühisus,

mille tõtt on osanikele tehtud õigusliku aluseta väljamakse.

Kostjad vaidlevad hagile täies ulatuses vastu, väites, et dividendide väljamaksmise otsust ei ole

osanikud vastu võetnud ja dividende ei ole reaalselt välja makstud.

15. Esitatud tõenditest ja hageja selgitustest järeldub, et esimese eelistuse nõudes nimetatud

dividendide tasumise tehingu all peab hageja silmas osanike otsust dividendide väljamaksmise

kohta. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud sellise kehtiva otsuse olemasolu.

Kohtule esitatud 01.04.2008 kuupäevaga kirjalikult vormistatud OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx osanike

otsus (III kd, lk 159) on allkirjastatud E. L. ning kostjate V. L. ja T. L. nimel, sellega on

otsustatud maksta välja jaotamata kasumist dividendideks 1,8 miljonit krooni. Muud andmed

otsusel puuduvad. ÄS§ 179 lg 5 järgi kohaldatakse kasumi jaotamise otsusele vastavalt §-s 335

sätestatut, mille lg 2 kohaselt kasumi jaotamise otsuses märgitakse: 1) puhaskasumi suurus, 2)

eraldised reservkapitali; 3) eraldised teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse;

4) osanike vahel jaotatav kasumiosa ning 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks.

16. Asjas puuduvad tõsikindlad andmed selle kohta, et kostjad on osanike 01.04.2008 otsuse

allkirjastanud. Kostjate esindaja 24.03.2016 kohtuistungil ei saanud kinnitada, et tegemist on

kostjate allkirjadega. Ka hageja esindaja ei teadnud, kes tegelikult on otsuse allkirjastanud, kuid

hageja esindaja sõnul on allkirjad visuaalselt sarnased kostjate allkirjadega muudel

dokumentidel. Kostjate allkirjade õigsuse kindlakstegemiseks ekspertiisi menetlusosalised ei

taotlenud. Kohus leiab, et visuaalsel vaatlusel ei ole võimalik üheselt tuvastada, et kohtule

esitatud 01.04.2008 osanike otsuse koopial on kostjate allkirjad.

17. Ka juhul, kui 01.04.2008 otsus on osanike poolt allkirjastatud, ei ole tegemist kehtiva

otsusega. Tuleb nõustuda kostjate vastuväidetega, et dividendide väljamaksmise otsust ei saanud

vastu võtta enne majandusaasta aruande kinnitamist. ÄS § 157 lg-test 1 ja 3 tuleneb, et kuigi

dividende makstakse eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt, saab osanikele väljamaksete

tegemise otsustada pärast viimase majandusaasta lõppemist kinnitatud majandusaasta aruande

alusel. Dividendide väljamaksmise otsustamisel omab eelkõige tähtsust äriühingu majanduslik

olukord otsuse vastuvõtmise ajal, mitte varasemates majandusaasta aruannetes kinnitatud

eelmiste perioodide jaotamata kasum. ÄS § 157 lg 3 keelab väljamaksed osanikele, kui ühingu

viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara

on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine

osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. 2008.a dividendide väljamakse

lubatavust ei saanud osanikud hinnata enne 2007.a majandusaasta aruande kinnitamist.

18. Praeguses asjas ei ole vaidlust, et OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) 2007.a majandusaasta

aruannet 01.04.2008 seisuga kinnitatud ei olnud. Kostjate allkirjade õigsuse korral on 01.04.2008

dividendide väljamaksmise otsus vastu võetud ÄS § 157 lg-s 1 ettenähtut rikkudes ning seega

otsus on ÄS § 1771 lg 1 alusel tühine, sest rikutud on võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse

sätet. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu tagasivõitmise

korras kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik ega vajalik. Kostjad selles kohtumenetluses ka ise

kinnitavad, et OÜ-l Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) ei tekkinud 01.04.2008 otsusest kostjate ees

mingit rahalist kohustust.

19. Osanike otsusena ei ole käsitatav juhatuse kasumi jaotamise ettepanek majandusaasta

aruandes. 12.06.2008 esitatud 2007.a majandusaasta aruannet (I kd, lk 123 – 139) registripidaja

puuduste tõttu vastu ei võtnud ning parandatud aruande (I kd, lk 24 – 40) registrile esitamise ajal

19.01.2009 ei olnud osaühingu juhatusel enam õigust äriühingut esindada ega aruannet esitada.

12.06.2008 esitatud aruandes juhatus teeb osanike üldkoosolekule ettepaneku katta eelmiste

perioodide jaotamata kasumi arvelt 2007.a majandusaasta kahjum summas 2 332 730 krooni

ning maksta dividendideks 1 500 000 krooni. Aastaaruandes märgitud andmetel kinnitas

üldkoosolek aruande 12.06.2008.

2009.a jaanuaris registripidajale esitatud parandatud aruandes puudub selle kinnitanud

üldkoosoleku kuupäev. Kohus ei nõustu hageja esindaja seisukohaga, et kuivõrd aruandes

parandati üksnes EMTAK koode, siis ei olnud aruande täiendav kinnitamine vajalik. ÄS § 179 lg

3 kohaselt otsustavad majandusaasta aruande kinnitamise osanikud ning juhatus peab

äriregistrile esitama kinnitatud aruande (ÄS § 179 lg 4). Seega aruande parandamise järel uuesti

kinnitamise vajaduse üle saavad otsustada samuti ainult osanikud.

20. Äriühingu juhatus ning üldkoosolek on erinevad organid. Juhatuse ettepanek ei ole

võrdsustatav osanike otsusega dividendide väljamaksmiseks. Kohus leiab, et üldkoosoleku poolt

majandusaasta aruande kinnitamine ei ole võrdsustatav osanike otsusega dividendide

väljamaksmiseks. Kohus nõustub kostjate seiskohaga, et osanike tahteavaldused dividendide

väljamaksmiseks peavad kajastuma üldkoosoleku protokollis või kirjalikult vormistatud otsuses.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule suunatud

tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.

Kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi (TsÜS §

71). Seega üldkoosoleku otsust majandusaasta aruande kinnitamise kohta ei saa lugeda

üldkoosoleku osanike otsuseks maksta dividende. Lisaks praeguses asjas ei ole üldkoosolek

kehtivat ja registripidajale esitatud aruannet ka kinnitanud.

21. Seega selles asjas puudub dividendide väljamaksmise kohta osanike kehtiv otsus, mille alusel

pidanuks pankrotivõlgnik 2008.a välja maksma dividende kummalegi kostjale 500 000 krooni

ehk puudub dividendide väljamaksmise tehing, mida PankrS § 110 lg 1 alusel kehtetuks

tunnistada. Sellest tulenevalt ei ole vajadust analüüsida tehingu tagasivõitmise eeldusi. Kohus

jätab hageja esimese alternatiivina esitatud dividendide tasumise tehingu tagasivõitmise korras

kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamata.

22. Kahe ülejäänud nõude – dividendide väljamaksmise soorituse tagasivõitmise ja alusetu

rikastumise alusel summade kostjatelt väljamõistmise, rahuldamise esimese eeldusena tuleb

tuvastada, et kostjatele on hageja näidatud summas ja ajal väljamakse tehtud. Kohus leiab, et

asjas ei ole tõendatud kostjatele 06.10.2008 väljamaksete tegemine kummalegi summas 500 000

krooni (31 955,82 eurot). Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest järelduks kostjatele

väljamakse tegemine muul ajal. Vastupidi: hageja kohtuistungitel korduvalt kinnitas, et hageja

leiab olevat tõendatud, et kummalegi kostjale maksti 500 000 krooni välja 06.10.2008

dividendidena.

23. Hageja väidetel on kostjatele kummalegi sularahas reaalselt 500 000 krooni välja makstud,

mis hageja hinnangul on tõendatud kostjate poolt allkirjastatud kassa väljamineku orderitega (I

kd, lk 22-23 (ebakvaliteetsed koopiad, osa orderi blanketist jääb koopiast välja), terviklikud

koopiad ja II kd lk 7 - 8), OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) pearaamatu kassaraamatu

väljatrükiga (I kd, lk 110 – 122) majandusaasta aruandega ning dividendide väljamaksmise

deklareerimisega Maksu- ja Tolliametis (TSD III kd, lk 160).

24. Kostjad eitavad dividendide saamist 06.10.2008 kuupäeva vormistatud kassa väljamineku

orderite alusel ja nendel näidatud summas. Kohus nõustub kostjate väitega, et orderid ei vasta

raamatupidamise

seaduses

(06.10.2008

kehtinud

redaktsioonis)

raamatupidamise

algdokumendile kehtestatud nõuetele.

Dividendide

maksmine

on

raamatupidamise

seaduse

mõistes

majandustehing,

s.o

raamatupidamiskohustuslase

tehtud

tehing,

kolmandate

isikute

vaheline

tehing

või

raamatupidamiskohustuslast

puudutav

sündmus,

mille

tagajärjel

muutub

raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Raamatupidamise

seaduse (RPS) § 6 lg-te 2 – 4 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane kõiki

majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja

jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud

aruannete tähtaegne esitamine. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise

põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on

majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

RPS § 7 lg 1 järgi raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend,

millel peavad olema järgmised andmed:

1) dokumendi nimetus ja number;

2) koostamise kuupäev;

3) tehingu majanduslik sisu;

4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

5) tehingu osapoolte nimed;

6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;

7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad),

mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;

8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

25. Kohtule esitatud kassa väljamineku orderitel puudub dokumendi number, osaühingu nimel

majandustehingu toimumist kinnitava isiku (direktor, raamatupidaja, kassapidaja) allkiri. Igale

osanikule dividendi väljamaksmine on vormistatud eraldi orderiga, kuid kassaraamatu

väljatrükist (I kd, lk 120) nähtuvalt on kolmele osanikule dividendide väljamaksmine kajastatud

ühe kandena nr 3373 summas 1 500 000 krooni. Seega peab raamatupidamiskirjendi aluseks

RPS § 6 lg 4 kohaselt olema orderite alusel koostatud koonddokument (kolme eraldi orderi

alusel ei olnud võimalik teha ühte kannet). Sellist koonddokumenti ei ole kohtule esitatud.

Samuti ei saa usaldusväärseks tõendiks raha väljamaksmise kohta lugeda elektroonilise

raamatupidamisprogrammi Hansa Raama kassamooduli pädeva isiku poolt allkirjastamata

väljatrükki, mis ei ole raamatupidamise algdokumendiks. Kohus nõustub kostjatega, et

elektrooniliselt peetavaid andmeid on võimalik muuta ja täiendada, kassaraamatu väljatrükk on

tehtud 07.10.2009 ehk aasta ja 3 kuud pärast ajutise halduri nimetamist ning aasta pärast

väidetava väljamakse toimumist.

26. Kohus möönab, et hea usu põhimõttest tulenevalt võib T. L.l mitte olla õigust kassa

väljamineku orderite puudulikule vormistamisele tuginedes väita algdokumendi puudumist. T. L.

oli 11.03.2008 – 18.12.2008 (seega ka 06.10.2008) OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx OÜ juhatuse liige

ning vastutas raamatupidamise nõuetekohase korraldamise eest. Eluliselt mitteusutavad on

kostjate väited, et osanike poolt allkirjastatud tühjad kassa väljaminekuorderite blanketid olid

OÜ xxxxxx xxxxxxx ruumides, mis pankroti väljakuulutamise järel jäid pankrotihalduri

valdusesse. Puudub mõistlik põhjendus, miks kostjad pidanuks ette allkirjastama tühjasid

blankette kassast sularaha saamise kohta. Mõistlikult ei ole võimalik ette kujutada reaalset

vajadust kasutada kassast sularaha väljamaksmise vormistamiseks eelnevalt allkirjastatud

blanketti, mis tähendab sularaha väljamakse vormistamist isikule, kes ise raha väljamaksmise

juures ei viibi ning seega eelduslikult ise reaalselt raha ei saa(vastasel juhul allkirjastaks ta

orderi raha saamisel või fiktiivse väljamakse vormistamisel). Kui selline asjaajamine oli

kostjatega seotud äriühingutes tavaks, siis kannavad kostjad sellega seotud riske. Kostjad on

orderite kohta esitanud ka vastuolulisi väiteid: esmase tühjade allkirjastatud blankettide

pankrotihalduri valdusesse jäämise ja tema poolt orderite fabritseerimise väite järel on kostjad

väitnud ka, et tegelikult ei ole hageja tõendanud, kelle allkirjad orderitel on.

