4-16-1484/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Heli Väinaste

Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2016, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-16-1484

Väärteo väärteoasi § asi U.B LS - 201 lg 1, 239 lg 1 p 1 ja 242 de lg 1

järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

Jõhvi

politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse

liikluspolitseiniku M Li 15.02.2016 kiirmenetluse otsus nr 10220151098003 : 2440,16,000916 väärteoasjas nr

Kohtumenetluse pooled (isikukood Kaebuse esitaja: menetlusalune isik U.B xxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx);

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskond ( ) Jõhvi Rahu 38, Jõhvi

Menetluse

liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

U.B kaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida

prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli ja liiklusjärelevalvetalituse - liikluspolitseiniku M Li 15.02.2016 kiirmenetluse otsus nr 10220151098003 väärteoasjas

nr: 2440,16,000916, millega määrati U.B-le LS § 201 lg 1 alusel

karistuseks r , s.o 100 eurot

ahatrahv 25 trahviühikut ja LS § 239 lg 1 p 1 alusel määrati karistuseks r , s.o 60 eurot, osaliselt

ahatrahv 15 trahviühikut U.B karistamises LS § 201 lg 1 alusel ning

lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Jätta muutmata Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna -

patrulli- M L 15.02.2016 kiirmenetluse ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku i

2

otsus nr 10220151098003

väärteoasjas nr: 2440,16,000916 osas, millega määrati U.B-le LS § 239 lg 1 p 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 60 eurot.

Rahatrahv summas 60 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja

jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbankis, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või

arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220151098003.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast

arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD . JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.02.2016 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskonna Jõhvi

patrulliliikluspolitseinik M L kiirmenetluse otsuse nr ja liiklusjärelevalvetalituse 10220151098003 väärteoasjas nr: 244 suhtes. Otsuse kohaselt U.B 0,16,000916 U.B 15.02.2016 kell 09.52 Lääne-Viru maakonnas Kunda linnas Uus-Sadama teel, liikudes

sadama suunas, juhtis moot xxxx xxxx omamata vastava orsõidukit registreerimismärgiga ,

kategooria sõiduki juhtimisõigust. Samuti ei olnud juht sõiduajal nõuetekohaselt kinnitatud

turvavööga põlesid traktorile paigaldatud lisatuled, mis on ette nähtud töökoha . Samuti valgustamiseks tööülesannete täitmisel. Sellega rikkus men § 90 lg 1 p 1, § etlusalune isik LS

33 lg 3 ja § 43 ning väärteod kvalifitseeriti LS § 201 lg 1, § 239 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi. p 1 Menetlusalusele isikule U.B-le määrati LS § 201 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 25

trahviühikut, s.o 100 eurot ja LS § 239 lg 1 p 1 alusel määrati karistuseks

rahatrahv 15

trahviühikut, s.o 60 eurot. Karistust kergendava asjaoluna on märgitud, et tunnistab süüd,

kahetseb.

2. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 29.02.2016 esitas menetlusalune isik U.B

kaebuse kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusele 15.02.2016 nr 10220151098003 väärteoasjas nr: 2440,16,000916 Kuivõrd kaebuses esinesid puudused, jättis Viru Maakohus .

15.03.2016 määrusega U.B kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 29.03.2016 menetlusaluse isiku poolt U.B esitatud uue kaebuse kohaselt juhtis ta väiketraktorit koos haagisega. Liiklusseadusest tuleneb, et -kategooriaga juhtida T-kategooria masinat ja masinrongi, mille ta võib B täismass ei ületa

8000 kg. Lisaks märgib ta kaebuses, et turvavöö võttis liiga vara lahti, et jope taskust dokumendid kätte saada, kuid sse pandi kirja, et sõitis ilma turvavöö otsuse ta. Menetlusalune

isik märgib, et tahab vaidlustada juhtimisõigusega seonduva osa, sest turvavöö osa on

keerulisem tõestada. Menetlusalune isik viitab, et küsis kinnitust Maanteeametist ning sai sealt

vastuse, et LS

T-kategooria m § 94 lg 10 kohaselt võib ootorsõidukit ja masinrongi, mille

täismass ei ületa 8000 kilogrammi, või D

juhtida ka isik, kellel on B-, C- -kategooria mootorsõiduki või C1 või D1 alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - -

3. kaeb 11.04.2016 kohtule saabunud vastuskirjas U.B usele märgib kohtuvälise

menetleja esindaja, et liikluspolitseiniku M Li poolt 15.02.2016 koostatud kiirmenetluse otsusest nr 1022015109800 juhtis mootorsõidukit

3 nähtub, et 15.02.2016 kell 09.52 U.B

3

(ratastraktorit) xxxx xxxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, samuti ei olnud juht sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Traktoril põlesid lisatuled, mis on ette nähtud töökoha valgustamiseks tööülesannete täitmisel. Rikkudes sellega LS § 90 lg 1 p 1, §

33 lg 3, § 43. Väärteod on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 201 lg 1, § 239 lg 1 p 1 ja § 242 lg

1 järgi. Juhindudes KarS § 63 lg 3 on menetlusalusele isikule karistuseks määratud

liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 EUR ja liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 EUR. Väärteotoimikust nähtub,

et menetlusalune isik, omades „B“ kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust on juhtinud „T“ kategooria mootorsõidukit (ratastraktor), menetlusaluse isiku sõnade kohaselt koos haagisega. Liiklusseaduse § 94 lg 10 kohaselt T kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass - ei ületa 8000 kilogrammi, võib juhtida ka isik, kellel on B-, C- või D kategooria mootorsõiduki - või C1- või D1 ategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Andmete täiendaval kontrollil on -alamk välja selgitatud, et ratastraktori täismass on 4000 kg täismass on 3900 xxxx , haagise xxxx kg. Seega masinrongi (traktor+haagis) täismass on 7900 kg. Eeltoodu põhjal nähtub, et masinrongi täismass ei ületa 8000 kg ning omades „B“ kategooria juhtimisõigust, oli menetlusalusel isikul

õigus juhtida eelpool nimetatud masinrongi. Seega menetlusalusele isikule etteheidetud rikkumise LS § 90 lg 1 p 1 osas koosseis puudub. Liiklusseaduse § 33 lg 3 ja § 43 nimetatud õigusrikkumiste toimepanemine on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal tõendatud ning t põhjendatud on ka määratud karistus. Nende õigusrikkumiste toimepanemist on menetlusalune isik tunnistanud kohapeal antud ütlustega Samuti on menetlejana ära märgitud tõendi allikana .

tunnistaja M M (Tallinn Rahumäe tee 6). Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja

esindaja seisukohal, et liiklusseaduse § 201 lg 1 osas tuleb menetlusaluse isiku osas väärteomenetlus lõpeta äärteomenetluse seadustik § 29 lg 1 p 1 alusel. Võttes arvesse ja da v u juhindudes KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 määrata menetlusalusele isikule LS § 239 lg 1 p 1 teo

toimepanemise eest karistuseks kiirmenetluse otsusega nr 10220151098003 karistusena

määratud ahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o Ülaltoodut arvesse võttes ning rahatr

60 EUR. juhindudes VTMS § 132 p 2 ja § 120 lg 1 palub kohtuvälise menetleja kohtuvälise esindaja menetleja otsus tühistada osaliselt, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda.

. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha

lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled asja lahendamisega kirjalikus menetluses, nõustunud mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

5. kaebuse alusel, ei Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS § le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised - küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid -

asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on

pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti

4

kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

6. tlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomene lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

VTMS § 2 kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse

väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt ei reguleeri väärteomenetluse seadustik, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja

esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS § st 2, mis näeb ette - kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS § s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva -

otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub

kohtuvaidluses süüdistusest.

Käesoleval juhul on kohtuvälise menetleja esindaja vastuses kaebusele avaldanud, et menetlusalusele isikule etteheidetud rikkumise osas koosseis puudub. LS § 90 lg 1 p 1 väärteo

Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Polits - ja Piirivalveameti ei Ida prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna patrulliu M Li 15.02.2016 ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik

kiirmenetluse otsus nr 10220151098003 16,000916 tuleb osaliselt, s.o väärteoasjas nr: 2440,

U.B karistamises

1 alusel, LS § 201 lg tühistada ning lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 l teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. g 1 p 1 alusel

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

LS § 33 lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga

nõuetekohaselt kinnitatud. LS § 239 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt.

LS § 43 kohaselt sõidukile paigaldatud lisatuled, mis on ette nähtud töökoha valgustamiseks, võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti. LS § 242 lg 1 - näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201 203, 205 207, 209, 211, 212, 214 219, 221 224 ja 226 – – – – – 241 sätestatud väärteokoosseis.

8. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 57 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kiirmenetluse otsuses märkida väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid, sama §-i p 81 -i p 9 kohaselt menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta ning sama §

kohaselt väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Kiirmenetluse otsuses

d menetlusaluse isiku video ja tunnistaja M M. on tõenditeks märgitu ütlused,

5

KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kiirmenetluse otsuses on menetlusaluse isiku U.B (tl 11

ütlused ): „Juhtisin liikurmasinat haagisega ilma vastava kategooriata. Sellest, et kategooria puudub olin teadlik

aga haagis oli vaja viia Lontova. Samuti ei olnud kinnitatud turvavöö. Traktoril unustasin põlema töötuled. Rikkumisega olen nõus. ütluste all on tema allkiri. “ U.B

Seega on menetlusaluse isiku U.B ütlustega tõendatud, et ta ei olnud sõidu ajal

turva

vööga nõuetekohaselt kinnitatud ning et traktoril põlesid lisatuled, mis on ette nähtud töökoha valgustamiseks ja võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega.

Seega on tõendatud, et U.B realiseeris talle LS § 239 lg 1 p 1 ja LS § 242 lg 1 järgi süüks

arvatud väärtegude objektiivse koossei KarS § 16 lg 1 kohaselt tahtlus on su tunnused. kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese

tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. LS § 239 järgi kvalifitseeritav väärtegu on lg 1 p 1 menetlusaluse isiku U.B

ütlustest tulenevalt KarS § 18 lg 1 kohaselt toime pandud otsese tahtlusega. on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime

hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. LS § lg 1 järgi 242 kvalifitseeritava väärteo pani U.B toime hooletusest, kuivõrd tema ütlustest nähtub, et ta unustas põlema töötuled. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud - väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. -

9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 239

lg 1 p 1 ja

LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud

menetlusalune isik U.B.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud kergendavate asjaolude

na seda, et menetlusalune isik tunnistas oma süüd ning kahetses.

LS § 239 näeb kari trahviühikut LS § 242 lg 1 sätestab, lg 1 p 1 stusena ette rahatrahvi kuni 50 .

et mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva -

seaduse § – – – – –241 sätestatud -des 201 203, 205 207, 209, 211, 212, 214 219, 221 224 ja 226 väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. VTMS § 55 lg 2 p 1 kohaselt võib kiirmenetluses määrata füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Kohtuväline menetleja määras oma otsusega LS § 239 i 15 trahviühikut lg 1 p 1 alusel U.B-le karistuseks rahatrahv , s.o 60 eurot, mis

on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Kohus on seisukohal, et määratud

karistus on proportsionaalne isiku süüga. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule

U.B-le ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksema rahatrahvi määramisega

6

arvestanud karistuse määramise üld ja eripreventiivseid eesmärke ning võimalust teda just - sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest LS nõuete rikkumistest.

10. osaliselt ja

- ja

kaebuse Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus U.B tühistab Politsei

Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli ja liiklusjärelevalvetalituse - liikluspolitseiniku M L 15.02.2016 kiirmenetluse otsuse nr 10220151098003 i väärteoasjas nr: 2440,16,000916 osaliselt, s.o U.B karistamises ning LS § 201 lg 1 alusel lõpetab selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. e

Ülejäänud osas, s.o U.B LS § 239 lg 1 p 1 karistamises alusel rahatrahviga 15

trahviühikut, s.o 60 eurot, jätab kohus ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi Politsei-

politseijaoskonna patrulliu M Li 15.02.2016 ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik kiirmenetluse otsuse nr 10220151098003 muutmata. väärteoasjas nr: 2440,16,000916

11. Kohus juhindus otsuse tegemisel -dest 2, 120 lg 1, 132 p 2, 134-135. VTMS §

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik