2-14-62810/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(16)

Tsiviilasi nr 2-14-62810

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.06.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-62810

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Transcom hagi KL vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.03.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

64 846,08 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

AS Transcom apellatsioonkaebus

Hageja: Aktsiaselts Transcom (registrikood 10550575,

asukoht Emajõe 24/26, 80030 Pärnu)

Hageja esindajad: vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat

Karl-Morten Jõgi (Advokaadibüroo RASK, Toompuiestee

33A, 10149 Tallinn; e-post XXX)

Kostja: KL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Kostja

esindajad:

vandeadvokaat

Helmeri

Indela

(Advokaadibüroo

Indela&Elunurm,

Lõõtsa

2B, 11415

Tallinn; e-post XXX) ja vandeadvokaat

Aivar Pilv

(Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, 10146

Tallinn; e-post XXX)

Istungi toimumise aeg

02.06.2016

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 14.03.2016 otsus jätta muutmata.

2. AS Transcom apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta AS Transcom kanda.

4. Mõista

välja

AS-ilt

Transcom

KL

kasuks

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude katteks 1 152 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb AS-il Transcom tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

2(16)

Tsiviilasi nr 2-14-62810

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Rahuldada AS Transcom taotlus prokuratuuri teavitamiseks KL 09.02.2015

menetlusdokumendi lisaks 6 oleva 05.10.2009 kuupäeva kandva AS Transcom

nõukogu otsuse võltsituse kahtlusest.

6. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts Transcom esitas 18.12.2014 Harju Maakohtule hagi KL vastu kahju

hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja ajavahemikul 30.10.2007 kuni

16.05.2013 hageja ainus juhatuse liige. Hageja uus juhatus on sisekontrolli raames

tuvastanud, et kostja on aastate jooksul hageja juhatuse liikmena kahjustanud

ulatuslikult hageja vara.

2. Kostja sõlmis 09.01.2012 hageja juhatuse liikmena hageja nimel ja eest nõude

loovutamise lepingu Skarabeus Julgestusteenistus OÜga. Nõude loovutamise lepingu

kohaselt loovutas hageja nõude summas 58 848,11 eurot OÜ FutureProject vastu

Skarabeusele 100 euro eest. Muid vastuhüvesid hageja nõude loovutamise eest ei

saanud. Seega tekkis hagejale nõude loovutamisega kahju summas 58 748,11 eurot

(loovutatud nõude väärtus miinus nõude eest saadud vastuhüve väärtus). Kostja

käitumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, sest kui kostja poleks juhatuse liikme

kohustusi rikkunud ega nõude loovutamise lepingut sõlminud, poleks hagejale kahju

tekkinud.

3. Majanduslikult

kõige

otstarbekam

olnuks

nõude

sissenõudmine

või

selle

võõrandamine nõude reaalsele väärtusele vastava hüve eest. Kostja võõrandas hagejale

kuulunud nõude ca 600 korda väiksema summa eest, kui nõue väärt oli.

4. Kostja rikkus ÄS § 306 lg 2 teisest lausest tulenevat kohustust teha hageja

igapäevasest majandustegevusest väljuvaid tehinguid vaid nõukogu nõusolekul. Kuna

nõude loovutamise tehingu väärtus oli ca 60 000 eurot, polnud see tavapärase

majandustegevuse alla kuuluv tehing.

5. Kostja ei järginud nõude loovutamisel korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Kostja

käitumine nõude loovutamisel oli tahtlik. Lisaks ei käitunud kostja nõude

loovutamisel „nagu tavaline mõistlik inimene“, rääkimata kogenenud spetsialistist.

Tavaline mõistlik inimene oleks nõude loovutamisel hinnanud nõude võlgniku vastu

maksmapanemise perspektiivi. Käesoleval juhuks ei saanuks kostja hinnata nõude

maksmapanemise perspektiivi madalaks – nõude loovutamise lepingu sõlmimise

hetkel oli OÜ FutureProject esitanud äriregistrisse 2010. a majandusaasta aruande,

mille kohaselt oli äriühingul 31.12.2010 seisuga vara kokku 224 296,8 euro väärtuses.

6. Miks kostja nõude loovutas, pole selge, aga ilmselt toimus see omakasu eesmärgil.

Kostja pidi endale teadvustama, et ühel hetkel jääb kostja hagejale kahju tekitamisega

vahele. Tõenäoliselt oli 2012. a alguses see juba ilmne ning kostja loovutas

3(16)

Tsiviilasi nr 2-14-62810

Skarabeusile nõude seetõttu, et tekitada endale liitlane Skarabeusi juhatuse liikme IL

näol.

7. Kostja on esitanud suvaliselt faktiväiteid, kuid neist ei selgu, kuidas need nõude

loovutamist selgitavad. Kostja väited RK turvaärist väljumise ja sinna sisenemise

kohta ei annaks ka tõele vastavuse korral alust hagi rahuldamata jätmiseks. Sellisel

juhul loovutas kostja nõude Sakabeusile mitte Transcomi, vaid RK huvidest lähtuvalt

ning järelikult tunnistab kostja ise vastuses tema juhitud äriühingu huvide

kahjustamist. Kostja on ekslikult lähtunud arusaamast, et äriühingu juhatusel on õigus

nõukogu korraldusel teha äriühingut kahjustavaid tehinguid.

8. 05.10.2009 väidetav ASi Transcom nõukogu otsus ei ole ehtne ning see pole seostatav

nõude loovutamisega Skarabeusile. Otsus on võltsitud. Seda pole hageja

raamatupidamises.

9. Nõukogu 05.10.2009 otsus pole mis tahes viisil seostatav 09.01.2012 nõude

loovutamise lepinguga. Hageja on nõude loovutamise lepinguga loovutanud nõuded

Skarabeusile, mitte OÜle FutureProject. Lisaks pole 09.01.2012 loovutatud

Skarabeusile 26.09.2007 investeerimislepingust tulenevaid nõudeid, vaid nõue, mis

tulenes hageja poolt OÜle FutureProject 2006-2007 antud laenust ja laenuintressidest.

Seejuures tehti kõik laenu väljamaksed Transcomi poolt OÜle FutureProject enne

26.09.2007 investeerimislepingu sõlmimist. Loovutamise lepingus on selgelt

loovutatud laenunõue, mitte investeerimislepingust tulenev nõue.

10. Tõendamata on kostja väide, mille kohaselt soetas OÜ FutureProject 26.09.2007

investeerimislepingu

alusel

20%lise

osaluse

Ukraina

äriühingus

Agenstvo

Bezopastnosti. Samuti puudub mistahes seos OÜ FutureProject poolse väidetava

osaluse omandamisel Ukraina äriühingus ning kostja poolt hageja nimel Skarabeusiga

sõlmitud nõude loovutamise lepingul.

11. Kostja pole tõendanud vastuse lisaks nr 12 oleva aktsiate müügilepingu projektiga

väidetava müügilepingu tingimusi. Tegemist on allkirjastamata lepingu projektiga, mis

on projekti kohaselt sõlmitud 12.01.2015, kuid kostja väitel sõlmiti leping 22.06.2009.

Samuti puudub mistahes seos OÜ Transcom Grupp poolt Skorpioni Julgestusteenistus

ASi aktsiate müümisel ning hagi aluseks oleva nõude loovutamise lepingu sõlmimisel.

12. Tõendamata on kostja väide, et RK omandas nn kontrolli OÜ Frominer üle. Hagejale

teadaolevalt selliseid optsioonilepinguid sõlmitud ei ole. Samuti pole loogiline ega

eluliselt usutav kostja väide, et optsioonilepingute sõlmimine oli aluseks 05.10.2009

hageja nõukogu otsuse vastuvõtmisele.

13. Puudub seos OÜ Elikante ja Industrial Technology Investments OÜ vahel sõlmitud

nõude loovutamise lepingul ning hagi aluseks oleval nõude loovutamise lepingul.

Tõendamata ja vale on kostja väide, et OÜ Elikante ja Industrial Technology

Investments vahelise lepingu eesmärk oli varjata teisi samal ajal sõlmitud lepinguid.

Kohtule on esitatud lepingute allkirjastamata projektid. Selliseid nõude loovutamise

lepinguid ei sõlmitud. Lisaks polnud Industrial Technology Investments OÜ RK

faktilise kontrolli all.

14. Kostja poolt kohtule esitatud e-kirjad ei tõenda, et RK oleks turvaäri kontrollinud.

Neist nähtub, et Skarabeusil oli probleeme enda igapäevategevuse rahastamisega.

15. Vastuolulised on kostja väited, mille kohaselt andis hageja nõukogu hageja juhatusele

korralduse võõrandada 1 krooni eest Ukraina turvaäriga seotud nõuded OÜle

FutureProject, sest 2012. a alguses oli turvateenuse pakkumine Ukrainas muutunud

majanduslikult ebaotstarbekaks. Väidetav hageja nõukogu otsus võeti vastu 2009. a,

mitte 2012. a.

4(16)

Tsiviilasi nr 2-14-62810

16. Loovutatud nõue polnud väärtusetu. Nõude loovutamise lepingu ese oli hageja poolt

OÜle FutureProject 08.06.2006 kuni 08.06.2007 antud laenu tagastamise nõue, millele

lisandusid intressid.

17. Hageja taotleb kostjalt ÄS § 315 lg 2 alusel välja mõista hagejale tekitatud kahju

summas 58 748,11 eurot ning hagi esitamise ajaks (18.12.2014) sissenõutavaks

muutunud seadusjärgses määras viivis 1 310 eurot. Viivise arvutamise algusajaks on

10.09.2014, sest siis teatas hageja kostjale enda viivisenõudest. Lisaks taotleb hageja

välja mõista põhivõlalt arvestatud seadusjärgses määras viivis kuni kohtuotsuse

tegemiseni ja edasi protsendina tasumata põhinõudest.

Kostja vastuväited

18. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja oli hageja juhatuse liige ajavahemikul

30.10.2007 kuni 16.05.2013. Sel ajal polnud hagejal kostja tegevuse suhtes ühtegi

etteheidet ega saanudki olla, sest kostja seadis hageja juhatuse liikmena tegutsedes

hageja huvid alati kõrgemale enda ja kolmanda isiku huvidest.

19. Hageja, ASi Transcom ainuaktsionär oli ajavahemikul 01.01.2005 kuni 11.01.2014

OÜ Transcom Grupp ning pärast seda Transcom Invest OÜ. OÜ Transcom Grupp

ainuosanik on RK. Transcom Grupp OÜ on 13.11.2014 asutanud Transcom Invest

OÜ, mis on alates 11.01.2014 hageja ainuaktsionär. Seega on hageja äritegevuse

tegelik kasusaaja RK.

20. Kostja ja RK suhted halvenesid 2013. a kevadel, kui RK kontrolli ja valitseva mõju all

olevad teised äriühingud (AS Werol Tehased, AS PERE) hakkasid pankrotistuma ning

RK suhtes algatati kriminaalmenetlusi. Kostja lahkus hageja juhatusest 2013. a, sest

kostja polnud nõus vastu tulema RK ja tema advokaatide soovile vormistada ja

allkirjastada tagantjärgi (ehk sisuliselt võltsida) eri dokumente, mida RK ja tema

kontrolli all olevad äriühingud oleksid saanud oma õiguste ja huvide kaitseks eri

menetlustes kasutada. Pärast kostja lahkumist hageja juhatusest on RK asunud otsima

mistahes formaalseid võimalusi esitada kohtutele kostja vastu eri rahalisi nõudeid.

21. Kostja ei ole Skarabeus Julgestusteenus OÜ-ga (endine K-Valve OÜ) 09.01.2012

nõude loovutamise lepingu sõlmimisel juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Esiteks

polnud nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ASi Transcom nõukogu nõusolek

vajalik. Lepingu sõlmimine ei välju ÄS § 317 lg 1 alusel igapäevasest

majandustegevusest, sest see ei kuulu ühegi ÄS § 317 lg 1 alapunktides nimetatud

juhtumi alla. Ka ajavahemikul 28.12.2009 kuni 03.02.2014 kehtinud ASi Transcom

põhikirjast ei nähtu, et 09.01.2012 lepingu sõlmimiseks oleks olnud vajalik nõukogu

nõusolek. AS Transcom tegeles sisuliselt Pärnu Sadama haldamisega ning sellise

väidetava hinnaga tehingu tegemises polnud hageja jaoks midagi erandlikku. See

nähtub hageja 2012. a majandusaasta aruandest, kust selgub, et hagejale kuuluvate

varade koguväärtus on 37 931 359 eurot ning vastava majandusaasta kasum 2 545 071

eurot. Sellise käibe- ja kasuminumbrite juures pole tõsiselt võetavad hageja väited, et

loovutamise lepingu sõlmimine väljus igapäevasest majandustegevusest.

22. Kostja on antud lepingu sõlmimisel ÄS § 306 lg 2 alusel lähtunud ASi Transcom

nõukogu seaduslikust korraldusest – 05.10.2009 otsusest, mille kohaselt otsustas

hageja nõukogu: 1) seoses 22.06.2009 Skorpioni Julgestusteenistuse Aktsiaseltsi

aktsiate müügiga ASile Pristis ja 05.10.2009 osa optsioonilepingule koondada

turvateenuste äritegevus Venemaal ja Ukrainas OÜsse K-Valve; 2) võõrandada ASi

Transcom Ukraina projektiga seotud nõuded OÜle FutureProject hinnaga üks kroon.

Otsuse poolt hääletasid mõlemad koosolekust osa võtnud nõukogu liikmed, so RK ja

AK. Seega ei saa väita, et kostja oleks loovutamislepingu sõlmimisel rikkunud

juhatuse liikme kohustusi. Aktsiaseltsi nõukogul on õigus otsustada, millistel

5(16)

Tsiviilasi nr 2-14-62810

tingimustel äriühingu vara võõrandada. Nõuded loovutati siiski mitte 1 krooni, vaid

100 euro eest, st kõrgema hinnaga ja hagejale kasulikumalt kui nõukogu sätestatu.

23. Kui hageja leiab, et nõude võõrandamisega tekitati hagejale kahju, tulnuks hagejal ÄS

§ 327 lg 2 alusel esitada hagi nõukogu liikmete vastu. Seega on hagi esitatud vale

kostja vastu.

24. 09.01.2012 nõude loovutamise lepingul oli oma majanduslik sisu ja eesmärk, mille

töötas välja ja millest oli teadlik RK. See leping oli vaid üks paljudest, mille

eesmärgiks oli RK turvateenuste äriplaani elluviimine ning hiljem antud äriplaaniga

seotud tegevuse lõpetamine. AS Transcom, keda esindas RK, ja OÜ FutureProject,

keda esindas IL (praeguse nimega IL), sõlmisid 26.09.2007 investeerimislepingu,

mille eesmärk oli ASi Transcom poolt 1 000 000 krooni investeerimine turvateenuste

ärisse Ukrainas. Lepingu p 1.3 alusel kohustus AS Transcom väljastama

investeerimiseks vajalikud rahasummad ning OÜ FutureProject kohustus asutama või

soetama turvateenuste osutamisega seotud ettevõtte või osa sellest. Lepingu p-s 1.4

leppisid pooled kokku, et maksimaalne investeerimismaht on 1 000 000 krooni.

Lepingu p 3.2 alusel kohustus OÜ FutureProject AS-i Transcom poolt tehtud

investeeringu üle andma Skorpioni Julgestusteenistus AS-ile või AS-i Transcom

näidatud isikule. AS Transcom omas 26.09.2007 investeerimislepingu sõlmimise ajal

92,5% Skorpioni Julgestusteenistuse ASi aktsiatest ning 7,5% aktsiatest omas IL (end

nimega L).

25. OÜ FutureProject soetas 26.09.2007 investeeringulepingu alusel 20%lise osaluse

turvateenuste osutamisega tegelevas Ukraina äriühingus Agenstvo Bezopastnosti

Skorpion. AS Transcom kajastas 26.09.2007 investeeringulepingu alusel OÜ

FutureProject kaudu Ukraina turvaärisse investeeringuid laenuna FutureProject OÜle,

kuigi investeeringulepingu p 3.2 kohaselt ei kuulunud ASi Transcom investeeritud

raha tagastamisele.

26. AS Transcom võõrandas 2009. a kevade-suve hakul kontsernisisese tehinguga talle

kuuluvad 80% Skorpioni Julgestusteenistuse AS-i aktsiatest OÜle Transcom Grupp,

mis oli ASi Transcom emaühing. OÜ Transcom Grupp võõrandas 22.06.2009 100%

Skorpion Julgestusteenistuse AS-i aktsiatest turvateenuseid osutavale AS-ile Pristis.

OÜ Transcom Grupp ainuosanik ja juhatuse liige oli RK. 22.06.2009 müügilepingu p

6 kohaselt kohustus aktsiate müüja OÜ Transcom Grupp tagama, et OÜ Transcom

Grupp ega viimasega seotud aktsionärid (sh RK) ei asuta ega omanda 5 aasta jooksul

ettevõtteid, mis konkureeriksid AS-iga Pristis, Skorpioni Julgestusteenistuse ASiga

ega viimase tütarühinguga Lilto konkurentide töös. Seda kokkulepet tagas 1 000 000

krooni suurune leppetrahv.

27. RK ei soovinud siiski turvaärist lahkuda. Hoidmaks konkurentsikeelust kõrvale,

otsustas RK tegutseda varjatult. Seega sõlmiti edaspidi hageja nõukogu esimehe RK

näpunäidete järgi tehingud, millega RK turvaärisse naasis. RK omandas 05.10.2009

läbi oma lähikondse (äia) NR kontrolli all oleva äriühingu OÜ Frominer kontrolli

turvateenuseid osutava ettevõtte OÜ K-Valve üle. Selleks sõlmis OÜ Frominer RK

juhtnööride kohaselt 05.10.2009 EL-ga osa optsioonilepingu OÜ-s K-Valve 58%lise

osaluse omandamiseks. Ühtlasi lepiti 05.10.2009 optsioonilepingus kokku ka

täiendavas 10%lises K-Valve osa optsioonis. EL sõlmis veel analoogilisi

optsioonilepinguid.

28. RK kohustus läbi OÜ Elikante (mille ainuosanik ja juhatuse liige ta oli) finantseerima

OÜ K-Valve arenguväljaminekuid summas kuni 5 000 000 krooni. Seejärel otsustas

AS-i Transcom nõukogu 05.10.2009 võtta vastu otsuse, et seoses 22.06.2009

Skorpioni Julgestusteenistuse AS-i aktsiate müügiga AS-ile Pristis ja 05.10.2009 osa

optsioonilepingule tuleb koondada turvateenuste äritegevus Venemaal ja Ukrainas

6(16)

Tsiviilasi nr 2-14-62810

OÜ-sse K-Valve. Selleks otsustas AS-i Transcom nõukogu võõrandada AS-i

Transcom Ukraina projektiga seotud nõuded OÜ-le FutureProject (mis oli samuti IL

kontrolli all) hinnaga 1 kroon.

29. RK otsustas 2010. a lõpus turvaärist loobuda. OÜ Elikante juriidiline nõustaja töötas

välja lepingu, mille alusel RK oleks saanud OÜ Elikante kaudu maksuvabalt tagasi

kõik turvaärisse investeeritud rahasummad. Maksukohustuse varjamiseks sõlmisid OÜ

Elikante ja RK isiklik „puukfirma“ Industrial Technology Investments OÜ 30.12.2010

nõude loovutamise lepingu, mille alusel OÜ Elikante loovutas kõik on rahalised

nõuded OÜ K-Valve vastu Industrial Technology Investments OÜ-le. See oli näilik

tehing, millega sooviti varjata muid samal ajal sõlmitud tehinguid. Nimelt sõlmisid

30.12.2010 KR, OÜ Elikante, FutureProject OÜ, K-Valve OÜ ja Transcom Grupp OÜ

nõude loovutamise lepingu, mille alusel RK elukaaslane KR sai OÜ Elikante arvel

maksuvabalt 320 000 eurot. Lepingus lepiti kokku, et OÜ Elikante poolt K-Valve OÜ-

le antud laenude summas 320 000 eurot uus võlausaldaja on OÜ Elikante asemel KR,

kes loovutas antud OