4-16-1250/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-1250

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.juulil 2016, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1250 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi L.S kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 29.01.2016 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,020068 Kvalifikatsioon: LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 Toimepanemise aeg ja koht: 30.12.2015 kl 17:20, Viru väljak 4, Tallinn (Viru keskuse parkimismaja) Kaebuse esitaja

L.S (isikukood XXX, elukoht: XXXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: XXXXAS) Kohtuväline menetleja

Menetluse liik Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 63 lg 3, § 66 lg 2, § 47 lg 1, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.01.2016 otsus väärteoasjas nr 2302,15,020068 ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Süüdi tunnistada L.S LS § 223 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv

30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

3. Süüdi tunnistada L.S LS § 236 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv

50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 (kakssada eurot) eurot.

4. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada L.S tasuda mõistetud LS § 223 lg 1,

§ 236 lg 1 järgi rahatrahv 320 (kolmsada kakskümmend) eurot osade kaupa 4 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot igakuiselt kuu viietestkümnendaks (15) kuupäevaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.01.2016 otsuses väärteoasjas nr 2302,15,020068 näidatud arvele:

• SEB Pank EE891010220034796011,

• Swedbank EE932200221023778606,

• Danske pangas arvele EE403300333416110002,

2 • №rdea pangas arvele nr EE701700017001577198. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220165015470 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-16-1250, L.S“. Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise

soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Harju Maakohtule laekus L.S kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.01.2016 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,020068 (tl 1-4). L.S tunnistab oma rikkumist, avaldab kahetsust. Selgitab, et 30.12.2015 kl 17:20 kiirustas koju oma alaealise lapse juurde keda valvav vanaema oli vahetult enne kokkupõrget teatanud, et tunneb ennast halvasti. L.S

taotleb vähendada määratud karistusi miinimumini. Eelnimetatud kaebus oli määratud kuulamisele 13.04.2016 kl 12:00 Harju Maakohtu 05.04.2016 määrusega, millega kohustati istungile ilmuma kaebuse esitaja ning Politseija Piirivalveameti, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja (tl 8). 11.04.2016

esitas L.S kohtule taotluse, milles taotleb väärteoasja nr 4-16-1250

läbivaatamist kirjalikus menetluses (tl 15-16). Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 18-19). Kohtuväline menetleja vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et tõendamist on leidnud, et sõiduk VW Passat CC viibis kokkupõrke hetkel oma

sõidureas. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel

liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel tekib varaline kahju. Väärteo toimepanemine on

tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh vaatlusprotokollidega, videosalvestusega, tunnistajate XXXX ja XXXX´i ütlustega ning L.S ütlustega. Otsuse tegija on

karistust kergendavate asjaoludena arvestanud menetlusaluse isiku esitatud kahetsust, süü tunnistamist ja seda, et ta on varasemalt väärteokorras karistamata. Arvestades eelpool toodut

on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 15-16, 18-19).

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud L.S kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustiku

(V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokollist AB 1469194 (tl 21) selgub, et 30.12.2015 kl 17:20 juhtis L.S

Viru väljak 4, Viru Keskuse parkimismajas mootorsõidukit Mazda 6

registreerimismärk XXXX vastusõitvast sõidukist möödumisel kitsal sõiduteel ei hoidunud

võimalikult paremale, ei hoidunud ohutut külgvahet ning riivas vastassuunas peatunud

sõiduautot Volkswagen Passat CC registreerimismärk XXXX. Oma tegevusega põhjustas

liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 54 lg 2, § 46 lg 3 ja § 169 lg 5 ning pani toime LS § 223 lg 1, § 236 lg 1.

3

LS § 54 lg 2 kohaselt tuleb vastusõitvast sõidukist möödumisel kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale. LS § 46 lg 3 kohaselt sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet. LS § 169 lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada

häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt. LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 236 lg 1 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest

politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik,-karistatakse

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 18), et kiirustas koju oma alaealise lapse juurde, keda valvav vanaema oli vahetult enne kokkupõrget teatanud, et tunneb ennast halvasti.

Mõlemad tunnistajad (XXXXja XXXX) kinnitavad, et kokkupõrke hetkel viibis sõiduk

Volkswagen Passat CC reg märk XXXXoma sõidureas. 05.01.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (VT tl 13) nähtub, et vaadeldud on salvestust CD-plaadil. Salvestusel (VT tl 25) on näha, kuidas mootorsõiduk Mazda 6 reg märk XXXX liigub parkimismajast välja ning riivab vastasuunas peatunud sõiduautot Volkswagen Passat CC reg märk XXXX. Mazda 6 reg märk XXXX on väga lähedal sõidurada eraldavale joonele, tume sõiduk (Volkswagen Passat

CC reg märk XXXX) asub oma sõidurajal. 04.01.2016 koostatud sündmuskoha

vaatlusprotokolliga (VT tl 1), 31.12.2015 koostatud avaldusega ja skeemiga (VT tl 2), 31.12.2015 koostatud sõiduki Volkswagen Passat CC reg märk XXXXvaatlusprotokolliga ja

fototabeliga (VT tl 3-4, fotod nr 1-9), teadega väärteomenetluse alustamisest (VT tl 10),

tunnistaja XXXXütlustega (VT tl 11), tunnistaja XXXX´i ütlustega (VT tl 12), 05.01.2015

koostatud asitõendi (CD-plaat) vaatlusprotokolliga (VT tl 13, tl 25), 08.01.2016 koostatud sõiduki Mazda 6 reg märk XXXX vaatlusprotokolliga ja fototabeliga (VT tl 14-15, fotod nr 1- 8) ning menetlusaluse isiku L.S ütlustega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll VT tl 20) on tõendamist leidnud, et 30.12.2015 kl 17:20 juhtis L.S

Viru väljak 4, Viru Keskuse parkimismajas mootorsõidukit Mazda 6 reg märk XXXX, vastusõitvast sõidukist kitsal sõiduteel ei hoidunud võimalikult paremale ja ohutut külgvahet ning riivas vastasuunas peatunud sõiduautot Volkswagen Passat CC reg märk XXXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt

politseile nõuetekohaselt teatamata. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste

õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju

tekitamist. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Kohus on seisukohal, et L.S käitumine LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning

väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kaebusest ja selgitusest (VT tl 22) nähtub, et L.S mõistab oma rikkumist. Vaidlusatatud Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.01.2016 otsuselt

väärteoasjas nr 2302,15,020068 nähtuvalt karistati L.S LS § 223 lg 1 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses s.o 200 eurot ning LS § 236 lg 1 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses s.o 300 eurot. L.S-ile mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille

kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse

4 kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikut ei ole karistusregistrisse kantud (VT tl 26).

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 järgi 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 4 kuu jooksul, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot kuus.

Leo Kunman Kohtunik