Kuna aga tõendite kogumiga ei ole kostjatele väidetavalt väljamakstavas summas sularaha

olemasolu kassas tõendamist leidnud, ei saa üksnes orderite vormistamist puudutavate kostjate

vastuoluliste väidete alusel lugeda kostjatele väljamakse tegemist tõendatuks ning hagi

rahuldada.

27. Asjas esitatud ja uuritud tõenditega ei ole leidnud tuvastamist, kes vaidlusalused orderid

vormistas. Tunnistajate sõnul ei ole orderid koostatud administraatorite poolt, nemad käekirja ära

ei tundnud. Vaidlusaluste orderite visuaalsel võrdlemisel asjas kostja taotlusel hagejalt välja

nõutud, administraatorite poolt koostatud ja allkirjastatud kassa sissetuleku orderitega on

tuvastatav, et vaidlusaluseid ordereid ei ole tunnistajad koostand. Seejuures järeldub A. L. poolt

06.10.2008 allkirjastatud kassa sissetuleku orderitest (II kd, lk 157 kaks alumist orderit ja lk 158

kaks ülemist orderit), et tunnistaja A. L oli väidetaval sularahas dividendide maksmise päeval

tööl. Tunnistaja L. (III kd, lk 104 – 106) eitab sel päeval kassast sularahas dividendide kostjatele

väljamaksmist, kassas orderitel kajastatud summas raha ei olnud. Kohus leiab, et asja

lahendamisel, eelkõige kostjatele sularaha väljamaksmise tõendamisel ei oma tähtsust tunnistaja

L.i väited selle kohta, et 2008.a T. L. ja E. L. pöördusid A. L. poole sooviga, et ta vormistaks

orderid kolmele osanikule 500 000 krooni suuruste dividendide väljamaksmise kohta. Tunnistaja

kinnitas, et keeldus sellest, kuna ei ole sellist raha näinud.

28. Hagejal on kohustus nii PankrS § 113 lg 1 kui ÄS § 158 lg 1 alusel esitatud nõude puhul

tõendada, et kostjad on reaalselt kassast raha saanud. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-

115-07 leidnud, et PankrS § 113 alusel hagi rahuldamine eeldab üldjuhul tagasivõidetava

rahalise kohustuse täitmist hageja võlausaldajale (p 13). Usaldusväärsed raamatupidamise

dokumendid sularaha väljamaksmise kohta puuduvad. Hageja ei ole tõendanud osaühingu kassas

sellises summas väljamaksete tegemiseks sularaha olemasolu. Samuti ei ole hageja tõendanud

juhatuse liikmete käes nn teise kassa olemasolu ega sellest kostjatele 500 000 krooni suuruste

sularaha maksete tegemist. Kostjatele sularahas dividendide väljamaksmist ei tõenda asjaolu, et

kolmas osanik E. L. enda pankrotimenetluses dividendisumma tagastamise nõudele vastu ei

vaielnud. Samuti on hagi esitatud kostjate kui osanike vastu ning hagi rahuldamiseks ei anna

alust hageja väidetav asjaolu, et juhatuse liikmed võtsid pangast raha kassasse, aga

administraatorite käes olevasse kassasse see ei jõudnud. Juhatuse liikmete, sh T. L., poolt

juhatuse liikme kohustuste võimalik rikkumine ei anna õiguslikku alust hagi esitamiseks osanike

vastu.

29. Osanikele dividendide reaalselt väljamaksmist ei tõenda selle deklareerimine maksuametis.

Asjas puuduvad andmed, kes deklaratsiooni TSD-vormi maksuametile elektrooniliselt esitas. E-

maksuameti andmebaasist väljatrükid tehtud 13.09.2012 ja 31.01.2013, hageja väidetel esitati

deklaratsioon 2008.a detsembris. Deklaratsioon esitati samal ajal ettevõtte pankroti

väljakuulutamisega ning hilinemisega (väljamakse kuule järgneva kuu asemel ülejärgmisel

kuul), ei ole välistatud, et deklaratsiooni esitamise eesmärk oli soov tegelikku olukorda varjata

ning seega ei saa üheselt järeldada, et tegemist oli tegelikult toimunud majandustehingu

kohusetundliku deklareerimisega, kuna keegi ei suurenda vabatahtlikult oma maksukohustust.

Hageja sellisele järeldusele räägib vastu ka hageja enda väide juhatuse käes nn teise kassa

olemasolust ning hageja esindaja 24.03.2016 istungil esitatud väide, et kuni deklaratsiooni

esitamiseni ei teadnud keegi dividendide väljamaksmisest.

30. Maakohtu eelmise kohtukoosseisu poolt tunnistajatena üle kuulatud administraatorid H. H.

(III kd, lk 41 – 42), M. R. (III kd, lk 43 – 44) ja A. L., kes ainsana tegelesid ettevõttes kassasse

sularaha vastuvõtmise ning sissetuleku ja väljamineku orderite vormistamisega, andsid selles

osas kokkulangevaid ütlusi: administraatorid võtsid vastu sularahas peamiselt üüritasusid,

vormistasid kassa sissetuleku ja väljamineku orderid ning pidasid käsikirjaliselt kassavihikut

(kassalehti); suuremate rahasummade tekkimisel viis juhataja (kelleks kuni 2008.a olid I.L. ja

G.S., hiljem T. L.) raha panka – kas Swedbank AS või AS SEB Pank kontole; suurimad summad

oli 50 000 – 80 000 krooni, miljoni krooni suuruseid summasid kassas ei liikunud. 2008.a

suurimaks korraga väljaviidud summaks on hageja esitatud konto väljavõtete kohaselt 65 000

krooni (nt 10.07.2008 I kd tl 142, 09.05.2008 I kd tl 157), mis haakub ettevõttes aastaid töötanud

tunnistajate H. H.i ja A. L.i ütlustega selle kohta, et suurimad kassas sularahas olnud summad

olid vastavalt 50 000 ja 80 000 krooni.

31. Tsiviilasjas esitatud, pankrotivõlgniku raamatupidamist ja varalist (sh jooksvaid tehinguid)

seisundit kajastavad tõendid on kokkulangevad, s.t kohtule esitatud ettevõtte 2008.aasta kassa

väljamineku orderid haakuvad pearaamatu väljatrükiga, mis omakorda haakub esitatud

pangakonto väljavõtetega (kohtades, kus on näha raha viimine kassast panka). Ka ajutisele

pankrotihaldurile

P. Lillemäele

esitatud

31.10.2008

seisuga

auditeerimata

raamatupidamisbilansis (nähtub ajutise pankrotihalduri aruandest) oli kassa jäägina näidatud

275 844 krooni kattub pearaamatu kassajäägiga (275 843,63 krooni – I kd tl 121). kuni. Kohus

leiab, et ka see, et kassaraamatu järgi oli kuni dividendide väidetava väljamaksmiseni üle miljoni

krooni, ei tõenda ettevõtte kassas dividendide väljamaksmiseks reaalsete rahaliste vahendite

olemasolu ja kostjatele reaalselt dividendide sularahas väljamaksmist 06.10.2008.

32. Tunnistajate H. H.i, M. R. ja E. L. ütlustega on tõendatud, et ettevõtte raamatupidamine ja

kassa tegutsesid teineteisest sõltumata – raamatupidamisteenust osteti sisse ning raamatupidaja ei

käinud kassat kontrollimas ega asunud üldse ettevõtte kontoris. Tunnistajad kinnitasid, et

raamatupidamisse anti läbi juhataja igapäevaselt täidetud kassalehed koondsaldodega ning

kassaorderid. Tunnistaja A. L.i ütluste kohaselt kunagi ei olnud raamatupidamise poolt märkusi

ebaõigete arvutuste vm vigade kohta. Administraatoritena töötanud tunnistajad H., R. ja L.

andsid ütlusi, et ülevaadet sellest, mis toimus ettevõtte pangakontodel, administraatoritel ei

olnud, neile toodi juhataja poolt tagasi vaid dokument raha panka jõudmise kohta; kassale

juurdepääs oli ainult administraatoritel, raha asus seifis administraatori laua all ja selle võtit

peideti, osanikel ega juhatuse liikmetel ei olnud võimalik administraatori teadmata kassast raha

võtta. E. L. tunnistajana (III kd, lk 44) andis ütlusi, et temal administraatorite kassale juurdepääs

puudus, raamatupidamist korraldas G.S., kes oli juhatuses 2008.a märtsikuuni; kassas suuri

summasid ei olnud, sest käis pidev ehitus; kassas ei saanud kunagi olla miljon või enam krooni;

E. L. kassajäägile tähelepanu ei pööranud ja ei kontrollinud seda, peamiselt tegeles sellega

juhataja (tegevjuht ja juhatuse liige G. S.). Tunnistajate ütlustest järelduvalt sai raamatupidaja

kassa andmed juhatajalt (juhatuse liikmelt) ning seega võisid juhatuse liikmed vormistada

fiktiivsid dokumente kassaraamatus kannete tegemiseks (näiteks, et varjata juhatuse liikme

kohustuste rikkumisi). Kuid jällegi – juhatuse liikmete poolt oma kohustuste võimalik rikkumine

ei tõenda osanikele dividendide väljamaksmise sooritust, isegi kui üks osanikest oli ise juhatuse

liige. Hageja ei ole esitanud T. L. juhatuse liikme staatusega seonduvalt mistahes nõudeid T. L.

vastu. Kostja V. L. ei ole juhatuse liige olnud ning tunnistajate sõnul ei olnud kummalgi kostjal

juurdepääsu administraatorite kassale.

33. Hageja ei ole tõendanud, et nn teine kassa või osa sellest oli kostja T. L. käes. Hageja

väidetel tekkis nn teine kassa osaliselt enne 2008.aastat, hageja püüdis seda tõendada

tunnistajana üle kuulatud kolmanda osaniku, juhatuse liikme E. L. poolt 2007.a ettevõtte

pangakontolt rahasummade väljavõtmisega. Kohus 2007.a pangakonto väljavõtet kui tõendina

vastu ei võtnud. Teiste juhatuse liikmete, sh E. L., tegevus ei tõenda, et T. L. käes oleks olnud

ettevõtte kassa rahalisi vahendeid summas, mis võimaldaks kostjatele dividende välja maksta.

OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) kassaraamatu väljatrüki andmetel kassa algsaldo 02.01.2008

oli 1 375 669,81 krooni. Selliseid summasid administraatorite käes ei liikunud. T. L. sai

juhatusse liikmeks alles 11.03.2008, seega ei saanud see raha olla kostja T. L. käes. Hageja ei ole

kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et T. L.le oleks tema juhatuse liikmeks saamise

järel väidetavalt juhatuse käes olnud kassa raha üle antud. OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis)

2008.a pangakontode väljavõtetest ei nähtu T. L. poolt ettevõtte pangakontolt raha väljavõtmist

ettevõtte kassasse. Hageja ei ole tõendanud, et kostjatele tehti dividendide väljamakse sooritus

juhatuse käes olnud kassast.

34. Puudub sooritus, mida PankS § 113 lg 1 alusel tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada

ning kehtetu soorituse alusel saadut kostjatelt välja mõista. Samuti puudub alus nõude

rahuldamiseks ÄS § 158 lg 1 alusel, kuna osanikele ei ole tehtud väljamakset, mille alusetust

kohus saaks üldse hinnata ning mille arvelt kostjad oleksid alusetult rikastunud.

Kohus märgib, et ÄS § 158 lg 5 kohaselt on osanikule alusetust väljamaksest tuleneva alusetult

saadu tagastamise nõude aegumise tähtaeg 5 aastat ning seega 07.10.2011 esitatud alusetu

rikastumise nõue ei ole aegunud.

Eeltoodu alusel kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

35. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetluseosaliste vahel ning TsMS § 174 lg 1 alusel määrab kindlaks hüvitatavate kulude

rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, kuna kohus jättis hagi rahuldamata.

36. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt.

37. Kostjate esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostjad kandnud õigusabile

kulusid kokku 13 094,68 eurot (koos käibemaksuga), arved õigusabiteenuse eest on kostjatele

esitanud OÜ Aasa Legal Services (apellatsiooniastmes toimikuga tutvumine (4 kd) kokku 9 h,

hind 30 €/tund, lisandub käibemaks) ja AS Advokaadibüroo Aivar Pilv (materjalidega

tutvumine, analüüs, seisukoha koostamine apellatsiooniastmes, hagi tagamise määruse peale

09.06.2014 määruskaebuse koostamine ja kohtule esitamine, maakohtus hageja esitatud

seisukohtadega (50 lk) ja hagi terviktekstiga tutvumine, dokumentide analüüs, kostjatega

konsulteerimine, seisukohtade kujundamine ja kirjalik vormistamine, kohtuistungiteks

ettevalmistumine, istungitel osalemine ja istungitele sõitmise ajakulu, lisaks bensiinikulu ning

kinnistusraamatu väljavõtete hankimise kulud). Kostjad kinnitavad, et kulud on kantud selle

tsiviilasja raames ning kostjad ei ole käibemaksukohustuslased.

38. Hageja ei soovi kulude osas minutite täpsusega ebamõistlikke kommentaare teha ja jätab

kohtu otsustada, millised on poolte mõistlikud ja vajalikud menetluskulud. Hageja siiski märgib,

et ilmselt ei ole põhjendatud kostjate esindaja sõidukulu soovitud summas üheltki

menetlusosaliselt väljamõistmine. Kui esindaja ja klient selliselt kokku leppisid, siis see ei tohi

mõjutada vastaspoolt. Seaduse tekstist ei tulene selgesõnaliselt, kas kohtuväliste kulude hulka

saab arvata ka menetlusosalise esindaja sõidukulusid ja esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu.

39. Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks

kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu

(advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Arvestades asja sisu, hageja esindaja koostatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, menetluse kestust ning asjas peetud istungite arvu, kohus

leiab, et kostjate menetluskulude nimekirjale lisatud arvete spetsifikatsioonides näidatud

lepingulise esindaja toimingud on vajalikud ja õigusabile kulutatud aeg on mõistlik, kuid kogu

õigusabitasu ja -kulu näol ei ole tegemist kuluga, mille hüvitamist saaks nõuda hagejalt. Kohus

loeb kostjate õigusabi põhjendatud ja hüvitatavaks ajakuluks kokku 75 tundi, millest 9 tundi

hinnaga 30 €/tund + käibemaks (kokku 324 €) ning 66 tundi tunnihinnaga 130 € + käibemaks

(10 296 €), kokku põhjendatud ja vajalik kulu õigusabi tasu näol 10 620 eurot (sisaldab

käibemaksu 20% summas 1770 €).

40. Kohus leiab, et kostjate hüvitatavaks menetluskuluks ei ole kulud õigusabile määruskaebuse

koostamise ja esitamisega seoses 8 tunni ja 31 minuti ulatuses hinnaga 140,6 €/tund + käibemaks

(kokku 1437,04 €,10.06.2014 arve nr 20140836), kuna kostjad ei saavutanud määruskaebusega

taotletud hagi tagamise tühistamist; määruskaebusega seotud esindaja kulud kinnistusraamatu

väljavõtete saamiseks kokku 9 € (käibemaksu ei lisandu) ning õigusabi tasu sõidule kulutatud aja

eest kokku 6 tundi ja 40 minutit, hinnaga 75 €/tund + käibemaks (kokku 600 €).

41. Tuginedes Riigikohtu vastavatele seisukohtadele (vt lahend asjas nr 3-2-1-65-13), kohus

leiab, et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist

teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on

esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd

TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka

esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 62 lg 1 kohaselt hüvitab

klient vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on õigusteenust osutades

kandnud. Arvetelt järelduv kostjate ja nende esindaja vaheline võimalik kokkulepe, mille

kohaselt kostjad hüvitavad esindaja sõidule kulunud aja 50% ulatuses tunnihinnast, ei tähenda, et

need kulud on põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Advokatuuriseadus ega

kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist.

