2-15-103106/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-103106

Tsiviilasi

Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi Natalia Golubeva

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

771,74 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. oktoobri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Natalia Golubeva apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Natalia

Golubeva

(isikukood

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Kuzmina

Vastustaja

(hageja):

Kiviõli

Kinnisvarahoolduse

OÜ

(registrikood 10245033), lepinguline esindaja Marie Tsine

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 29. oktoobri 2015 otsus ja

teha asjas uus otsus.

2

2. Jätta Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi Natalia

Golubeva

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus

Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177

lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (hageja) esitas 6. mail 2015 hagi Natalia Golubeva (kostja)

vastu, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 615,04 eurot ja

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 615,04 eurot. Hageja vähendas

18. septembri 2015 menetlusdokumendis oma nõuet ning palus välja mõista kostjalt

põhivõlgnevuse 434,54 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

19,99 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivise 0,2% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduses märgitu kohaselt on kostja omandis korteriomand asukohaga XXX. Elamus ei ole

korteriühistut moodustatud ning elamut haldab hageja, kes esitab igakuiselt kostjale arveid. Poolte

vahel on 26. veebruaril 1997 sõlmitud elamu hooldusleping, mille p-i 4.1 kohaselt on

korteriomanik kohustatud iga kuu 20-ndaks kuupäevaks tasuma elamuettevõtte arvele

elamuettevõtte poolt tehtavate kulutuste või osutatavate teenuste eest vastavalt Kiviõli

Linnavalitsuse poolt kinnitatud tariifile.

Hageja on esitanud kostjale perioodil 30. aprill 2007 kuni 31. juuli 2012 arveid kokku summas

919,91 eurot, millest kostja on tasunud 99,13 eurot. Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamist on kostja tasunud veel 205,74 eurot. Kostja põhivõlgnevus moodustab seega

615,04 eurot. Hoolduslepingu p-i 11 järgi on kostja kohustatud tasuma viivist 0,2% päevas.

Hageja märkis 18. septembri 2015 menetlusdokumendis, et lähtus hagiavalduse koostamisel

ekslikult arveldustest 31. juuli 2012 seisuga, mis ei kajastanud kõiki kostja laekumisi ning arveid.

18. septembri 2015 seisuga moodustab hageja põhinõue 434,54 eurot.

3

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja esitas arvete kuni 31. detsembrini 2011 osas aegumise

vastuväite. Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõuded tõendamata ja raske on aru saada, milliste

arvete tasumist temalt nõutakse.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 29. oktoobri 2015 otsusega hagi, mõistis N. Golubevalt Kiviõli

Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 434,54 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 19,99 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivise 0,2%

päevas kuni põhinõude täitmiseni. Samuti mõistis maakohus N. Golubevalt Kiviõli

Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks välja menetluskulud 440 eurot ning viivise menetluskuludelt.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on ekslik hageja seisukoht, et arve osalise või tervikuna

tasumisega tunnustas kostja varasemaid tema vastu esitatud nõudeid ja see lõi aluse aegumise

katkemiseks nende nõuete osas. Väär on ka hageja seisukoht, et kostja on oma 27. mai 2015

vastusega tunnustanud hageja nõudeid. Nimetatud vastuses palus kostja kohaldada hageja nõuetele

aegumist.

Maakohus leidis, et aegunud ei ole hageja nõuded, mis on kostjale esitatud alates 31. jaanuarist

2012 kokku summas 660 eurot (alates 31. jaanuarist 2012 summas 104,08 eurot + 2013. aastal

189,39 eurot + 2014. aastal 209,35 eurot + 2015. aastal 157,18 eurot). Kostja ei ole tõendanud

seda, et hagejale tehtud maksetena soovis ta tasuda just konkreetselt sel perioodil (31. jaanuarist

2012 kuni 2015) esitatud arveid. Kostja poolt teostatud maksed on ka erinevates summades ja ei

vasta alati konkreetse kuu eest esitatud nõude suurusele. Seega oli hagejal õigus kostja poolt tehtud

makseid arvestada varasema võlgnevuse kustutamiseks tehtud maksetena.

Arvestades hageja täpsustatud põhinõude suurust, rahuldas maakohus hageja põhinõude summas

434,54 eurot ning viivisenõude.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. N. Golubeva esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 29. oktoobri 2015 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub jätta

menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus jätnud kostja vastuväited analüüsimata. Vastuses hagiavaldusele on kostja

leidnud, et hageja nõuded ei ole tõendatud. Hageja pidi tõendama, kui suured oli tervikuna

kortermaja Keskpuiestee 55 majapidamiskulud mingis ajavahemikus. Samuti pidi hageja

tõendama asjaolusid, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud

kortermaja korteriomanike vahel proportsionaalselt. Esitatud dokumentidest ei ole jälgitav, kuidas

on põhivõlgnevus kujunenud. Apellant viitab ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-53-10;

2) ei ole vaidlustatud otsus piisavalt motiveeritud. Kohus pole põhjendanud, kuidas ta jõudis

võlgnetava summa suuruseni. Selgusetu on ka viivise arvestus. Maakohus ei ole andnud hinnangut

hageja poolt esitatud tabelitele;

3) on maakohus rikkunud selgitamiskohustust;

4) on maakohus ebaõigesti jaganud tõendamiskoormise ja hinnanud ebaõigesti tõendeid;

5) isegi kui lugeda hageja nõuded tõendatuks, puudub kostjal hageja ees võlgnevus. 2012. aastal

esitas hageja arveid summas 104,08 eurot, kostja tasus 99,13 eurot, vahe on 4,95 eurot. 2013. aastal

esitas hageja arveid summas 189,39 eurot, kostja tasus 121,80 eurot, vahe on 67,59 eurot.

2014. aastal esitas hageja arveid summas 209,35 eurot, kostja tasus 175,61 eurot, vahe on 33,74

4

eurot. 2015. aastal arvestas hageja teenuste ees 154,18 eurot, kostja on tasunud 670 eurot, seega

enam kui 515,82 eurot, millest tuleb maha arvestada 2012 – 2014 võlgnevused 106,22 eurot,

kostjal jääb ettemaks 404,54 eurot.

5. Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata

jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) nõustub vastustaja maakohtu poolt toodud asjaoludega (vaidlustatud otsuse p 8) ning juhib

täiendavalt tähelepanu 26. veebruari 1995 elamu hoolduslepingu p-le 3.2. Vastustaja ei pea

põhjendatuks täiendavate dokumentide esitamist. Pooltevahelised õigused ja kohustused tulenevad

eelkõige elamu hoolduslepingust ning apellant ei ole vaidlustanud vastustaja poolt teenuste

osutamist korteriomandiga seonduvalt;

2) viitab vastustaja oma 18. septembri 2015 menetlusdokumendile ning 30. septembri 2015

kohtuistungil öeldule, et apellandi poolt tehtud maksed ei ole toimunud korrektselt vastavalt

esitatud arvetele. Vastustaja arvestas need maksed varem esitatud arvete katteks;

3) juhib vastustaja tähelepanu kostja 26. mai 2015 menetlusdokumendile, milles viimane märgib,

et on regulaarselt tegelenud oma võla kustutamisega ja tänaseks päevaks on alles jäänud

395,28 eurot. Vastustaja on teostatud maksetega oma võlgnevust tunnistanud;

4) on viivise väljamõistmine põhivõlaga võrdses summas kohtupraktikaga kooskõlas ning ei ole

vastuolus heade kommetega. Viivisenõue on igati põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 29. oktoobri 2015 otsus tuleb tühistada ja

ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab rahuldamata Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ

hagi N. Golubeva vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

7. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et hageja ei ole oma nõuet kostja vastu

korrektselt esitanud ning seetõttu on ebaselge võlgnevuse arvestus.

Nähtuvalt hagiavaldusest on hageja esitanud kostja vastu nõude võlgnevuse summas 615,04 eurot

väljamõistmiseks ning võlgnevus on arvestatud perioodi 30.04.2007 kuni 31.07.2012 eest. Nõuet

kinnitavate tõenditena on hageja lisanud kommunaalteenuste arved veebruar 2012 kuni juuli 2012

(tl 22-27) ning enda poolt koostatud arvelduste seisu ajavahemiku 30.04.2007 kuni 31.07.2012

kohta (tl 28-29).

Hageja on esitanud 18.09.2015 nõude täpsustuse (tl 66-70) ning selle kohaselt on kostja vastu

esitatava nõude suuruseks seisuga 31.08.2015 (perioodi algus on täpsustamata) 434,54 eurot.

Nõuet tõendavate tõenditena on hageja lisanud kommunaalteenuste arved juuli 2015 ja august

2015 (tl 71-72) ning arvelduste seisud 31.12.2006 – 31.12.2011 (tl 73-74), 30.04.2007 -

31.07.2012 (tl 75-76), 31.01.2013 – 31.12.2013 (tl 77), 31.01.2014 – 31.12.2014 (tl 78),

19.01.2015 – 31.08.2015 (tl 79-80).

8. Maakohus on vaidlustatud otsuses rahuldanud kostja vastuväite aegumise kohta ning asunud

seisukohale, et aegumata ei ole hageja nõuded alates 31.01.2012. Maakohus ei ole küll

täpsustanud, millise ajani ta hageja nõude kostja vastu rahuldab (s.o täpsustamata on võlgnevuse

periood), kuid kuna hageja on nõude täpsustuses märkinud, et võlgnevus on arvestatud kuni

31.08.2015, siis on eeldatavasti arvestatud võlgnevus perioodi 31.08.2012 kuni 31.08.2015 eest.

5

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus kohaldas nõude aegumist ja seetõttu

lähtub ringkonnakohus asjaolust, et hageja poolt nõutav võlgnevus on kujunenud väidetavalt

alates 31.01.2012.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja 27.05.2015 esitatud vastuväide

(tl 43) ei ole käsitletav nõude tunnistamisena kostja poolt.

Viidatud kostja vastuväide on ebaselge ja selles esitatud väited on vastuolulised. Kostja on küll

oma kirjalikus vastuväites märkinud, et „olen regulaarselt tegelenud oma võla kustutamisega ja

tänaseks päevaks on alles jäänud 395,28 eurot“, kuid samas on ta ka leidnud, et „Arvestates

aegumis tähtaega, siis Condor inkassol OÜ ei olnud põhjust esitada hagi minu vastu Kiviõli

Kinnisvara OÜ võla nõudmise suhtes“ ning „/…/ hagi ei ole õiglaselt esitatud minu suhtes.“

Arvestades kostja vastuväites esitatud väidete vastuolulisust on ebaõige hageja seisukoht, et kostja

on hageja nõuet tunnistanud. Kostja kirjalik vastuväide ei ole käsitletav hagi õigeksvõtmisena

TsMS § 440 mõttes. Samuti ei ole tegemist faktilise väitega, mille kostja on omaks võtnud TsMS

§ 231 lg 2 alusel.

10. Kostja on vastuses hagiavaldusele (tl 84-86) asunud seisukohale, et hageja nõue on

tõendamata, sest esitatud dokumentide alusel ei ole jälgitav, kuidas on põhivõlgnevus kujunenud.

Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, sest hageja poolt koos hagiavaldusega ja nõude

täpsustusega esitatud tõendid ei võimalda aru saada võlgnevuse kujunemisest. Hageja väite

kohaselt on kostja tasunud võlgnevust nn üldse, mitte aga teinud makseid konkreetse arve alusel,

kuid hageja poolt esitatud „Arvelduste seis“ ei võimaldada tuvastada, millise konkreetse

võlgnevuse katteks on ta arvestanud kostja poolt tehtud makseid.

11. Poolte vahel on sõlmitud elamu hooldusleping (tl 18-20). Lepingu p-i 4.1. kohaselt kohustub

korteriomanik maksma iga kuu 20-ndaks kuupäevaks elamuettevõtte arvele elamuettevõtte poolt

tehtavate kulutuste või osutatavate teenuste eest tasu vastavalt Kiviõli Linnavalitsuse poolt

kinnitatud tariifidele. Lepingu p-i 5 järgi lepingu p-s 4.1. ettenähtud tasu sisse arvatakse tasu

lepingu 2. punktis elamuettevõtte poolt tehtavate kulutuste või osutatavate teenuste eest,

sh elamuettevõtte ülalpidamiskulud, mis Kiviõli Linnavalitsus on kehtestanud oma

haldusterritooriumil. Lepingu p-i 6 alusel lepingu p-s 4.1. ettenähtud tariifid kinnitatakse

kalendriaastaks; enne tariifide kinnitamist elamuettevõte kooskõlastab korteriomanikuga lepingu

p-s 2 ettenähtud tööde mahud ja maksumuse; elamuettevõtete teatab kirjalikult korteriomanikule

Kiviõli Linnavalitsuse kinnitatud tariifi enne selle rakendamist. Lepingu p-i 9 kohaselt ei vastuta

korteriomanik elamuettevõtte kulutuste eest, mis ületavad elamu korrashoiu ning remondi

vajadused ja millega ta ei ole nõustunud. Lepingu p-i 10 järgi lisaks käesoleva lepingu p-s 4.1. ette

nähtud tasule maksab korteriomanik eraldi iga kuu vastavalt kehtestatud tariifile veevarustuse ja

kanalisatsiooniteenuste eest, soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, elektri, gaasi ja muude

kasutatavate teenuste eest.

12. Kostja on oma kirjalikus menetlusdokumendis 21.09.2015 (tl 84-86) juhtinud hageja

tähelepanu muuhulgas sellele, et hageja ei ole esitanud hooldustasu, üldelektri, prügiveo,

heakorratööde, tehnohoolduse, remondifondi tasu suurust tõendavaid dokumente, s.o kostja

seisukoha järgi hageja ei ole tõendanud majandamiskulude suurust. Hageja ei ole eelnimetatud

kostja vastuväitele tähelepanu pööranud ning on jätnud esitamata tõendid, mis tõendaksid

majanduskulude suurust (s.o kostja võlgnevust). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti, ning sama paragrahvi lg 2 alusel esitavad tõendeid menetlusosalised.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole täitnud talle TsMS § 230 lg-test 1 ja 2 tulenevat

tõendamiskoormist. Lähtudes pooltevahelisest lepingust oleks hageja pidanud ringkonnakohtu

arvates oma nõude tõendamiseks esitama vähemalt Kiviõli Linnavalitsuse kehtestatud tariifid (või

6

siis muu kokkuleppe kostjaga), millest ta on lähtunud majandamiskulude suuruse arvestamisel,

kuid hageja ei ole seda teinud.

Vastustaja kirjalikus vastuses esitatud vastuväite kohaselt on maakohus tuvastanud vaidlustatud

otsuse p-s 8, et kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt kulutuste tegemist või teenuste osutamist

korteriomandiga seonduvalt, samuti esitatud arvetes märgitud teenuste maksumust, ning seetõttu

puudub vajadus esitada täiendavaid dokumentaalseid tõendeid, sh hooldustasu suurust tõendavaid

dokumentaalseid tõendeid jms.

Ringkonnakohtu arvates on kostja, vaieldes vastu võlgnevuse suurusele, vaidlustanud seeläbi ka

arvetele märgitud teenuste osutamise ja selle maksumuse. Kostja on selgesõnaliselt oma

21.09.2015

kirjalikus

menetlusdokumendis

märkinud,

et

hageja

ei

ole

tõendanud

majandamiskulude suurust ning seetõttu on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja ei ole

vaidlustanud hageja poolt kulutuste tegemist või teenuste osutamist korteriomandiga seonduvalt

ja esitatud arvetes märgitud teenuste maksumust.

Apellant on ka apellatsioonkaebuses jäänud oma seisukoha juurde, et hageja ei ole tõendanud

nõuet, kuna ei ole esitanud tõendeid majandamiskulude võlgnevuse suuruse ning selle arvestamise

aluste kohta. Vastuses apellatsioonkaebusele on vastustaja märkinud, et ei pea vajalikuks esitada

täiendavaid dokumentaalseid tõendeid võlgnevuse kohta, kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja

poolt teenuste osutamist.

Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et hagejale oli pidi olema arusaadav, et tal tuleb oma nõude

tõendamiseks esitada vastavad dokumentaalsed tõendid ning selliseid tõendeid oli tal võimalik

esitada hiljemalt koos vastusega apellatsioonkaebusele. Kuna hageja ei ole kogu menetluse kestel

esitada oma nõuet tõendavaid tõendeid (ega avaldanud ka soovi neid esitada), siis tuleb jätta tema

nõue rahuldamata.

13. Hageja on ringkonnakohtule esitatud täiendavates seisukohtades muuhulgas märkinud, et

hageja on esitanud kostjale majandamiskulude arveid 31.01.2012 – 31.12.2012 summas

186,78 eurot; 31.01.2013 – 31.12.2013 summas 189,39 eurot; 31.01.2014 – 31.12.2014 summas

209,35 eurot; 31.01.2015 -31.08.2015 summas 157,18 eurot, kokku seega summas 742,70 eurot.

Hageja märgib ka, et kostja on tasunud 31.01.2012 – 31.12.2012 summas 110,16 eurot; 31.01.2013

– 31.12.2013 summas 121,80 eurot; 31.01.2014 – 31.12.2014 summas 175,61 eurot; 31.01.2015 -

31.08.2015 summas 670 eurot, kokku seega summas 1077,57 eurot.

Lähtuvalt hageja enda poolt esitatud arvestusest on arusaamatu, kuidas on kujunenud kostja

võlgnevus. Hageja on esitanud küll arvete nr-d, mis on kostjal väidetavalt tasumata, kuid ka

nimetatud arvete osas ei ole selge, millise konkreetse võlgnevuse katteks on hageja arvestanud

kostjapoolse makse, mis oli tehtud väidetavalt tasumata arvete ajal. Hageja on küll märkinud

„Arvelduste seis“ viimases lahtris arve numbri, kui asja materjalidest ei selgu, mis ajast pärit

arvega on tegemist. Iseenesest on VÕS § 88 lg 1 p-i 1 alusel võimalik juhul, kui võlgnik ei ole

määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, lugeda täidetuks esimesena

sissenõutavaks muutunud kohustus, kuid antud juhul ei ole selge, millise kohustuse millise makse

alusel on hageja lugenud täidetuks.

14. Kõige eeltoodu alusel tuleb jätta hageja nõue rahuldamata. Kuna hageja hagi võlgnevuse

väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka viivise nõue.

15. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud

maakohtus samuti TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-142-15 lahendi p-s 21 asunud järgmisele seisukohale:

„Kolleegium leiab, et TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 tuleb nende koostoimes tõlgendada järgmiselt.

7

Kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse ja kõrgema astme kohtud jätavad alama astme kohtute lahendid muutmata, siis

määrab iga maakohtule järgnev kohtuaste selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise

suuruse, s.o apellatsioonikohus määrab ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse

ja kassatsioonikohus määrab Riigikohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. Selline

tõlgendus on mõistlik ja kõige enam kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.

Kui aga maakohus määrab kindlaks ainult ühe poole menetluskulude rahalise suuruse, jättes

määramata vastaspoole menetluskulude rahalise suuruse, siis ringkonnakohus, muutes maakohtu

otsust sel määral, et muuta tuleks ka menetluskulude jaotust, või tehes ise uue otsuse, võib jätta

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Ringkonnakohus võib selliselt toimida

iseäranis juhul, kui on vaja hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse

alusel (nt lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel). Sel juhul toimub menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras,

s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama kehtib ka juhul, kui

Riigikohus muudab alama astme kohtute otsuseid või teeb ise uue otsuse. Selline tõlgendus on

kolleegiumi hinnangul kõige paremini kooskõlas TsMS §-st 2 tuleneva põhimõttega lahendada

tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, ning see tagab pooltele ka

edasikaebeõiguse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale.“

Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast, määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson