2-15-8917/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number 2-15-8917 Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2016. a, Tallinn

Kohtukoosseis Iko Nõmm, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm

Kohtuasi

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Re Kinnisvara AS hagi LD vastu võlgnevuse saamiseks

2134,88 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 3. mai 2016. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik LD apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: RE Kinnisvara AS (registrikood 10462629), lepinguline esindaja advokaat Iivi Otto

Kostja: LD (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaspar Noor Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Keelduda LD apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. 2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.

Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

2(4) menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja menetluse käik 1. RE Kinnisvara AS (hageja) esitas LD (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1900 eurot ja viivis 81,93 eurot ning seadusjärgne viivis alates hagiavalduse esitamise päevast kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja majandustegevuseks kinnisvara alane maakleriteenuste osutamine. Kostja pöördus 2014. a juulis hageja poole sooviga anda müüki kostjale kuuluv korter, asukohaga XXXX, Tallinn. 19. augustil 2014. a sõlmisid pooled e-maili teel maaklerilepingu, millega lepiti kokku kostja korteri hageja kaudu müüki andmiseks hinnaga 75 000 eurot ja maakleritasuga 2000 eurot. 21. septembril 2014. a leppisid pooled kokku korteri pakkumishinna alandamises 72 000 euroni. Maakleritasu suuruseks jäi kokkuleppeliselt 2000 eurot. Peale hinna alandamist näitasid hageja maaklerid korterit neljale ostuhuvilisele, kelle hulgas olid ka V ja VV (Vd). Hageja tutvustas ostjatele korterit kohapeal 24. oktoobril 2014. a. 28. oktoobril 2014. a tegid Vd hageja kaudu kostjale korteri hinnapakkumise summas 70 000 eurot. Ühtlasi toimusid poolte vahel samaaegselt läbirääkimised maakleritasu alandamise osas ning hageja oli nõus maakleritasu alandama 1900 euroni. 1. detsembril 2014. a hageja poolt kostjale tehtud suulisel järelepärimisel väitis kostja, et on sõlminud broneerimislepingu ja palus korteri müügist maha võtta. Kinnistusraamatu andmetest nähtus, et 27. novembril 2014. a oli kostja sõlminud müügilepingu ja asjaõiguslepingu Vdega. 11. detsembril 2014. a saatis hageja kostjale kirjaliku pretensiooni, milles palus tasuda maakleritasu, kuivõrd kostja sõlmis müügitehingu hageja poolt tutvustatud ostjatega. Kostja maakleritasu hagejale ei tasunud. 2. Kostja hagi ei tunnistanud. Puudus vaidlus selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping maakleriteenuste osutamiseks. VÕS § 664 lg 1 kohaselt oleks hagejal õigus maakleritasule, kui korteri ostu-müügileping ostjatega oleks sõlmitud tema vahendusel. Korter võõrandati OÜ Aare Invest Group maakleri vahendusel, kelle kaudu oli kostja kinnistu müüki pannud juba enne hagejaga lepingu sõlmimist ning kellele kostja maksis maakleritasu. VÕS § 664 lg 2 ei sätesta maakleri õigust maakleritasule juhul, kui leping jääb tema poolt täitmata põhjusel, et käsundiandja on valinud ka teise maakleri, kelle vahendamise tulemusel sõlmitakse leping. Kostja oli seisukohal, et hagejal kulus teenuse osutamiseks maksimaalselt 4 tundi. Kostja oli nõus tasuma hagejale kompromissina 300 eurot.

Maakohtu otsus 3. Harju Maakohus rahuldas 3. mai 2016. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1900 eurot, viivise 81,93 eurot ja lisanduva viivise 1 põhivõlgnevuselt (1900 eurot) VÕS § 113 lõikes 1 ja VÕS § 94 sätestatud määras päevas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni kohustuse täieliku täitmiseni. 4. Hageja seletustega, kostja omaksvõtuga ja tunnistajate JB ja JŠ ütlustega tuvastas maakohus, et hageja poolt osutasid kostjale maakleriteenust hageja töötaja, elamispindade kutseline maakler J.B ning hageja töötaja, elamispindade kutseline maakler J.Š, kes asendas JB puhkuse ajal 22-29.10.2014. 5. Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas Vdele, kes 27. novembril 2014. a sõlmisid kostjaga korteri ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu OÜ Aare Invest Group vahendusel, esitles kostja korterit esimesena hageja maakler JŠ või OÜ Aare Invest Group maakler TA. Kohus luges tunnistajate J.B ja J.Š ütlustega ning lisatud ekirjadega tõendatuks, et korteri ostjaid (Vd) vahendas kostjale hageja maakler J.Š. Kostja oli seisukohal, et kliendi leidmine ei tähenda, et kliendi leidmisega osutas

3(4) hageja kostjale täielikult maaklerilepingust tulenevaid kohustusi. Tehingu initsiaatoriteks olid kostja esindaja seletuste kohaselt Vd mitte kostja. 6. Kohus asus seisukohale, et kuigi korteri ostu-müügileping sõlmiti OÜ Aare Invest Group maakleri TA vahendusel, leidis korterile ostjad oma aktiivse tegevusega hageja ning ostu-müügileping jäi sõlmimata hageja vahendusel kostjast tulenevatel põhjustel. Hageja tasunõuet ei välista asjaolu, et korteri ostja tasus vahendustasu teise büroo maaklerile. Ostjad ja kostja olid jätnud hageja teadlikult kõrvale ostu-müügilepingu sõlmimisest. Kohus asus seisukohale, et hagejal oli õigus kokkulepitud maakleritasule.

Apellatsioonkaebus 7. Kostja esitas maakohtu otsuse peale 2. juunil 2016. a apellatsioonikaebuse ning palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. 8. Hagejale oli algusest peale teada, et kostjale kuuluvat korteri müüki vahendas samaaegselt ka OÜ Aare Invest Group maakler TA. Kostja avaldas 19. jaanuari 2016. a kohtuistungil, et hageja tõi huvilisi, kellega müügilepingu sõlmimist ei toimunud. Samast protokollist nähtus, et potentsiaalseid ostjaid (Vd) nägi kostja esmakordselt koos TAga. Vastupidist pole keegi suutnud tõendada. Hageja ja kostja sõlmisid maaklerilepingu tingimusega, et maakleritasu makstakse sellele, kes leiab reaalse ostja. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ostjad olid hageja kliendid, esitatud ei ole. Ei ole ka ühtegi tõendit (peale J.Š 15. aprilli 2016. a kohtuistungil antud ütluste), et J.Š üldse oleks käinud Vdele 24. oktoobril 2014. a näitamas kostjale kuulunud korterit. Kohtuotsus ei sisalda ühtegi põhjendust, miks ostjad, kellele oli väidetavalt korterit näidanud hageja, oleksid pidanud sõlmima broneerimislepingu teise maakleri vahendusel. Eeltoodust lähtuvalt oli ilmne, et hageja tegevus ei viinud kostjale kuulunud korteri müügitehinguni, vaid selleni viis üksnes maakler TA tegevus, kelle vahendusel sõlmisid ostjad 30. oktoobril 2014. a broneerimislepingu, mille alusel omakorda sõlmiti notariaalne korteri müügileping. Seega rikkus kohus tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust TsMS § 232 mõistes.

Ringkonnakohtu seisukoht 9. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 10. Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi ning nõudis kostjalt võla (maakleritasu) maksmist. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetles maakohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses. Seetõttu on edasikaebeõigus maakohtu otsusele piiratud. TsMS § 637 lg 21 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 11. Vaidlusaluses asjas ei ole maakohus andnud TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. 12. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega hinnanud selgelt ebaõigesti tõendeid. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. 13. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

4(4)

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm

Reet Allikvere

Ulvi Loonurm