42. Samuti kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostjate esindaja 20.01.2016 istungiks

ettevalmistamise ajakulu 3 tundi ja 54 minutit (29.01.2016 arve nr 20160126), kuivõrd sellele

eelnevalt on kostjate esindaja lühikese ajavahemiku (1 nädal) jooksul kokku 12 tundi ja 12

minutit tutvunud hageja menetlusdokumentidega, pidanud nõu kliendiga, analüüsinud ja

kujundanud

seisukohti

menetluse

ja

edasise

tegevuse

suhtes,

mistõttu

istungiks

ettevalmistumiseks piisas kohtu hinnangul 1,5 tundi (vähendamine 2 tunni ja 24 minuti ehk

374,50 € võrra). Eeltoodu alusel kohus vähendab kostjate õigusabi kulusid kokku 2433,56 €

võrra (ajakulu vähendamine 17 tunni ja 41 minuti võrra, millest 6 minutit on vähendamine

ajakulu täistundideks ümardamise arvelt ning dokumendi hankimise kulu 9 €).

43. Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene

sõidukulu, s.o transpordikulu. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole TsMS §-de 217

ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud

eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või

kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse

maksumus. Kostjate esindaja büroo asub Tallinnas. Eeltoodu alusel kohus loeb põhjendatuks ja

mõistlikuks (võrreldes riigi õigusabi osutaja sõidukulu määraga 0,3 €/km) kostjate esindaja

tehtud kulud autokütusele seoses kohtuistungitele sõiduga, kokku koos käibemaksuga 38,64 €

(teekonna pikkus ühel suunal 130 km, kokku kahel korral edasi-tagasi sõit 520 km, kulu ca 0,074

€/km).

44. Eeltoodu alusel kohus määrab kostjate menetluskulude suuruseks kokku 10 658,64 €.

Kostjatel oli menetluses ühine esindaja ning nad taotlevad menetluskulude kindlaksmääramist ja

hagejalt väljamõistmist ühiselt, näitamata kummagi isiku kulude suurust, kuigi õigusabi arved on

adresseeritud V. L.le. Arvestades, et kostjad on ema ja poeg ning nad osalesid menetluses

esindaja kaudu võrdses ulatuses, loeb kohus, et kostjate panus menetluskulude kandmisel oli

võrdne ning kummagi menetluskuluks on pool nõutavatest menetluskuludest. Kohus mõistab

hagejalt kummagi kostja kasuks välja 5329,32 €. Kostjate taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel

kohus märgib otsusese, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjatele viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

45. Kohus on hagi tagamiseks selles asjas koormanud kohtulike hüpoteekidega kostjatele

kuuluva kinnisvara. TsMS § 386 lg 4 alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kuna

hagi jäeti rahuldamata. TsMS § 388 lg 6 kohaselt omandab hüpoteegi kinnisasja omanik, tema

taotlusel

kustutatakse

kohtulik

hüpoteek

hagi

tagamise

tühistamise

lahendi

alusel

kinnistusraamatust. Hagejal on õigus taotleda hagi tagamise tagatise tagastamist TsMS § 391 lg-s

2 sätestatud korras.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 04.07.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata, jaotas ja määras rahaliselt kindlaks menetluskulud ning tühistas hagi

tagamise abinõud. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega

rahuldab hagi, jaotab maakohtu- ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

ja jätab rakendatud hagi tagamise abinõud jõusse otsuse täitmist tagavate

abinõudena. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1) Hagi rahuldada osaliselt;

2) Jätta läbi vaatamata OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri Kalev

Mägi hagi V.L.a ja T.L.a vastu tunnistada kehtetuks tehingud, millega V.L. ja T.L.

kumbki vabastati 31 955.82 euro tasumise kohustusest;

3) Mõista V.L.lt välja 31 955.82 eurot OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis)

pankrotivarasse;

4) Mõista T.L.lt välja 31 955.82 eurot OÜ Xxxx xxxxxxxxxxx (pankrotis)

pankrotivarasse;

3. Hageja menetluskuludest maa- ja apellatsioonikohtus jätta 35% V.L.a ja 35% T.L.a

kanda. 30% hageja menetluskuludest maa- ja apellatsioonikohtus jäävad hageja

enda kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

4. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja

lahendanud maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.