1-08-10027/9 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

KO H T UM Ä Ä R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-10027 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Rita HLEBNIKOVA Kaitsja vandeadvokaat Oleg GORŠKALJOV Asja läbivaatamise kuupäev 27.01.2009 Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.U elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu N.U

sünd. xxx, isikukood xxx,

Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, õppis xxx Karistuse kandmise algus 11.03.2008 ja lõpp 10.06.2010 RESOLUTSIOON Jätta N.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 14.01.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

N.U on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 01.10.2008 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §263 p.1 (karistus 1 kuu vangistust), §199 lg.2 p.4, 7 (karistus 3 kuud vangistust), §149 (karistus 6 kuud vangistust), §334 lg.2 p.1 (karistus

2 aastat vangistust), §328 lg.1 - §25 lg.2 (karistus 6 kuud vangistust) järgi. KarS §64 alusel mõistetud üksikkaristusest kergemate karistuste raskemaga kaetuks lugemisega mõisteti N.U-le liitkaristuseks vangistus 2 aastat, KarS §65 lg.2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 25.10.2007 otsusega mõistetud ärakandmata osa 2 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud vangistust. KarS §69 lg.7 alusel asendati N.U-le Tartu Maakohtu 18.02.2008 otsusega määratud tegemata üldkasulik töö 1 kuu vangistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti N.U-le 2 aastat 3 kuud vangistust.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas, sest kinnipeetaval on madal haridustase ja käitumisprobleemid ning üldse puuduvad tööoskused. Kinnipeetava sotsiaalne võrgustik on nõrk, sest suhted sugulastega on tema endise käitumise probleemide pärast halvenenud. Uue kuriteo toimepanemise riskid on seotud ka majandusliku olukorraga ja asjaoluga, et kinnipeetav on mõjutatav. Uue kuriteo toimepanemise riski vähendavad järgmised asjaolud: kinnipeetav tunnistab muutuste vajalikkust, saab aru oma süüst ja on valmis muutuma õiguskuulekaks ühiskonna liikmeks, sidemete tugevdamine sugulastega, vangistuse ajal ühtegi rikkumist ei ole olnud, eluaseme olemasolu. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval soovitav lõpetada põhikool, omandada kutseharidus, läbida Eluviisitreening.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei toeta kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvamuse kohaselt on kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid nõrk sotsiaalne võrgustik, vähene haridus ja tööoskus ning alkoholija tubakatoodete tarvitamine. Kriminaalhooldaja ei toeta N.U vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuna korteri asukoht ei ole elektroonilise seadme paigaldamiseks turvaline. Kinnipeetav pani uue kuriteo toime katseajal. Kinnipeetava isa ei ole nõus poja elektroonilisele valvele tulekuga xxx. Kriminaalhooldaja leidis, et kinnipeetav ei ole vanglas piisavalt veenvalt tegutsenud, et vabaduses elada seaduskuulekat elu. Vanglas ei ole ta koolis käinud ega osalenud Eluviisi treeningutel. Riskifaktoriks on ka alkoholi tarvitamine ja suitsetamine. Kriminaalhooldaja peab vajalikuks, et kinnipeetava vabastamisel paneks kohus talle lisakohustused ning mittevabastamise korral on tal vanglas soovitav läbida sotsiaalprogrammid, mis õpetavad talle sotsiaalseid oskusi.

Maakohtu istung

Süüdimõistetu N.U seletas maakohtu istungil, et ei teadnud isa keeldumisest elektroonilise valve seadme paigaldamisest ning tegelikult on tal olemas ka elukoht ema juures, kelle elukohta ei ole veel kontrollitud.

Prokurör Rita Hlebnikova ei toetanud maakohtu istungil süüdimõistetu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna tema elukoht ei ole turvaline ja tema isa ei nõustunud elektroonilise valve paigaldamisega. Samuti puuduvad süüdimõistetul tööoskused, eriala, läbimata on soovitatavad sotsiaalprogrammid.

Kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljov nõustus maakohtu istungil, et formaalselt ei luba asjaolud süüdimõistetut vabastada koos elektroonilise valve kohaldamisega, kuna isa ei ole nõustunud seadme paigaldamisega korterisse. Kaitsja jättis taotluse kohtu otsustada, kuid palus arvestada, et vabaduses on süüdimõistetul võimalik tööle minna saekaatrisse.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et N.U tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et N.U on korduvalt karistatud nii kriminaalkorras kui ka väärtegude toimepanemise eest. Uue kuriteo pani ta toime katseajal (t.l.11-23).

Eeltoodu põhjal leiab maakohus, et N.U ei ole õigustanud tema suhtes kord ülesnäidatud usaldust ning ei ole usutav, et ta suudab elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest enne tähtaega vabanedes elada õiguskuulekat elu ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Mõistetud karistused tema puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta teinud ei ole.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kuigi kinnipeetav on avaldanud soovi jätkata õpinguid, ei ole ta vangistuses koolis käinud. Samuti ei ole ta osalenud vanglas ka pakutud programmides. Maakohus leiab, et eeltoodu põhjal on vähetõenäoline, et vabanedes vangistusest tingimisi enne tähtaega, hakkab kinnipeetav üles näitama erilist aktiivsust õpingute suhtes, omandama algul põhija seejärel ka kutsehariduse. Maakohus peab oluliseks, et kinnipeetav alustaks õpingutega vangistuses, omandaks vähemalt põhihariduse ja läbiks ka need programmid, mis on sotisaaltöötaja poolt talle soovitatud. Hariduse ja ka kutseoskuste omandamine vangistuses tõstab kinnipeetava konkurentsivõimet tööturul peale vangistusest vabanemist.

Kinnipeetav on näidanud oma aadressiks, kuhu ta soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, xxx (t.l.10). Nagu nähtub kriminaalhooldaja poolt koostatud elukoha sobivuse kontrollimisest, ei ole antud aadressil paiknev korter sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks järgmistel põhjustel: ei ole võimalust saada tavatelefoni, elukoha üldine seisukord on elektroonilise seadme paigaldamiseks ebasobiv, samas elukohas elavad täisealised isikud ei ole nõus elektroonilise valve paigaldamisega korterisse (t.l.9). Nagu nähtub kirjalikust elektroonilise valve nõusoleku küsimisest isikutelt, kellega koos hakkab süüdimõistetu ennetähtaegse vabanemise korral elama, ei ole kinnipeetava isa M N andnud oma nõusolekut selle kohta, et süüdimõistetu N.U vabaneb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega ning asub elama aadressile xxx (t.l.8).

Maakohus leidis, et ülalnimetatud asjaolud ei võimalda N.U vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik