1-08-16377/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-16377 (kohtueelses menetluses nr 08260103481) riik versus M P ja M K Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav M P (isikukood xxx; elukoht xxx; töötab xxx; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus vargus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut Süüdistatav M K (isikukood xxx; elukoht xxx; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus vargus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada M P süüdi varguses karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 kuu; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 18. oktoobri 2007 otsusega M P mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu võrra ning mõista M P liitkaristus vangistusena 6 (kuus) kuud; KarS § 69 alusel asendada M P mõistetud vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 17. detsember 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada M P KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx; 1.2 tunnistada M K süüdi varguses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 30 (kolmkümmend) päeva; KarS § 69 alusel asendada M K mõistetud vangistus 30 päeva üldkasuliku tööga 60 (kuuskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 17. august 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada M K KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes 2. Kriminaalmenetluse kuludes ja kohaldatud tõkendites: 2.1 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2 2.1.1 M P sundraha 1 000 (üks tuhat) krooni, riigi õigusabi tasu 1 101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 85 senti riigi kasuks; 2.2.1 M K sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 85 senti riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Vello Sikutile 221 (kakssada kakskümmend üks) krooni 30 senti; 2.3 tühistada M P ja M K tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises 3. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-08- 16377“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on M P ja M K toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud varem varguse toimepannud isiku poolt, isikute grupis, sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi, mis seisnes: 09. juulil 2008. a kella 05:00 ja 09:00 vahel koos M P ja M K ning veel üks isik tungisid lukustamata ukse avamise teel xxx asuvasse V P korterisse, kust varastasid viimasele kuulunud teleri Totanic väärtusega 700 krooni ja mobiiltelefoni Nokia väärtusega 500 krooni.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) M P KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 kuu; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega M P mõistetud karistust Harju Maakohtu 18. oktoobri 2007 otsusega M P mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu võrra ning mõista M P liitkaristus vangistusena 6 kuud; KarS § 69 alusel asendada M P mõistetud vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga 360 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 17. detsember 2009; üld-

3 kasuliku töö tegemisel allutada M P KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx; 2) M K KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja karistamiseks vangistusega 30 päeva; KarS § 69 alusel asendada M Kule mõistetud vangistus 30 päeva üldkasuliku tööga 60 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 17. august 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada M K KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx.

3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2. Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava Ma P kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava M P kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni. Süüdistatava M K kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava M K kaitsja on esitanud

4 kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades süüdistatava M P majanduslikku olukorda vähendada sundraha 1000 kroonini. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) M P välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1000 krooni, riigi õigusabi tasu 1 101.85 (991.20 + 110.65) krooni riigi kasuks; 2) M Kult välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 101.88 (991.20 + 110.65) krooni riigi kasuks.

5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik