1-15-10776/24 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-10776

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juunil 2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-15-10776 (kohtueelses menetluses 15913000005)

Kohtukoosseis

Kohtunik Velmar Brett

Kohtuistungisekretär

Leili Merila

Kriminaalasi

N.J süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi

üldmenetluses

Prokurör

riigiprokurör Inna Ombler

Süüdistatav

N.J, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel:

eesti keel, haridus: kõrgharidus, töökoht: XX, linnaosa

vanem, elukoht: XXX , kriminaalkorras karistamata,

kehtivaid väärteokaristusi ei ole, tõkendit ei ole

kohaldatud;

Kaitsja

vandeadvokaat Aadu Luberg (kokkuleppel)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-dest 1 ja 9, § 179 lg 1 p-

st 2, § 180 lg-st 1, §-st 3051, §-st 306, § 309 lg-st 3, §-st

311, §-st 312 ning §-st 313 kohus otsustas:

1. Tunnistada N.J (i.k. XXX) KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200

(kakssada) päevamäära, arvestades N.J päevamäärana 31 (kolmkümmend üks)

eurot ja 50 senti, s.o kokku 6300 (kuus tuhat kolmsada) eurot.

2. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 1 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel jätta N.J kanda

valitud kaitsja tasu ning mõista N.J’lt riigituludesse menetluskuludena välja

sundraha summas 645 eurot.

3. Võttes aluseks KrMS §-d 423 ja § 417 lg 2 tuleb N.J’l rahaline karistus summas

6300 eurot ja menetluskulud summas 645 eurot tasuda 1 (ühe) kuu jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad rahalise karistuse ja menetluskulude nõude

täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht).

Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt

avaldatud posti- või e-postiaadressile või kinnipidamisasutusse.

Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

1-15-10776

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

I. SÜÜDISTUS

N.J-i (N.J) süüdistatakse KarS § 201 lg 2 p 1 ja 3 alusel kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis seisneb selles, et N.J Tallinna Kesklinna Valitsuse linnaosa vanemana,

s.o ametiisikuna, on korduvalt pööranud temale usaldatud Tallinna Kesklinna Valitsusele

kinnitatud Tallinna linna eelarvelisi vahendeid ebaseaduslikult enda kasuks kokku summas 2

846,50 eurot alljärgnevalt:

N.J on alates 13.08.2014 nimetatud Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2014 korralduse nr 1202-k

alusel Tallinna Kesklinna vanema ametikohale vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 50 lg 1 p 7 ja § 571 lg 1 ja avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 7 lg 3 p 1, § 21 lg 1,

§ 22 lg 1 alusel kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 01.10.2009 määrusega nr 35 „Tallinna

linnaosade valitsuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 2 § 7 lg-tega 1-2 tulenevalt linnapea

ettepanekust.

Tallinna Linnavolikogu 01.10.2009 määrusega nr 35 „Tallinna linnaosade valitsuste

põhimääruste kinnitamine“ lisa 2 „Tallinna Kesklinna Valitsuse põhimääruse“ § 1 lg 1

kohaselt on Tallinna Kesklinna Valitsus Tallinna linna ametiasutus, mille eesmärk on

muuhulgas tagada Kesklinna linnaosas linnaelanike ja ettevõtjate teenindamine, lähtudes

linnaosa elanike vajadustest ja huvidest ning arvestades linnaosa eripära ja linna kui terviku

huvisid.

Viidatud põhimääruse § 7 lg 1 kohaselt juhib valitsust linnaosa vanem, kelle nimetab ametisse

ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul, kuulates ära halduskogu arvamuse.

Sama põhimääruse § 7 lg 5 p-de 1, 7, 8, 9, 10, 13, 14 kohaselt linnaosa vanem riigi ja Tallinna

õigusaktidega sätestatud korras muuhulgas juhib ja korraldab valitsuse tegevust ning vastutab

valitsusele pandud ülesannete täitmise eest; käsutab linnaosa valitsuse eelarvelisi vahendeid;

sõlmib lepinguid ja kokkuleppeid; teeb tehinguid valitsusele pandud ülesannete täitmiseks

linnaeelarves selleks ette nähtud vahendite piires ning tagab valitsuse haldusalas

finantsdistsipliinist kinnipidamise, sh tagab eelarvevahendite sihipärase ning otstarbeka

kasutamise kinnitatud eelarve piires; vastutab valitsuse eelarve vahendite sihipärase

kasutamise eest ja valitsuse valdusesse antud linnavara säilimise ja heaperemeheliku

kasutamise eest; kirjutab alla valitsuse dokumentidele või volitab selleks teisi valitsuse

ametiisikuid; esindab linnaosa ja valitsust ilma lisavolitusteta suhetes füüsiliste ja juriidiliste

isikutega linnaosa põhimäärusega sätestatud korras ja võib volitada teisi isikuid esindama

valitsust temale antud pädevuse piires.

N.J, olles nimetatud Tallinna Kesklinna Valitsuse linnaosa vanema ametikohale, teostab

avalikku võimu avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 7 lg 3 p 1 alusel, s.o ametiasutuse

juhtimist ning temale on antud õiguspädevus, s.o volitused teha kolmandate isikute suhtes

siduvaid otsustusi või õiguslikke toiminguid või osaleda otsuste kujundamise protsessis.

Seega on N.J ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 ja KarS § 288 lg 1 mõttes,

omades avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit.

1-15-10776

Hiljemalt alates 2015. aasta jaanuari algusest otsustas Tallinna Kesklinna linnaosa vanem N.J

kandideerida 2015. aastal korraldatavatel XIII Riigikogu valimistel.

01.01.2015 jõustunud Riigikogu valimise seaduse § 6 sätestas, et Riigikogu valimised

toimuvad 12-s mitmemandaadilises valimisringkonnas ning valimisringkond nr 12 on Võru,-

Valga,- ja Põlvamaa.

Riigikogu valimise seaduse § 30 lg 2 kohaselt lõppes kandidaatide registreerimiseks esitamine

Vabariigi Valimiskomisjonile valimispäevale eelneval 45. päeval, s.o hiljemalt 15.01.2015.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.01.2015 otsusele nr 73 „Kandidaatide registreerimine XIII

Riigikogu valimisteks“ kandideeris N.J 2015.a Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 11,

s.o Võru-, Valga- ja Põlvamaa piirkonnas, Eesti Keskerakonna (äriregistri kood 80053370)

valimisnimekirjas kandidaadi numbri 810 all.

2015. aasta jaanuari alguses hakkas N.J organiseerima Valga- Võru- ja Põlvamaa Eesti

Keskerakonna Riigikogu kandidaadina Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses (VKH)

potentsiaalsetele XXXa valijatele tasuta kontserdi korraldamist, et mõjutada 2015.a Riigikogu

valimistel XXXa valijaid hääletama enda poolt. 12.01.2015 sõlmis N.J VKH esindaja XX’ga

lepingu valimiskampaania kontserdi toimumiseks 18.01.2015 VKH ruumides, sh heli- ja

valgustehnika rendiks, märkides tellijaks Tallinna Kesklinna Valitsuse. Samuti korraldas N.J

Tallinna Kesklinna Valitsuse töötajaid kaasates oma valimislubaduste kinnitamiseks XXXa

elanike kutsumise 18.01.2015 VKH-s toimuvale tasuta kontserdile eesti- ja venekeelsete

flaierite ehk lendlehtedega, mis tutvustasid N.J-i kui Valga- Võru- ja Põlvamaa piirkonnas

Eesti Keskerakonna nimekirjas Riigikokku kandideerivat kandidaati ja sisaldasid Eesti

Keskerakonna kasutatavat sümboolikat, kandidaadi valimislubadusi ja valimisloosungit. N.J

korraldusel levitati Tallinna Kesklinna Valitsuse töötajate organiseerimisel nimetatud flaiereid

otsepostitusega XXXa elanike postkastidesse.

Selleks, et vältida isiklikke rahalisi kulutusi valimiskampaania huvides korraldatud kontserdi

kulude tasumiseks, korraldas N.J 18.01.2015 Valga Kultuuri ja Huvialakeskuses toimunud

ürituse kulude tasumise temale kui linnaosa vanemale usaldatud Tallinna Kesklinna

Valitsusele kinnitatud eelarvelistest vahenditest, pöörates need enda kasuks järgmiselt.

18.01.2015 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses korraldatud kontserdiga Tallinna Kesklinna

Valitsusele laekunud arved kinnitati Tallinna Kesklinna linnaosa vanema N.J poolt ning tasuti

Tallinna Kesklinna Valitsusele kinnitatud eelarvelistest vahenditest kokku summas 1 794

eurot alljärgnevalt:

-

N.J kinnitas 06.03.2015 Valga Linnavalitsuse 26.01.2015 arve nr 80-15, selgitusega

„Kultuurikeskuse üür 18.01.2015 – Tallinna Kesklinna Valitsuse kohtumine

Valgalastega; Lisateenus-heli- ja valgustustehnika rent“ summas 692,00 eurot ning

arve tasuti 11.03.2015 maksekorraldusega nr 16ST4961;

-

N.J kinnitas 20.01.2015 OÜ L R 16.01.2015 arve nr 4, selgitusega „Bussiteenus

18.01.2015 Tallinn-Valga-Tallinn“, summas 438,00 eurot ning arve tasuti 05.02.2015

maksekorraldusega 16ST6949;

-

N.J kinnitas 20.01.2015 MTÜ „A R“ 14.01.2015 arve nr 03/15, selgitusega

„Muusikaline teenindus 18.01.2015“, summas 600,00 eurot ning arve tasuti

04.02.2015 maksekorraldusega nr 16ST3540.

-

N.J kinnitas 20.01.2015 OÜ V 18.01.2015 arve nr 3763, selgitusega „Juustu-

singikringel ja õuna-kohupiimakringel“, summas 64,00 eurot ning arve tasuti

26.01.2015 maksekorraldusega nr 16ST3269.

2015. aasta veebruari alguses otsustas N.J taas korraldada Valga- Võru- ja Põlvamaa Eesti

Keskerakonna Riigikogu kandidaadina Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses (VKH)

potentsiaalsetele XXXa valijatele tasuta kontserdi, et mõjutada 2015.a. Riigikogu valimistel

1-15-10776

XXXa valijaid hääletama enda poolt. 12.02.2015 sõlmis N.J VKH esindaja Q.L-iga lepingu

valimiskampaania kontserdi toimumiseks 13.02.2015 VKH ruumides, sh inventari rendiks,

märkides tellijaks Tallinna Kesklinna Valitsuse. Samuti korraldas N.J Tallinna Kesklinna

Valitsuse töötajaid kaasates oma valimislubaduste kinnitamiseks XXXa elanike kutsumise

13.02.2015 VKH-s toimuvale tasuta kontserdile eesti- ja venekeelsete flaierite ehk

lendlehtedega, mis tutvustasid N.J-i kui Valga- Võru- ja Põlvamaa piirkonnas Eesti

Keskerakonna nimekirjas Riigikokku kandideerivat kandidaati ja sisaldasid Eesti

Keskerakonna kasutatavat sümboolikat, kandidaadi valimisloosungit ja juhiseis e-valimisteks,

eelhääletamiseks ja valimispäevaks koos kuupäevade ja kellaaegadega ning soovitusega

valimiste kohta tekkinud küsimuste korral kandidaadi poole pöörduda. N.J korraldusel levitati

Tallinna Kesklinna Valitsuse töötajate organiseerimisel nimetatud flaiereid otsepostitusega

XXXa elanike postkastidesse.

Selleks, et vältida isiklikke rahalisi kulutusi valimiskampaania huvides korraldatud kontserdi

kulude tasumiseks, korraldas N.J 13.02.2015 Valga Kultuuri ja Huvialakeskuses toimunud

ürituse kulude tasumise temale kui linnaosa vanemale usaldatud Tallinna Kesklinna

Valitsusele kinnitatud eelarvelistest vahenditest, pöörates need enda kasuks järgmiselt.

13.02.2015 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses korraldatud kontserdiga Tallinna Kesklinna

Valitsusele laekunud arved kinnitati Tallinna Kesklinna linnaosa vanema N.J või tema

volitatud isiku poolt ning tasuti Tallinna Kesklinna Valitsusele kinnitatud eelarvelistest

vahenditest kokku summas 1 052,50 eurot alljärgnevalt:

-

N.J poolt volitatud Tallinna Kesklinna Valitsuse linnaosa vanema asetäitja XX

kinnitas 26.02.2015 OÜ L R 09.02.2015 arve nr 8, selgitusega „Bussiteenus

13.02.2015 Tallinn-Valga-Tallinn“, summas 438,00 eurot ning arve tasuti 02.03.2015

maksekorraldusega nr 16ST1171;

-

N.J kinnitas 25.05.2015 Valga Linnavalitsuse 17.02.2015 arve nr 240-15 selgitusega

„Kultuurikeskuse üür 13.02.2015; Lisateenus-Esinejatele plaadimängija ja mikrofon“,

summas 614,50 eurot ning arve tasuti 26.05.2015 maksekorraldusega nr 16ST8845.

Tallinna Kesklinna Valitsusele eraldatud Tallinna linna eelarvelised vahendid, mille arvelt

tasuti N.J kinnitatud või tema volitatud isiku kinnitatud Tallinna Kesklinna Valitsusele

esitatud arvete alusel 18.01.2015 ja 13.02.2015 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses N.J

isikliku valimiskampaania huvides korraldatud üritustega seotud kulud, on N.J jaoks võõras

vara, mis oli temale usaldatud, sest talle oli antud ametiseisundist tulenevalt selle vara

käsutamise õigus.

18.01.2015 ja 13.02.2015 isikliku valimiskampaania huvides korraldatud üritustega seotud

arvete kinnitamise ja väljamaksmisega omastas N.J ebaseaduslikult temale usaldatud Tallinna

linna vara, pöörates selle enda kasuks, et vältida isiklikke kulutusi süüdistuses kajastatud

18.01.2015 ja 13.02.2015 ürituste kulude tasumisel.

N.J-ile usaldatud Tallinna Kesklinna Valitsusele kinnitatud eelarvelistest vahenditest

ametiisikuna tehtud varakäsutused isikliku valimiskampaania ürituste kuluarvete tasumiseks

olid ebaseaduslikud, sest see on vastuolus ATS § 51 lg-ga 5, mille kohaselt ametnik peab

kasutama ametiasutuse ning ametnikku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult

ja sihipäraselt.

Samuti on N.J poolt Tallinna linna vara enda kasuks pööramine valimiskampaaniaga seotud

kulude tasumiseks vastuolus KVS § 5 lg-ga 2, mille kohaselt on ametiisikul keelatud

ametikohustust rikkudes kasutada avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalset ressurssi

ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast

ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

1-15-10776

N.J-il ei olnud õigus linnaosa vanemana linnaosale eraldatud vara arvelt korraldada ja tasuda

enda valimiskampaania huvides korraldatud ürituse kulusid ka seetõttu, et Tallinna Kesklinna

Valitsusele kinnitatud eelarveliste vahendite enda ja kolmanda isiku kasuks pööramine oli

vastuolus „Tallinna Kesklinna Valitsuse põhimääruses“ § 1 lg 1 tooduga, s.o ei arvestanud

Tallinna Kesklinna linnaosa elanike vajadusi ja huvisid ega linnaosa eripära ja linna kui

terviku huvisid. Samuti oli see vastuolus viidatud põhimääruse § 7 lg 5 p-des 9 ja 10,

sätestatuga, sest linnaosa vanema poolt Tallinna Kesklinna Valitsusele kinnitatud

eelarvelistest vahenditest isiklikes huvides korraldatavate ürituste kulude hüvitamine ei ole

käsitletav eelarvevahendite sihipärase ning otstarbeka ja heaperemeheliku kasutamisena.

Seega on alus süüdistada N.J-i KarS § 201 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o

ametiisikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises isiku poolt,

kes on varem toime pannud omastamise.

II. KOHTU SEISUKOHT

II.1. Tõendid

Tõendite hindamisel on menetlusteoorias omaks võetud järgmiste etappide läbimine.

Tõendi asjakohasus - kas asjaolu, mida soovitakse tõendiga tõendada omab asja lahendamisel

tähtsust ehk kas tõendamisvahend on sobilik vastava asjaolu tõendamiseks.

Tõendi lubatavus – kas tegemist on KrMS § 63 lg 1 nimistusse kuuluva tõendiga või

vabatõendiga KrMS § 63 lg 2 tähenduses kui tõendatakse kriminaalmenetluse asjaolu, kas

tõendit ei tuleks välistada kogumisreeglite rikkumise tõttu, kas tõend on loetletud süüdistus-

või kaitseaktis või põhjendatud selle hilisem esitamine.

Tõendi usaldusväärsus – kas tõendi allikas on usaldatav, kas tõendi kogumine, säilitamine või

tõendi omaduste talletamine toimus usaldusväärselt, kas tõend riimub ülejäänud tõenditega.

Tõendi tõendamisväärtus (kaalukus) – kohtuniku siseveendumuse kujunemine tõendi

(lõppkokkuvõttes tõendite kogumi) mõjul.

Kohtuotsuse tegemisel on kohtul võimalik kasutada vaid neid tõendeid, mis on asjakohased,

lubatavad ja usaldusväärsed. KrMS § 2861 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise

tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on kriminaalasjas tähtsust. Kuivõrd

kohus ei ole menetlusosalistelt vastu võtnud asjakohatuid ega lubamatuid tõendeid, siis loeb

kohus kõik esitatud ja vastuvõetud tõendid asjakohasteks ja lubatavateks, v.a need, mille

kohta kohus teatas, et võtab seisukoha kohtulahendis.

Ühtlasi loeb kohus kõik vastuvõetud asjakohased ja lubatud tõendid usaldusväärseteks.

Isikulisteks tõenditeks on käesolevas kriminaalasjas süüdistatava N.J ütlused (III kd tl 128-

137 pöördel) ning tunnistajate S.S’i (III kd tl 79-82 pöördel), J.C’i (III kd tl 82 pöördel-91),

S.W (III kd tl 91 pöördel-93 pöördel), Z.W’i (III kd tl 93 pöördel-96), G.W’i (III kd tl 96-99),

S.Q’i (III kd tl 99-102 pöördel), B.L’i (III kd tl 105-111 pöördel), V. S (III kd tl 112 pöördel-

116) ning A.J (III kd tl 119-126 pöördel) ütlused. Nimetatud isikuliste tõendite osas ei ole

kohtumenetluse pooled kohtumenetluses seadnud nende ütluste usaldusväärsust kahtluse alla,

v.a tunnistaja A.J ütlusi, kelle ütluste vastavust soovis prokurör 19.05.2016. a istungil

kontrollida. Kuigi 19.05.2016. a kohtuistungil avaldati A.J kohtueelses menetluses antud

ütlused osaliselt põhjusel, et prokuröri hinnangul esines kohtus antud ja kohtueelses

menetluses antud ütlustes vastuolu (III kd tl 123 pöördel-125), leiab kohus, et tegemist ei ole

sellise vastuoluga, mis seaks kogu isikulise tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla. Sealjuures

hindab kohus tõendeid kogumis ning vaid koosmõjus teiste tõenditega avaldub isiku ütluste

tõendamisväärtus. Seega ei ole kohtul põhjust kahelda kohtus üle kuulatud isikute ütluste

usaldusväärsuses. Käesolevas kohtuasjas on küsimus vaid iga isikulise tõendi puhul selle

1-15-10776

tõendamisväärtusest. Ühtlasi ei ole pooled, s.t ei kaitsja ega prokurör, kohtu ette toonud

asjaolusid, mis annaksid aluse seada kahtluse alla esitatud dokumentaalsete tõendite (e-

kirjavahetuse, väljatrükkide, väljavõtete jms) usaldusväärsust. Samuti ei esine kohtu

hinnangul selliseid asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla kohtule esitatud ja kohtu poolt vastu

võetud dokumentaalsete tõendite usaldusväärsuse.

Tõendite tõendamisväärtus leiab kajastamist juba kohtuotsuse põhjendavas osas, kus

analüüsitakse seda, kas esitatud süüdistus on leidnud tõendamist.

Järgnevalt analüüsib kohus nende tõendite asjakohasust ja lubatavust ning ka usaldusväärsust,

mille osas kohus ei võtnud nende vastuvõtmisel seisukohta.

16.05.2016. a kohtuistungil võttis kohus vastu ja luges asjakohaseks tõendiks Vabariigi

Valimiskomisjoni kodulehelt tehtud väljatrüki N.J kandideerimise kohta 2015. aasta

Riigikogu valimistel reservatsiooniga, et valimistulemusi kohus arvesse ei võta (I kd tl 12; III

kd tl 65 pöördel-66). Kohtuistungil ei võtnud kohus seisukohta tõendi lubatavuse ega

usaldusväärsuse osas. Kaitsja leidis, et tõendit ei tohiks kohus vastu võtta, sest

valimistulemused ei kuulu käesoleva kriminaalasja uurimisesemesse (III kd tl 66). Seega

vaidles kaitsja vastu vaid tõendi asjakohasusele. Kaitsja vastuväidet kohus asjakohasuse osas

ka arvestas, leides, et tõend on asjakohane, kuid märkides, et kohus ei arvesta

valimistulemusi. Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehelt väljatrüki näol on tegemist KrMS §

63 lg 1 mõttes muu dokumendiga ehk tegemist on seaduse kohaselt lubatud tõendiga. Kohus

on seisukohal, et nimetatud tõend on usaldusväärne, sest väljatrüki allikas on usaldusväärne.

16.05.2016. a kohtuistungil võttis kohus vastu kõik prokuröri poolt süüdistusakti punktis 14

nimetatud tõendid lugedes nendest koheselt asjakohasteks ja lubatavaks eesti- ja venekeelse

valimisflaieri (II kd tl 95-96) ning ülejäänud tõendite osas (II kd tl 84-94, 97-129) otsustas, et

seisukoha nende asjakohasuse ja lubatavuse osas annab kohtulahendis (III kd tl 69 pöördel-

72). Ülejäänud süüdistusakti punktis 14 nimetatud tõenditest vaidles kaitsja vastu vaid

pastapliiatsi, teepakkide ja teadmata otstarbeks kasutatud kujundustele leides, et need ei ole

asjakohased tõendid (III kd tl 70-71). Kohus leiab, et teepakkide kujundus (II kd tl 92-93) on

antud kriminaalasjas asjakohane tõend, sest kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustest ning ka

N.J enda ütlustest nähtuvalt (vt nt III kd tl 84-84 pöördel, 88 pöördel-89 pöördel, 94 pöördel,

130 pöördel) jagati ühel kontserdil ka N.J pildiga valimiskampaania teepakke. Kuivõrd N.J’le

on esitatud süüdistus Tallinna linna vara kasutamises enda huvides, täpsemalt enda

valimiskampaania läbiviimisel, siis on kohtu hinnangul tegemist asjakohase tõendiga, mis

võib tõendada omastamise koosseisus enda kasuks pööramise elementi, mida soovis prokurör

nende tõenditega ka tõendada (III kd tl 70-71). Pastapliiatsi ning teadmata eesmärgiga

kasutatud kujundust (II kd tl 91, 94) ei pea kohus aga asjakohasteks tõenditeks, kuivõrd need

on seotud ainuüksi N.J valimiskampaaniaga ning nende otsest seotust etteheidetava kahe

kontserdi korraldamisega kriminaalasja materjalidest ei nähtu. Kuivõrd teiste tõendite osas

vastuväiteid nende asjakohasusele ei esitatud, siis loeb kohus kõik prokuröri poolt

süüdistusakti punktis 14 nimetatud tõendid asjakohasteks (välja arvatud pastapliiatsi ning

teadmata eesmärgiga kasutatud kujunduse). Samuti leiab kohus, et kõik asjakohaseks loetud

tõendid on ka lubatavad tõendid KrMS § 63 lg 1 alusel, kuivõrd tegemist on muude

dokumentaalsete tõenditega. Ühtlasi ei ole kaitsja kahtluse alla seadnud nende tõendite

usaldusväärsust ning ka kohtu hinnangul on kõik tõendid usaldusväärsed.

19.05.2016. a kohtuistungil esitas kaitsja kohtule tõenditena vastuvõtmiseks 07.05.2012. a

Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ning 13.06.2014. a

Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse mittealustamise teate (III kd tl 126 pöördel-127

pöördel). Kohus võttis mõlemad tõendid vastu (II kd tl 93-99, 100-103), kuid otsustas, et

seisukoha nende asjakohasuse ja lubatavuse osas annab kohtulahendis. Prokurör oli

seisukohal, et tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, sest prokuratuuri varasemad seisukohad

ei ole siduvad kohtule, samuti on ajas võimalik ka prokuratuuri seisukoha muutus ametiisiku

1-15-10776

poolt toimepandud korruptiivse tegevuse tõlgenduse osas ning nimetatud tõendid ei tõenda

konkreetse kriminaalasja tõendamiseseme asjaolusid (III kd tl 127-127 pöördel). Kohus leiab,

et mõlemad tõendid on asjakohased, kuivõrd kaitsja soovib tõendada nendega koosseisulise

asjaolu puudumist ehk täpsemalt seda, et N.J tegevus ei olnud ebaseaduslik. Seda, milline on

nimetatud tõendite tõendamisväärtus, ehk kas tõend ka tegelikult tõendab asjaolu, mida kaitsja

soovib sellega tõendada, leiab käsitlemist juba kohtuotsuse põhjendavas osas koostoimes

teiste tõenditega. Tegemist on ka lubatavate tõenditega, kuivõrd need on KrMS § 63 lg 1

mõttes muud dokumentaalsed tõendid. Samuti on kohtu hinnangul mõlemad tõendid

usaldusväärsed, sest need on koostatud riigiasutuse poolt ning ka prokurör ei seadnud kahtluse

alla nimetatud dokumentide autentsust ja sellega ka nende usaldusväärsust.

19.05.2016. a kohtuistungil esitas prokurör täiendavate kirjalike tõenditena kohtule

prokuratuuri ning Tallinna linna vahelise suhtluse kannatanule õiguste, sh tsiviilhagi esitamise

võimalikkuse, selgitamise ning linna seisukoha väljaselgitamise kohta (III kd tl 137 pöördel-

140). Kohus võttis nimetatud tõendid vastu (II kd tl 104-120), kuid otsustas, et seisukoha

nende asjakohasuse ja lubatavuse osas annab kohtulahendis. Prokurör soovis nimetatud

dokumentaalsete tõenditega tõendada kohtueelse menetluse läbiviimise korrektsust

prokuratuuri poolt kannatanu seisukoha väljaselgitamisse puutuvalt. Kaitsja ei vaielnud vastu

nendest kahe dokumentaalsele tõendi vastuvõtmisele – prokuratuuri 27.10.2015. a kiri

linnavalitsusele ja linnavalitsuse vastus (III kd tl 139 pöördel; II kd tl 104-106, 120).

Ülejäänud dokumentide osas leidis kaitsja, et prokurör ei ole põhjendanud nende hilisemat

esitamist, sest prokuratuuril oli võimalik nende tõendite esitamise korral kajastada neid juba

süüdistusaktis (III kd tl 139 pöördel). Kohus on seisukohal, et prokuratuuril ei olnud võimalik

nimetatud tõendeid nimetada juba süüdistusaktis, mistõttu on põhjendatud nende hilisem

esitamine. Prokuröri poolt esitatud täiendavate tõendite näol ei ole tegemist tõendamiseseme

asjaolude tõendamiseks vajalike tõenditega, vaid kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks

kasutatavate tõenditega, millele juhtis prokurör tähelepanu ka juba kohtuistungil neid kohtule

esitades (III kd tl 138-138 pöördel). Arvestades ka asjaolu, et prokurör soovis nende

tõenditega tõendada kohtueelse menetluse läbiviimise korrektsust kannatanu seisukoha

väljaselgitamisse puutuvalt, millise küsimuse tõstatas kaitsja esmakordselt alles 29.03.2016. a

toimunud eelistungil kohtus (III kd tl 21 pöördel-23), siis ei olnudki prokuröril võimalik

nimetatud tõendeid kajastada juba 22.12.2015. a koostatud süüdistusaktis (III kd tl 2-14).

Sealjuures ei nõustunud kaitsja 18.05.2016. a kohtuistungil sellega, et prokurör saaks enda

täiendavad tõendid esitada enne kaitsja poolsete tõendite uurimist (III kd tl 112 pöördel-113),

mistõttu esitas prokurör need alles 19.05.2016. a, olles sealjuures juba 16.05.2016. a ehk

esimesel kohtuliku uurimise päeval informeerinud kohut ja kaitsjat enda soovist täiendavaid

tõendeid seoses prokuratuuri ja Tallinna linna vahelise suhtlusega kohtumenetluse jooksul

esitada (III kd tl 76-76 pöördel). Nendel põhjustel leiab kohus, et prokurör esitas endapoolsed

täiendavad tõendid esimesel võimalusel peale seda, kui talle sai teatavaks kaitsjapoolne

seisukoht kohtueelse menetluse normide rikkumisest. Kohus leiab, et prokuröri poolt esitatud

täiendavad tõendid on asjakohased vaid kohtueelse menetluse läbiviimise korrektsuse

hindamiseks, kuid ei ole asjakohased tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks. Ühtlasi on

prokuröri poolt esitatud täiendavad tõendid kohtu hinnangul lubatavad KrMS § 63 lg 2 alusel

tõendamaks kriminaalmenetluslikke asjaolusid. Samuti ei ole kaitsja ning ka kohtul ei ole

alust kahtluse alla seada esitatud täiendavate tõendite usaldusväärsust. Lisaks on kohus

seisukohal, et kuigi kohus tuvastas 16.05.2016. a prokuröri taandamise taotluse lahendamise

määruses (vt III kd tl 57 pöördel), et kohtueelses menetluses on toimunud rikkumine, siis on

see rikkumine kõrvaldatud juba 29.03.2016. a toimunud eelistungil, kus prokurör andis

kaitsjale vajalikud dokumendid (III kd tl 22). Seega on pooltele poolteist kuud enne kohtuliku

uurimise algust olnud tagatud n-ö võrdsete relvade kasutamine kohtumenetluses.

II.2. Kuriteokoosseis

1-15-10776

II.2.1 Objektiivne koosseis

Omastamise objektiivse koosseisu elemendid

N.J’le on esitatud süüdistus KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises. Täpsemalt on N.J’le esitatud süüdistus temale kui ametiisikule usaldatud

muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises isiku poolt, kes on varem toime

pannud omastamise (vt süüdistusakti III kd tl 10-13).

KarS § 201 lg 1 sätestab omastamise lihtkoosseisu, mille kohaselt on karistatav valduses

oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või

kolmanda isiku kasuks pööramine. KarS § 201 lg 1 sõnastusest nähtuvalt on omastamise

objektiivse koosseisu esimeseks tunnuseks kas isiku valduses olev võõras vallasasi või isikule

usaldatud muu võõras vara. Kuivõrd N.J’le on esitatud süüdistus talle usaldatud võõra vara

omastamises, siis analüüsib kohus vaid seda teoalternatiivi. Järgmiseks objektiivse koosseisu

tunnuseks on võõra asja või vara kas enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Kuivõrd

N.J’le on esitatud süüdistus talle usaldatud vara enda kasuks pööramises, siis analüüsib kohus

kuriteokoosseisu esinemist vaid sellest teoalternatiivist lähtudes. Kolmandaks peab kohus

omastamise objektiivse koosseisu juures analüüsima, kas N.J pööras temale usaldatud võõra

vara enda kasuks ebaseaduslikult. Alles seejärel, kui kohus on tuvastanud eelnimetatud kolm

omastamise kuriteo objektiivse koosseisu elementi, saab kohus järgnevalt hinnata, kas

täidetud on ka süüdistuses märgitud kaks omastamise kuriteo kvalifitseerivat tunnust (KarS §

201 lg 2 p-de 1 ja 3 mõttes).

Kaitsja on kogu kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kestel väljendanud seisukohta, et

omastamise objektiivse koosseisu ühe asjaoluna on vajalik tuvastada ka kahju tekkimine ning

kui kannatanu sõnul ei ole tal kahju tekkinud, siis see asjaolu välistab ka omastamise

ebaseaduslikkuse (III kd tl 16 pöördel-17, 39, 43-45, 63, 142, 169-170). Esmalt märgib kohus,

et kannatanu seisukohta kahju mittetekkimise osas, mis kaitsja hinnangul välistab omastamise

ebaseaduslikkuse, analüüsib kohus lähemalt ebaseaduslikkuse elemendi juures.

Kohus aga ei nõustu kaitsja väitega, et omastamise objektiivse koosseisu ühe eraldiseisva

elemendina on vältimatult vajalik tuvastada kahju suurus. Kohtupraktika kohaselt ei ole kahju

omastamise koosseisu üheks elemendiks. Näiteks on Riigikohtu kriminaalkolleegium

12.12.2008. a kohtuotsuse nr 3-1-1-46-08 punktis 47 leidnud: /…/ ei kuulu omastamise

koosseisuliste tunnuste hulka varalise kahju tekitamine. Otsustamaks, kas toimepandud

omastamine kvalifitseerida KarS § 218 lg 1, § 201 lg 1 või § 201 lg 2 p 2 järgi, on vaja

tuvastada üksnes omastamise objektiks olnud vallasasja või muu vara väärtus. See, kas ja kui

suur kahju omastamisega põhjustati, pole isiku karistusõigusliku vastutuse seisukohalt

oluline. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ka 02.05.2014. a kohtuotsuse nr 3-1-1-23-14

punktis 19 väljendanud põhimõtet, mille kohaselt ei nõua karistamine vara omastamise eest,

et teoga oleks tekitatud varaline kahju. 11.11.2013. a kohtuotsuse nr 3-1-1-92-13 punktis 16

on Riigikohtu kriminaalkolleegium aga sõnaselgelt välja öelnud, et kahju ei ole KarS § 201 lg

1 koosseisu element. Kõike eeltoodut on Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutanud ka juba

09.11.2004. a kohtuotsuse 3-1-1-81-04 punktis 6: Omakasulised süüteod omandi vastu ei

sisalda koosseisulise tunnusena varalist kahju. Teo toimepanemiseks (süüteokoosseisu

objektiivse tunnuse realiseerimiseks) piisab, kui asi on omanikult ära võetud või oma kasuks

pööratud. Samas on omakasuliste süütegude puhul äravõetud või oma kasuks pööratud asja

väärtuse tuvastamisel siiski teatud tähendus. Sellest võib oleneda süüteo kvalifitseerumine

väär- või kuriteona, toimepanemise suur ulatus vms. Samuti võib varalise kahju suurust

arvesse võtta karistuse mõistmisel tõusetuvate küsimuste lahendamisel.

Seega tuleneb eeltoodud kohtupraktikast, et kahju ei ole eraldiseisev omastamise kuriteo

koosseisutunnus. Omastamise objektiks oleva vara väärtus tuleb aga välja selgitada selleks, et

tuvastada omastamise toimepanemine kuriteona, s.t tuleb ära näidata vähemalt see, et vara

1-15-10776

väärtus, mille vastu oli omastamine suunatud, ületab ilma kahtlusteta 200 eurot, mis on

käesoleval ajahetkel kuriteo (KarS § 201) ja väärteo (KarS § 218 lg 1) vaheliseks piiriks

omastamise puhul. Ühtlasi on vara väärtuse tuvastamine vajalik ka selleks, et hinnata, kas ei

esine omastamise kuriteo kvalifitseerivat tunnust KarS § 201 lg 2 p 2 mõttes ehk suurt ulatust.

Kuriteo- ja väärteo piiritlemise vajadus ning KarS § 201 lg-s 2 sätestatud kvalifitseeriva

tunnuse olemasolu analüüs ei too endaga aga kaasa kahju muutumist omastamise

koosseisuliseks tunnuseks KarS § 201 lg 1 järgi.

Usaldatud võõras vara

Vastavalt süüdistusakti järgi käsitletakse omastamisena:



Valga Linnavalitsuse 26.01.2015. a arve nr 80-15 summas 692,00 eurot tasumist

11.03.2015. a maksekorraldusega nr 16ST4961;



OÜ L R 16.01.2015. a arve nr 4, summas 438,00 eurot tasumist 05.02.2015. a

maksekorraldusega 16ST6949;



MTÜ „A R“ 14.01.2015. a arve nr 03/15 summas 600,00 eurot tasumist 04.02.2015. a

maksekorraldusega nr 16ST3540.



OÜ V 18.01.2015. a arve nr 3763 summas 64,00 eurot tasumist 26.01.2015. a

maksekorraldusega nr 16ST3269;



OÜ L R 09.02.2015. a arve nr 8 summas 438,00 eurot tasumist 02.03.2015. a

maksekorraldusega nr 16ST1171;



Valga Linnavalitsuse 17.02.2015. a arve nr 240-15 summas 614,50 eurot tasumist

26.05.2015. a maksekorraldusega nr 16ST8845.

Nähtuvalt Harju Maakohtu 16.05.2016. a avaldatud ja uuritud 11.03.2015. a

maksekorraldusest nr 16ST4961 (I kd tl 71, I kd tl 27), 05.02.2015. a maksekorraldusega

16ST6949 (I kd tl 67, I kd tl 30), 04.02.2015. a maksekorraldusega nr 16ST3540 (I kd tl 64, I

kd tl 36), 26.01.2015. a maksekorraldusega nr 16ST3269 (I kd tl 33), 02.03.2015. a

maksekorraldusega nr 16ST1171 (I kd tl 74, I kd tl 40) ja 26.05.2015. a maksekorraldusega nr

16ST8845 (I kd tl 77, I kd 55) oli kõikide eelpoolnimetatud arvete tasujaks märgitud Tallinna

Linnakantselei.

Seega kuulus raha, mille käsutamistehinguid N.J’le ette heidetakse Tallinna Linnakantseleile

(s.t Tallinna linnale). Nähtuvalt Tallinna Kesklinna Valitsuse põhimääruse § 3 lg-st 2 on

Kesklinna Valitsusele eraldatud osa Tallinna linna eelarvest (I kd tl 5). Järelikult oli vara,

mille omastamist N.J-ile ette heidetakse N.J jaoks võõras.

Tallinna Linnavolikogu 01.10.2009. a määruse nr 35 „Tallinna linnaosade valitsuste

põhimääruste kinnitamine“ lisa 2 „Tallinna Kesklinna Valitsuse põhimääruse“ § 3 lg 2

kohaselt tegutseb linnaosa valitsus talle Tallinna linna eelarves ette nähtud vahendite piires

ning § 7 lg 5 p 8 kohaselt käsutab linnaosa vanem linnaosa valitsuse eelarvelisi vahendeid (I

kd tl 5, 7).

Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 13. augusti 2014. a korralduse nr 1202-k (I kd tl 3) p-le 1

nimetati N.J 13. augustist 2014. a Tallinna Kesklinna vanemaks.

Seega oli N.J ’l õigus käsutada Tallinna linna eelarves Tallinna Kesklinna linnaosale

ettenähtud vahendeid, mis tähendab, et nimetatud vahendeid tuleb käsitleda kui N.J’le

usaldatud vahendeid.

Eeltoodust tuleneb, et vahendid, millest tasuti Valga Linnavalitsuse 26.01.2015. a arve nr 80-

15 summas 692,00 eurot (I kd tl 24), OÜ L R 16.01.2015. a arve nr 4, summas 438,00 eurot (I

kd tl 28), MTÜ „A R“ 14.01.2015. a arve nr 03/15 summas 600,00 eurot (I kd tl 34), OÜ V

18.01.2015. a arve nr 3763 summas 64,00 eurot (I kd tl 31), OÜ L R 09.02.2015. a arve nr 8

1-15-10776

summas 438,00 eurot (I kd tl 38) ja Valga Linnavalitsuse 17.02.2015. a arve nr 240-15

summas 614,50 eurot (I kd tl 75) olid N.J’le usaldatud võõras vara KarS § 201 tähenduses.

Enda kasuks pööramine

Omastamise järgmiseks koosseisuliseks elemendiks on usaldatud võõra vara enda kasuks

pööramine.

Enda kasuks pööramine tähendab üldjuhul asja faktilist muutmist endale või kolmandale

isikule kuuluvaks. Kuivõrd aga pangakontol olev raha ei ole asi tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 49 mõttes, vaid arvelduskonto omaniku varaline nõue panga vastu arvelduskontol

näidatud ulatuses, ei ole tegemist mitte vallasasja enda kasuks pööramisega, vaid KarS § 201

lg 1 teise teoalternatiiviga s.t muu vara enda kasuks pööramisega (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 07.03.2012. a kohtuotsuse nr 3-1-1-13-12 punkti 22). Faktiline

muutmine endale või kolmandale isikule kuuluvaks ei tähenda, et omastamisena tuleb

käsitleda ainult olukorda, kus isik muudab usaldatud võõra vara otseselt enda või kolmanda

isiku varaks, vaid ka olukorda, kus usaldatud võõra varaga tasutakse asjade või teenuste eest,

mille eest oleks isik ise või kolmas isik pidanud tasuma.

Vastavalt süüdistusele olid eelpoolnimetatud arvete tasumine seotud 18.01.2015. a ja

13.02.2015. a Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses korraldatud kontserditega. Seega

hindamaks, kas arvete tasumist Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarvest saab käsitleda

omastamisena, tuleb hinnata, kas nimetatud kontserdid olid korraldatud kas vara omaniku

huvides või siis usaldatud isiku või kolmanda isiku huvides.

Kaitsja on väljendanud menetluses seisukohta, et kuivõrd 14. detsembri 2014. a, 18. jaanuari

2015. a ja 13. veebruari 2015. a kontserdid toimusid XXXa ja Tallinna Kesklinna Valitsuse

vahelise 06.11.2014. a koostöökokkuleppe (I kd tl 23) alusel, ei saanud need seega olla N.J

huvides. Ka 18.01.2015. a ja 13.02.2015. a kontserte mainivatel flaieritel on märgitud XXXa

ja Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuse vahelist koostöölepingut.

Kohus kaitsjaga ei nõustu. Samuti leiab kohus, et kontserdid ei toimunud koostöökokkuleppe

alusel.

N.J ütlustest nähtub, et ta oli Valga abilinnapea umbes 2009. aasta novembrist kuni 2013.

aasta novembrini. Tema vastutusvaldkonnaks oli pehme pool – s.t haridus, kultuur, sport ja

sotsiaalvaldkond. Lahkus ta abilinnapea ametikohalt seetõttu, et 2013. aasta kohalike

valimiste järgselt moodustasid Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond koalitsiooni ja

Keskerakond jäi opositsiooni. Peale seda kutsus Tallinna linnapea N.J enda jutule, tegi

ettepaneku ja siis linnavalitsus nimetas N.J Tallinna Kesklinna Valitsuse vanemaks. Tallinnas,

käies erinevaid ametiasutusi läbi, tekkis N.J’l mõte, et Tallinn ja Valga võiks teha koostööd

(III kd tl 128-128 pöördel).

Vastavalt nii B.L’i ütlustele (III kd tl 106) kui ka N.J enda ütlustele (III kd tl 128-128

pöördel) saatis ta vastavasisulise ettepaneku oktoobris 2014. a XXXapea B.L-ile , samuti

kirjutas ta vastavasisulise artikli Valgamaalases. Peale lühikesi läbirääkimisi sõlmiti

koostöökokkulepe 6. novembril 2014. a, kui Tallinna Kesklinna Valitsuse delegatsioon käis

Valgas. Detsembris (nähtuvalt N.J 17.11.2014. a e-kirjast B.L-ile , I kd tl 157, toimus

kohtumine 11. detsembril 2014. a) käis XXXavalitsuse delegatsioon vastukülaskäigul

Tallinnas.

Tunnistaja B.L’i ütlustest nähtub, et selliseid kokkuleppeid teiste Eesti linnadega sõlmitud ei

ole, küll aga on sõlmitud selliseid koostööleppeid mõne väljaspool Eestit oleva linnaga (III kd

tl 106). Süüdistatav andis ütlusi, et Kesklinna Valitsusel ei ole seda tüüpi koostöölepinguid

teiste Eesti linnadega, on lepingud Riiaga, Carcassonnega ja Vanalinna päevadele on kutsutud

ka teisi UNESCO maailmapärandis olevaid linnu nagu Aesa ja Eigenfelden (III kd tl 137).

Seega ei ole niisuguse koostööleppe sõlmimine teise Eesti linnaga tavapärane.

1-15-10776

B.L’i ja N.J ütlused lähevad vastuollu selles osas, et vastavalt N.J ütlustele (III kd tl 129

pöördel) andis ta nimetatud kohtumisel B.L-ile teada, et koostöö raames toimub 14.

detsembril 2014. a Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses jõulukontsert, millele aga XXXapea

tulla ei saanud, kuivõrd oli Kaitseliidu üritusel. B.L aga andis ütlusi, et temale nimetatud

kontserdist teada ei antud ja kutset ei saadetud (III kd tl 107). Vaidlust ei ole aga selles, et B.L

ega ükski teine Valga Linnavalitsuse liige kontserdil ei osalenud. Samuti ei võtnud Valga

Linnavalitsus kontserdi organiseerimisest osa.

Kuigi nii 18.01.2015. a kui 13.02.2015. a kontserte mainivatel flaieritel on märgitud XXXa ja

Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuse vahelist koostöölepingut, ei saa ainuüksi sellest

järeldada, et kontserdid oleksid ka toimunud 06.11.2014. a sõlmitud koostöökokkuleppe (I kd

tl 23) raames. 06.11.2014. a koostöökokkuleppe punkt 8 sätestab: Pooled peavad koostöö

korraldamiseks läbirääkimisi ja viivad läbi konsultatsioone (I kd tl 23). Esmalt nähtub

tõenditest, et kontsertite korraldusmeeskonda kuulusid vaid N.J ning tema alluvad (J.C, S.W,

Z.W ja G.W – vt nt III kd tl 96 pöördel) Kesklinna linnaosa valitsusest. Z.W, kes oli üks

kontserdite korraldusmeeskonna liige, ei osanud öelda, kuidas nägi välja koostöö Tallinna

Kesklinna valitsuse ja XXXavalitsuse vahel kontserdite korraldamise osas, juttu oli vaid

Valga esindajate kontserditele kutsumisest (III kd tl 95 pöördel). G.W’i ütluste kohaselt Valga

Linnavalitsuse töötajaid kontsertide korraldamisse ei kaasatud, jutuks oli ainult XXXa

juhtkonna kontserditele kutsumine (III kd tl 98). Ka N.J kinnitas kohtus ütlusi andes, et

XXXast ei olnud kedagi kaasatud 18.01.2015. a kontserdi korraldamisse (III kd tl 133

pöördel).

B.L-i ütluste järgi ei kaasatud Valga Linnavalitsust ei 18.01.2015. a ega ka 13.02.2015. a

kontserdi korraldamisesse, vastupidist ei väida ka N.J ega ükski teine kohtus üle kuulatud

tunnistaja. XXXapea B.L andis kohtus tunnistajana ütlusi, mille kohaselt ei olnud XXX mitte

mingil viisil kaasatud Tallinna Kesklinna Valitsuse ja N.J poolt korraldatatud kontsertide

korraldusse (III kd tl 107, 108 pöördel-109). Sellist seisukohta on B.L väljendanud N.J’le

otsesõnu juba 12.02.2015. a e-kirjas, milles B.L ütleb, et nii 18.01.2015. a kui ka 13.02.2015.

a toimunud kontserdid ei olnud mitte kuidagi seotud XXXa ja Tallinna Kesklinna Valitsuse

vahel sõlmitud koostöölepinguga ning tegemist on tema hinnangul valimiskampaaniaga (I kd

tl 168). XXXapeale edastati enne kontserti lihtsalt N.J poolt kutse kontserdile (I kd tl 159-160,

161; III kd tl 107). Samuti märkis XXXapea B.L, et ka XXXa peal rahvas rääkis kontsertide

toimumisest (III kd tl 107). Nähtuvalt B.L’i ütlustele sai ta 18. jaanuari 2015. a kontserdist

teada, sest linna pealt oli kuulda, et tuleb kontsert, samuti saatis N.J talle paar päeva enne

kontserti e-kirjaga kutse ja palve kontserdil osaleda (III kd tl 107). 13. veebruari 2015. a

kontserdist sai B.L teada, sest linna peal olid mingid reklaamid, samuti tuli tema postkasti

flaier, kus olid peal Keskerakonna logo ja kutse tulla kontserdile. Ühepoolset tegutsemist ehk

antud juhul kontsertide korraldamist Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt ja seejärel kontsertide

toimumisest teavitamist ei saa käsitleda koostööna ja seega ka mitte koostöölepingu raamesse

jääva tegevusena. Koostöö eeldab mõlema või rohkema poole/osalise ühist tegutsemist mingi

eesmärgi nimel. Sealjuures on ka Tallinna linna sisekontrolöri hinnangul tegemist Tallinna

Kesklinna Valitsuse ühepoolse tegevusega, sest ürituste toimumise aega, esinejate valikut ega

ka mitte midagi muud ei kooskõlastatud XXXavalitsusega (II kd tl 113).

Nähtuvalt Tunnistaja Z.W’i ütlustest oli N.J’l soov kandideerida juba paar kuud enne

(nimekirjade avaldamist), sest linnaosavanema koht on poliitiline ja sellel ametikohal olev

inimene kindlasti kandideerib (III kd tl 95). Tunnistaja selgitas ka kohtule, et tal oli N.J’ga

juttu, et N.J soovib kandideerida Valgas (III kd tl 96). Seega võis N.J’l olla juba

koostöölepingu sõlmimise ajal ajal soov kandideerida Riigikokku just Valgas. Ka tunnistaja

J.C andis ütlusi, et ta sai teada N.J kandideerimisest Riigikogu valimistel õige pea peale

Kesklinna Valitsuse vanemaks saamist ja kohe alguses sai tunnistaja N.J’lt infot, et ta pidi

kandideerima Valga piirkonnas (III kd tl 88).

1-15-10776

Tunnistaja J.C andis ütlusi, et N.J andis talle teada, et soovib 18.01.2015. a üritust korraldada

üsna pea peale seda, kui allkirjastati Kesklinna Valitsuse ja Valga koostöölepe (III kd tl 83).

Tunnistaja andis ütlusi, et detsembri, jaanuari kontserdid olid paigas peale seda, kui

koostöölepe sõlmiti. Kohe oli plaanis korraldada kaks kontserti.

Tunnistaja G.W andis ütlusi, et koostöölepingu alusel korraldati kolm kontserti (tunnistaja

pidas silmas 14. detsembri 2014. a, 18. jaanuari 2015. a ja 13. veebruari 2015. a kontserti),

lisaks käis üks kord Kesklinna sotsiaalkeskuses mingi antsambel Valgast, ka seda kontserti

korraldas Tallinna Kesklinn. Rohkem kontserte tunnistaja teada ei korraldatud (III kd tl 99).

Tunnistaja Ülle Juht, kes oli Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse direktor, andis ütlusi, et peale

kontserte olid neil plaanid jätkata kultuurivahetust Tallinna Kesklinna ja XXXa vahel, paari

kuu pärast pidi toimuma Vene Dramateatri külalisetendus, kuid see jäi ebamugava olukorra

tõttu ära (III kd tl 121). Hiljem selgitas aga tunnistaja kohtule, et Vene teater on andnud neil

etendusi nii enne kui ka pärast kokkuleppe sõlmimist (III tl kd 126). Samas ei teadnud

tunnistaja rääkida, et kokkuleppe alusel oleks toimunud rohkem kultuuriüritusi. Tunnistaja A.

S, kes töötab Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses, andis ütlused, et ta käis sotsiaalkeskuse

kollektiividega naisantsambel M ja meesantsambel V 18. jaanuaril 2015. a Valgas. Valgas

sõlmiti sõprussidemed kohaliku kollektiiviga O, kellega on nüüd vastastikku kolm korda

visiteeritud. Nähtuvalt tunnistaja ütlustest toimuvad sõprussidemed tema initsiatiivil kas

kellegi kollektiivi juhiga või sotsiaalkeskusega, kellega on otsene lepe. Selliseid leppeid on

näiteks ka Haaberstiga. Eestis on nad käinud suuremalt jaolt kõikides linnades esinemas,

esinemas on käidud ka välismaal. Eestis on lähedased suhted Viimsiga, Sauega, Pärnuga,

Kohilaga ja nüüd ka Valgaga (III kd tl 112 pöördel – 116). Arvestades, et Tallinna Kesklinna

Valitsusel on Eesti linnadest sõlmitud selline koostööleping ainult Valgaga, leiab kohus, et

kunstikollektiivide vahelise koostöö aluseks olid siiski isiklikud suhted, mitte aga

koostöölepete olemasolu.

Eeltoodust võib järeldada, et koostöökokkuleppe sõlmimise ajaolud ning sellele järgnevalt

ühepoolselt Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt N.J juhtimisel kontserdite korraldamine

Valgas, samuti nii kokkuleppe sõlmimise kui kontserdite korraldamise ajastatus, võivad

viidatata sellele, et koostöökokkuleppe sõlmimise eesmärgiks võis olla kontserdite tegeliku

eesmärgi varjamine. Kohus siiski ei välista, et esialgu võis olla lepingu eesmärk ja algne soov

korraldada kontserte üllas – nagu tunnistaja B.L arvas (III kd tl 109 pöördel) – igal inimesel ja

organisatsioonil on õigus ennast tutvustada ka vabalt ilma selge sihita. Siiski leiab kohus,

nähtuvalt kogutud tõenditest, et antud juhul see üllas eesmärk hüljati ja kontserdid kaaperdati

enda huvides valimisüritusteks.

Riigikogu valimise seaduse 01.01.2015. a jõustunud redaktsiooni § 6 kohaselt toimuvad

riigikogu valimised 12-s mitmemandaadilises valimisringkonnas ning valimisringkond nr 11

on Võru-, Valga- ja Põlvamaa (I kd tl 9).

Vabariigi Valimiskomisjoni 20.01.2015. a vastu võetud ja samal päeval jõustunud otsuse nr

73 „Kandidaatide registreerimine XIII Riigikogu valimistel“ kohaselt kandideeris

valimisringkonnas nr 11 Eesti Keskerakonna nimistus kandidaadina nr 810 N.J (I kd tl 10-11).

Asjaolu, et N.J ka tegelikkuses kandideeris XII Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 11,

kinnitab kohtule esitatud Vabariigi Valimiskomisjoni väljatrükk (I kd tl 12).

06.01.2015. a edastas N.J enda alluvatele K S’i kirja, millest nähtub, et ta (s.t N.J) kandideerib

enda kodukandis, s.t Kagu-Eestis ehk mh ka Valgas (II kd tl 52). Seega oli N.J’le ja tema

valimiskampaaniat korraldada aidanud meeskonnale (kes olid ka tema alluvad Tallinna

Kesklinna linnaosa valitsuses) hiljemalt 06.01.2015. a kindlalt teada, et N.J kandideerib XIII

Riigikogu valimistel ja seda mh Valgas (täpsemalt Võru-, Valga- ja Põlvamaal).

Vaidlust ei ole selles, et 18.01.2015. a toimus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses kontsert,

kus esinesid naisvokaalantsambel M, meesvokaalantsambel V ja T R. Sellele viitavad nii

süüdistatava, kui ka tunnistajate ütlused, samuti flaierid ja XXXapeale saadetud kutse.

1-15-10776

18.01.2015. a toimuva kontserdi tarbeks sõlmis Tallinna Kesklinna valitsus N.J isikus Valga

Kultuuri- ja Huvialakeskusega ruumide ja heli- ning valgustehnika üürilepingu 12.01.2015. a

(I kd tl 16-17, 182-183). 18.01.2015. a toimuva kontserdi tarbeks bussiteenuse eest Tallinnast

Valka ja tagasi on arve Tallinna Kesklinna valitsusele väljastatud 16.01.2015. a (I kd tl 28,

65). Sellest omakorda kaks päeva varem ehk juba 14.01.2015. a on MTÜ „A R“ väljastanud

Tallinna Kesklinna valitsusele arve 18.01.2015. a muusikalise teeninduse eest (I kd tl 34, 62).

12.01.2015. a on J.C saatnud 18.01.2015. a kontserdi jaoks ruumide broneeringu kellaajalise

täpsustuse (I kd tl 185). 12.01.2015. a on valminud juba eesti ja vene keeles 18.01.2015. a

kontserdi kutse (II kd tl 53-55). Seega on alust arvata, et 18.01.2015. a kontserdi korraldamine

algas juba enne 12.01.2015. a. Kontserdi korraldamist enne 14.01.2015. a kinnitab ka N.J

14.01.2015. a kell 11:20 e-kirjaga XXXapeale B.L-ile saadetud kutse 18.01.2015. a

kontserdile (I kd tl 159-160), sest enne kutse saatmist peab olema kindel, et kontsert toimub

ehk et korraldustöö on juba ära tehtud vähemalt suuremas osas.

J.C ’i ja OÜ O esindaja H.U vahelisest kirjavahetusest nähtuvalt telliti N.J

valimiskampaaniaks muuhulgas teepakke ja seda hiljemalt 02.01.2015. a (I kd tl 106-107).

07.01.2015. a toimub aga tihedam kirjavahetus seoses N.J valimiskampaaniaks toodete

tellimisega, kus on juba mainitud ka kandideerimispiirkonnana Valga, Võru ja Põlva (I kd tl

108-111). 12.01.2015. a saadetakse töösse 3093 flaieri tellimine 18.01.2015. a kontserdile,

mis peavad olema valmis juba 13.01.2015. a (I kd tl 112, 125).

OÜ M vastusest menetleja järelepärimisele nähtub, et N.J tellis J.C’i vahendusel ajavahemikul

jaanuar kuni veebruar 2015. a OÜ-lt M kokku kaks kirjakannet XXXas. OÜ M esitas nende

kannete eest N.J’le 20.01.2015. a ja 17.02.2015. a arved ning need on tasutud (I kd tl 130).

OÜ M poolt 20.01.2015. a arve kohaselt on N.J’e esitatud arve aadressiga kande eest Valgas

kogusega 3080 (I kd tl 134). M OÜ juhatuse liikme N. T ja J.C’i ning N. T poolt menetlejale

edastatud info kohaselt saadeti 16.01.2015. a tellitud 3080 kirja kanne ümbrikustatult välja, s.t

adressaatideni (I kd tl 135-136). Sealjuures kinnitab J.C 19.01.2015. a ehk päev peale

kontserdi toimumist, et inimesed said kirjad ilusasti kätte (I kd tl 136). Seega said Valga

elanikud 18.01.2015. a kontserdi osas flaieri kätte 16.01.2016. a ehk kaks päeva enne

kontserdi toimumist ning neli päeva enne seda, kui N.J kinnitati Vabariigi Valimiskomisjoni

poolt ametlikult Riigikogu XIII valimiste kandidaadiks Eesti Keskerakonna nimekirjas.

Järelikult toimus nii 18.01.2015. a kontserdi korraldamine kui ka N.J valimisatribuutika

tellimine üheaegselt. Ka kirjakanne, millega toimetati flaierid adressaatideni, toimus vahetult

enne kontserti.

13.02.2015. a kontserdi korraldamisega seoses sõlmiti Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt N.J

isikus ja Valga Kultuuri- ja Huvialakeskusega ruumide, heli- ja valgustehnika üürileping

12.02.2015. a (I kd tl 187-189). 10.02.2015. a kirjas kirjutab Q.L, kes on Valga Kultuuri- ja

Huvialakeskuse juhiabi-peaadministraator, J.C-le, et 13. veebruariks on teatrisaal broneeritud

kella 17-st 20-ni N.J kohtumiseks valijatega (I kd tl 190). Seega oli N.J poolt ruumid Valga

kultuurikeskuses broneeritud hiljemalt 10.02.2015. a. Bussiteenuse eest Tallinn-Valga-Tallinn

13.02.2015. a on OÜ LR väljastanud arve Tallinna Kesklinna Valitsusele juba 09.02.2015. a

(I kd tl 72). Seega pidi Tallinna ansamblite vedu Valka olema korraldatud hiljemalt

09.02.2015. a. Kuivõrd 13.02.2015. a kontserdil pidi flaieri kohaselt esinema ka ansambel N

(I kd tl 173), siis nähtub N.J ja J.C’i vahelisest kirjavahetusest, et selle ansambli kaasamiseks

13.02.2015. a kontserdile alustati tegevust juba 02.02.2015. a (II kd tl 58). Seega algas

veebruarikuise kontserdi organiseerimine N.J ja tema alluvate poolt ligikaudu kaks nädalat

peale eelmise kontserdi toimumist ning ligi kaks nädalat enne järgmise kontserdi planeeritud

toimumist Valgas.

13.02.2015. a kontserdiflaieri tellimuse tegi N.J alluv J.C 06.02.2015. a saates e-kirja OÜ O

esindajatele, millega saadeti ka flaieri tekst nii eest kui vene keeles (I kd tl 116-121. Sel korral

1-15-10776

telliti flaiereid 5744 tükki. Sealjuures selgub J.C’i kohtus antud ütlustest, et 18.01.2015. a

kontserdi flaieri teksti lõplik versioon tuli N.J’lt (III kd tl 84 pöördel, 86 pöördel).

OÜ M poolt 17.02.2015. a väljastatud arve kohaselt on N.J’le esitatud arve 12.02.2015. a

pimepostituse eest Valgas koguses 5744 (I kd tl 133). Reklaammaterjali pimepostituse teostas

AS E P tellimisel AS E P (I kd tl 139, 141). Sealjuures nähtub AS E P vastusest

järelepärimisele, et AS EP on tellinud 09.02.2015. a reklaamikande Kutse Kontserdile N.J

Keskerakond soovides kannet kõikide eraisikute postkastidesse XXXas ühepäevase kandena

12.02.2015. a-l (I kd tl 141, 146). Seega nähtub eeltoodust, et 13.02.2015. a kontserdiga

seotud flaier saadeti kõikidele Valga eraisikutele 12.02.2015. a ehk päev enne kontserdi

toimumist.

Eeltoodust nähtub, et ka 13.02.2015. a kontserdi ja vastavate flaierite tellimine toimus

samaaegselt. Ka nimetatud kontserdi puhul toimetati flaierid adressaatideni vahetult enne

kontserti.

Valga elanikele koju saadetud nii 18.01.2015. a kui 13.02.2015. a kontserdikutse flaieritel on

N.J end identifitseerinud kui Eesti Keskerakonna Riigikogu kandidaat Valga-, Võru- ja

Põlvamaal (I kd tl 171, 173) mitte kui Tallinna linna Kesklinna linnaosa vanem. Lisaks on

mõlemal kontserdikutsel kasutatud Keskerakonna sümboolikat, samuti N.J poolt 2015. aasta

Riigikogu valimistel kasutatud valimisloosungit Südamega kodupaigas.

18.01.2015. a kontserdikutsel (I kd tl 171) on lisaks veel N.J’t tutvustav lõik, milles

märgitakse, kuidas ta on olnud ja on jätkuvalt seotud Valgaga ja Lõuna-Eestiga ning et ta

kandideerib Eesti Keskerakonna nimekirjas riigikokku just Võru-, Valga- ja Põlvamaal. Peale

N.J tutvustust on ära toodud kuus valimisloosungit või nagu flaieril nimetatud ideed, mille

nimel N.J kandideerib riigikokku. Sellele järgneb lause: Oma kavatsuste kinnitamiseks kutsun

ma Teid sellel pühapäeval, 18. jaanuaril kell 16 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskusesse tasuta

kontserdile, mis toimub Valga ja Tallinna Kesklinna koostöö raames. Flaier on kahepoolne,

mille ühel küljel on kogu eelkirjeldatud info/tekst eesti keeles ning teisel pool vene keeles.

Kohtus selgitas N.J, et kontserdile kutsumine koos valimislubadustega oli kantud eesmärgist

näidata, et ta teeb tegusid ka, mitte lihtsalt ei kirjuta (III kd tl 134 pöördel).

Eeltoodust nähtub, et kuigi 20.01.2015. a avalikustati Vabariigi Valimiskomisjoni otsus,

milles oli ametlikult ära toodud, et N.J on Eesti Keskerakonna kandidaat XIII Riigikogu

valimistel 11. ringkonnas ehk Võru-, Valga- ja Põlvamaal, siis XXXa elanikke teavitati

hiljemalt 18.01.2015. a kontserdist teavitava flaieriga juba N.J kandideerimisest mh Valgas

2015. a märtsi Riigikogu valimistel. Seega oli N.J valimisringkonnas juba enne Vabariigi

Valimiskomisjoni otsust ka valijatele tema kandideerimine teada. Kriminaalasja materjalidest

nähtub, et kutse 18.01.2015. a kontserdile saadeti Valga elanikele ümbrikustatult välja juba

16.01.2015. a (I kd tl 111, 125, 134, 135-136). Sealjuures nähtub J.C’i ütlustest, et N.J

korraldas valimiskampaaniat tänavakampaania raames Valgas juba enne 18.01.2015. a

toimunud kontserti, kus teda abistasid Tallinna Kesklinna Valitsuse töötajad G.W ja Z.W (III

kd tl 85-85 pöördel). Z.W’i ütluste kohaselt käis ta koos G.W’i ja S.W’ga Valgas nii

jaanuaris kui ka veebruaris koos N.J’ga viimase valimiskampaaniat tegemas, mille käigus

jagati ka N.J pildiga teepakke (III kd tl 95). G.W andis ütlusi, et tänaval valimiskampaaniat

käidi Valgas tegemas kokku kolm-neli korda jaanuari teises pooles ja veebruaris, mille käigus

jagati ka N.J pildiga teepakke (III kd tl 97 pöördel-98).

Nähtuvalt süüdistatava ütlustest ja mitmete tunnistajate ütlustest kutsuti avalikkust 18.

jaanuari 2015. a kontserdile flaieriga ja vastavate plakatitega. Nii andis tunnistaja A J ütlusi,

et plakatid prinditi Valga Linnavalitsuses välja ja tema käis neid sealt ära toomas. Tunnistaja

ei lugenud plakateid üle ja see oli formaadis kas A4 või A3 (III kd tl123-123 pöördel).

Plakatid andis tunnistaja üle AD’le, kes tegeleb plakatite ülespanemisega. Kas plakatid ka

tegelikult üles pandi, seda ta ei kontrollinud (III kd tl 121). Samas prokuröri taotlusel

avaldatud kohtueelses menetluses 03.03.2015. a koostatud A J ülekuulamise protokollist

1-15-10776

nähtub, et Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse sündmuste kalendris ei ole kajastatud neid

sündmusi ja tunnistaja ei mäletanud kas ja kuidas neid üritusi reklaamiti (III kd tl 124

pöördel). Süüdistatav andis selle kohta ütlusi, et saatis plakati tooriku e-kirjaga Valga

Linnavalitsusse RP’le, kes printis selle välja ja andis üle A J’le. Kas plakatid said ka üles,

seda süüdistatav ei teadnud (III kd tl 130 pöördel – 131). Tunnistaja J.C andis ütlused, et

esimesel kontserdil (18.01.2015. a) olid plakatid, mille trükkis O ja et tema nägi plakatit

kultuurikeskuse ees. Plakatid viis sinna N.J , kes need üles pani, ei osanud tunnistaja öelda (III

kd tl 89). Tunnistaja J.C ’i ütlused lähevad aga vastuollu tunnistaja A S ütlustega, kes rääkis

kohtus, et ei näinud ürituse reklaami plakateid: Meid oli kokku, kes me sinna sõitsime bussiga,

meid oli 30 inimest ja ma olen sellel teemal palju rääkinud, nii nende meesansamblimeestega,

neid on üle kümne ja naisansambel täpselt samamoodi ja kõik kinnitavad, et nad ei ole

näinud. Võib olla me olime ka hõivatud, et me olime tegevuses (III kd tl 115 pöördel).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isegi kui 18.01.2015. a kontserdiks olid trükitud ürituse

reklaamplakatid, mis ei sisaldanud valimisreklaami, siis jäid need kas üles riputamata või olid

üles riputatud asukohta, mis jäi märkamatuks. Kõik tunnistajad, kellelt seda küsiti, vastasid, et

üritusi ei reklaamitud ka Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse veebilehel (näit tunnistaja S.S-i

ütlused III kd tl 81 ja tunnistaja J.C III kd tl 90).

14.01.2015. a kell 11:20 on N.J saatnud XXXapeale B.L-ile e-kirja teemaga Kutse, milles N.J

kirjutas: Tere B.L! Ootan sind pühapäeval kell 16:00 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses

toimuvale kontserdile. Kontserdil esinevad Nasivokaalansambel M, meesvokaalansambel V ja

T R (I kd tl 159). E-kirjaga on saadetud ka manus/fail pealkirjaga Kesklinn-kontsert.jpg.

Manuse väljatrükist (I kd tl 160) nähtub, et tegemist on kujundatud kontserdikutsega

18.01.2015. a kell 16:00 toimuvale kontserdile Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses, kus

esinevad e-kirjas mainitud ansamblid. Võrreldes XXXapeale B.L-ile saadetud kontserdikutset

sellega, mis saadeti Valga elanikele otsepostitusega postkastidesse, on tegemist kahe täiesti

erineva kutsega. Sealjuures on XXXapeale saadetud kutsel vapp, mille ümber on kiri Tallinna

Kesklinna Valitsus, kuid Valga elanikele saadetud flaieritel Tallinna Kesklinna Valitsuse

sümboolikat ei ole üldse kasutatud.

13.02.2015. a kontserdikutsel (I kd tl 173) on põhiosa flaierist pühendatud meeldetuletusele,

et tulemas on Riigikogu valimised ning sellele, mis päevadel, mil viisidel ja kus on võimalik

1. märtsil Valgas hääletada (valimisjaoskondade asukohad). Sellele järgneb flaieril lause:

Enne valimisi, 13. veebruaril kell 18.00, toimub Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses

suurepärane kontsert! Seejärel nimetatakse esinejad ning märgitakse, et koostöö Tallinna ja

Valga vahel on jätkumas. Kõike lõpus on flaieril lause: Kui Teil peaks olema küsimusi kas

kontserdi või tulevaste valimiste kohta, võtke julgelt minuga ühendust. Flaier on kahepoolne,

mille ühel küljel on kogu eelkirjeldatud info/tekst eesti keeles ning teisel pool vene keeles.

Prokurörör küsis tunnistaja J.C-lt 17. mai 2016. a istungil miks sisaldas 13. veebruari

kontserdi kutse infot ka valimispäeva ja valimisasjaolude ja valimissümboolika kohta. J.C

vastas järgmiselt: see otsustati ühisel nõupidamisel ja see oli härra N.J palve (III kd tl 86).

J.C selgitas lisaks, et 13. veebruari kutse teksti sai tema härra N.J käest (III kd tl 87).

Arvestades eelnevalt välja toodud flaieritest nähtuvat, s.t N.J poolt enda reklaamimist kui

Eesti Keskerakonna kandidaati tulevastel Riigikogu valimistel, flaieritel kasutatud erakonna

sümboolikat ning N.J poolt Riigikogu valimistel kasutatud valimisloosungeid ning flaierite

tekstilist sisu, leiab kohus, et objektiivse kõrvaltvaataja jaoks on flaieri näol tegemist

valimisreklaamiga, kus on kutse valimisüritusele. Asjaolu, et flaiereid käsitlesid

kõrvaltvaatajad kui valimisreklaami, kinnitab ka näiteks AS E P müügisekretäri e-kiri, milles

ta saadab KP’le tellimiskirja nimega Kutse kontserdile ning märgib lisaks, et tegelikult on

tegemist N.J Keskerakonna valimisreklaamiga (II kd tl 21). Ka N.J alluv J.C, kes oli ka

kontsertide korraldusmeeskonna liige, vastab otsesele küsimusele flaierite kannet

organiseerides, et tegemist on poliitreklaamiga (II kd tl 76), mitte kutsega kontserdile, mis on

korraldatud koostöölepingu raames. M OÜ juhatuse liige NT, kellelt N.J J.C’i vahendusel

1-15-10776

tellis 18.01.2015. a kontserdi osas ümbrikustatud flaierite kannet Valgas kasutab kande

organiseerimisel samuti väljendit poliitreklaam (II kd tl 3). Samuti kirjutab Q.L, kes on Valga

Kultuuri- ja Huvialakeskuse juhiabi-peaadministraator, 10.02.2015. a kell 11:10 J.C-le

saadetud kirjas järgmist: 13. veebruaril toimub Valga kultuurikeskuses N.J kohtumine

valijatega (I kd tl 190).

Nii süüdistav kui ka tunnistajad kinnitavad, et 13. veebruari 2015. a kontserdile

reklaamplakateid ei tehtud. Süüdistatav andis ütlusi, et ainuke viide sellele kontserdile oli

tõesti see otsepostitus (III kd tl 131 pöördel).

Eeltoodust saab järeldada, et avalikkus sai teada 18.01.2015. a kontserdist ja 13.02.1015. a

kontserdist praktiliselt ainult valimisflaierite vahendusel. Asjaolu, et XXXapeale saadeti 18.

jaanuari 2015. a kontserdile teistest erinev kutse viitab korraldajate soovile varjata kontserdite

korraldamise tegelikku eesmärki.

Nähtuvalt 15.07.2015. a vaatlusprotokollist algas 13.02.2015. a kontsert N.J kõnega (II kd tl

46). G.W’i ühtluste kohasel pidas N.J avakõne ka 18. jaanuaril 2015. a kontserdil (III kd tl

97). Süüdistatava enda ütlustest nähtub, et ta pidas mõlemal kontserdil avakõne (III kd tl 132).

Sellest nähtub, et ilmselgelt oli N.J’l eesmärgiks olla kontserditel tähelepanu fookuses.

Tunnistaja J.C kohtus antud ütluste kohaselt oli 18.01.2015. a Valgas toimunud kontserdile

kaasa võetud mh teepakke, mis paigutati enne kontserdisaali asuvas fuajees klaveri peale (III

kd tl 84). Tunnistaja Z.W’i ütlused kinnitavad, et teepakid N.J pildiga olid kontserdi

kõrvalsaalis klaveri peal, kust kõik said neid võtta (III kd tl 94 pöördel). Ka tunnistaja G.W

märkis, et teepakid asusid fuajees oleva laua või klaveri peal (III kd tl 98). 18.01.2015. a

kontserdil N.J teepakkide olemasolu kinnitas ka tunnistaja G.W (III kd tl 97 pöördel). J.C’i

sõnul jagas neid teepakke peale kontserti N.J (III kd tl 84, 89 pöördel). Samuti oli need

teepakid J.C’i sõnul kohale toimetanud N.J enda autos (III kd tl 88 pöördel). G.W oletas, et

teepakid oli kohale toonud N.J ise (III kd tl 98). Teepakid paigutas J.C koos kolleegiga klaveri

peale peale seda, kui oli saanud kasti teepakkidega N.J’lt (III kd tl 88 pöördel). Kohtule

vastuseks selgitas J.C, et N.J otsustas seda, et võtab teepakid Valka kaasa ja jagab neid

kingitusena (III kd tl 91). Ka N.J möönis kohtus ülekuulamisel, et ta teepakke

kontserdikülastajatele jagas (III kd tl 130 pöördel).

N.J on andnud ütlusi, et 18.01.2015. a kontserdil jagatud teepakkidel ei olnud veel tema

kandidaadi numbrit peal (III kd tl 135 pöördel). Seda kinnitab ka asjaolu, et OÜ O, kes

valmistas N.J’le valimissümboolikaga esemeid, kujundas kaks teepaki kujunduse projekti,

millest ühel on kandidaadi number ja teisel mitte (vt I kd tl 92-93). Sealjuures selgus N.J

kandideerimisnumber alles 20.01.2015. a, mil Vabariigi Valimiskomisjon kinnitas XIII

Riigikogu valimistel osalevad kandidaadid (I kd tl 10). J.C andis OÜ-le Ortwil koheselt juba

20.01.2015. a teada N.J kandideerimise numbri (I kd tl 113). Eelnevast tulenevalt ei saanudki

18.01.2015. a kontserdil jagatud teepakkide kujundusel olla veel N.J kandidaadinumbrit. Ka

tunnistaja G.W võrdles kohtus kaht kujundust ja leidis, et teepakkide peal oli kujundus, millel

ei olnud kandidaadi numbrit (III kd tl 98 pöördel). Seega oli 18.01.2015. a toimunud

kontserdil jagatud teepakkidel kujundus (I kd tl 93), millel oli N.J pilt ja nimi, Keskerakonna

nimi ja logo (erakond, mille nimekirjas N.J valimistel kandideeris), N.J

kandideerimispiirkonnad (Võru, Valga, Põlva) ning tema valimisloosung Südamega

kodupaigas. See kujundus oli J.C’i poolt N.J valimiskampaania jaoks tellitud 07.01.2015. a (I

kd tl 108). J.C kirjeldas kohtus ütlusi andes, et teepakkidel oli valge ja rohelisega kleebis,

millel oli N.J ja kiri Südamega kodupaigas (III kd tl 84-84 pöördel).

Kuigi nii süüdistatav kui ka selle kohta ütlusi andnud tunnistajad kinnitavad, et N.J ei

käsitlenud tervituskõnes valimiste teemat, ei ole see määrava tähendusega. Kohtu hinnangul

viitavad nii kontserdile kutsumise viis (ainult valimisflaieritega), kontserdi ülesehitus

(tähelepanu N.J’le), kontserdite ajastatus (vahetult enne valimisi) ja ühel kontserdil jagatud

valimisatribuutika (teepakid), et kontserdi korraldamise tegelik eesmärk oli toetada N.J’t

1-15-10776

riigikogu valimistel Valga piirkonnas. Seega leiab kohus, et kontserdid olid korraldatud N.J

isiklikes huvides ja järelikult oli kontserditele tehtud kulutused kulutused, mida oleks pidanud

kandma N.J isiklikult või erakond, kelle huvides ta kandideeris.

18.01.2015. a kontserdiga seoses heidetakse süüdistuse kohaselt N.J’le ette kokku nelja arve

tasumist Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarvelistest vahenditest kogusummas 1794 eurot (III

kd tl 12).

Esimene arve on Valga Linnavalitsuse poolt Tallinna Kesklinna Valitsusele 26.01.2015. a

väljastatud arve nr 80-15 summas 692 eurot kultuurikeskuse üüri ning lisateenusena heli- ja

valgustehnika rendi eest 18.01.2015. a-l (I kd tl 18, 24, 25). Nimetatud arve on Tallinna

Kesklinna Valitsuse töötajate poolt kinnitatud, sealhulgas on N.J viimasena enda kinnituse

arve tasumiseks andnud 10.03.2015. a (I kd tl 26). Tunnistaja S.Q on kohtus andnud ütlusi,

mille kohaselt on arve lõppviseerija või kinnitaja alati linnaosa vanem ning nimekirjas on

lõpp-kinnitajaks ka raamatupidaja, kuid tema teostab tehnilise, mitte sisulise poole ning

raamatupidaja ei saa oma toiminguid teha ilma linnaosa vanema kinnituseta (III kd tl 99

pöördel). Raamatupidajateks on LS ja ST (III kd tl 101 pöördel). Käesoleval juhul nähtub arve

kinnitusringist, et raamatupidajaks on LS, kes on kinnituse andnud arvele peale N.J’t (I kd tl

26). Nimetatud arve on tasutud Tallinna Linnakantselei poolt Valga Linnavalitsusele

11.03.2015. a (I kd tl 27).

OÜ L R on 16.01.2015. a väljastanud Tallinna Kesklinna Valitsusele arve nr 4 summas 438

eurot Tallinn-Valga-Tallinn osutatud 18.01.2015. a-l bussiteenuse eest (I kd tl 28). Nimetatud

arve on kinnitatud N.J poolt viimasena enne raamatupidajat 20.01.2015. a (I kd tl 29).

Sealjuures nähtub arve kinnitusringist J.C’i poolt lisatud selgitus, et tegemist on ansamblite M

ja V veoga Tallinnast Valka ja tagasi (I kd tl 29). Tallinna Linnakantselei on nimetatud arve

tasunud 05.02.2015. a (I kd tl 30).

V OÜ on 18.01.2015. a esitanud Tallinna Kesklinna Valitsusele arve nr 3763 summas 64

eurot 4 kg juustu-singikringli ja 4 kg õuna-kohupiimakringli eest (I kd tl 31). N.J on

kinnitanud nimetatud arve 21.01.2015. a (I kd tl 32). Sealjuures on J.C märkinud arve

kommentaariks kinnitusringis, et tegemist on Kesklinna Valitsuse Valga Kultuuri- ja

Huvikeskuses korraldatud kultuuriüritusega seotud kuluga (I kd tl 32). Nimetatud arve on

Tallinna Linnakantselei poolt tasutud 26.01.2015. a (I kd tl 33).

MTÜ „A R“ on 14.01.2015. a esitanud Tallinna Kesklinna Valitsusele arve nr 03/15 summas

600 eurot muusikalise teeninduse eest 18.01.2015. a (I kd tl 34). N.J on nimetatud arve

kinnitanud tasumisele kuuluvaks 21.01.2015. a (I kd tl 35). Arve kinnitusringis on J.C

märkinud arve selgituseks, et tegemist on Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses korraldatud

kontserdi kuluga (I kd tl 35). Nimetatud arve on Tallinna Linnakantselei poolt tasutud

04.02.2015. a (I kd tl 36).

Eeltoodud arvetest ning nende kinnitusringidest nähtub, et kõik need arved kogusummas 1794

eurot on olnud seotud 18.01.2015. a korraldatud kontserdiga. Tasutud on kontsertpaiga ning

vajaliku tehnika üüri, Tallinna ansamblite esinemispaika viimise ja tagasitoomise eest ning ka

ühe ansambli esinemistasu. Samuti leiab kohus, et ka kringlite puhul on tegemist kulutusega,

mis on tehtud kontserdi hüvanguks. Seda on otsesõnu märkinud kontserdi

korraldusmeeskonna liige J.C isegi arve kinnitusringi arve selgituses (vt I kd tl 32). N.J

ütlustest nähtuvalt olid kringlid mõeldud nendele kollektiividele, kes esinesid 18.01.2015. a

kontserdil (III kd tl 130). Seega oli tegemist esinejate toitlustamisega seotud kuluga.

13.02.2015. a kontserdiga seoses heidetakse süüdistuse kohaselt N.J’le ette kahe arve tasumist

Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarvelistest vahenditest kogusummas 1052,50 eurot (III kd tl

12-13).

Valga Linnavalitsus on 17.02.2015. a esitanud Tallinna Kesklinna Valitsusele arve nr 240-15

(ilma eelnevat võlasummat arvestamiseta) summas 614,50 eurot (I kd tl 75, 21). Arvest

1-15-10776

nähtuvalt on arve esitatud 13.02.2015. a kultuurikeskuse üüri ning lisateenuste (esinejate

plaadimängija ja mikrofoni) eest. Selle arve on kinnitanud tasumisele saatmiseks enne

raamatupidajat N.J 25.05.2015. a (I kd tl 76). Sealjuures on kinnitusringi märkinud J.C arve

kohta kommentaariks, et tegemist on 13.02.2015. a korraldatud üritusega Valgas (I kd tl 76).

Arve tasuti Tallinna Linnakantselei poolt 26.05.2015. a (I kd tl 77).

OÜ L R on Tallinna Kesklinna Valitsusele 09.02.2015. a esitanud arve nr 8 summas 438 eurot

bussiteenuse osutamise eest 13.02.2015. a-l marsuudil Tallinn-Valga-Tallinn (I kd tl 38).

Nimetatud arve lõppkinnitajaks on olnud HL kinnitades arve enne raamatupidaja ST

27.02.2015. a (I kd tl 39). S.Q andis kohtus ütlusi, et kui linnaosa vanem on puhkusel, siis on

arvete lõppkinnitajaks (enne raamatupidajat) linnaosa vanema asetäitja (III kd tl 99 pöördel).

Kriminaalasja materjalide kohaselt on S.Q saatnud LS’le 09.02.2015. a kirja, et linnaosa

vanem puhkab 09-27.02.2015. a ning teda asendab HL (I kd tl 83). Ka kohtuistungil andis S.Q

ütlusi, et konkreetse arve lõppkinnitajaks oli HL, kes oli N.J asendajaks (III kd tl 100, 101

pöördel). Nimetatud arve on Tallinna Linnakantselei poolt tasutud 02.03.2015. a (I kd tl 40).

Kohus on seisukohal, et kuigi N.J ei kinnitanud OÜ L R 09.02.2015. a arvet tasumiseks, on

selle arve kinnitamine siiski omistatav N.J-ile, sest ta ta oli sellest teadlik ning ka soovis, et

nimetatud arve tasutakse Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt. Nimelt on arve tasumise

kinnitusringis kirjutanud arve kohta kommentaari J.C , kes oli kontserdite

korraldusmeeskonna liige, et tegemist on noorteansambel N veo kuluga Valga kontserdile

13.02.2015. a (I kd tl 39). Sealjuures korraldasid N ansambli esinemist 13.02.2015. a

kontserdile just J.C ja N.J ja seda juba 02.02.2015. a (II kd tl 58). Samuti on bussiteenuse arve

esitatud sama äriühingu poolt, keda kasutati N.J ja tema kortertide korraldusmeeskonna poolt

ansamblite veoks ka 18.01.2015. a kontserdile. Sealjuures lasti jaanuarikuise kontserdi puhul

bussiteenuse arve väljastada Tallinna Kesklinna Valitsusele ja selle arve kinnitas N.J

20.01.2015. a (I kd tl 29). Kuivõrd ka 13.02.2015. a kontserdipaiga veo teenus tuli tellida

enne arve esitamist, siis nähtub 09.02.2015. a arvest, et teenuse tellimisel oli OÜ-le L R

avaldatud, et arve tuleks väljastada ka teisel korral Tallinna Kesklinna Valitsusele.

Eeltoodud arvetest ning nende kinnitusringidest nähtub, et mõlemad arved kogusummas

1052,50 eurot on olnud seotud 13.02.2015. a korraldatud kontserdiga. Tasutud on nii

kontserdipaiga, vajaliku tehnika üüri kui ka kontserdil esineva ansambli kontserdipaika

viimise ja toomise eest.

Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et nii 18.01.2015. a kui 13.02.2015. a kontserdite näol oli

tegemist N.J valimisüritustega, siis on kõik kulutused, mis on tehtud kontsertite

korraldamisega seoses, olnud seotud N.J valimiskampaaniaga. Seega on tegemist N.J huvides

tehtud valimiskulutustega, mis oleks tulnud tasuda kas N.J’l endal (nagu ta tegi muude

valimisperioodi kulutuste osas – I kd tl 13) või erakonnal, mille nimekirjas ta XIII Riigikogu

valimistel kandideeris.

Kinnitades kontserdite korraldamisega seoses olevad arved andis N.J sisuliselt korralduse

tasuda enda valimisüritusega seotud kulutused Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt. Järelikult

pööras N.J Tallinna linna vara, mis oli eraldatud Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarvelisteks

vahenditeks, enda kasuks.

Enda kasuks pööramise ebaseaduslikkus

Eelnevalt on kohus tuvastanud, et N.J kasutas Tallinna linna (poolt Kesklinna linnaosale

eraldatud) rahalisi vahendeid enda valimiskampaania tarbeks. Järgnevalt analüüsib kohus, kas

sellisel eesmärgil oli lubatud kohaliku omavalitsuse vara kasutamine.

Tallinna Linnavolikogu 01.10.2009. a määruse nr 35 „Tallinna linnaosade valitsuste

põhimääruste kinnitamine“ lisa 2 „Tallinna Kesklinna Valitsuse põhimääruse“ § 3 lg 2

kohaselt tegutseb linnaosa valitsus talle Tallinna linna eelarves ette nähtud vahendite piires (I

kd tl 5). Sealjuures on lisa 2 § 7 lg 5 p 8 kohaselt linnaosa vanemal õigus käsutada linnaosa

1-15-10776

valitsuse eelarvelisi vahendeid (I kd tl 6-7). Seega oli N.J’l linnaosa vanemana õigus Tallinna

linnalt Kesklinna linnaosale eraldatud eelarvelisi vahendeid käsutada.

Samas leiab kohus, et kuigi N.J’l oli õigus Kesklinna linnaosa rahalisi vahendeid kasutada,

siis ei olnud tal õigust kasutada neid vahendeid enda huvides, vaid ainult linnaosa ja selle

elanike huvidest lähtuvalt.

Lisa 2 § 7 lg 5 p-des 9 ja 10 on sätestatud, et linnaosa vanemal on küll õigus teha tehinguid

valitsusele pandud ülesannete täitmiseks linnaeelarves selleks ette nähtud vahendite piires,

kuid tal on ka kohustus tagada valitsuse haldusalas finantsdistsipliinist kinnipidamise, sh

tagada eelarvevahendite sihipärane ning otstarbekas kasutamine kinnitatud eelarve piires (I kd

tl 6-7). Samuti on linnaosa vanemal mh kohustus vastutada valitsuse eelarve vahendite

sihipärase kasutamise eest (I kd tl 6-7). Sama lisa § 1 lg 1 sätestab sihipärase kasutamise piirid

(I kd tl 5). Nimelt on Tallinna Kesklinna Valitsus Tallinna linna ametiasutus, mille eesmärk

on tagada Kesklinna linnaosas linnaelanike ja ettevõtjate teenindamine, avalike teenuste

kättesaadavus ning linnaosa, selle tõmbekeskuste ja asumite arendamine ning infrastruktuuri

funktsioneerimine, lähtudes linnaosa elanike vajadustest ja huvidest ning arvestades linnaosa

eripära ja linna kui terviku huvisid.

Seega ainuüksi Tallinna linna õigusaktidega on N.J tegevus läinud vastuollu, kuivõrd lubatud

on linnaosa vahendite kasutamine vaid linnaosa elanike vajaduste ja huvide rahuldamise

eesmärgil. Kuid käesoleval juhul kasutas N.J linnaosa vahendeid lähtudes enda huvidest,

täpsemalt kandis osa enda valimiskampaania kuludest linnaosa varalistest vahenditest.

Lisaks märgib kohus, et ka avaliku teenistuse seaduse (edaspidi: ATS) ja korruptsioonivastase

seaduse (edaspidi: KVS) kohaselt ei olnud lubatud linnaosale linna eelarvest eraldatud rahalist

vahendite kasutamine N.J enda huvides. Nimelt peab ATS § 51 lg 5 kohaselt ametnik

kasutama ametiasutuse ning ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja

sihipäraselt. Avalike vahendite sihipäraseks kasutamiseks ei saa aga lugeda nende kasutamist

ametniku enda huvides, sh enda valimiskampaania huvides ja seda koguni veel teises

omavalitsusüksuses. KVS § 5 lg 2 ütleb selgelt, et avaliku vahendi korruptiivne kasutamine

on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalse

või muu ressursi kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa

avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale

isikule. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud eelnevalt, et tulenevalt Tallinna Kesklinna

Valitsuse põhimäärusest oli N.J’l kohustus tagada linnaosale eraldatud rahaliste vahendite

sihipärane kasutamine, kuid seda ta ei teinud, vaid kasutas osa avalikku vara enda huvides

seoses teises kohaliku omavalitsuse üksuses valimiskampaania korraldamisega. Sealjuures

toob ametniku poolt avaliku raha kasutamine enda valimiskampaanias kaasa teiste

kandidaatidega võrreldes ebavõrdse eelise saavutamise. Nimelt tuleb valimiskampaaniat

rahastada kandidaadil kas enda vahenditest või siis erakonna või valimisliidu või muu

valimistega seotud organisatsiooni/ühenduse eelarvelistest vahenditest. Kui enda

valimiskampaaniat rahastatakse aga (kas osaliselt või täielikult) avalikest vahenditest, mis on

üldjuhul kordades suuremad võrreldes kandidaadi enda sissetuleku või erakonna/valimisliidu

vms rahaliste vahenditega, siis saavad avalikus teenistuses olevad ametnikud kandideerimisel

ja enda valimiskulude kandmisel võrreldes teiste kandidaatidega, kes ei ole avalikus

teenistuses, eelise. Sealjuures ei esine kohtu hinnangul mitte ühtegi kaalukat põhjendust, miks

peaks valimistel saama eelise kandidaadid, kes juba on avalikus teenistuses. Piisab sellest, kui

valijad saavad enda otsustuse tegemisel võtta arvesse asjaolu, et kandidaat on varasema

avalikus teenistuses töötamise kogemusega, mis eelduslikult annabki talle juba kogemusliku

eelise teiste kandidaatide seas. Täiendavalt veel ka rahalise eelise andmine ei ole kohtu

hinnangul põhjendatud tulenevalt isikute (antud juhul kandidaatide) võrdse kohtlemise

põhimõttest. Seega on N.J ebaseaduslikult pööranud enda kasuks talle usaldatud vara.

1-15-10776

Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et kannatanu seisukoht kahju mittetekkimise osas välistab

enda kasuks pööramise ebaseaduslikkuse. Tõsi, Riigikohtu kogu kriminaalkolleegium on

05.12.2014. a kohtuotsuse nr 3-1-1-52-14 punktis 16 öelnud, et ei ole põhjust

karistusõiguslikult reageerida, kui tegu pannakse toime vara omaniku nõusolekul - sellist

tegu ei saa pidada ebaseaduslikuks omastamiskoosseisu mõttes. Samas tuleb vaadata ka seda,

millises kontekstis on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis sellist seisukohta

väljendanud. Nimelt on samas otsuses järgnevalt selgitatud: Kui vara kuulub osaühingule,

tuleb varaomaniku nõusoleku kindlakstegemisel arvestada, et juriidiline isik kui õiguslik

fiktsioon ei saa ise millekski nõusolekut anda, vaid temale tuleb omistada inimese antud

nõusolek. Et osaühingu puhul on oluliste otsuste tegemine osanike pädevuses (vt

äriseadustiku § 168), tuleb osaühingu nõusoleku tuvastamisel vara käsutuseks lähtuda sellest,

kas varakäsutusega on nõus ühingu osanikud. Kui osaühingul on vaid üks osanik, tuleb tema

nõusolek varakäsutuseks omistada ka osaühingule. Sellisel juhul on varakäsutus KarS § 201

tähenduses seaduslik. Seega on Riigikohtu kriminaalkolleegium kitsalt vaid eraõigusliku

juriidilise isiku puhul ning vaid olukorras, kus nii osaühingu ainuosanik kui ka ainus juhatuse

liige on üks ja seesama isik, leidnud, et sellisel juhul ei ole osaühingu vara enda kasuks

pööramine ebaseaduslik ning omastamise toimepanemine on välistatud. Ehk nii eraõigusliku

juriidilise isiku 100%-line omanik, ainuesindaja ning ka teo toimepanija langevad kokku.

Eeltoodud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend ei ole aga kohaldatav käesolevas

kriminaalasjas. Nimelt ei ole käesoleval juhul esitatud süüdistus mitte eraõigusliku juriidilise

isiku, vaid avalik-õigusliku juriidilise isiku vara omastamises. Nimetatud asjaolu on oluline

seetõttu, et kui eraõigusliku juriidilise isiku puhul saab juriidilise isiku vara omastamine

kahjustada vaid äriühingu omanike huve, siis avalik-õigusliku isiku, antud juhul kohaliku

omavalitsusüksuse, vara omastamisel ei kahjustata mitte ainult avalik-õiguslik juriidilise

isiku, vaid ka kõigi antud kohaliku omavalitsuse elanike huve, kelle huvideks ja hüvedeks on

kogu kohalikule omavalitsusele eraldatud raha mõeldud. Veelgi enam, riigikohus on enda

kasuks pööramise ebaseaduslikkuse välistanud vaid olukorras, kus vara omanik, õigustatud

käsutaja ning isik, kelle kasuks vara pöörati on üks ja sama isik. Sellises olukorras põhjustaks

äriühingu ainuosanikust ainus juhatuse liige äriühingu vara enda kasuks pöörates tegelikkuses

„kahju“/“kasu“ vaid iseendale. Nagu eelnevalt öeldud põhjustab avalikuks hüvanguks

mõeldud varaliste vahendite kasutamine ametniku erahuvides kahju aga nii avalik-õiguslikule

isikule kui ka nendele, kelle hüvanguks ja huvides tuli tegelikkuses vahendeid kasutada.

Lisaks märgib kohus, et äriühing ja füüsiline isik võivad endale kuuluvat vara käsutada enda

äranägemise järgi ükskõik mil viisil ja otstarbeks, s.t õigusaktides ei ole nende puhul ette

nähtud, kuidas nad peavad oma vara kasutama. Samas on avalik-õiguslike juriidiliste isikute

puhul õigusaktides rangelt sätestatud, kuidas ja kelle hüvanguks tuleb vara kasutada, s.t et

avalik-õigusliku juriidilisel isikul, selle juhil ega ametnikul ei ole õigust enda parema

äranägemise järgi käsutada vara mistahes viisil ja otstarbeks, vaid varakäsutus peab jääma

õigusaktidega kehtestatud piiridesse. Samuti ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik

kohaliku omavalitsusüksuse vara omanik, vaid õigusaktides sätestatud juhtudel ja ulatuses

ainult vara õigustatud käsutaja. Lähtudes kuriteo (antud juhul omastamise) olemasolu või

mitteolemasolu tuvastamisel vaid sellest, mida arvab vastava avalik-õigusliku juriidilise isiku

esindaja, seadustaks kohus sisuliselt korruptsiooni. Seda eriti juhtumitel, kus avalik-õigusliku

juriidilise isiku esindamise õigusega isikut ennast süüdistatakse kuriteo toimepanemises.

Näiteks kui vallavanem või linnapea on omastanud kohaliku omavalitsuse vahendeid, siis on

temal endal õigus otsustada, kas antud teo eest järgneb karistusõiguslik vastutus või mitte.

Samuti annaks taolise olukorra aktsepteerimine võimaluse kohalikes omavalitsustes võimul

oleva(te)l erakonnal/erakondadel tegutseda ja käituda valitsemisperioodi vältel avalike

vahenditega enda äranägemise järgi ilma riigi ja kohalike elanike sekkumise ning

karistusõigusliku vastutuse kartuseta. Seega eeltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et käesoleval

juhul ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-52-14 kohaldatav.

1-15-10776

Ühtlasi ei saa kohus nõustuda kaitsja argumentatsiooniga, et kui sarnastes kaasustes ei ole

varasemalt kriminaalmenetlust üldse alustatud (II kd tl 100-103) või on see lõpetatud

prokuratuuri poolt kuriteokoosseisu puudumise tõttu (II kd tl 93-99), siis ei saa ka käesoleval

juhul sedastada, et N.J on toime pannud kuriteo. Kohus hindab igale isikule esitatud

süüdistust lähtudes konkreetses kriminaalasjas kohtule esitatud tõenditest ning

kohtupraktikast. Kohtule ei ole siduvad prokuratuuri varasemad seisukohad teistes sarnaste

asjaoludega kriminaalasjades.

Omastatud vara väärtus

Eelnevalt on kohus tuvastanud, et N.J on temale usaldatud võõrast vara pööranud

ebaseaduslikult enda kasuks ehk pannud toime omastamise. Järgnevalt hindab kohus

omastatud vara väärtust selleks, et tuvastada, kas N.J on pannud toime omastamise kuriteo või

väärteona (KarS § 218 lg 1 mõttes).

KarS § 218 lg-s 1 on sätestatud vastutus väärteokorras, kui toime on pandud süütegu

väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. KarS § 218 lg 4 näeb ette, et

väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks loetakse asi või õigus, mille

rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära. KarS § 44 lg 2 neljanda lause kohaselt on

alates 01.01.2015. a miinimumpäevamääraks 10 eurot. Seega tuleb omastamist lugeda

väärteoks, kui omastatu väärtus on kuni 200 eurot (k.a) ning kui omastatu väärtus on enam kui

200 eurot, siis on tegemist juba kuriteoga.

18.01.2015. a kontserdiga seoses esitati ja tasuti arved Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuse

poolt kogusummas 692 + 438 + 600 + 64 = 1794 eurot (Valga kultuurikeskuse üür, heli- ja

valgustehnika rent, „A R“ einemistasu, bussiteenus Tallinn-Valga-Tallinn ning kaks kringlit).

13.02.2015. a kontserdiga seoses esitati ja tasuti arved Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuse

poolt kogusummas 438 + 614,50 = 1052,50 eurot (bussiteenus Tallinn-Valga-Tallinn ning

Valga kultuurikeskuse üür koos plaadimängija ja mikrofoni rendiga).

Eelnevast nähtub, et nii 18.01 kui ka 13.02 kontserdi puhul ületasid vastava kontserdi

korraldamisega seotud kulud 200 euro piiri, mistõttu on mõlemal juhul tegemist omastamise

kuriteoga.

KarS § 201 lg 2 p 2 kohaselt on omastamise kvalifitseerivaks tunnuseks suur ulatus. KarS §

121 p 2 sätestab, et suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Kuivõrd

käesoleval juhul jäävad nii jaanuari- kui veebruarikuise kontserdi korraldamisega kantud

kulud nii eraldivõetuna (vastavalt 1794 ja 1052,50 eurot) kui ka kokku arvestatuna (2846,50

eurot) oluliselt alla 40 000 euro, siis ei esine käesoleval juhul N.J teos omastamise kuriteo

koosseisu kvalifitseerivat tunnust KarS § 201 lg 2 p 2 mõttes ehk suurt ulatust.

II.2.2 Kvalifitseerivad tunnused

Kvalifitseeriv tunnus KarS § 201 lg 2 p 1 mõttes

KarS § 201 lg 2 p-s 1 on ette nähtud omastamise kvalifitseeriva tunnusena omastamise

toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise,

süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja

tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.

Väljakujunenud kohtupraktika alusel käsitletakse korduvusena nii faktilist kui õiguslikku

retsidiivi. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et omastamisena on käsitlenav nii 18.

jaanuari 2015. a kontserdiga seotud kulutuste kandmine Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt

kui ka 13. veebruari 2015. a kontserdi kulude kandmine Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt.

N.J on andnud ütlusi, et jaanuari kontserdi ettevalmistamist alustati peale jõulukontserdi

toimumist (III kd tl 130) ning veebruari kontserdi organiseerimisega alustati peale

1-15-10776

jaanuarikuise kontserdi toimumist (III kd tl 131). Nähtuvalt J.C ’i ütlustest kujunes mõte teha

13. veebaruari kontsert samas kohas Valga kultuurikeskuses ühise nõupidamise käigus, kuna

viimased kontserdid olid väga edukad, siis härra N.J otsustas, et teeb ka veel veebruaris

viimase kontserdi, tähendab mitte viimase aga teeb veebruaris ka veel kontserdi (III kd tl 86).

Eeltoodust nähtub, et kavatsus panna toime järgmine (13.02.2015. a) omastamise episood

tekkis peale eelmise (s.t 18.01.2015. a) omastamise episoodi lõpule viimist. Seega on kohtu

hinnangul tegemist faktilise retsidiiviga ja korduvusega KarS § 201 lg 2 p 1 tähenduses.

Kuivõrd süüdistusest nähtuvalt on N.J’le esitatud antud kvalifitseeriva tunnuse alusel

süüdistus põhjusel, et N.J on isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, siis analüüsib

kohus ainult süüdistuses esitatud omastamise korduvuse etteheidet.

Kvalifitseeriv tunnus KarS § 201 lg 2 p 3 mõttes

KarS § 201 lg 2 p-s 3 on ette nähtud omastamise kvalifitseeriva tunnusena omastamise

toimepanemine ametiisiku poolt. Ametiisiku mõistet tuleb sisustada KarS § 288 lg 1 alusel,

mille kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund,

sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või

tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.

Ametiisiku mõistet on samasuguselt defineeritud ka korruptsioonivastases seaduses. Seega on

kellegi ametiisikuks olemise tuvastamiseks vajalik tuvastada nii ametiseisund kui ka avaliku

ülesande täitmine.

Avaliku teenistuse seaduse § 7 lg 3 p 1 kohaselt on avaliku võimu teostamine ametiasutuse

juhtimine. ATS § 7 lg 2 sätestab, et ametnik nimetatakse ATS §-s 6 nimetatud ametiasutuses

ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. ATS § 6 lg 1 kohaselt on ametiasutus ka

kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu

teostamine. ATS § 6 lg 3 p 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus osavalla-

ja linnaosavalitsus asutusena. Tallinna Linnavolikogu 01.10.2009. a määruse nr 35 „Tallinna

linnaosade valitsuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 2 „Tallinna Kesklinna Valitsuse

põhimääruse“ § 1 lg 1 kohaselt on Tallinna Kesklinna Valitsus Tallinna linna ametiasutus (I

kd tl 5). Seega täidab avalikku ülesannet ka Tallinna linna osavalitsuse juht ehk ka Kesklinna

linnaosa vanem.

Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2014. a korralduse nr 1202-k „Tallinna Kesklinna vanema

ametisse nimetamine“ punkti 1 kohaselt nimetati N.J alates 13.08.2014. a Tallinna Kesklinna

vanema ametikohale Tallinna Linnavolikogu käesoleva koosseisu volituste ajaks (I kd tl 3;

https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&aktid=128985). Nimetatud korraldus on kehtiv ka

käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel. Seega on N.J alates 13.08.2014. a kuni käesolevani

Tallinna Kesklinna linnaosa vanem. Sama korralduse teises punktis on sõnaselgelt

väljendatud, et Tallinna Kesklinna vanema ametikohal teostatakse avalikku võimu avaliku

teenistuse seaduse § 7 lg 3 p 1 alusel ehk juhitakse ametiasutust.

Ametiseisundi mõiste on määratletud KVS § 2 lg-s 2, mille kohaselt seisneb ametiseisund

õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku

ülesande täitmisel teha otsus või toiming. N.J kui Tallinna Kesklinna linnaosa vanema

õigused ja kohustused avaliku ülesande täitmisel teha otsus või toiming tulenevad täpsemalt

Tallinna Kesklinna Valitsuse põhimääruse § 7 lg-st 5, mille kohaselt linnaosa vanem

muuhulgas juhib ja korraldab valitsuse tegevust ning vastutab valitsusele pandud ülesannete

täitmise eest, sõlmib lepinguid ja kokkuleppeid, käsutab linnaosa valitsuse eelarvelisi

vahendeid ning esindab linnaosa ja valitsust ilma lisavolitusteta suhetes füüsiliste ja

juriidiliste isikutega (I kd tl 6-7).

Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et N.J on ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõttes, kuivõrd ta

on Tallinna Kesklinna linnaosa vanem, kellele on pandud avaliku võimu teostamise ülesanne.

1-15-10776

Seetõttu on N.J poolt toimepandud omastamised kvalifitseeritavad ühtlasi ka KarS § 201 lg 2

p 3 järgi ehk toime pandud ametiisiku poolt.

II.2.3 Subjektiivne koosseis

Subjektiivsest küljest nõuab omastamiskuriteo tuvastamine tahtluse, s.t vähemalt kaudse

tahtluse esinemist. Käesoleval juhul leiab kohus, et N.J on tegutsenud kavatsetult. KarS § 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik

paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav

asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

N.J on kohtus andnud ütlusi, et Tallinna Kesklinna Valitsuses arutas ta oma meeskonnaga

(G.W, J.C, Z.W, S.W, J.F) seda, et võiks teha mõned kontserdid ning kontsertide

korraldamine oli tema ettepanek (III kd tl 129 pöördel). N.J selgitas, et plaanis oli teha

rohkem kontserte, kuid ideed, mida kontserdil teha sündisid ajapikku ja n-ö jõulukontserti

korraldades ei korraldatud veel järgmisi kontserte (III kd tl 129 pöördel, 133). 18.01.2015. a

kontserdi mõte tekkis ja selle korraldamine algas peale jõulukontserdi toimumist (III kd tl

130, 133) ning 13.02.2015. a kontserdi korraldamine peale eelmist kontserti (III kd tl 131).

N.J helistas ise Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse juhile A:J’lt küsimaks, millal on keskuses

vaba päev, millal saaks kontserti teha (III kd tl 130). N.J kinnitas, et kohtus tunnistajatele

näidatud otsepostituse tekstist (flaier) oli ta teadlik (III kd tl 131) ning mõlema kontserdi

otsepostitust on ta näinud ja kooskõlastanud (III kd tl 131 pöördel, 132 pöördel). 18.01.2015.

a kontserdile kutsus esinema Valga kollektiivi N.J (III kd tl 134).

Kriminaalasja materjalide kohaselt ei kandideerinud N.J esimest korda valimistel. Nimelt on

N.J kohtule esitatud Vabariigi Valimiskomisjoni väljatrüki kohaselt enne 2015. a riigikogu

valimisi osalenud varasemat veel 2009. ja 2013. a kohaliku omavalitsuse valimistel ning

2011. a riigikogu valimistel (I kd tl 12). Seega pidi ta olema teadlik sellest, milline tegevus on

käsitatav valimisüritusena ja –kampaaniana. Samuti pidi N.J olema teadlik sellest, et ta on

ametiisik.

Eeltoodust tulenevalt nähtub, et N.J tegevuse eesmärgiks oligi valimisürituste korraldmine ja

valimisürituse kulude kandmine võõra vara arvelt, seega pani ta etteheidetava kuriteo toime

kavatsetult.

II.3. Õigusvastasus

N.J teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ehk asjaolud, mis õigustaksid/lubaksid

antud kuriteo toimepanemist.

II.4. Süü

Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et N.J puhul esineks KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid.

Ühtlasi on N.J sündinud 1983. aastal (I kd tl 13; II kd tl 90). Seega oli N.J teo toimepanemise

ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Süüd välistavad asjaolud puuduvad.

II.5. Kokkuvõte

Seega on N.J tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus

seisukohal, et N.J on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 3

mõttes ehk korduva omastamise ametiisikuna.

1-15-10776

III. KARISTUS

KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on lõike 2

kohaselt võimalik füüsilist isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi on 18.06.2007. a kohtuotsuse nr 3-1-1-24-07

punktis 8 selgitanud: Kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka

kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus

kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus

end ammendanud. Seega tuleb üldjuhul eelistada kergemat karistusliiki. Käesoleval juhul

leiab kohus, et N.J puhul on võimalik kohaldada kergemat karistusliiki, s.t rahalist karistust.

Esmalt põhjusel, et N.J on isikuks, keda ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, samuti

ei ole tal kehtivaid väärteokaristusi (II kd tl 90-91 – viimane väärteokaristus kanti

karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt arhiivi 16.03.2016. a). Ühtlasi on N.J võimeline

rahalist karistust kandma, kuivõrd ta on töövõimeline, töötab ning omab seetõttu püsivat

sissetulekut (II kd tl 92; III kd tl 128; süüdistusakti lk 1). Samuti leiab kohus, et N.J süü (mida

kohus hindab alljärgnevalt) ei ole sedavõrd suur, et see tingiks raskemaliigilise karistuse

kohaldamise. Ehk kohtu hinnangul tagab käesoleval juhul rahaline karistus karistuse

mõistmise eesmärgi. Kuivõrd KarS § 201 lg-s 2 ei ole sätestatud rahalise karistuse alam- ja

ülemmäära, tuleb lähtuda KarS üldosas sätestatust. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo

eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära. Seega rahalise karistuse keskmine määr on

ca 250 päevamäära.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

N.J süü suurust mõjutab esmalt vara väärtus, mille vastu olid tema poolt toime pandud

omastamised suunatud. Omastamine on koosmõjus KarS § 218 lg-te 1 ja 4 ning § 44 lg 2

kohaselt väärtegu, kui asi või vara, mille vastu omastamine on suunatud, väärtus on kuni 200

eurot (k.a). KarS § 201 lg 2 p-s 2 on omastamise kvalifitseeriva tunnusena sätestatud suur

ulatus. KarS § 121 p 2 sätestab, et suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot.

Käesoleval juhul oli N.J poolt toimepandud kuritegu suunatud kokku 2846,50 euro väärtuses

oleva vara vastu. Arvestades omastamise puhul kuriteo- ja väärteo vahelist 200 euro suurust

piiri ning samuti suure ulatusena 40 000 eurot, viitab N.J tegevus, mis oli suunatud ca 2800

euro väärtuses vara vastu, mitte küll väga väiksele, kuid pigem väiksele süü suurusele. Samas

suurendab N.J süü suurust asjaolu, et ta pani kuriteo toime kavatsetult, mis on süüteo

toimepanemise kõige raskem vorm. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 12.10.2012. a

kohtuotsuse nr 3-1-1-76-12 punktis 7 ning 17.06.2013. a kohtuotsuse nr 3-1-1-58-13 punktis 7

leidnud: Näiteks tuleb juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga

täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina

suureks. Seega suurendab N.J süüd ka asjaolu, et tema tegevus vastab omastamise kahele

kvalifitseerivale tunnusele – korduvusele (KarS § 201 lg 2 p 1 mõttes) ning ametiisikuna teo

toimepanemisele (KarS § 201 lg 2 p 3 mõttes). Siinkohal märgib kohus, et rahalise karistuse

puhul on sanktsiooni piirid (30-500 päevamäära) ühesugused nii tavakoosseisulise

omastamise (KarS § 201 lg 1) kui ka mõne kvalifitseeriva tunnuse esinemise korral (KarS §

201 lg 2). Kohtu hinnangul suurendab N.J süüd mõnevõrra ka asjaolu, et ta pani kuriteo toime

kasutades ära niivõrd kõrgel ametikohal olemist. N.J ei pannud ametiisikuna kuritegu toime

küll kohaliku omavalitsusüksuse juhina, s.t linnapeana või vallavanema, kuid arvestades

Tallinna linna kui kohaliku omavalitsusüksuse suurust (nii elanike arvult, eelarvelt kui ka

valitsuse- ja volikogu liikmete arvult) võrreldes teiste kohalike omavalitsustega Eestis, on

Tallinnas ühe linnaosa vanemana tegutsemine võrreldav Eesti keskmise kohaliku

omavalitsuse juhtimisega. Seega eeltoodud süü suurust mõjutavaid asjaolusid arvestades on

N.J süü kohtu hinnangul keskmise suurusega.

1-15-10776

Kohus on seisukohal, et N.J puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid.

Kohus leiab, et N.J puhul ei esine kõige tüüpilisemat karistust kergendavat asjaolu, s.t

puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes. N.J avaldas kohtuliku

uurimise alguses, et ta ei tunnista end esitatud süüdistuses süüdi (III kd tl 63) korrates sama

seisukohta ka 19.05.2016. a toimunud ülekuulamisel (III kd tl 132 pöördel). Viimases sõnas

väljendas N.J, et /…/ kui ma olen ka millegi vastu eksinud, siis ma leian, et kuritegu ei ole ma

kindlasti korda saatnud (III kd tl 143). Seega tunnistab N.J, et ta võib olla millegi vastu

eksinud, kuid kuriteo toimepanemist ta eitab. Kohus leiab, et puhtsüdamliku ja siira kahetsuse

eeltingimuseks on toimepandu tunnistamine. Olukorras, kus isik isegi mitte ei tunnista

toimepandut, ei saa rääkidagi puhtsüdamliku kahetsuse esinemisest. Antud kriminaalasjas ei

esine viiteid ka mitte ühegi teise karistust kergendava asjaolu esinemisele KarS § 57 lg 1

mõttes. Samuti ei esine asjaolusid, mida kohtu hinnangul tuleks arvestada karistust

kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 mõttes.

Karistust raskendavate asjaolude nimistust, mis on sätestatud KarS §-s 58, on käesolevas

kriminaalasja asjaolusid arvestades kohtul ainsana põhjust analüüsida, kas esineb raskendav

asjaolu KarS § 58 p 1 esimese alternatiivi järgi ehk omakasu. Kuivõrd omakasu ehk soov

saada ainelist kasu on käesoleval juhul hõlmatud omastamise kuriteo koosseisulistest

tunnustest (vara enda kasuks pööramine), siis ei saa kohus karistust raskendava asjaoluna

arvestada juba kuriteo koosseisu ebaõigussisust hõlmatud asjaolu.

Arvestades eeltoodud süü suurust mõjutavaid asjaolusid ning karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et N.J süü on keskmine, mistõttu peaks

temale mõistetav rahaline karistus olema sanktsiooni keskmises määras.

Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. N.J on

kriminaalkorras karistamata, samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused (II kd tl 90-91 –

viimane väärteokaristus kanti karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt arhiivi

16.03.2016. a).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi: KOKS) § 482 lg 2 kohaselt ei või

vallavanemaks või linnapeaks valida ega valitsuse liikmeks kinnitada isikut, kellel on

karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kui nimetatud asjaolu ilmneb vallavanema,

linnapea või valitsuse liikme volituste kestel, vabastab volikogu ta KOKS § 482 lg 3 kohaselt

ametist ametikohale mittevastavuse tõttu. Tallinna Kesklinna Valitsuse põhimääruse § 4 lg 1

kohaselt moodustab, korraldab ümber ja lõpetab linnaosavalitsuse tegevuse Tallinna

Linnavolikogu.

Avaliku teenistuse seaduse § 95 lg 1 sätestab, et ametnik vabastatakse teenistusest, kui

ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt ATS § 14

lõikest 1 või 2 või §-st 15. Olukorras, kus N.J on süüdi mõistetud kohtuotsusega tahtliku

kuriteo, s.t antud juhul omastamise, toimepanemises, rakenduks ATS § 15 p-s 1 sätestatud

teenistusse võtmist välistav alus, mille kohaselt ei või teenistusse võtta isikut, kellel on

karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Seega tuleks N.J käesoleva kohtuotsuse

jõustumisel ATS § 95 lg 1 ja § 15 p 1 alusel avalikust teenistusest vabastada ning ta ei võiks

avalikus teenistuses jätkata ka muul ametipositsioonil (kuni karistatuse arhiivi kandmiseni),

kuivõrd tema suhtes ei saa kohaldada ATS § 95 lg-s 2 sätestatud erandit.

Seega arvestades, et N.J on varem kriminaalkorras karistamata ning tema süüdimõistmine

toob kaasa seadusest tulenevat piirangu jätkata oma senisel ametikohal, s.t linnavalitsuses

(linnaosavanemana) ning teatud perioodil (s.t kuni karistatuse kustumiseni) ka avalikus

teenistuses, leiab kohus, et tema edaspidiseks õiguskuulekale teele suunamiseks piisab ka süü

suurusele vastavast karistusest väiksemas määras olevast karistusest. Sel põhjusel peab kohus

1-15-10776

võimalikuks mõista N.J-ile karistuse, mis võib jääda mõnevõrra alla kergema karistusliigi, s.t

rahalise karistuse keskmise määra.

Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades ei pea kohus käesoleval juhul

vajalikuks N.J’le lähtuvalt tema süü suurusest ja eripreventsioonist mõistetavat karistust

suurendada. Kohtu hinnangul võib vaid väga erandlikel juhtudel tulenevalt üldpreventsioonist

mõista isikule karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega.

Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest

kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse

eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka

usalduse õiguskorra vastu. Kohus tõdeb, et viimasel ajal on uurimisasutused pööranud

suuremat tähelepanu korruptsiooni avastamisele kohaliku omavalitsuse üksustes. See on

omakorda viinud ka tavapärasest rohkemaarvuliste kriminaalmenetluste alustamisteni, mis on

pälvinud ka suure avaliku tähelepanu. Käesolev kriminaalasi on eripärane seetõttu, et kuigi

tegemist on samuti korruptsiooniga laiemas mõttes kohaliku omavalitsuse üksuses, siis

spetsiifilisemalt puudutab antud kriminaalasi avaliku raha kasutamist ametiisiku enda

valmiskampaania läbiviimiseks. Tegemist on esimese sellelaadse kriminaalasjaga, kus asi

jõuab kohtusse ning isik mõistetakse ka süüdi. Kohtu hinnangul on antud juhul ainuüksi

asjaolu, et sellise teo on kohus kvalifitseerinud kuriteona ja selle toimepanemise eest

mõistnud ka karistuse, piisavaks signaaliks ühiskonnale mõistmaks antud käitumist edaspidi

hukka ning hoiatamaks ka teisi ühiskonnaliikmeid sarnase käitumise võimalike tagajärgede,

s.t kriminaalvastutuse, eest.

Kõike eeltoodut arvestades mõistab kohus N.J’le karistuseks rahalise karistuse 200 (kakssada)

päevamäära.

KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase

keskmise päevasissetuleku alusel, mis ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks

on 10 eurot. KarS § 44 lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase

suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta

andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast

tulust, millest on maha arvatud tulumaks.

Süüdistusakti punktist 2 nähtuvalt (III kd tl 2) alustas Kaitsepolitseiamet 20.02.2015. a

käesolevas kriminaalasjas (nr 15913000005) menetlust. Seega tuleb rahalise karistuse

päevamäära arvestamisel arvesse võtta N.J sissetulekut 2014. aastal. Kohtule on esitatud teatis

N.J keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2014. aastal (II kd tl 92). Nimetatud

teatises on keskmise päevasissetuleku suuruse lahtrisse märgitud 31 eurot. Samas märgib

kohus, et nimetatud päevasissetuleku suurus ei ole teatises olevate andmete kohaselt õigesti

arvutatud. Nimelt tuleb KarS § 44 lg 4 kohaselt päevamäära suurust väljendada kümne sendi

täpsusega. Teatises on seda tehtud aga ühe euro täpsusega. Teatise kohaselt oli N.J 2014. a

netosissetulek 15 412 eurot, millest 1/400 on tõepoolest 38,53 eurot. Arvestades nimetatud

summast maha 10% ehk 3,85 eurot ühe alaealise ülalpeetava kohta ning 3,20 eurot elamiseks

hädavajalike kulude katteks, jääb keskmiseks päevasissetulekuks 31,48 eurot ehk KarS § 44

lg 4 kohaselt tuleb N.J päevamäära suuruseks lugeda 31,50 eurot. Kuivõrd nimetatud

päevamäär on suurem seaduses sätestatud miinimumpäevamäärast (10 eurot), siis tuleb

rahalise karistuse lõpliku suuruse kindlakstegemisel võtta aluseks N.J päevamäär (31,50

eurot), mitte miinimumpäevamäär. Arvestades, et kohus mõistab N.J’le karistuseks rahalise

karistuse 200 päevamäära, siis on temale mõistetava karistuse kogusumma 6300 (kuus tuhat

kolmsada) eurot.

KrMS § 417 lg 2 kohaselt tuleb rahaline karistus summas 6300 eurot N.J’l tasuda ühe kuu

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

1-15-10776

IV. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks

menetluskulud, erikulud ja lisakulud. Antud juhul eri- ning lisakulusid KrMS §-de 176 ja 177

mõttes käesolevas kriminaalasjas ei olnud.

Võttes arvesse asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistataval N.J’l kokkuleppeline

kaitsja, siis esimeseks menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud

seoses kriminaalmenetlusega. N.J kaitsja Aadu Luberg on kohtule esitanud taotluse (koos

lisadega) jätta riigi eelarveliste vahendite kanda valitud kaitsja tasu kogusummas 9252,96

eurot (III kd tl 171-182). Kuivõrd kohus mõistab N.J süüdi kuriteo toimepanemises, riigil ei

ole tekkinud kulusid seoses kaitsjatasudega ning KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab

süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav, siis jätab kohus esitatud taotluse

õigusabikulude hüvitamiseks rahuldamata ning jätab kõik õigusabikulud (hindamata nende

mõistlikkust ja vajalikkust) N.J enda kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Võttes arvesse KarS § 4 lg-s 3 sätestatut, on käesoleval juhul KarS § 201 lg 2 p-de

1 ja 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et

süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise

korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määruse nr 139

„Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lõikega 1 kehtestati kuupalga alammääraks alates

01.01.2016. a 430 eurot. Seega KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9 ja § 180 lg 1 alusel tuleb

N.J’l tasuda riigile sundraha summas 645 eurot.

Kuivõrd muid menetluskulusid käesolevas kriminaalasjas tekkinud ei ole, peab N.J seega

hüvitama riigile menetluskuludena vaid sundraha summas 645 eurot.

KrMS §-st 423 ja § 417 lg-st 2 lähtuvalt tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul arvates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Velmar Brett

kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)