2-15-114953/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja

Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

01.07.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-114953

Kohtuasi

KÜ Ehitajate tee 25 hagi VK (K) vastu võlgnevuse

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.05.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

VK (K) apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja KÜ Ehitajate 25 (registrikood 80148343),

lepinguline esindaja Urmas Mardi

Kostja VK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda menetlusse võtmast VK (K) apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

27.05.2016 otsuse peale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

4. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse

vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile

kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha,

sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1(8)

Asjaolud

1. 12.07.2015 esitas hageja maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt

võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite, mistõttu läks nõue üle

hagimenetlusse. 08.09.2015 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt perioodil juuli 2012

kuni mai 2015 tekkinud majandamiskulude võlgnevuse 557.61 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on kostja maksekäitumine muutunud alates 2012 juuli

ülekannete tegemisest (alates kohustuste täitmisest 2012 juuni makseteadete põhjal).

Kostja täidab alates 2012 juulist makseteadetel kirjas olevaid kohustusi vaid osaliselt.

Kostja ei ole hageja juhatust teavitanud sellest, et ta keeldub makseteadetel märgitud

kohustuste täitmisest ega kohustuse täimist takistavast asjaolust. Kostja on

vaidlustanud selle, et majandamiskulusid on talle arvestatud 59,30 m2 järgi.

Haginõude osas puudutab 59,30 m2 perioodi juuli 2012 kuni mai 2013. Sealt edasi on

arvestus toimunud 58,40 m2 järgi nagu on hetkel ka kostja kinnistusraamatujärgne

omandi üldpind. Hageja rakendas kuni mai 2013 arveni 59,30 m2 ühistu kodukorra

alusel. Kodukorra peatükis „Kulude kandmine liikmete poolt“ on sätestatud järgnev:

„Elamu majandamise kulusid kannavad Elamu kaasomanikud proportsionaalselt

nende korteriomandi üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi Elamu korteriomandite

summaarses üldpinnas. Korteriomandi üldpinnaks loetakse Hooneregistri õiendis

fikseeritud korteriomandi esemeks oleva eluruumi üldpind.“ Hooneregistri õiendist

nähtuvalt on kostja omandi üldpinnaks märgitud 59,30 m2. Ülaltoodule sarnaselt on

ka teistele korteriomanikele majandamiskulusid arvestatud. Kostjat ei ole teistest

liikmetest ka erinevalt koheldud. Kostja käitumine on olnud vastuoluline. Kostja

nõustus ühistu moodustamisega ja sellega kaasnenud osamaksega. Osamakse

arvestamisel võeti aluseks samuti 59,30 m2. Ühistu asutamiskoosoleku (kus osales ka

kostja) protokollist ei nähtu, et kostja oleks osamaksu kohta vastuväiteid esitanud.

Hagejale teadvalt ei ole kostja ka hiljem osamaksele vastu vaielnud. Ühistu

05.04.2001 asutamiskoosolekul kinnitati osamaksu suuruseks 24 krooni/m2 kohta.

Ühistu asutamisdokumentidest nähtub kostja osamaksu kogusumma 59,30m2 x 24

krooni = 1423.29 EEK. Eeltoodust tulenevalt on kostja erinevatel ajaperioodidel

meelolumuutlikult käitunud st kord on kostja nõustunud 59,30 m2-ga, mingil hetkel

aga asunud vastuväiteid esitama. Kostja on vastu vaielnud hageja otsuste täitmisele.

10.06.2013 üldkoosolekul selgitati, et ühistu esimene laen lõppeb 2013 augustis ning

teine laenuleping lõppeb 2014 augustis. Koosolekul tõstatas ühistu juhatus küsimuse,

mida teha edasi vabanenud rahaga – kas koguda raha edasi remondifondi või

sihtotstarbelisse parkla ehituse fondi. Koosolek otsustas, et 2013 augustis lõppevast

pangalaenust ülejääv summa kogutakse edaspidi parkla ehituseks mõeldud

sihtotstarbelisse fondi. Remondifondi määra m2 kohta ei vähendata. 19.07.2014

üldkoosolekul selgitas juhatuse liige, et mõistlik oleks koguda raha sihtotstarbelisse

fondi, et seda seejärel kasutada hoone ümbruse korrastamiseks, sh parkla ehituseks.

Juhatuse esimees lisas, et osalemine Tallinna linna projektis „Hoovid korda“ eeldab, et

kogu ehituse maksumuse tasub ühistu esialgu iseseisvalt, seejärel linn toetab 70%

ulatuses, 30% on omafinantseering. Koosolekul võeti vastu otsus, et 2014 augustis

lõppevast pangalaenust ülejääv summa kogutakse edaspidi sihtotstarbelisse fondi ning

remondifondi määra m2 kohta ei vähendata. Hageja ei nõustunud kostjaga, et nõue on

osaliselt aegunud. Hageja nõue algab maksekohustusest, mis muutus kostja suhtes

sissenõutavaks 30.07.2012. Hagi koosseisu kuuluvad nõuded on tekkinud aastatel

2012, 2013, 2014 ja 2015. Arvestades, et aegumist arvestatakse kalendriaasta kaupa, st

aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub

sissenõutavaks, algas: 2012.a nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2013 ja nõuded

aeguvad 31.12.2015; 2013.a nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2014 ja nõuded

2(8)

aeguvad 31.12.2016; 2014.a nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2015 ja nõuded

aeguvad 31.12.2017; 2015.a majandamiskulude nõuete aegumistähtaja kulg algas

01.01.2016 ja nõuded aeguvad 31.12.2018. Seega on hageja esitanud nõuded enne

aegumistähtaja saabumist.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja korteri tegelik pind on 58,4m2, mis on oli

kinnitatud 21.02.2003 Tallinna Linnakohtu kinnistamisotsusega. Hageja on alates

2002 kuni 10.05.2013 kostjale esitatud arved, kus oli märgitud kostja korteri pinnaks

59,3m2. Selle kohta esitas kostja hageja juhatusele 30.05.2012 avalduse, millele kostja

sai vastuse 10.05.2013. Kostja tasus arveid õigesti vastavalt eespool nimetatud

kinnistamisotsusele. 2003 ja 2004 võttis hageja pangalaenud, mis olid ettenähtud

elamu katuse remondiks, maja otste soojendamiseks, soojendussüsteemi

renoveerimiseks ja parkla ehituseks. Parkla pidi olema valmis 2012. Esimene

pangalaen maksti välja 2013 augustis ja kohe hakati esitama arveid lisapunktina

sihfinantseerimine parkla ehitamiseks. 2014 augustis tasuti teine pangalaen ja sellest

ajast tuli jälle uus lisapunkt – sihtfinantseerimine, ka parkla ehitamiseks samade

summade suurusega, millega varem tasuti investeerimislaenud ja intressid. Kuna

pangalaenu summas oli ettenähtud ka parkla ehitus, siis kostja on ausalt tasunud

pangalaenud ja intressid ning puudub alus välja makstud pangalaenu edasi tasuda.

Parkla ehitamine jäi ära, kuid sihtfinantseerimise summa jookseb samas mahus

jookseb. 2012–2103 esitatud arved on aegunud.

3. Harju Maakohus rahuldas 27.05.2015 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hagejale välja võlgnevuse 529.90 eurot. Hagi jäi rahuldamata 27.71 euro osas.

Menetluskulud jäid 5% ulatuses hageja ja 95% ulatuses kostja kanda ning kohus

rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis

kostjalt hagejale vastavalt kulude jaotusele välja menetluskulud kogusummas 602.68

eurot.

4. Kohus viitas korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lõikele 1, § 13 lõikele 4 ning

korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lõikele 1. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes

õiguslikult tähtsates asjaoludes: 1) kostja on Tallinnas XXXX asuva korteriomandi

omanik; 2) kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kostjale kuuluva XXXX Tallinn

reaalosa üldpinna suuruseks 58,40m2 (t I kd lk 152); 3) Eesti Vabariigi Hooneregistri

välja võttekohaselt on XXXX korteri üldpind 59,3m2 ja eluruumide pind 58,4m2

(153-161); 4) Tallinnas XXXX elumaja haldab hageja; 5) kostja on hageja liige; 6)

kostja ei ole tasunud ajavahemikus juuli 2012 kuni juuni 2015 hageja poolt kostjale

esitatud arveid summas 557.51 eurot. Nimetatud faktilised asjaolud luges kohus

tõendatuks TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega.

Kohtu hinnangul on hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue koosneb:

hageja poolt aadressil Tallinnas XXXX asuva korteriomandiga seotud

majandamiskulude arvetest perioodil juuli 2012 kuni juuni 2015. Oma nõude

kinnituseks on hageja esitanud kohtule perioodi juuli 2012 kuni juuni 2015 arved (t I

kd lk 31-67). Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Kohus viitas

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 143. Hageja nõue algab

maksekohustusest, mis muutus kostja suhtes sissenõutavaks 30.07.2012. Kohus viitas

TsÜS § 147 lõigetele 2 ja 3, § 154 lõikele 1. TsÜS § 154 laieneb ka korteriühistu

majandamiskulude nõudele. Hagi koosseisu kuuluvad nõuded on tekkinud aastatel

2012, 2013, 2014 ja 2015. Arvestades, et aegumist arvestatakse kalendriaasta kaupa, st

aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub

sissenõutavaks, algas: 2012.a nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2013 ja nõuded

3(8)

aeguvad 31.12.2015; 2013.a nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2014 ja nõuded

aeguvad 31.12.2016; 2014.a nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2015 ja nõuded

aeguvad 31.12.2017; 2015.a nõuete aegumistähtaja kulg algas 01.01.2016 ja nõuded

aeguvad 31.12.2018. Kuna TsÜS § 160 lg 1 järgi peatab hagi esitamine nõuete

aegumise ja hagi on esitatud kohtule 21.08.2015, st enne aegumistähtaja saabumist, ei

ole hageja nõuded aegunud.

5. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on määranud kostjale õigesti

majandamiskulusid ajavahemikus juuli 2012 kuni juuni 2015. Nimelt on hageja

arvestanud ajavahemikus juuli 2012 kuni aprill 2013 kostja hoolduse, halduse,

remondifondi, investeerimislaenu ja intressid, avariiteenused, prügiveo, üldelektri,

kindlustuse ja fonosüsteemide hoolduse korteri üldpinna 59,30m2 järgi. Kostja leidis,

et kuna tema korteriomandi kinnistusraamatu järgne üldpind on 58,40m2, siis oleks

pidanud majanduskulude arvestus toimuma üldpinna 58,40m2 järgi. Samuti leidis

kostja, et tema ei ole kohustatud alates augustist 2013 maksma sihtfinantseerimist.

Muudele majandamiskuludele kostja vastuväiteid esitanud ei ole ja on need tasunud.

Harju Maakohtu registriosakonnale 16.05.2012 esitatud hageja põhikirja punkti 3.2.

kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma käesolevas põhikirjas sätestatud korras

osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamise ja

hooldamise kulude katmisest vastavalt ühistu kodukorrale. Põhikirja punkti 3.3

kohaselt võib ühistu liikmele panna kohustusi üksnes üldkoosoleku otsusega. Põhikirja

punkti 6.1. kohaselt kannavad elamu majandamise kulud ühistu liikmed

proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna

suuruse osatähtsusega kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas,

kui liikmete üldkoosolek ei otsusta teisiti (t I kd lk 73-74). Hageja selgitas, et rakendas

kuni mai 2013 arveni kostja suhtes 59,30m2 ühistu kodukorra alusel. Hageja

kodukorra peatükis “Kulude kandmine liikmete poolt“ on sätestatud järgnev: Elamu

majandamise kulusid kannavad elamu kaasomanikud proportsionaalselt nende

korteriomandi üldpinna suuruse osatähtsusele kõiki elamu korteriomandite

summaarses üldpinnas. Korteriomandi üldpinnaks loetakse Hooneregistri õiendis

fikseeritud korteriomandi esemeks oleva eluruumi üldpind (t I kd lk 75-78). Hageja on

selgitanud, et ülaltoodule sarnaselt on ka teistele korteriomanikele majandamiskulusid

arvestatud ja kostjat ei ole teistest liikmetest ka erinevalt koheldud. Kohus leidis, et

hageja põhikirja punkti 6.1 järgi võis hageja lähtuda kostjale ja ka teistele

korteriomanikele majandamiskulude eest kuni aprill 2013 arveid esitades kõnealusest

põhikirja punktist 6.1, mitte hageja kodukorrast, sest kohtule esitatud hageja kodukord

on vastuolus hageja põhikirjaga. 21.02.2003 kinnistamisotsusega on XXXX

korteriomandi üldpind 58,4m2 (t I kd lk 96-98). Kinnistusraamatu väljavõttest

nähtuvalt on 22.07.2002 kinnistamisavalduse alusel 21.02.2003 sisse kantud XXXX

eluruumi üldpind 58,40m2 (t I kd lk 152). Seega pidi hageja lähtuma kostjale arveid

esitades XXXX eluruumi üldpinnast 58,40m2. Hageja väitis, et kostja ei ole esile

toonud, et kui Ehitajate tee 25 korteriomanikele oleks 2013 maini hooneregistri

andmetest erinevate andmete järgi majandamiskulusid arvestatud, oleks kostja osa

majandamiskulude arvestamisel väiksem olnud. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et

kostja ei ole oma vastuväidetes sellist arvestust välja toonud. Samas kohtule esitatud

Tallinna Hooneregistri tõendist nähtuvalt Tallinnas Ehitajate tee 25 asuvate

eluruumide puhul, millel puudub rõdu, langeb eluruumide üldpind kokku eluruumide

pinnaga ja nende eluruumide puhul, millel on rõdu, on eluruumide üldpinna suuruse

arvestusele lisatud rõdu pind ja seetõttu on eluruumide üldpind suurem kui eluruumide

pind. Sellest tulenevalt on vastavalt hageja esitatud arvetele pidanud need Ehitajate tee

25 korteriomanikud, kelle korteriomandi juurde kuulub rõdu, maksma

4(8)

majandamiskulusid ka rõdu pinna eest, samas kui need korteriomandi omanikud, kelle

korteriomandi juurde ei kuulu rõdu, on pidanud majandamiskulusid maksma üksnes

eluruumide pinna eest. Kohus leidis, et alates 2013 maist hageja poolt kostjale esitatud

arved kinnitavad, et sellest ajast alates kui hageja hakkas kostja arvetel kajastatud

majandamiskulude suuruse arvestamisel lähtuma kostjale kuuluva korteriomandi

kinnistusraamatusse kantud üldpinna suurusest 58,40m2 (varasema

hooneregistrijärgse üldpinna 59,30m2 asemel), on majandamiskulude summad

langenud: kui kuni aprill 2013 pidi kostja maksma hoolduse eest 10.08 eurot kuus, siis

alates maist 2013 pidi kostja maksma hoolduse eest 9.93 eurot kuus, kui kuni aprill

2013 pidi kostja maksma halduse eest 11.27 eurot kuus, siis alates maist 2013 pidi

kostja maksma halduse eest 11.10 eurot kuus, kui kuni aprill 2013 pidi kostja maksma

remondifondi eest 7.12 eurot kuus, siis alates mai 2013 pidi kostja maksma

remondifondi eest 7.01 eurot kuus. Seega on hageja kuni aprill 2013 arvestanud

majandamiskulusid kostjale rohkem kui hageja põhikiri ette näeb. Eeltoodust

tulenevalt ei ole hageja õigustatud nõudma kostjalt ajavahemikus juuli 2012 kuni

aprill 2013 majandamiskulude võlgnevust summas 27.71 eurot.

6. Kostja leidis, et tema ei ole kohustatud tasuma alates augustist 2013

sihtfinantseerimist. Kuna varasemalt võetud pangalaenudega oli ette nähtud ka parkla

ehitus, siis kostja on tasunud pangalaenud ja intressid ning kostjal puudub alus

pangalaenu edasi tasuda. Kohus kostja seisukohaga ei nõustunud. Hageja 10.06.2013

üldkoosoleku protokollist nähtub, et 10.06.2013 toimunud üldkoosolekul selgitati, et

ühistu esimene laen lõppeb 2013 augustis ning teine laenuleping lõppeb 2014 augustis.

Koosolekul tõstatas ühistu juhatus küsimuse, mida teha edasi vabanenud rahaga – kas

koguda raha edasi remondifondi või sihtotstarbelisse parkla ehituse fondi. Koosolek

otsustas, et 2013 augustis lõppevast pangalaenust üle jääv summa kogutakse edaspidi

parkla ehituseks mõeldud sihtotstarbelisse fondi. Remondifondi määra m2 kohta ei

vähendata (t I kd lk 170-173). 19.06.2014 toimunud üldkoosolekul selgitas juhatuse

liige, et mõistlik oleks koguda raha sihtotstarbelisse fondi, et seda seejärel kasutada

hoone ümbruse korrastamiseks, sh parkla ehituseks. Juhatuse esimees lisas, et

osalemine Tallinna linna projektis „Hoovid korda“ eeldab, et kogu ehituse maksumuse

tasub ühistu esialgu iseseisvalt, seejärel linn toetab 70% ulatuses, 30% on

omafinantseering. Koosolekul võeti vastu otsus, et 2014 augustis lõppevast

pangalaenust üle jääv summa kogutakse edaspidi sihtotstarbelisse fondi ning

remondifondi määra m2 kohta ei vähendata (t I kd lk 174-176). Kohus viitas KÜS §

13 lõigetele 1, 3 ja 4. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhul kui seadusega

vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS

§ 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik (lahend nr 3-2-1-53-10).

Seega kuna kostja ei ole vaidlustanud 10.06.2013 ja 19.06.2014 üldkoosoleku

otsuseid, on nimetatud otsused kostjale kohustuslikud ja kostja on kohustatud tasuma

hageja üldkoosolekul otsustatud sihtfinantseerimise makseid. Kohus viitas

võlaõigusseaduse § 76 lõikele 1, §-le 100, § 101 lg 1 punktile 1 ja § 108 lõikele 1.

Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja majandamiskulude nõue ajavahemiku mai

2013 kuni juuni 2015 osas on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Seega rahuldas

kohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja majandamiskulude võlgnevuse 529.9

eurot. Kohus jättis hagi rahuldamata majandamiskulude võlgnevuse nõudes summas

27.71 eurot.

7. TsMS § 163 lõikest 1 sätestatust lähtudes ja arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt, pidas kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud 5% ulatuses hageja

kanda ning 95% ulatuses kostja kanda. Hageja esitas 03.05.2016 ja 04.05.2016

5(8)

menetluskulude nimekirjad ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulu kokku 935 eurot (810

eurot õigusabi + riigilõiv 125 eurot). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud

seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lõike 1 järgi

esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama mh esindaja tööühiku hinna (so tunnitasu)

põhjendatust (lahend nt 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on

vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-93-13). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esindajaks

jurist Urmas Mardi tunnihinnaga 120 eurot. Kohus asus seisukohale, et arvestades

käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahukust ning asjas esitatud tõendeid, samuti

menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni, on põhjendatud lugeda hageja

lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 90 eurot

käibemaksuta. Kohus pidas hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid

õigusabitoiminguid põhjendatuks ja vajalikeks järgmises ulatuses: esmaseks

konsultatsiooniks kliendiga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi

rohkem kui 0,75h ulatuses, arvestades kaasuse asjaolusid ja keskmist keerukust;

21.01.2016 menetlusdokumendi koostamiseks ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi

rohkem kui 0,16h ulatuses, arvestades, et tegemist oli esindusõiguse teatega ja

kohtuistungi edasilükkamise taotlusega; 16.03.2016 kohtuistungiks ettevalmistamiseks

on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5h ulatuses, arvestades tsiviilasja sisu ja kaasuse

keskmist keerukust; 16.03.2016 istungil osalemiseks ja kliendi esindamiseks on

põhjendatud ja vajalik õigusabi 1h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust;

01.04.2016 menetlusdokumendi koostamiseks (hageja seisukohad ja tõendid),

kliendiga konsulteerimiseks ja materjalidega tutvumiseks/analüüsiks ei ole

põhjendatud ja vajalik õigusabi kokku rohkem kui 2h ulatuses, arvestades 04.04.2016

kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja tõendeid; 03.05.2016 istungiks

ettevalmistamiseks ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem kui 0,25h ulatuses,

arvestades tsiviilasja sisu ja kaasuse keskmist keerukust, samuti asjaolu, et tegemist oli

korduva kohtuistungiga, mistõttu oli lepinguline esindaja tsiviilasja materjalidega

menetluse käigus eelnevalt tutvunud; 03.05.2016 istungil osalemiseks ja kliendi

esindamiseks on põhjendatud ja vajalik õigusabi 1h ulatuses, arvestades kohtuistungi

kestvust. Riigilõiv 125 eurot on hageja poolt tasutud kooskõlas riigilõivuseadusega

(hagilt hinnaga 557.61 eurot tuleb tasuda riigilõiv 125 eurot), TsMS § 138 lõike 2

kohaselt on tegemist hüvitatava kuluga. Eeltoodud põhjendustel rahuldas kohus hageja

avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi

eest 5,66h so 509.40 eurot (5,66 h x 90 eurot = 509.40 eurot), millele lisandub riigilõiv

125 eurot, kokku 634.40 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude nõude

300.60 euro ulatuses (õigusabikulud). Kostjal menetluskulud puuduvad. Eeltoodust

tulenevalt mõistis kohus kostjalt hagejale välja menetluskulud 95% ulatuses, so 602.68

eurot.

Apellatsioonkaebus

8. 21.06.2015 esitas kostja ringkonnakohtule apellatsioonitähtaja pikendamise taotlusena

pealkirjastatud menetlusdokumendi ja riigi õigusabi taotluse. Kostja märgib, et soovib

maakohtu otsust vaidlustada, kuid kuna tal vajalikud juriidilised teadmised puuduvad

ning tema katsed leida vastava kvalifikatsiooniga esindajat luhtusid tema vähese

maksevõime tõttu (vanaduspensionär), siis soovib ta tasuta riigi õigusabi. Seoses

eeltooduga palub kostja pikendada kaebuse esitamise tähtaega. Riigi õigusabi taotluse

6(8)

kohaselt soovib kostja riigi õigusabi kohtuotsuse analüüsiks ja perspektiivikuse

hindamiseks (sh kaebuse koostamiseks), perspektiivituse korral läbirääkimiste

pidamiseks maksegraafiku koostamise eesmärgil vältimaks kohtutäituri kaudu

sundtäitmisele pööramist ning kokkuleppele mittejõudmise korral taotluse esitamiseks

kohtuotsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramise kohta.

Määruse põhjendused

9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusena käsitletava kostja 21.06.2016

taotluse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest tuleb keelduda.

10. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei

ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja

esitas maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt majandamiskulude võlgnevuse 557.61

eurot väljamõistmist. Kuna vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mille

hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ega koos kõrvalnõuetega 4000 eurot,

siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lõige 21).

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel

selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või

selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste

mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise

väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

12. Kuivõrd eelnevalt leidis kolleegium, et kostja kaebuse menetlemiseks puudub TsMS

§ 637 lõikest 21 tulenevalt alus, siis menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2)

lähtuvalt ei lahenda ringkonnakohus kostja riigi õigusabi taotlust. Ringkonnakohus

selgitab, et isegi kui esineks alus kostja riigi õigusabi taotluse lahendamiseks ja

kostjale määrataks esindaja, kes koostab apellatsioonkaebuse, siis sõltumata kaebuse

sisust tuleks ringkonnakohtul selle menetlemisest keelduda, kuna kohus on eelnevalt

leidnud, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid

hinnanud, millisel juhul ei võimalda TsMS § 637 lõige 21 apellatsioonkaebust

menetlusse võtta.

13. Seoses taotluses märgitud maksegraafiku ja otsuse täitmise korra ja viisi

kindlaksmääramise taotlusega selgitab kolleegium, et nimetatud eesmärkide

(seonduvad otsuse täitmisega) saavutamiseks on kostjal asjakohane pöörduda otse

korteriühistu juhatuse poole konkreetse võlgnevuse tasumise maksegraafiku

ettepanekuga.

14. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 168 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja kanda.

7(8)

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keelduti ning kaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks.

Ele Liiv

Indrek Parrest

Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud

digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/

8(8)