2-15-118532/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 01. juulil 2016

avaliku e-toimiku ja Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei

kaudu

Tsiviilasja number

2-15-118532

Kohtuasi

xxxxOÜ hagi xxxxOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

3192,93 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XXXXOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx),

seaduslik esindaja juhatuse liige Xxxx(e-post: xxxx) ja

volitatud esindaja Tiit Vajak

Kostja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx)

seaduslik esindaja Xxxx

Kohtuistungi aeg

08. juuni 2016

Resolutsioon

1. XXXXOÜ hagi XxxxOÜ vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista XxxxOÜ-lt põhivõlg 2374,54 (kaks tuhat

kolmsada seitsekümmend neli eurot ja 54 senti) ja

sissenõutavaks muutunud viivis 173,14 eurot (ükssada

seitsekümmend kolm eurot ja 14 senti) XXXXOÜ

kasuks

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 79,8 % ulatuses XxxxOÜ kanda ja

20,2% ulatuses XXXXOÜ kanda.

2. Välja mõista XxxxOÜ-lt menetluskulu 538,65 eurot

(viissada kolmkümmend kaheksa eurot ja 65 senti) ja

menetluskulude

suuruse

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras XXXXOÜ kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

1. 19.11.2015 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt sõlmisid XXXXOÜ (edaspidi hageja

või üürileandja) ja XxxxOÜ (edaspidi kostja või üürnik) 30.03.2010 äriruumi üürilepingu nr

98 (tlk 24), mille punkti 2.1 kohaselt üüris kostja Tallinnas Mustamäe tee 18 äriruumid

üldpinnaga 19.6 m2 hinnaga 60 eesti krooni m2 eest, millele lisandub käibemaks. Üürnik

kohustus tasuma üüri ning kõrvalteenuste eest, mis on sätestatud üürilepingu nr 98 punktis

3.5.

2. 07.oktoobril 2013 sõlmisid hageja ja kostja antud üürilepingule nr 98 lisa (tlk 29), mille

kohaselt kostja üüris lisaks juba nimetatud 19,6 m2 (käibemaksuta hinnaga 3,835 eurot m2

eest) äriruumile kaks laoruumi - 38,3 m2 (käibemaksuta hinnaga 4,25 eurot m2 eest) ja 152,5

m2 (käibemaksuta hinnaga 4,20 eurot m2 eest). Lisaks üüri tasumise kohustusele kohustus

kostja üürnikuna jätkuvalt tasuma ka kõrvalkulude eest.

3. Hageja 02.05.2016 hagi täpsustusest nähtub, et lepingu p 1.2 kohaselt kehtib leping

tähtajalisena kuni 01.04.2011. Lepingu p. 8.1 kohaselt kui üks pool ei teata teisele poolele 1

kuu enne lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikendamist, pikeneb leping

samadel tingimustel järgnevaks 1 aastaks. Kumbki lepingu pool ei ole teatanud teisele

poolele soovist lepingut mitte pikendada, seega pikenes leping 01.04.2012, 01.04.2013;

01.04.2014 ja 01.04.2015 järgmiseks üheks aastaks. Lepingu p. 6.3 kohaselt oli lepingu

pooltel õigus leping ilma põhjust nimetamata vähemalt kolmekuulise etteteatamisega

ennetähtaegselt üles öelda.

4. 28.augustil 2014 sõlmisid hageja ja kostja äriruumi üürilepingu nr 128 (tlk 46-50), millega

kostja võttis üürile kontori suurusega 38,22 m2 käibemaksuta üüriga 6,7 eurot m2 eest

(lepingu p. 3.1). Antud üürisumma sisaldab ka kommunaalkulusid (lepingu punkt 3.1).

Hageja 02.05.2016 hagi täpsustusest nähtub, et lepingu p 1.2 kohaselt kehtib leping

tähtajalisena kuni 31.07.2017. Lepingu p. 6.3 kohaselt oli lepingu pooltel õigus leping ilma

põhjust nimetamata vähemalt kolmekuulise etteteatamisega ennetähtaegselt üles öelda.

5. Kostja teatas soovist üürileping ennetähtaegselt üles öelda 20.aprillil 2015, seega lõppesid

mõlemad üürilepingud 20.juulil 2015. Nimetatud kuupäevani oli seega kostja üürnikuna

kohustatud tasuma ka üüri.

6. Tulenevalt ülalnimetatud lepingutest esitas hageja kostjale arveid, millised kostja

vastuväiteid esitamata ka tasus. Kostja jättis osaliselt tasumata 04.05.2015 arve nr 141888

üüri eest summas 700,30 eurot ja 07.06.2015 arve nr 141929 kõrvalkulude eest summas

38,10 eurot. Lisaks jättis kostja tasumata 15.06.2015 arve nr 141976 üüri eest summas

1091,22 eurot ning 08.07.2015 arve nr 141977 üüri eest summas 554,08 eurot.

7. Hageja täpsustas viivise nõuet oma 02.05.2016.a dokumendis ning märkis, et üürilepingu nr

98 punkti 3.8 kohaselt kohustus kostja maksetega viivituses olles tasuma hagejale viivist

0,10% õigeaegselt tasumata summadest iga viivitatud päeva eest ning üürilepingu nr 128

punkti 3.7 kohaselt kohustus kostja maksetega viivituses olles tasuma hagejale viivist 0,25 %

õigeaegselt tasumata summadest iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab viivist üüriarvete

tasumisega viivitamise eest summas 173,14 eurot, viiviste nõudest elektriarvete osas hageja

loobus.

8. Üürilepingu nr 98 p.3.4 ja üürilepingu nr 128 p.3.3 kohaselt oli üürnik kohustatud üüri

tasuma üürileandja arvete üürileandja arvete alusel jooksva kuu 5.-ndaks kuupäevaks. Arve

väljastas üürileandja jooksva kuu 1.-sel kuupäeval, juhul kui üürileandja hilines arve

väljastamisega, pikendas ta vastavalt üürniku maksetähtaega. Arved muutusid sissenõutavaks

arvetel märgitud maksetähtaegadel.

9. Hageja loobus 08.06.2016.a toimunud kohtuistungil arvel nr 141929 (tlk 32) märgitud lao

elektri maksumuse sissenõudmisest summas 7.64 eurot (käibemaksuta).

Kostja vastuväited

10. Kostja hagi ei tunnista, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei

vaidlusta, et poolte vahel sõlmiti Tallinnas Mustamäe tee 18 asuvate äriruumide ja

laoruumide kasutamiseks tähtajalised üürilepingud.

11. Vastuväidete kohaselt on nõue esitatud kehtetu lepingu alusel, kuna kostja ütles lepingu üles

e-kirja teel 20.04.2015 seoses üürileandja (hageja) poolsete kohustuste rikkumisega st

alusetute elektriarvete esitamisega. Kostjale on arusaamatu, missugustel alustel need arved

esitati. Kostja vabastas ruumid 15.05.2015.

12. Kostja võtab omaks, et arve nr 141888 on tasutud osaliselt st poole kuu eest. Kuid arved nr

141929, 141977, 141976 ja 141978 on kostja arvates alusetud ehk siis hageja soovib alusetult

rikastuda kostja arvelt. Seega kostja ei tunnista hageja üüri nõuet. Kostja on seisukohal, et

hageja kõrvalkulude tasumise nõue on kontrollimatu st kulutatud elektrienergia (oli kostja

poolseks lepingu ülesütlemise põhjuseks) oli kontrollimatu. Kostja ei tunnista hageja viivise

nõuet, sest kõrvalnõuete summad olid kontrollimatud.

13. Kostja juhib oma vastuses tähelepanu asjaolule, et peale kostja ruumidest lahkumist anti need

taas üürile kolmandatele isikutele.

Kohtuotsuse põhjendused

14. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

• 30.03.2010 sõlmisid pooled äriruumi üürilepingu nr 98, mille p 1 kohaselt üüris kostja

Tallinnas Mustamäe tee 18 äriruumid üldpinnaga 19,6 m2, hinnaga 60 krooni ruutmeetri eest,

millele lisandub käibemaks ning üürnik kohustus tasuma kõrvalkulude eest

• 07.10.2013 sõlmisid pooled üürilepingule nr 98 lisa, kohaselt üüris kostja lisaks äriruumile

kaks laoruumi 38,3 m2 hinnaga 4,25 eurot ruutmeetri eest, millele lisandus käibemaks ja

152,5 m2, hinnaga 4,20 eurot ruutmeetri eest, millele lisandus käibemaks ning üürnik

kohustus tasuma kõrvalkulude eest

• 28.08.2014 sõlmisid pooled äriruumi üürilepingu nr 128, millega kostja võttis üürile kontori

suurusega 38,22 m2, hinnaga 6,7 eurot ruutmeetri eest, millele lisandub käibemaks, ja mis

sisaldab kommunaalkulusid.

• kostja teatas üürileandjale üürilepingute ülesütlemisest 20.04.2015 alates 15.05.2015.

15. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja on poolte vahelised lepingud erakorraliselt 20.04.2015

e-kirja teel ülesse öelnud alates 15.05.2015 või lõppesid lepingud lepingus sätestatud

etteteatamise tähtaja möödumisel 20.07.2015 ning kas kostjal on kohustus tasuda üüri ja

kõrvalkulusid kuni 20.07.2015.

16. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, § 100 järgi on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 271 järgi kohustub üks isik (üürileandja)

üürilepinguga andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub

maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg-te 1 ja 2 järgi peab üürnik lisaks

üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui

selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja

tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürileandja peab üürniku nõudmisel

võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega.

17. Üürilepingust nr 98 nähtuvalt sõlmiti leping tähtajaliselt kuni 01.04.2011 ja see pikeneb

automaatselt samadel tingimustel järgnevaks 1 aastaks, kui pooltel pole teineteisele

pretensioone ja kui ei teatata teisele poolele 1 kuu enne lepingu tähtaja möödumist, et ta ei

soovi lepingu pikendamist. Kuivõrd pooled ei teatanud teineteisele lepingu lõpetamise

soovist, siis pikenes üürileping üheaastaste perioodide kaupa kuni 01.04.2016. Üürilepingust

nr 128 nähtub, et leping sõlmiti tähtajaliselt kuni 31.07.2017.

18. Kostja e-kirjast (tlk 65) nähtuvalt teatas kostja hagejale üürilepingu ülesütlemisest alates

15.05.2015 põhjusel, et kommunaaltasude (nt elekter) arvestus on kontrollimatu ning

puuduvad üürileandja informatsiooni ja selgitused.

19. VÕS § 313 lg 1 kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui

tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist

soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes

eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 313 lg 2 ja 3 kohaselt on erakorraline

ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel

ning üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene

teisiti.

20. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei öelnud kostja üürilepingut üles VÕS §-des 314–319

nimetatud asjaoludel. Poolte vahelisest e-kirjavahetusest (lk 58-80) nähtub, et kostja on

jätnud osaliselt hageja esitatud arved maksmata põhjusel, et talle ei ole arusaadav elektri

arvestus ning olukord, kus väikese lao elektriarvestus on 15 korda suurem kui suure lao

arvestus ning ta on küsinud hagejalt selgitusi elektri arvestuse kohta. Hageja 20.01.2015 e-

kirjas antud vastustest kostjale nähtub, et hageja on kostjale selgitanud elektri arvestamise

korda (lk 58). 31.03.2015 e-kirjast (lk 68) ja hageja seadusliku esindaja selgitustest

kohtuistungil (lk 111) nähtub, et kostja kasutuses olev väiksem laoruum on tarbinud elektrit,

mis pole läbinud arvestit, kuid selline ühendus oli eelmise üürniku, mitte kostja paigaldatud.

Kohtuistungil hageja loobus elektrikulu nõudest summas 7,64 eurot (käibemaksuta). Kohus

asub seisukohale, et kostja esile toodud põhjendus ei ole mõjuvaks põhjuseks üürilepingute

erakorraliseks ülesütlemiseks ilma ette teatamata VÕS § 313 lg 3 alusel, kuna hageja oli

kostja e-kirjadele vastanud ja selgitanud elektri arvestamise korda. Elektri arvestamisel võttis

hageja arvesse elektriarvesti üldnäitusid ja kostja kasutuses olevate ruumide üldpinda, mis on

aktsepteeritav. Sellise arvestuse põhimõttele ei olnud kostjal kohtuistungil vastuväiteid.

Asjaolu, et kostja ei nõustunud erinevate ruumide elektrikulude suurusega, ei anna talle

asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes, õigust lepinguid üles öelda ilma

kokkulepitud etteteatamise tähtaega järgimata.

21. Vastavalt poolte vahelistele üürilepingute punktidele 6.3 võib üürnik üürilepingu

ennetähtaegselt üles öelda teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 3 kuud. Järelikult

hakkas üürilepingute lõpetamise etteteatamistähtaeg kulgema alates 20.04.2015 ja

üürilepingud lõppesid 20.07.2015.

22. VÕS § 296 lg 3 sätestab, et üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja

kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha

arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu

väärtuse. Seega ei oma tähendust, et kostja kolis üüritud pinnalt välja enne lepingute

lõppemist, mistõttu tuleb tal üüri, tarbitud kommunaalkulusid ja viivist maksete tasumisega

viivitamise eest tasuda kuni üürilepingute kehtivuse lõpuni 20.07.2015.

23. Lepingust tulenevalt oli kostja kohustatud igakuiselt tasuma üürileandjale üüri ja

kommunaalkulusid, mis sisaldas prügiveo/olmekulu ja paberi, sooja ja külma vee,

kanalisatsiooni, elektri, hoone üldkasutatavate ruumide ja välisterritooriumi koristuse

teenuste eest jne ehk kuluarvetes näidatu. Üüri olid kostjad kohustatud tasuma jooksva kuu

eest ette ning kommunaal-, sh halduskulusid, järgneval kuul eelneva kuu kulude eest. Hageja

ja kostja vahelise e-kirjavahetusega on tõendatud, et kostjale olid edastatud kõrvalkulude ja

üüri arved, mille järgi ta sai maksed ja üüri tasuda. Vastuväited kulude tasumisele esitas

kostja seoses sellega, et talle ei ole väidetavalt selgitatud põhimõtet, mille alusel arvestatakse

elektrinäite. Kohus tuvastas eelpool, et hageja on kostjale selgitanud elektri arvestamise

põhimõtteid ja kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole vastavas mahus elektrit tarbinud, mistõttu

ei anna kostja vastuväited alust arvete mittetasumiseks. Järelikult tuleb tal kooskõlas

lepingutega lisaks üürile tasuda ka kõrvalkulusid.

24. 19.11.2015 ja 02.05.2016 täpsustatud nõude kohaselt (lk 41-44, 94-95) on hageja põhinõude

suuruseks 2345,60 eurot, kõrvalkulude võlgnevuse nõude suuruseks 38,10 eurot ja viivise

nõude suuruseks 173,14 eurot. Üürivõlgnevuse ja kõrvalkulude arvestus arvetel nr 141888,

141929, 141976 ja 141977 ja 141978 (lk 31-35) põhineb poolte vahelistel üürilepingutel.

Kuna kohus tuvastas eelpool, et üürileping lõppes 20.06.2015, siis on hageja nõue põhinõude

2345,60 euro osas põhjendatud ja tõendatud üürilepingute ning arvetega. Kostja poolt

tarbitud 2015 juuni kommunaalkulude suurus 76,19 eurot on tõendatud XxxxOÜ

halduskulude arvega nr 141929 07.06.2015. Antud arvel oleva elektri (ladu) kulust hageja

loobus, mistõttu tuleb selles osas käsitleda hageja nõuet TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi

vähendatud suuruses, 7.64 euro, millele lisandub käibemaks, kokku 9,16 euro võrra. Seega

on hagi põhjendatud ja tõendatud kõrvalnõuete osas osaliselt summas 28,94 eurot.

25. VÕS § 101 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisel võlgnikult kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada põhinõude osas

summas 2374,54 eurot.

26. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

27. Üürilepingu nr 98 p 3.8 kohaselt oli viivise määraks õigeaegselt tasumata summalt 0,1% iga

viivitatud päeva eest ja üürilepingu nr 128 p 3.7 kohaselt oli viivise määraks õigeaegselt

tasumata summalt 0,25% iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt 02.05.2016 esitatud

viivise arvestuse kohaselt viivise tasumist kokku 173,14 eurot vastavalt esitatud arvetele ja

arvestusele (lk 97-107). Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele, kokku 173,14 eurot.

Menetluskulude jaotus

28. Hageja esitas kohtule hagi 3192,93 euro väljamõistmiseks. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks seoses põhinõude ja viivise nõude vähendamisega välja 2547,68 eurot, seega

ligikaudu 79,8% esialgselt esitatud nõudest. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 tuleb menetluskulud

jaotada poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise osaga. Järelikult tuleb jätta menetluskulud

79,8 % ulatuses kostja ja 20,2% ulatuses hageja kanda.

29. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on

kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

30. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele

vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja

kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise

esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust.

31. Hageja esitas kohtule 08.06.2016 menetluskulude nimekirja tsiviilasjas nr 2-15-118532,

mille kohaselt on hageja kohtukuluks tasutud riigilõivud 31.08.2015 summas 95,79 eurot ja

07.10.2015 summas 204,21 eurot, kokku 300 eurot. Kohtuväliseks kuluks on lepingulisele

esindajale xxxx tasumisele kuuluvad õigusabikulud kokku summas 375,00 eurot.

Lepinguline esindaja kinnitab, et õigusabiteenuse osutaja ei ole käibemaksukohuslane.

Kohtuväliste kulude täpne koosseis on alljärgnev: 30.03.2016 kohtuistung 1,5 tundi 150,00

eurot, 02.05.2016 kohtu nõude täitmine ja seisukoha esitamine 1,5 tundi 150,00 eurot,

16.05.2016 kostja vastusega tutvumine 0,25 tundi 25,00 eurot, 08.06.2016 kohtuistung 0,5

tundi 50,00 eurot, kokku 3,75 tundi 375,00 eurot. Hageja kinnitas, et kõik nimetatud kulud

on kantud/kantakse seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-15-118532. Hageja taotleb

tema poolt kantud mõistlike ja põhjendatud kohtukulude väljamõistmist kostjalt ja palub

kohtulahendis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendijõustumisest

kuni täitmiseni.

32. Kostja menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud.

33. Kohus on seisukohal, et hageja kantavad riigilõiv ja kulud esindaja õigusabile kokku 3,75

tunni ulatuses on antud asja keerukust ning kohtule saadetud vastuste mahtu ja sisu

arvestades põhjendatud. Kohus on seisukohal, et ka õigusabi maksumus on esitatud

tasumiseks mõistlikus suuruses. Järelikult kuulub menetluskulude nõue rahuldamisele 79,8 %

ulatuses summast 675 eurot, s.o 538,65 eurot, millelt tuleb tasuda menetluskulude suuruse

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik: