4-16-3929/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-3929 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.07.2016.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-3929 (2302,16,003666) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

K.M 12.05.2016.a kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja Margus Trees 21.04.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,003666. Kaebuse esitaja K.M,

isikukood: xxx; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx AS; e-post: xxxx Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta K.M-i 12.05.2016.a kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja Margus Trees 21.04.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,003666 otsuse tühistamiseks rahuldamata.

Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees 21.04.2016.a otsus väärteoasjas nr 2302,16,003666 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras. Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees

21.04.2016.a otsuses väärteoasjas nr 2302,16,003666 märgitud Rahandusministeeriumi

4-16-3929 2

arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank

pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE

701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220165069594. Kohtuotsuse ärakiri saata K.M-ile ning Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst

kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati K.M Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et K.M juhtis mootorsõidukit, ei hoidnud ohutut külgvahet ja riivas esimeses sõidureas parempööret sooritanud sõidukit Volvo. Kokkupõrke tagajärjel paiskusid trollis viibinud reisijad vastu trolli osi. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju TLT’le, LHV Pank AS’ile, tervisekahjustused Xxxx.

Otsusest nähtuvalt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo

toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h sõidukite

vaatlusprotokollidega koos nende lisadeks olevate fotodega, videosalvestusega, tunnistaja ütlustega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Väärtegude toimepanemine K.M-i poolt on leidnud tõendamist, väärteod on kvalifitseeritud õigesti ning karistatavad LS alusel. Oma sellise tegevusega rikkus K.M LS § 46 lg 3 /Sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet/ nõuet, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Võttes arvesse ülaltoodut määras kohtuväline menetleja K.M-ile juhindudes KarS § 56 lg 1 LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot.

4-16-3929 3

KAEBUSE SISU 12.05.2016.a esitas K.M kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja

Margus Trees 21.04.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,003666 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt, nähtub materjalidest, et liiklusõnnetuse põhjustas veoautojuht, kes alustas manöövrit olles trolliga kohakuti. Veoautojuht oleks pidanud ootama kuni kõrval vasakpoolne sõidurada on vabanenud. Veoautojuht rikkus LS § 33 lg 2 p 8 nõuet. Kaebaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 02.06.2016.a. Kohtuväline

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja ei

nõustu K.M-i kaebuses väljendatud seisukohtadega ning leiab, et isikule inkrimineeritud väärtegu on leidnud täielikku tõendamist väärteoasjas kogutud tõenditega, s.h videosalvestustega.

Videosalvestuse põhjal saab järeldada, et prügiauto ja troll ei saanud liikuda kõrvuti, vaid

eelnevalt pidi troll liikuma prügiautost taga pool. Kaebajal puudus otsene vajadus reastuda vasakpoolsesse sõiduritta, kuna videost nähtuvalt ei takistanud prügiauto liiklust vaid liiklus ühtlase kiirusega otse ja peatumata sooritas parempöörde.

Tõendeid kogumis hinnates, on üheselt leidnud tõendamist kaebaja poolt toime pandud rikkumine, mistõttu on põhjendatult määratud ka karistus. Kohtuväline menetleja on karistuse

määramisel arvestanud kaebaja isikut, tegu, süü suurust ja seda et isik on varasemalt karistamata.

Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et K.M kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja

Margus Trees 21.04.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,003666 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused.

V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus

4-16-3929 4

ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et K.M ei tunnista väärteo toimepanemist, leiab et liiklusõnnetuse

põhjustas prügiauto juht. Kohus sellise väitega ei nõustu ning leiab, et K.M-ile inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud järgmiste uuritud tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt toimus liiklusõnnetus 09.03.2016.a Tulika tn ja Ülase tn ristmikul. Sõidukid põrkasid kokku küljelt, üks sooritas parempööret ja teine tegi esimesest

sõidukist möödasõitu vasakult poolt; sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja

fototabeliga, millest nähtub liiklusõnnetuse asukoht, asjaolu, et prügiauto oli kokkupõrke

hetkel sooritamas parempööret. Fotolt 27 nähtub ka asjaolu, et prügiautol põlevad kollased

töötuled. Trollibussi vigastused, kokkupuute asukoht. Prügiauto väljaulatuvad osad, nende deformeeritus ning asjaolu, et väljaulatuv osa on märgistatud puna valge lindiga; sõidukite

vaatlusprotokollidega, nähtuvad sõidukite vigastused ning nende tehniline olukord;

tunnistaja Xxxxütlustega, mille kohaselt sooritas ta parempööret Tulika tänavalt, liikus aeglaselt. Autol olid sisse lülitatud parem suunatuli ja põlesid kollased töövilkurid. Ei jõudnud trollibussi enne kokkupõrget märgata, kuivõrd see ilmus niivõrd kiiresti auto kõrvale; K.M-i

tunnistajana antud ütlustega, mille kohaselt möödus ta prügiautost, toimus

kokkupõrge; , millest nähtuvalt „kylgmine korvalistuja“ asitõendi vaatlusprotokolliga salvestuselt nähtub, et kell 14:39:24 liigub trollibuss esimeses sõidureas, kella 14:39:31 ajal

kaob trollibuss kaamera vaateväljast ning kell 14:39:48 hakkab prügiauto pöörama, mõned hetked hiljem liigub sõiduk järsult. „Tagumine“ salvestuselt nähtub, et kella 14:39:48 ajal ilmub kaamera vaatevälja paremale poole troll, kella 14:39:54 ajal peatub liigub sõiduk järsult

paremale. „Onnetus“ salvestuselt nähtub asjaolu, et kell 14:39:48 hakkab sõiduk pöörama paremale, kell 14:39:54 liigub sõiduk järsult; teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud

isiku saabumisest Yuliya Roos tunnistajana antud ütlustega ; , mille kohaselt märkas ta

seisvat prügiautot, mis oma tagaosaga hõivas vähese osa sõiduteest. Trollijuht alustas möödasõitu, toimus kokkupõrge; Xxxxütlustega ja skeemiga, mille kohaselt trollibuss sõitis

paremal pool olevast suurest prügiautost mööda. Prügiauto liikus, toimus kokkupõrge.

Sekkemist nähtub kokkupõrke koht prügiauto ja trollibussi vahel;

K.M-i

menetlusaluse isikuna antud ütlustega, milles isik jääb eelnevalt antud ütluste juurde; väärteoprotokolliga AB1482625 LS § 46 lg 3 nõuet, , mille kohaselt rikkus K.M-i

pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi; väärteootsusega;

karistusregistri väljavõttega

, mille kohaselt isikul puuduvad kehtivad karistused ning videosalvestusega. Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et K.M juhtis

09.03.2016.a mootorsõidukit, ei hoidnud ohutut külgvahet ja riivas esimeses sõidureas

parempööret sooritanud sõidukit Volvo. Kokkupõrke tagajärjel paiskusid trollis viibinud

reisijad vastu trolli osi. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju ning tervisekahjustused. Kohus on seisukohal, et K.M-i poolt toimepannud väärtegu on tuvastamist leidnud

ning tema tegu vastab LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele

/Mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui

sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/.

4-16-3929 5

Kohus leiab, et K.M pani väärteo toime hooletusest, kuivõrd tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral, oleks ta pidanud arusaama, et prügiauto sooritab parempööret ning sellest tulenevalt on tal kohustus hoida ohutut külgvahet. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline

menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü

suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku

hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on väitnud, et prügiauto juht alustas manöövrit olles trollibussiga kohakuti. Xxxxtunnistajana antud ütlustest nähtub, et prügiauto seisis ning tagumine osa hõivas vähese osa sõiduteest (esimesest reast).

Tunnistaja Xxxxütlustest nähtub, et prügiauto liikus, alustas trollibuss möödasõitu sellest. Tunnistajate antud ütlustest nähtub üheselt, et prügiauto oli juba alustanud parempööret, seega ei saanud ta kuidagi manöövrit alustada alles trollibussiga kohakuti olles. Videosalvestuselt

nähtub asjaolu, et prügiauto alustas manöövrit 14:39:48 ja trollibuss alustas manöövrit

sooritavast prügiautost 14:39:50. Seega ka videosalvestus kinnitab, et prügiauti alustas

manöövri sooritamist enne, kui trollibuss möödasõitu alustas. Seega väärteoasjas kogutud materjalide ei kinnita kaebaja esitatud väidet, nagu oleks prügiauto alustanud manöövrit olles trollibussiga kohakuti. Kuigi trollibuss jõudis peaaegu mööduda prügiveoautost, ei tähenda see seda, et prügiveoauto alustas manöövrit trollibussiga kohakuti olles. Videosalvestuselt nähtub, et maksimaalne kiirus prügiveoautol oli 20 km/h, olles sooritamas pööret, aeglustas prügiveoauto, et anda teed valgele kaubikule ja siis hakkas alustatud manöövrit lõpetama. Trollibuss liikus samal ajal suurema kiirusega, mis nähtub ka salvestuselt. Seega on täiesti loogiliselt arusaadav, kuidas trollibuss jõudsid prügiautoga kohakuti enne liiklusõnnetust. LS § § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Videosalvestuselt nähtub üheselt, et prügiauto ei seisnud, vaid liikus pidevalt

ühtlase kiirusega otse (maksimaalne kiirus oli 20 km/h). Seega ei kohaldu käesolevas väärteoasjas kaebaja poolt viidatud LS sätte ning prügiauto juht ei ole midagi rikkunud. Samuti nähtub väärteoasja materjalidest (foto 27), et prügiveoautol põlevad kollased töötuled. Lisaks on tunnistaja Xxxxkinnitanud, et enne parempöörde sooritamist pani ta nõuete kohaselt

sisse suunatule. Seega ei olnud kaebajal alust eeldada, et prügiauto ei lõpeta alustatud

manöövrit, eriti kuna tunnistaja Xxxxmärkis, et prügiauto tagumine osa hõivas vähese osa sõidutee esimesest reast. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja avaldatud seisukohaga, et kaebajal puudus otsene vajadus

alustada möödasõitu prügiveoautost. Prügiveoauto oli pidevas liikumises, liikus küll

4-16-3929 6

aeglasemalt, kuid ei olnud takistuseks teistele sõidukitele. Lisaks oli prügiveoauto juht alustanud juba manöövrit, mille lõpetamiseks ei oleks tal kulunud ebamõistlikult pikk aeg, et see oleks tekitanud olulise takistuse kaebaja poolt juhitud trollibussile. Seega ei olnud kaebajal otsest ja tungivat vajadust alustada möödasõitu manöövrit tegevast prügiautost.

Rahatrahvi suuruse osas märgib kohus järgmist. LS § 223 lg 1 alusel on võimalik määrata karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Keskmine rahatrahv oleks seega 150 trahviühikut, arvestades, et K.M-i süü on alla keskmise, peab ka rahatrahv olema alla keskmise. Seega kohus leiab, et rahatrahv § 223 lg 1 alusel 50 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ning

ei kuulu tühistamisele. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja arvestas asjaoluga, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju ning tervisekahjustused, isik ei avaldanud kahetsust, samas arvestati ka seda, et isikul puuduvad karistused. Kohtuväline menetleja leidis

eelpool toodud arvestades, et lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud. Sanktsiooni kohaselt on võimalik karistuseks määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.t et maksimaalne rahatrahv oleks võinud olla 1200 eurot. Samuti oleks politsei võinud kohtult põhikaristuseks

taotleda aresti määramist või juhilubade äravõtmist. Mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele. Karistus ei ole kohtu hinnangul, arvestades tegu, liialt karm.

Kohus on seisukohal, et K.M-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse

lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/