2-16-9461/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2016, Tallinn; kirjalik menetlus Kohtujurist Enely Sepp Tsiviilasja number 2-16-9461 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamise nõudes Menetlustoiming hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX) Kostja XXXX

RESOLUTSIOON 1. Keelduda XXXX hagi XXXX vastu menetlusse võtmisest. 2. Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. 3. Toimetada käesolev kohtumäärus hagejale kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

XXXX esitas 19. juunil 2016 hagi XXXX vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduses on märgitud hageja elukohaks XXXX ning kostja elukohaks XXXX. Hagiavalduses on märgitud ka, et kostja lahkus Venemaale tagasi alaliselt elama.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

2-16-9461 Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Venemaa kodanik. Rahvastikuregistri andmete kohaselt kostjal Eestis elukoht puudub. Hageja on rahvastikuregistri järgi Eesti Vabariigi kodanik ning elab Rootsis.

Tartu Ringkonnakohus on 25. märtsi 2015. a määruses tsiviilasjas nr 2-14-30347 (punktis 7) leidnud sarnastel asjaoludel järgmist. Kohtu üldine kohustus kontrollida rahvusvahelist kohtualluvust tuleneb TsMS § 75 lg-st 1. Kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, peab kohus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhte kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (edaspidi Eesti-Vene õigusabileping) art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta.

Ringkonnakohtu hinnangul saab Eesti-Vene õigusabilepingu art 1 alusel asuda seisukohale, et õigusabileping saab kohaldamisele tulla üksnes juhul, kui mõni menetlusosalistest omab Venemaa kodakondsust. Hagiavaldusele lisatud lepingust (tl 6) nähtub, et XXXXning XXXX on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping. Seega on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, et Eesti kohtu pädevus asja lahendamiseks tuleneb TsMS §-st 88.

Käesoleval juhul on kostja Vene Föderatsiooni kodanik ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades (edaspidi Eesti-Vene õigusabileping).

Eesti-Vene õigusabilepingu art 28 (abielu lahutamine ja kehtetuks tunnistamine) lg-tes 1-2 on sätestatud:

1. Abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused.

2. Kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust.

TsMS § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1).

Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja Vene Föderatsiooni kodanik ning elab Venemaal. Hageja on rahvastikuregistri andmetel Eesti Vabariigi kodanik ning elab Rootsis. Kuivõrd kumbki abikaasa Eestis ei ela, ei tulene Eesti-Vene õigusabilepingust Eesti kohtu pädevust tsiviilasja menetlemiseks ning kohus ei ole seetõttu pädev asjas lahendit tegema.

Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule (TsMS § 371 lg 1 p 2). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 2, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik