2-15-9464/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2016.a, Tartu

Kohtuasja number

2-15-9464

Kohtuasi

M.P. hagi A.P. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsiooniastmes

Apellatsioonkaebuse hind 540 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 2321,73 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. oktoobri 2015.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.P. apellatsioonkaebus

M.P. vastuapellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (kostja) A.P. (IK XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Jaanek Pahka

Vastuapellant (hageja) M.P. (IK XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 22. oktoobri 2015.a otsus

muutmata.

2. Jätta

A.P.

apellatsioonkaebus

ja

M.P.

vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. M.P. esitas Viru Maakohtule hagi A.P. vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus välja

mõista igakuise elatusrahana 538,29 eurot tagasiulatuvalt alates hageja täisealiseks saamisest

11. märtsil 2015.a. Hageja nõuab kogu ülalpidamist kostjalt, kuna hageja emal ei ole hetkel

võimalik hageja ülalpidamises osaleda.

Hagiavalduse kohaselt andis kostja hagejale ülalpidamist kuni viimase täisealiseks saamiseni.

Käesoleval ajal jätkab M.P. õpinguid XX Kutsehariduskeskuses. Kostja enam materiaalset

abi ei osuta. Kuna hageja ema ülalpidamisel on neli alaealist last, tema sissetulekuks on üksnes

peretoetus summas 485,89 eurot, ei ole tal hetkel võimalik hageja ülalpidamises osaleda.

Hageja ei saa õppetoetust ega stipendiumi.

Hageja ema ostis 28.05.2015 hagejale korteri, kus hageja iseseisvalt elab ning peab kandma

kõik korteriga seotud kulud. Eraldi korteri soetamine oli vajalik, kuna ema juures läks elamine

kitsaks (2-toalises korteris elab ema koos abikaasa ja 4 alaealise lapsega). Korteri ostuks on

võetud laen. Kostja juures ei ole ta peale täisealiseks saamist elanud, vaid on külas käinud.

Hagejal on tõsised probleemid tervisega, tal on diagnoositud harilik soomussammaspool

(psoriaas). Seepärast on hagejal vaja käia protseduuridel ja osta erinevaid ravimeid. Hagejal

on halb nägemine ja ta peab pooleteise aasta tagant ostma uusi prille.

Hageja igakuised kulud on järgmised: korteri majandamiskulud (va. elekter) 64,29 eurot,

elekter 20 eurot, televisioon ja internet 20 eurot, telefon 19 eurot, tervisekulud 40 eurot, toit ja

igapäevased majapidamis- ja hügieenitarbed 175 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, transport

10 eurot, vaba aeg 50 eurot, koolitarbed ja erialatarbed 40 eurot, kokku 538,29 eurot. Hageja

palub kostjalt välja mõista elatise 538,29 eurot alates 11.03.2015, so tagasiulatuvalt alates

täisealiseks saamisest kuni 30.06.2017.a, s.o kuni Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse

lõpetamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei ole kasutanud

võimalust taotleda koolilt sõidukulude kompenseerimist.

2. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu.

Kostja nõustus, et tal on kohustus maksta oma õppivale täisealisele lapsele elatist, kuid ta ei

nõustunud elatise suurusega. Elatis peaks olema sama suur kui alaealise puhul, so 195 eurot.

Kostja ei ole nõus maksma enam kui 200 eurot.

Puuduvad tõendid, et hageja elaks tegelikult iseseisvalt temale kuuluvas korteris. Ema juures

elades on kulud väiksemad. Arusaadav ei ole keskmise eluaseme kulu kujunemine. Mõlemad

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist,

kui

nimetatud

taotlus

ei

ole

esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

vanemad peavad võrdselt osalema lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, sh eluasemekulude

kandmisel.

Õige ei ole hageja väide igasuguse sissetuleku puudumise kohta - hageja saab igakuiselt

stipendiumi 60 eurot ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus kompenseerib ka transpordikulud 10

euro ulatuses.

Hageja viidatud ravimeid ei ole vajadust osta igakuiselt. Kõik esitatud tšekid ei seostu hageja

haigusega.

Detsembrist 2014 kuni aprillini 2015 elas hageja kostja juures ning oli kostja ülalpidamisel.

Kostja hinnangul on hageja poolt märgitud igakuised kulutused majapidamis- ja

hügieenitarvete peale 175 eurot ülepaisutatud ja tõendamata nagu ka igakuised kulutused

riietele- ja jalanõudele 100 eurot. Riiete ja jalanõude peale kuulub aastas 500 eurot. Mõistlik

summa majapidamis- ja hügieenitarvetele oleks kuus 25 eurot. Põhjendatuks peab kostja

kulutusi kooli – ja erialatarvetele summas 40 eurot.

Kostja ei nõustunud väitega, et hageja ema ei saa hetkel hageja ülalpidamises osaleda, sest on

võtnud väikelaenu. Hageja emal on samuti kohustus oma õppivat täisealist last ülal pidada. Ka

kostjal on laenukohustused.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise

elatisrahana 260 eurot alates 11.03.2015 kuni M.P. õpingute lõpetamiseni XX

Kutsehariduskeskuses, s.o. kuni 30.06.2017.a, kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem

kui 2/3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus jättis asjas kantud

menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus leidis, et Perekonnaseaduse § 97 p 2 alusel on hageja ka täisealiseks saanuna õigustatud

kostjalt elatist saama.

Kohus asus seisukohale, et kuigi PKS § 101 reguleerib elatise tasumist alaealisele lapsele,siis

ei ole täisealise õppiva lapse vajadused väiksemad kui alaealisel ning kui hageja nõuaks

elatise väljamõistmist seadusega kehtestatud alamääras, ei oleks ka täisealise lapse vajaduste

tõendamine vajalik. Hageja nõuab elatist igakuise elatusrahana 538,29 eurot, seega 148,29

eurot enam, kui kuupalga alammäär (390 eurot), mistõttu tal tuleb alammäära ületavas osas

oma vajadusi tõendada.

Hageja on tehtavate kulutuste kohta esitanud tõendid, mille kohaselt on hageja omandanud

28.05.2015.a korteri XXX, korteri eeldatavad hooldus- ja kommunaalkulud ajavahemikus

01.07.2015 kuni 01.12.2016 on kokku 1157,27 eurot, so kuus keskmiselt 64,29 eurot. Hageja

on 01.06.2015 sõlminud EMT-ga mobiilsideteenuste liitumislepingu (telefoni eest tasutud

augustis 22 eurot, septembris 19,95 eurot, keskmine 20,97 eurot). Eesti Energiale on hageja

tasunud kuus keskmiselt 7,71 eurot. Hagejal on diagnoositud harilik soomussammaspool;

ravimitele on hagejal kulunud kuus keskmiselt 15,69 eurot. Prillide eest kulub arvestuslikult

iga kuu kohta 5,89 eurot. Praktikal osalemiseks on vajalik soetada töövahendeid kokku

maksumusega 432,72 eurot (keskmiselt kuus 36,06 eurot). Sõidukulud 10 eurot kuus. Hageja

esitatud tõendite kohaselt on hageja kulutused kuus keskmiselt 160,61 eurot

(64,29+20,97+7,71+15,69+5,89+36,06+10).

Kohus märkis, et ka täisealise lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi.

Vanemal tuleb täita ülalpidamiskohustust ka juhul, kui täisealiseks saanud laps elab eraldi talle

endale kuuluvas korteris.

Kohus luges mõistlikeks ja vajalikeks kuludeks riietele, jalatsitele ja vaba aja veetmisele 65

eurot kuus. Toidule ja igapäevastele majapidamis- ning hügieenitarvetele hageja poolt

märgitud kulu 175 eurot, so 5,8 päevas, pidas kohus mõistlikuks kuluks. Kuna hagejal on

õigus taotleda koolilt sõidupileti kompenseerimist, ei ole põhjendatud arvestada seda kulutust

ülalpidamiskulude hulka. Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et hageja vajalikud ja põhjendatud

kulutused igapäevavajaduste rahuldamiseks ei ületa 390 eurot [150,61 (160,61 – 10) + 175 +

64,39].

Maksu- Tolliameti tõendi kohaselt on nende andmetel A.P. ajavahemikul 01.09.2014 –

31.08.2015 saanud tulu 20 570,47 eurot, so kuus keskmiselt 1714,20 eurot. Kostja on

viidanud laenukohustuse kandmisele, kuid ei ole konkretiseerinud, millise osa tema

sissetulekutest laenukohustused moodustavad.

Kohus leidis, et hageja teise vanema (ema) ülapidamisel on 4 alaealist last, ta viibib

lapsehoolduspuhkusel, talle makstakse peretoetust 485,89 eurot, tema abikaasa on töövõimetu

ning ta tasub väikelaenu. Samas on ta eeltoodule vaatamata suutnud osta hagejale korteri ning

teinud hageja pangakontole igakuuliselt erinevates suurustes ülekandeid. Seetõttu puudub alus

väita, et hageja ema pole üldse võimeline hageja ülalpidamises osalema. Kuigi hageja emal on

tervisega probleeme, ei ole käesolevaks ajaks töövõimetust kindlaks määratud.

Eeltoodut hinnates ning võttes arvesse vanemate oluliselt erinevaid sissetulekuid leidis

maakohus, et kostjal tuleb kanda hageja ülalpidamiskulud 2/3, so 260 euro ulatuses. Ülejäänud

osas jäävad ülalpidamiskulud hageja ema kanda.

Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta on hagejat peale viimase täisealiseks saamist ülal

pidanud. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 11.03.2015 igakuise

elatusrahana 260 eurot kuni hageja õpingute lõppemiseni XX Kutsehariduskeskuses

(30.06.2017.a).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED, PÕHJENDUSED JA VASTUVÄITED

A.P. apellatsioonkaebus

4. A.P. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, vaidlustades maakohtu otsuse

osaliselt. Apellant palub teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt igakuise elatisena välja 200

eurot. Menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on kohus õigesti leidnud, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulutused igapäevavajadusteks

ei ületa 390 eurot ning et põhjendatud ei ole arvestada ülalpidamiskulude hulka

sõidukulusid, kuna hagejal on võimalik taotleda sõidupiletite kompenseerimist koolilt.

Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et hagejal on õigus saada koolilt ka õppetoetust 60

eurot, mis kujutab endast hageja sissetulekut ja selle saamine sõltub otseselt hagejast;

2) ei nõustu kostja kohtuotsuses märgituga, nagu ei oleks kostja konkretiseerinud, millise osa

tema sissetulekust moodustavad laenukohustused. Kohus on jätnud hindamata tõendina

esitatud kostja pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja igakuised laenumaksed

moodustavad 420,49 eurot, kommunaalkulud 200 eurot, transpordikulud 70 eurot. Kokku on

igakuised vajalikud kulutused 690,49 eurot, mis on märkimisväärne osa tema sissetulekust.

Laenukohustuste olemasolu kohta esitab apellant täiendavad dokumendid;

3) on maakohus apellandi hinnangul rikkunud selgitamiskohustust seoses hageja ema varalise

seisundiga. Tegelikkuses kuulub hageja emale ka korteriomand asukohaga Jõhvi mnt 10-4,

seega kuulub hageja emale pool 4 korteriga majast. Seega on alusetu rääkida

ruumikitsikusest ja sellega kaasnevast vajadusest osta hagejale eraldi korter. Hageja ema

ebaõigete finantsotsuste tõttu ei pea kostja tasuma rohkem elatist kui hageja ema.

5. M.P. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja palub

jätta kõik apellatsioonimenetlusega seotud kulud apellandi kanda.

Vastuse kohaselt:

1) ei nõustu vastustaja apellandi väitega selgitamiskohustuse rikkumise kohta maakohtu poolt;

2) ei ole apellant maakohtus tõendanud oma vastuväiteid, s.o enda varalist seisundit, ega

esitanud tõendeid enda kulutuste kohta. Vastustaja on seisukohal, et kohus ei pidanud

apellandile seda täiendavalt seletama;

3) on kohus õigesti leidnud, et PKS § 105 lg 3 kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku

ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva

sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt

vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile;

4) ei tugine apellandi seisukoht, et tema ei pea rohkem elatist tasuma kui vastustaja ema,

tsiviilasjas tuvastatud asjaoludele. Asja materjalidest nähtuvalt on apellandi varaline seisund

mitu korda parem kui vastustaja emal. Seega on kohus põhjendatult leidnud, et apellandil tuleb

kanda vastustaja ülalpidamiskulud suuremas ulatuses kui vastustaja emal;

5) ei ole apellant märkinud mõjuvat põhjust, miks ta ei esitanud andmeid ja tõendeid oma

kulutuste ja kohustuste kohta maakohtus. Apellant pidi juba maakohtus olema teadlik

kohustusest tõendada oma varalist seisundit, sh ka oma kulutuste suurust. Vastustaja palub

jätta apellandi poolt esitatud täiendavad tõendid tähelepanuta ja tagastada need apellandile.

M.P. vastuapellatsioonkaebus

6. M.P. esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse hagi rahuldamata

jäetud osas ja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja elatis igakuise elatusrahana 517,97 eurot alates 11.03.2015 kuni M.P.

õpingute lõpetamiseni XX Kutsehariduskeskuses, s.o. kuni 30.06.2017.a. Apellant vaidlustab

ka menetluskulude jaotuse, paludes jätta kõik menetluskulud A.P.`i kanda.

Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on kohus on valesti tuvastanud hageja poolt tõendatud ülalpidamiskulude suuruse ja

jaotanud valesti hageja vanemate vahel osad hageja ülalpidamises. Hagiavalduse kohaselt

on hageja igakuised kulud kokku 538,29 eurot. Kohus aga jõudis järeldusele, et hageja

vajalikud ja põhjendatud kulutused igapäevavajaduste rahuldamiseks ei ületa 390 eurot;

2) põhineb kohtu seisukoht ebaõigel aritmeetilisel arvestusel. Kohtu poolt tuvastatud kulude

summeerimisel on hageja kulud 390,61 eurot (150,61 + 175 + 65);

3) ei kohaldanud kohus kõigi hageja vajalike kulude hindamisel põhimõtet, mille kohaselt

saab kohus hageja vajadusena hinnata vajalikke ja põhjendatud kulutusi, mis on vajalikud

tema igapäevavajaduste rahuldamiseks;

4) nõustub hageja, et eluasemega seotud hooldus- ja kommunaalkulud kuus on keskmiselt

64,29 eurot; tasu elektri eest on keskmiselt 7,71 eurot; telefoni kulud on keskmiselt 20,97

eurot; transpordikulud on 10 eurot (sõidupiletid);

5) tuleb hageja tervisekulude suuruseks lugeda 40 eurot kohtu poolt arvestatud 21,58 euro

asemel (ravimitšekid 15,69 eurot + 5,89 prillide kulu). Lisaks soomussammaspoole

pidevale ravimisele tekib hagejal aeg-ajalt ka täiendavaid ravikulusid (nt seoses külmetuse,

peavalu jne) ning ta vajab ka teisi tervist toetavaid ravimeid (tabletid, vitamiinid jne).

Kohus seda ekslikult ei arvestanud;

6) arvestas kohus kulutustena kooli- ja erialatarvetele üksnes erialatarvete maksumust 36,06

eurot (s.o klienditeeninduse praktikal töötamiseks vajalikud töövahendid), jättes aga

arvestamata kulutused muudele koolitarvetele (pliiatsid, pastakad, vihikud jne). Hageja on

seisukohal, et kulutused koolitarvetele ja erialatarvetele kokku summas 40 eurot kuus on

tõendatud;

7) ei ole vaidlust, et mõistlikud kulutused toidule ja igapäevastele majapidamis- ning

hügieenitarvetele on 175 eurot kuus;

8) on kohtu poolt riiete, jalanõude ja vaba aja veetmise kuluna arvestatud 65 eurot liiga väike

summa. Hageja jääb seisukohale, et mõistlikud kulutused riietele ja jalanõudele on 100

eurot ning vaba aja veetmisele on 50 eurot. Vaba aja kulude all peab hageja silmas teatri-

ja kinokülastusi, ujulas käimist, kingitusi sõpradele sünnipäevadeks, ekskursioone jms

eakohast vaba aja tegevust.

9) ei ole kohtuotsuses põhjendatud, miks ei ole arvestatud kulutusi televisioonile ja

internetile, mis on igas kaasaegses eluruumis vajalikud. Minimaalseks teenuspaketi

maksumuseks on 20 eurot kuus;

10) nähtub eeltoodust, et hageja igakuised vajalikud kulutused on 517,97 eurot (64,29 + 7,71 +

20,97 + 40 + 40 + 175 + 100 + 50 + 20);

11) puudub hageja emal võimalus hageja ülalpidamiseks ning maakohus on selles osas

jõudnud valele järeldusele. Hagejale korteri ostmiseks tuli hageja emal võtta tuttavalt laenu

ning raha tagastamine toimub pika aja jooksul. Korteri ostmine ja selle eest laenu

tagastamine ongi ema poolne osalemine hageja ülalpidamises;

12) ei ole kostja alates hageja täisealiseks saamisest andnud hagejale ülalpidamist. Selle tõttu

on hageja ema, kahjustades iseenda ja teiste laste ülalpidamist, olnud sunnitud hagejat

rahaliselt toetama (nt eluasemekulude katmisel). Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on

hageja saanud emalt kuus keskmiselt 48,80 eurot (juunis 20 eurot, juulis 63 eurot, augustis

80 eurot, septembris 41 eurot ja oktoobris 40 eurot);

13) on väär maakohtu seisukoht, et kuna hageja ema on suutnud osaliselt kanda apellandi

ülalpidamiskulud, siis peaks tema kanda jääma ülalpidamine 1/3 ulatuses (s.o hetkel 130

eurot);

14) on kostja majanduslikult võimeline kandma kõik hageja ülalpidamiskulud ning hageja

ülalpidamine tuleks jätta 100 % ulatuses kostja kanda.

7. A.P. vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see täies ulatuses rahuldamata,

rahuldades kostja poolt esitatud apellatsioonkaebus. Otsuse tegemisel palub kostja arvestada,

et alates 01.01.2016.a tõuseb Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatav kuupalga alammäär. Kostja

palub alates 01.01.2016.a. mõista välja igakuise elatisena hageja kasuks pool Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast s.o alates 01.01.2016.a. 215 eurot.

Vastuse kohaselt:

1) jääb kostja oma apellatsioonikaebuses esitatu juurde;

2) on väär hageja väide selle kohta, et kostja ei ole maakohtus tõendanud oma

vastuväiteid, s.o enda varalist seisundit ning kulutusi. Tõendid on maakohtule esitatud,

kuid kohus jättis nendega arvestamata;

3) ei nõustu kostja hageja väitega, et kulutused telefonile on 20,97 eurot kuus. Esitatud ei

ole sellekohaseid tõendeid;

4) ei nõustu kostja ka sellega, et apellandil kulub tulenevalt temal diagnoositud haigusele

ravimeid osta igakuiselt. Selline väide on väär, kuna tegemist on kreemidega mida

jätkub mitmeks kuuks;

5) puuduvad tõendid riietele, jalanõudele ja vaba aja veetmisele tehtavate kulutuste kohta.

Elatis peab katma lapse esmased vajadused, kuid igakuiselt uue kingapaari ja uute

riiete ostmine ei ole esmane vajadus;

6) ei kulu vaba aja veetmiseks nii palju, kui hageja väidab. Kohtla- Järvel polegi kino ega

ka teatrit ning apellandil diagnoositud haigusega on ujula külastamine välistatud. Seega

nõustub kostja maakohtuga, et põhjendatud kulutused riietele, jalanõudele ja vaba aja

veetmiseks on 65 eurot;

7) ei ole põhjendatud ka hageja poolt välja toodud kulutused televisioonile ja internetile.

Hagejal tuleb oma vajaduste rahuldamisel siiski arvestada oma materiaalsete

võimalustega. Televisioonile ja internetile saab kulutada ka vähem (nt TELSET 100

kanalit + internet 12 eurot kuus);

8) ka juhul, kui kostja maksab lapsele elatist 200 eurot kuus ja teine lapsevanem osaleb

ülalpidamises 50 euroga kuus, on paigas kummagi vanema kanda jääva

ülalpidamiskulu proportsioon;

9) ei ole tõsiselt võetav väide, et teine lapsevanem ei saa osaleda ülalpidamises seetõttu, et

kasvatab 4 alaealist last. Lapsevanem peab arvestama, et tal tuleb võrdselt osaleda

kõigi oma laste ülalpidamises. Samuti on lastel isa, kelle osaline töövõimetus ja

pensioni saamine ei välista töö tegemist. Ei ole usutav, et krediidiasutus oleks andnud

laenu töövõimetule isikule;

10) nõustub kostja maakohtu seisukohaga, et hageja ema saab ja peab osalema hageja

ülalpidamises;

11) on paljasõnaline hageja väide, et kostja ei maksnud talle elatist alates tema täisealiseks

saamisest alates. Vastavalt kohtuotsusele oli kostjal kohustus elatist maksta kuni lapse

täisealiseks saamiseni. Pärast seda on kostja hagejale andnud taskuraha, maksnud kinni

puhkusereisi Egiptusesse ja ostnud 800 eurot maksva telefoni;

12) ei nõustu kostja hageja väitega, et kostjal tuleb kanda hageja ülalpidamiskulud 100 %

ulatuses;

13) on hageja poolt nõutud elatis summas 517,97 eurot suuresti ülepaisutatud ja

tõendamata. Võrdluseks märgib kostja, et Kohtla-Järvel on kõrgharidusega lasteaia

õpetaja netosissetulek väiksem kui hageja nõutud elatis;

14) juhib kostja tähelepanu ka sellele, et erinevalt alaealisest elatist saama õigustatud

lapsest on hagejal võimalik enda ülalpidamises ka ise osaleda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 22. oktoobri 2015.a otsus on seaduslik ja

põhjendatud. Apellatsioonkaebuses ega vastuapellatsioonkaebuses esitatud väited ja

põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus

jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata

ning maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning hinnanguga asjas esitatud

tõenditele, mille kohaselt hageja põhjendatud ja vajalikud kulutused igapäevavajaduste

rahuldamiseks ei ületa 390 eurot. Asjakohased ei ole vastuapellatsioonkaebuses toodud

etteheited, mille kohaselt põhineb kohtu seisukoht ebaõigel aritmeetilisel arvutusel. Kohus ei

pea kindlaks tegema ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi sendi täpsusega, kuna

vajadused ei ole igakuiselt täpselt kattuvad ning võivad kuude lõikes mõnevõrra erineda.

Kohtul tuleb hinnata põhjendatud ja vajalike igapäevakulutuste suurust üldistatuna ning see

võimaldab saadud andmeid ka ümardada.

9. Puudub alus heita maakohtule ette hageja vajalike ning põhjendatud kulutuste arvestamata

jätmist ning tõendite ebaõiget hindamist. Maakohus on kulutuste keskmise suuruse

väljaarvestamisel lähtunud esitatud tõenditest ja reaalselt tehtud kulutustest ning kohus ei ole

rikkunud menetlusnormi sellega, et arvesse ei ole võetud hüpoteetilisi, aeg-ajalt tekkida

võivaid määramata suuruses kulutusi.

Põhjendatud ei ole õppetööga seotud kulutuste osakaalu suurendamine väljamõistetava elatise

koosseisus. Kohus luges tõendatuks hageja eriala omandamisega seotud praktikavahendite

soetamise kulu kokku 432,72 eurot, mis 12 kuu peale arvestatuna teeb keskmiselt 36,06 eurot.

Samas on ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga möödunud hagi maakohtule esitamisest

12 kuud, mis annab alust järeldada, et praktikavahenditega seotud kulud on kaetud ja selle

asemel saab kostjalt elatisena laekuvat raha kasutada muude vajalikeks kulude (sh

kantseleitarbed) katteks.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, mille kohaselt riietusele, jalanõudele ja

vaba aja veetmisele on põhjendatud arvestada igakuiselt 65 eurot ning hageja poolt nõutav 150

eurot on ülepaisutatud. Riideid ja jalanõusid puudub vajadus soetada igakuiselt. Nõustuda saab

kostja seisukohaga, mille kohaselt täisealiseks saanud lapsel tuleb rahaliste vahendite nappuse

korral oma väljaminekuid vajadusel piirata ning piirduda üksnes hädavajalike kulutustega.

Täisealise ülalpeetava puhul ei kohaldu PKS § 102 lg 2, mille kohaselt tuleks kulutusi piirata

üksnes ülalpidamiskohustuslasest vanemal. Täisealiseks saanud lapse ülalpidamine ei ole

enam seotud lapse eakohase arendamisega, vaid peamiseks eesmärgiks on toetada lapse

sotsiaalset ja majanduslikku iseseisvumist, mille üheks oluliseks komponendiks on sissetuleku

teenimist võimaldava hariduse omandamine.

11. Maakohus on arvestanud hageja põhjendatud kuluna sideteenustele keskmiselt 20,97 eurot

kuus. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud summa arvel on võimalik katta lisaks mobiiltelefoni

kuludele ka võimalikud interneti ja televisiooni kulud. Üldteadaoleva asjaoluna on Eestis

teleteenuste hinnad langenud ning hagejal tuleks endale leida vajadusel soodsam

teenusepakkuja ja/või –pakett.

Kolleegium märgib, et maakohtu poolt kindlakstehtud suuruses hageja põhjendatud vajadused

390 eurot kuus vastasid 2015. aastal ka Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga suurusele.

Seega peaks täisealine isik kokkuhoidliku majandamise korral suutma nimetatud summa arvel

oma põhilised vajadused katta.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja põhjendustega, mille kohaselt kuulub

kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele elatis 2/3 ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast. Maakohtu otsuse tegemise aja seisuga (oktoober 2015.a) oli elatise

suuruseks seega 260 eurot, alates 1. jaanuarist 2016.a on selleks 286,70 eurot ja alates

1. jaanuarist 2017.a 313,30 eurot. Seejuures ei ole alust arvata, et hageja vajalikud ja

põhjendatud kulutused peaksid samuti pidevalt suurenema. Seega 2016. ja 2017. aasta tuleb

kostjal hageja ülalpidamise kulusid sisuliselt kanda mõnevõrra suuremas ulatuses kui 2/3.

Ringkonnakohtu arvates on see käesoleva tsiviilasja materjale arvestades põhjendatud ja

mõistlik.

13. Kolleegium nõustub ka maakohtu seisukohaga, et ülejäänud osas jäävad hageja

ülalpidamise kulud hageja ema kanda. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ema on oma

väikesele sissetulekule (peretoetus) ja 4 alaealise lapse olemasolule vaatamata suutnud hageja

ülalpidamises osaleda. Hageja on esile toonud, et tema ema on tasunud ja tasub hagejale

ostetud korteri osamakseid, sellele lisaks on ta teinud hageja pangakontole erinevates

summades ülekandeid. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja materiaalne toetamine oleks

kahjustanud hageja ema enda või tema alaealiste laste tavapärast ülalpidamist.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et hagejal kui täisealisel isikul tuleb perekonnaseaduse mõtte

kohaselt ka endal kasutada olemasolevaid võimalusi oma sissetuleku suurendamiseks, niivõrd

kuivõrd see ei kahjusta tema erialase hariduse omandamist. Eelkõige tuleks hagejal esitada

vajalikud taotlused pakutavate toetuste saamiseks. Kohtule esitatud hageja pangakonto

väljavõttest (tl 77 – 81) nähtuvalt on hageja saanud õppetoetust summas 60 eurot ning

välistatud ei ole selle saamine ka tulevikus.

14. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsusega

väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks.

Põhjendatud ei ole etteheide, mille kohaselt jättis maakohus arvestamata kostjal

laenukohustuste olemasolu. Kuna kostja ise oma laenukohustuste suurust ja aluseid kohtule ei

põhjendanud, siis ei pidanud kohus iseseisvalt asuma kostja pangakonto väljavõtte põhjal

analüüsima, kas ja missugustes summades teeb kostja igakuiselt laenude tagasimakseid.

15. Maakohus tuvastas, et kostja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks ajavahemikul september

2014 kuni august 2015 oli 1714,20 eurot. Kostja väidete kohaselt moodustavad laenude

tagasimaksed 420,49 eurot kuus, mis ringkonnakohtu hinnangul ei mõjuta oluliselt kostja

võimekust tasuda hagejale elatist maakohtu otsusega kindlaksmääratud ulatuses. Lisaks

laenude tagasimaksetele on kostja-apellant esile toonud, et igakuised kommunaalkulud

korterile moodustavad 200 eurot ja transpordikulud 70 eurot, seega kokku on igakuised

vajalikud kulutused keskmiselt 690,49 eurot. Ülejäänud kuludeks jääb kostjal siiski enam kui

1000 eurot kuus.

Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebusele lisatud täiendavate tõendite kohaselt on

laenu saajaks A.P., mitte kostja. Kostja endaga seondub vaid järelmaksuleping nr 1414134-

93al, mis on sõlmitud maasturi Kia Sorento soetamiseks järelmaksu summaga 5859 eurot ning

mille järgi tasub kostja igakuiselt makseid summas 150,38 eurot.

Eeltoodut arvestades puudub alus asuda seisukohale, et hagejale maakohtu otsusega määratud

suuruses elatise tasumine käiks kostjale üle jõu. Muuhulgas ei ole kostja esile toonud, et tal

oleks teisi ülalpeetavaid.

16. Alusetud on etteheited maakohtule, mille kohaselt on maakohus rikkunud

selgitamiskohustust seoses hageja ema varalise seisundiga. Apellant ei ole põhjendanud, mil

viisil suurendab hageja ema ülalpidamisvõimekust väidetav asjaolu, et hageja emale kuulub

lisaks perekonna eluasemena kasutatavale korterile veel ka XXX asuv korter. Arvestades

kohtule esitatud materjale, mille kohaselt on hageja emal lisaks hagejale 4 alaealist last ning

koos abikaasa ja lastega elatakse 2-toalises korteris, saab pidada igati mõistlikuks ja

põhjendatuks hagejale kui täisealiseks saanud õppivale lapsele eraldi eluruumi soetamist.

Toimikus lk 21-30 oleva korteri müügilepingu järgi oli korteri ostuhinnaks 3000 eurot, mida

puudub igasugune alus pidada ülemääraseks kulutuseks eluaseme soetamisel.

Asjakohased ei ole ka kostja väited, mille kohaselt on ta pärast hageja täisealiseks saamist

osalenud hageja ülalpidamises sellega, et rahastas hageja puhkusereisi Egiptusesse ja ostis ligi

800 eurot maksva telefoni. Nimetatud kulutused ei ole tehtud täisealise lapse esmaseid

vajadusi silmas pidades ning on pigem toredusliku iseloomuga. Seega ei anna ka need

väidetavad kulutused alust vähendada maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

rahalise elatise suurust.

17. Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri 2015.a määrusega kohustati kostjat hagi tagamise

korras tasuma hageja ülalpidamiseks elatist summas 200 eurot kuus alates 1. detsembrist

2015.a kuni käesolevas tsiviilasjas nr 2-15-9464 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Kostja poolt hagi tagamise korras tasutud elatist tuleb arvestada ka elatise lõplikku suurust

kindlaks määrava kohtulahendi täitmisel.

18. Kuna ringkonnakohus jätab nii apellatsioonkaebuse kui vastuapellatsioonkaebuse

rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kummagi poole

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp