1-08-14732/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-08-14732

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10 veebruar 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-14732 (08230105594, 08230115783) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi J.R-i süüdistus KarS § 199 lg 1 - 25 lg 2 ja KarS § 424 järgi Lühimenetlus Prokurör Külli Aas Süüdistatav J.R

ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx.

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 11.04.2008 kuni 12.04.2008, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld

Varem karistatud:

1. Tallinna Linnakohtu 21.03.2003 otsusega KarS § 424

järgi vangistus 2 kuud, KarS § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 240 tundi tähtajaga 7 kuud,

2. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.03.2005

otsusega KarS § 424 järgi rahaline karistus 8040 krooni ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aasta ja 2 kuud.

3. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.09.2006

otsusega KarS § 329 järgi vangistus 3 kuud, Lõplikuks karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel ja KarS § 74 alusel mõisteti vangistus 2 kuud tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga Väärteokorras karistatud 5 korral Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON

1. J.R süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.

2

2. J.R süüdi tunnistada KarS § 424 toimepanemises ja mõista talle karistuseks

tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused täies ulatuses, mõistes liitkaristuseks

kuritegude kogumis tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.

4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.R-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 11.04.2008 kuni 12.04.2008, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

6. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta J.R-ile mõistetud ja ärakandmata karistus, so

tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva J.R-i

suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et J.R temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla

Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Sauna 5, 79515, Rapla, tel: 489 0645, faks: 489 0645)

7. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada J.R-i järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas Xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Rapla talitusse registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

8. KarS § 78 p 1 alusel arvestada J.R-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.02.2009.

9. J.R-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

10. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada J.R-i suhtes lisakaristust, võttes J.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 8 (kaheksa) kuud. Lisakaristuse

tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtuotsusega määratud tähtaja möödumisel. 11. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 12. J.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1935 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend viis) krooni ja 20 senti,

mis tuleb kohtuotsuse jõustumise päevast 6 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedpangas

(Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.R , 1-08- 14732, kaitsjatasu“. 13. J.R-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb

kohtuotsuse jõustumise päevast 6 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606

Swedpangas (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.R , 1-08-14732, sundraha“.

14. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Juhul, kui

kriminaalmenetluse kulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks seaduses ettenähtud korras.

15. AS Prisma Peremarket esitatud tsiviilhagi 6 krooni ja 90 sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning J.R-ilt välja mõista AS Prisma Peremarket kasuks 6 (kuus) krooni ja 90 senti.

3 16. Asitõend: Prisma Peremarketi turvakaamera salvestis CD plaadil jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

17. Asitõend: Kriminaaltoimikusse lisatud rikutud lillhernepakk kuulub kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25.02.2009. Juhul, kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 26.02.2009.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

J.R-i süüdistatakse selles, et tema 11.04.2008.a. kella 19.27 paiku, viibides

Tallinnas, Endla tn.45 asuva Kristiine Keskuse Prisma Peremarketi kaupluses, võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, püüdis varastada autoakut EXITE hinnaga 1129 krooni, 7 pihustit hinnaga 7 krooni tükk, koguhinnaga 49 krooni, aiakääre „Gardena"

hinnaga 109 krooni, pakki lillhernest hinnaga 6 krooni ja 90 senti, salatisibulat hinnaga 6 krooni ja 90 senti, 2 pakki hariliku saialille seemneid hinnaga 8 krooni ja 90 senti, 2 pakki

suvelillede segu seemneid hinnaga 10 krooni ja 90 senti, kokku kaupa koguhinnaga 1634

krooni ja 40 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud turvatöötajate poolt.

Seega J.R , alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo

toimepanemist, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil s.o pani toime KarS § 199 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

J.R-i süüdistatakse selles, et tema, omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis taas 17.08.2008 kella 20.05 ajal Tallinnas Narva mnt-1, liikudes Pirita tee suunas, mootorsõidukit Xxxregistreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis.

Seega pani J.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kohtuistungil süüdistatav J.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. KarS § 199 lg 1 ja

§ 25 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süütegude kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 11.04.2008 esitatud AS Prisma Peremarket avaldusest nähtuvalt samal päeval kella 19.27 ajal peeti kaupluses Kristiine Prisma kinni J.R, kelle juurest avastati kauplusele kuuluvat kaupa koguhinnaga 1634 krooni ja 49 senti. (kd I t/l 2)

4

• 11.04.2008 koostatud AS Prisma Peremarket avaldus, millest nähtuvalt rikuti vargusega kaupa koguhinnaga 6 krooni ja 90 senti. (kd I t/l 3)

• 11.04.2008 koostatud tunnistaja EE ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja

Kristiine Prismas turvatöötajana tööl ja nägi turvakaameratest, kuidas meesterahvas suundus autotarvete vahesse, võttis autoaku, pani selle kärusse. Läks alkoholi kassase ja maksis Coca-cola ja Vana Tallinna pudeli eest. Ülejäänud asjade eest, mis olid kärus, ei tasunud. Tunnistaja teavitas sellest koheselt teisi turvatöötajaid. (kd I t/l 4)

• 11.04.2008 koostatud tunnistaja RK ülekuulamisprotokolli kohaselt oli tunnistaja tööl Kristiine Prismas turvatöötajana. 11.04.2008 sai ta teate, et kinni tuleb pidada keskealine, mustade pükstega, mustade kingadega ja sinise jopega meesterahvas. Kui isik oli läbinud

kassarivi, peeti ta kinni. Kinnipidamisel osutas ta vastupanu ja rüseluse käigus lõi turvatöötajat, lõhkus endaga kaasas olnud alkoholi pudeli. Varastada püüti: aku, ajakäärid, pihustid (7 tk) ja lilleseemneid pakis (6 tk). Kokku püüti varastada kaupa summas 1634 krooni ja 40 senti. Enamus kaubast tagastati kauplusele. Üks lilleseemne pakk oli rikutud. (kd I t/l 5)

• 15.05.2008 koostatud kannatanu AS Prisma Peremarket esindaja JA

ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 11 aprillil 2008.a. kell 19.27 kaupluses Kristiine

Prisma, aadressil Endla 45, Tallinn J.R üritas varastada kaupa kogusummas

1634,40 EEK. Varguse katse käigus rikkus ta ära Lillhernes seemnete pakendi (pakend

katki rebitud, seemned kadunud), maksumusega 6,90 EEK. Seoses sellega, et ei ole

võimalik tagastada kaup müüki AS Prisma Peremarket esitab tsiviilhagi summas 6,90 krooni. Ülejäänud kaup on tagastatud kauplusele rikkumata. (kd I t/l 6-8)

• 12.04.2008 koostatud kahtlustatava J.R-i ülekuulamise protokolli kohaselt

11.04.2008.a. kella 19.00-19.30 paiku viibis ta Kristiine Keskuse asuvas kaupluses Prisma. Ta oli kaupluses koos oma tuttava isaga. Tema nime ta öelda ei oska, arvab, et see

võis olla Jevgeni. Tuttava isa oli umbes 60 aastat vana. Sisenedes võttis kahtlustatav

ostukorvi ja koos sellega suundus kaubasaali. Tema tuttava isa palvel suundus autokaupade osakonda ja võttis sealt aku. Kuna aku oli raske, siis ta otsustas võtta käru.

Seejärel kasutas müügisaalis ostukäru. Mis konkreetselt oli antud ostukärus ta ei

vaadanud, märkas et seal oli tühjad pudelid. Ta ise pani autoaku kärusse ja suundus

alkoholiosakonda, kus võttis enda jaoks pudel Coca-Colat ja pudel Vana Tallinnat. Sel ajal tema tuttav pidi ootama kassade juures, kuna seal oli pikk järjekord. Kui ta tuli tagasi kassade juurde, siis avastas, et tuttavat seal ei ole. Siis võttis oskuskärust oma Coca-Cola

ja pudel Vana Tallinna´t, mis olid eraldi kilekotis, maksis jookide eest ning väljus

kaubasaalist. Ostukäru koos teiste asjadega jättis kauplusesse kaubasaalis, kassa juurde. Peale kassaderivi läbiviimisest tema juurde tuli turvatöötaja pidas ta kinni. Turvatöötaja haaras kilekoti, kus oli alkohol ja Coca-Cola, kilekott kukkus maha ja pudel läks puruks. Kahtlustatav üldse ei saanud aru, mis toimus, turvatöötajad neljakesi tungisid kallale selja tagant, pani käeraud ja viisid ta turvaruumi, seejärel kutsuti politsei. Kuna ta oli šokis, siis

osutas vastupanu, kuid ei tahtnud kedagi vigastada ning ei teinud seda tahtlikult. Turvatöötajad käitused väga agressiivselt, teda peksti. Tema sihilikult ei löönud kedagi. Oli sel ajal alkoholi joobes, kuid mäletab, et ta midagi ei varastanud ega kavatsenud seda teha. (kd I t/l 15-18)

• 14.05.2008 koostatud asitõendi CD vaatlusprotokollist kohaselt Kristiine Keskuse

turvakaamerate salvestusest nähtus, et keskealine meesterahvas jalas mustad püksid,

mustad kingad, sinises õhukeses jopes seisis koos ostukäruga, mille sees on näha

neljakandiline ese ja muu kaup kassade järjekorras, paremas käes Coca-Cola pudel ja Vana Tallinna pudel ja vasakus käes raha, liikus kassamüüja juurde, kus maksis pudelite

eest, kassalindil rohkem kaupa ei olnud. Makstes pudelite eest väljus koos ostukäruga

kaupluse fuajeesse. Korvis oli näha Coca-Cola pudel, Vana Tallinna pudel, ümara

kujulised esemed ja neljakandiline ese. Koheselt tema juurde liikusid turvatöötajad, kes

peatasid meesterahva. Seejärel turvatöötajad hakkasid selgitama välja asjaolusid, mille tagajärjel kinni peetud meesterahvas osutas vastupanu ja tema käed pandi käeraudu. (kd I t/l 21-22)

5

• 15.05.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist kohaselt vaadeldi rikutud lillhernes paberpakki. (kd I t/l 29-30)

• Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et J.R-i keskmiseks päevasissetulekuks 2007 aastal oli 310,47 krooni. (kd I t/l 40)

• Väljatrükk Harju Maakohtu 23.03.2005 otsusest 1/1-115/05, millega mõisteti karistuseks J.R-ile KarS § 424 järgi rahatrahv 8040 krooni. (kd II t/l 2-3)

• Väljatrükk Harju Maakohtu 05.09.2006 otsusest 1-06-6969, millega mõisteti karistuseks J.R-ile KarS § 329 järgi vangistus 3 kuud tingimisi. (kd II t/l 4-5)

• 18.08.2008 koosatud Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusjärelvalve talituse väärteoprotokollist AB1036762, millest nähtuvalt J.R juhtis autot reg. nr xxx olles alkoholijoobes. (kd II t/l 8)

• 17.08.2008 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi

Alcoquant 23L 6020 kasutamisel nähtuvalt tuvastati 17.08.2008 kella 20.05 ajal J.R

alkoholijoove 1,1 mg/l. J.R nõustus tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (kd II t/l 9)

• 17.08.2008 koostatud tunnistaja NK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 17.08.2008 umbes kell 19.30 sõitsid nad mööda Narva mnt-d (138), jäid valgusfoori juures seisma ja mõne aja pärast tundsid tagant lööki. Abikaasa hüppas autost välja ja tahtis temalt võtmed ära

võtta, kuna juht oli väga purjus. Tema kõrval istus ka purjus meesterahvas, kes mõne minuti pärast, pärast nende kõnet politseisse, ära läks. Nad ei hakanud teda kinni pidama. Kuid juht palus korduvalt heaga kokkuleppele jõuda, pakkus neile raha, et nad politseid ei

kutsuks ning tema minema laseksid. Ta pidi kaks korda politseisse helistama, kuna ta püüdis minema joosta, kuid abikaasa ei lasknud tal ära minna. Olid suures hämmingus, kui kuulsid, kuidas ta politseinikele tõestama hakkas, et ta roolis ei olnud. Roolis oli just nimelt auto xxx peremees. Tsiviilhagi nad esitada ei soovi. (t/l 11-13)

• 17.11.2008 koosatud kahtlustatava J.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt 23.03.2005.a tema suhtes oli võetud vastu otsus, mille järgi ta oli karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel rahalise karistusega: 8040 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega: 1 aastaks 2 kuuks. Ta ei teadnud sellest, et karistus selle eest ei ole veel kustunud. Trahv

on tal makstud. 17.08.2008a. olles kodus jõi ära 100 g viina. Peale seda otsustas sõita Tallinna Kesklinna pole, ta ei soovi kommenteerida mis põhjusel ta seda tegi, kella 20.00

istus sõiduauto MB V280 registreerimismärgiga 175 AYJ rooli ning hakkas liikuma Paasiku tn. Kesklinna suunas. Tundis ennast täiesti kainena, arvas, et saab vabalt juhtida.

Tunnistab ennast süüdi selles, et juhtis mootorsõidukit 17.08.2008a. kella 20.05 ajal Tallinna linnas Narva mnt. olles joobeseisundis ja kahetseb tehtut. (kd II t/l 15-17)

• 26.11.2008 koosatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis tunnistaja NK ära

fototabelis fotol nr 3 oleva isiku ja selgitas, et isik on sarnane J.R-iga , kes 17.08.2008 kella 20.50 ajal juhtis Tallinnas Narva mnt. mootorsõidukit MB reg. nr xxx olles joobeseisundis. (kd II t/l 23-25)

• 27.01.2008 koostatud tunnistaja Aleksander Šein´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 18.08.2008 sai tunnistaja koos konstaabel Sergei Pištševiga väljakutse aadressile Narva

mnt 138, kus MB reg. nr xxx sõitis otsa sõiduautole Audi. Sõiduauto MB reg. nr xxx

roolis oli J.R , kes oli alkoholijoobes. Sündmuskohal J.R väitis, et tema ei olnud roolis. (kd II t/l 26-28)

• Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et J.R-i keskmiseks päevasissetulekuks 2007 aastal oli 155 krooni. (t/l 30)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning

kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud J.R-i süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, tunnistajate E E

, R K , N K ja A Š ´i ütlusi, kannatanu esindaja JA ütlusi, väljatrükki kohtuotsusest,

väärteoprotokolli, protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta, äratundmiseks esitamise protokolli, asitõendite vaatlusprotokolle, asub seisukohale, et süüdistatava J.R-i süü

6

temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 ja § 25 lg 2

järgi. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt võttis süüdistatav kaupluse müügisaalist

kaupa ostukärusse ja kassas tasus vaid osa kauba eest, jättes ostukärus oleva kauba eest

tasumata ning läbis kassad, võttes ostukärus oleva kauba kaasa. Süüdistatav seletas kohtuistungil, et ta ei viinus ostukäru müügisaalist välja, vaid jättis kassade juurde ning tasus oma joogi eest. Pööras tähelepanu sõbra otsimisele. Samas nähtub tunnistajate E.E ja R.K ütlustest, et süüdistatav tasus küll osa kauba eest, kuid liikus ostukärus olnud kaubaga edasi,

möödus kassadest ja väljus müügisaalist. Selliseid ütlusi kinnitavad ka turvakaamera

salvestisest tehtud fotod, millistest nähtuvalt lükkas pärast kassas jookide eest tasumist süüdistatav ostukäru koos muu kaubaga, mille eest ei olnud tasunud, kassadest mööda ning läbis turvavärava, liikudes edasi kuni hetkeni, mil kinni peeti. Taoline objektiivne käitumine näitab kohtu arvates üheselt süüdistatava soovi kaasavõetud kaup omastada, jättes selle eest tasumata. Kohus ei pea tõenäoliseks seda, et süüdistatav oli elus esimest korda kaupluses ning ei teadnud seda, et kogu kaasavõetud kauba eest tuleb tasuda. Vastasel juhul ei oleks ta ka

alkoholi ja selle lahjendaja eest tasunud. Seetõttu lähtub kohus keskmise elukogemuse ja

põhiharidusega isiku kui kõrvalseisja vaatevinklist, mille kohaselt on selline isik võimeline aru saama, et üldjuhul kauplusest kauba saamise soovi puhul tuleb kauba eest tasuda ning kui tasumine ei ole võimalik, tuleb kaubast loobuda. Muul viisil käitumine võib kaasa tuua tagajärgi, mis kas halvendavad sellise reeglis rikkuja majanduslikku seisukorda või piiravad

sellise isiku vabadust. Kuivõrd süüdistatav peeti turvatöötajate poolt kinni koos kaubaga,

mille eest ei olnud tasutud, jäi süüdistataval süütegu lõpule viimata. Seega varavastast kuritegu toime pannes asus süüdistatav vahetult ja vastavalt oma arusaamale teost tegu toime panema, kuid süütegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Seetõttu on kohtu

arvates kohtueelsel menetlusel J.R-i käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi.

Peale selle on kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424

järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on J.R-i varem 23.03.2005 karistatud

Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel rahalise karistusega 8040 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja rahaline karistus kuulus tasumisele ositi kaheksa kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 4 sätetele

karistus kustutatakse kui kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat. Seega ei olnud eelmine karistus 17.08.2008 veel kustunud, eriti veel olukorras, kus varavastase kuriteo toimepanemine 11.04.2008 katkestas karistuse kustumise tähtaja. Seega omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest juhtis J.R taas 17.08.2008 kella 20.05 ajal Talllinna linnas, Narva mnt-l mootorsõidukit Mercedez Benz V280 registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis. J.R oli seega

mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava

käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti

kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona, so mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kohtueelsel menetlusel on AS Prisma Peremarket esitanud tsiviilhagi 6 krooni ja 90 sendi nõudes. Kriminaalasja materjalidest saab järeldada, et rahaline nõue on tingitud süüdistatava

poolt varguse toimepanemise käigus rikutud ja müügikõlbmatuks muutunud kauba hinnast. Kriminaaltoimikus leiduvatest materjalidest nähtuvalt lilleherne seemnete pakend hinnaga 6 krooni ja 90 senti oli rikutud, sest pakend oli lõhutud ja seemned kadunud, mistõttu ei olnud võimalik seda enam realiseerida. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on pakendit vaadeldud ja on tuvastatud, et kaup ei ole enam müügikõlbulikud. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja

materjalidega on tõendatud, et kauba muutis müügikõlbmatuks J.R. Kohus leiab, et varaline kahju AS Prisma Peremarketile on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku

7

ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt J.R-ilt AS Prisma

Peremarket kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või

juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise

kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava J.R-i poolt kavatsetult toime pandud varguse katsega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 6,90 krooni. Kohus

asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5

mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik

kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada

VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt

kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista J.R-ilt AS Prisma Peremarket kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku andmetel oli süüdistataval

alaline sissetulek, kuid sellele vaatamata pani ta toime varavastase kuriteo. Kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks puudus süüdistataval alaline ja maksustatav sissetulek. Peale selle

on süüdistatavat juba varem rahalise karistusega karistatud, kuid selline karistusliik ei ole

andnud oodatud tulemust nagu ei ole seda andnud ka väärtegude toimepanemise eest

määratud rahatrahvid. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistusliiki, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval

puuduvad rahalised vahendid selle tasumiseks ning kohus peab vajalikuks kohaldada isiku

vabaduse piiramisega seotud karistust. Arvestades asjaolu, et süüdistatava poolne rünne oli

suunatud suhteliselt väheväärtusliku vara vastu, siis ei ole süüdistatava süü suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuivõrd ka

kuritegu jäi katse staadiumisse. Mis puudutab karistust KarS § 424 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest, siis süüdistatavat on varem karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest kahel korral, sealhulgas nii üldkasuliku tööga kui ka rahalise karistusega,

kuid selline karistus süüdistatavat piisavalt ei mõjutanud ja ta pani toime uue samalaadse

kuriteo. Arvestades taolisi asjaolusid, leiab kohus, et ka selle süüteo eest ei saa enam kohaldada rahalist karistust ja selline karistusliik on end ammendanud. Seetõttu leiab kohus, et ka KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus, mis ei pea olema pikaajaline. Kuivõrd tegemist on eriliigiliste kuritegudega, millised

on toime pandud erineval ajal ja erineva tahtlusega, asub kohus seisukohale, et erinevate kuritegude eest mõistetavad karistused kuuluvad täies ulatuses liitmisele.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat karistatud viimati 05.09.2006 Harju Maakohtu otsusega lühiajalise vangistusega tingimisi. Kuivõrd viimase otsusega mõistetud katseaeg sai

süüdistataval edukalt läbitud, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning süüdistatava suhtes võib jätta karistuse tingimisi kohaldamata. Kuivõrd kriminaaltoimikus olevate tõendite ja karistusregistri andmete kohaselt võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta, siis asub kohus seisukohale,

et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks tema elukommete muutumise järelevalve tingimustes.

Inkrimineeritava teo eest võib kohus kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kuigi kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võib süüdistataval mootorsõiduki juhtimise õigust oma igapäeva toimetustes vaja minna, leiab kohus, et kehtivat kohtupraktikat

ja riigikohtu seisukohti arvestades ei saa kohus lisakaristust jätta kohaldamata, kuivõrd

8 tegemist on kavatsetusega toime pandud kuriteoga, mille tulemusena seatakse ohtu kõrvaliste isikute elu ja tervis, samuti vara. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole süüdistataval ka esimene

kord toime panna KarS § 424 ettenähtud kuritegu ja teda on varem juba kahel korral

samalaadsete kuritegude toimepanemise eest kohtu poolt karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldamist, andmaks isikule võimaluse analüüsida neid

võimalikke tagajärgi, mis võinuks saabuda siis kui süüdistatav oleks põhjustanud raskema

liiklusõnnetuse. Seejuures peab kohus võimalikuks määrata lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid ei pea võimalikuks seda määrata sanktsiooni alammääras.

Märt Toming kohtunik