1-08-12767/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-08-12767

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-12767 Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

28. jaanuar 2009.a, avalik kohtuistung Kriminaalasi B.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 ja § 266 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 4. novembri 2008.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav B.P Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav

B.P xxx elukoht xxxxxxx

xxxxxxxx x-xx, varem 4 korda kohtu poolt karistatud, viimati 10.02.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 2 aastase vangistusega, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga, vahi all 24.04.2008.a Kaitsja

Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 4. novembri 2008.a otsus B.P-le KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse, so 2 (kahe) aasta 4 (nelja) kuu 24 (kahekümne nelja) päeva vangistuse osas ja teha uus otsus, millega

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada B.P-le KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud 10 (kümne) kuu 20 (kahekümne) päevast vangistust 10. veebruari 2005.a

Narva Linnakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu 1 (ühe) päeva võrra ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 4

(neli) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Süüdistatava B.P apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 3. veebruaril 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

2(3)

tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 4. novembri 2008.a otsusega mõisteti B.P lühimenetluses süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 1 aasta vangistusega ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 4 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 4 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 10. veebruari 2005.a Narva Linnakohtu otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse, so 1 aasta 6 kuu 4 päeva võrra ja liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 2 aastat 4 kuud 24 päeva vangistust.

2. KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi mõisteti B.P süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna tungis 22. veebruaril, 21. aprillil ja 23. aprillil 2008.a uuesti sisse Tallinnas ja Maardu linnas asuvatesse korteritesse ja varastas sealt mitmesuguseid esemeid. KarS § 266 lg

2 p 1 järgi mõisteti B.P süüdi selles, et ta varem sissetungimise toime pannud isikuna tungis 24. aprillil 2008.a uuesti valdaja tahte vastaselt Tallinnas Haigru tänaval asuvasse korterisse.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustas B.P kohtuotsust KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas, millega talle mõisteti lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi 2 aastat 4 kuud 24 päeva vangistust. Oma taotlust ta millegagi ei põhjendanud.

4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni karistuse mõistmise osas ja taotlesid selle kergendamist. Taotlust motiveerisid nad sellega, et B.P on perekond, tema naine on invaliid ja vanglas viibides asetab ta oma perekonna raskesse materiaalsesse olukorda. Prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsus kuulub osaliselt tühistamisele, kuna kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

5.1. B.P-le karistust mõistes on kohus lähtunud KrMS §-s 56 sätestatust ja oma seisukohti veenvalt põhjendanud. Kohus on õigesti märkinud, et B.P isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid silmas pidades on võimalik teda karistada vaid vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra. Kahtlemata tekitab B.P vangistuses viibimine tema perekonnale ebameelduvusi, kuid nende põhjustamises on süüdi vaid B.P ise. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus KarS § 74 lg 4 kohaselt kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

5.2. 10. veebruari 2005.a Narva Linnakohtu otsusega oli B.P süüdi mõistetud KarS §

199 lg 2 p 4,8 järgi, mis oli jäetud KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 22. aprillist kuni 14. septembrini

3(3)

2004.a, so 4 kuud 26 päeva karistusaja hulka. KarS § 74 lg 4 alusel pikendati kriminaalhooldusametniku ettekande alusel B.P katseaega Harju Maakohtu 29. novembri 2006.a. määrusega 6 kuu, Harju Maakohtu 26. juuni 2007.a määrusega 3 kuu ning

Viru Maakohtu 21. aprilli 2008.a määrusega 3 kuu võrra. Viimase määruse kohaselt oleks pidanud B.P katseaeg lõppema 9. veebruaril 2009.a. Kriminaalasja materjalide kohaselt pani B.P uued kuriteod toime 2008.a märtsis ja aprillis, so katseajal. Seetõttu on apelleeritud kohtuotsuses kohaldatud B.P suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ja suurendatud uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

5.3. Kohtukolleegium on aga seisukohal, et kohus on eksinud B.P-le 10. veebruari 2005.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa kindlaksmääramisel, sest kohus on jätnud tähelepanuta, et KarS § 68 lg 1 alusel karistuse tähtaja arvutamisel tuleb eelvangistuse algusja lõpupäev arvestada eraldi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsustes jätkuvalt märkinud, et eelvangistusaja karistustähtaja hulka arvestamisel tuleb eelvangistuse algusja lõpupäev arvestada eraldi (näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuni 1997.a otsus nr 3-1-1-69-97 – RT III, 1997, 23, 241).

Kriminaalasja materjalide kohaselt viibis B.P lisaks kohtueelses menetluses eelvangistuses viibitud 4 kuu 26 päevale veel vahi all kriminaalhooldaja ettekannete menetlemise ajal. Harju Maakohtu 29. novembri 2006.a määruse kohaselt on ta viibinud vahi all 8. novembrist kuni 29. novembrini 2006.a, so 22 päeva (määruses märgitud ekslikult 21 päeva) ja Harju Maakohtu 26. juuni 2007.a määruse kohaselt 16. juulist kuni 26. juulini 2007.a, so 11 päeva. Seega on B.P Narva Linnakohtu 10. veebruari 2005.a otsusega mõistetud 2 aastast vangistusest kokku ära kantud 5 kuud 29 päeva ja ära kandmata 1 aasta 6 kuud 1 päev. Apelleeritud kohtuotsuses on aga märgitud, et B.P eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuseks 1 aasta 6 kuud 4 päeva ja sellest tulenevalt KarS §

65 lg 2 alusel lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud 24 päeva. Kuna kohus on karistusaja tähtaja arvutamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja sellega halvendanud süüdistatava olukorda, siis tühistab kohtukolleegium kohtuotsuse KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas ja teeb selles osas uue otsuse. Seega lühendab kohtukolleegium B.P-le mõistetud liitkaristust kolme päeva võrra ja rahuldab tema apellatsiooni osaliselt.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 338 p 2, 340 lg 2 p 4 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 4. novembri 2008.a otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse.

Meelika Aava Ivi Kesküla Malle Preimer