1-16-4370/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-4370

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-4370 Kohtukoosseis Meelika Aava, Sten Lind Julia Katškovskaja, Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 19. mai 2016. a otsus H.T süüdistuses KarS 199 lg 2 p 9 - kiirmenetluse § § 25 lg 2 järgi lühimenetluses korras Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kui ilmselt põhjendamatu

H.T kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada.

Välja mõista seitsekümmend kaks) eurot määratud H.T-lt Eesti Vabariigi kasuks 72 (

kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is

(a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank

AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a ) EE401700017002872300 .

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2(3) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 19. mai 2016. a otsusega lühimenetluses kiirmenetluse korras tunnistati H.T

199 lg 2 p 9 - . Teda karistati 1 kuu pikkuse vangistusega. süüdi KarS § § 25 lg 2 järgi KrMS §

238 lg 2 kohaselt

vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti päeva . KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu vangistust 3.

märtsi kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s päeva 2016. a .o 1 aasta 3 kuu 26

vangistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi päeva

1 aasta 4 kuud 16 vangistust alates tema kinnipidamisest 18. mail 2016.

2. H.T una uuesti 18. mail mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isik 2016 Tallinnas X asuvast X

2 purki Long Drinki kokku 1,49 XX XX kauplusest püüdis varastada euro väärtuses. Kuritegu jäi katse staadiumi, sest turvatöötaja pidas ta kauplusest väljudes kinni.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat L. Viil.

Kaitsja vaidlustab kohtuotsust H.T-le mõistetud karistuse liigi osas. H.T-le mõistetud karistus ei vasta Kaitsja hinnangul oleks H.T süü suurusele ega süüdistatava isikule. karistamisel võimalik piirduda rahalise karistusega.

Taotlust põhjendab sellega, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga, mis jäi katse staadiumi. Tema süü ei ole suur. Varastatud kaup on kauplusele tagastatud, mistõttu kahju puudub. Varastatud kauba väärtus on väike ning kriminaalkorras karistatava teoga on tegemist vaid seetõttu, et H.T paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Vargus toimus kaupluse müügisaalis, mistõttu on tegemist vähem ühiskonnaohtliku vargusega. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. H.T on tema sõnade kohaselt olemas sissetulek, et rahalist karistust kanda. Sissetuleku olemasolu tõendab asjaolu, et ta on temale määratud rahatrahvid alati võimalikult kiiresti tasunud. usest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest aru Ta on oma teo ohtlikk saanud ja lubab edaspidi enam kuritegusid mitte toime panna.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11.

peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

3(3) K

ohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale t mõistetud karistus põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. märgitud asjaolusid on kohus karistuse mõistmisel Apellatsioonis juba arvesse võtnud.

Maakohus karistas H.T sanktsiooni Kuna kriminaalasi lahendati minimaalmääras. lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse karistust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse.

Samuti seda, et varastatud esemete väärtus on väike, materiaalne kahju puudub ning kuritegu jäi katse staadiumi. Samas märkis maakohus õigustatult, et süüdistatavat on varem varguste toimepanemise eest korduvalt karistatud väärteokorras . Viimase kohtuotsuse järgi mõistetud

karistus oli asendatud üldkasuliku tööga. aatamata sellele ei õigustanud V H.T talle osutatud

usaldust ning pani katseajal viibides toime uue kuriteo. üldkasuliku töö tegemise ajal Seetõttu

märgitakse maakohtu otsuses põhjendatult, et tegemist on isikuga, kes paneb järjepidevalt toime vargusi, m . istõttu teda on võimalik karistada vaid reaalse vangistusega Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et senise kohtupraktika kohaselt peab olema iga süüdistatavale mõistetud karistus eelmisest raskem. Kuna H.T pani uue kuriteo toime katseajal, siis kohaldas maakohus tema suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ja suurendas mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid mõistetud niigi lühikest H.T-le vangistuse tähtaega lühendada veelgi .

Seega on kaitsja apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ja kohtukolleegium jätab läbi vaatamata. selle

5. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras välja maksta H.T kaitsjale vandeadvokaat L. Viilile

72 eurot. Maakohtu otsusele oli esitanud apellatsiooni kaitsja.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse suhtes muutmata, siis jäävad H.T menetluskulud süüdistatava enda kanda.

6. Eelnevat silmas pidades leiab k

ohtukolleegium üksmeelselt, et H.T-le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna.

Seega on kaitsja apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg st 3 läbi vaatamata. -

/allkirjastatud digitaalselt/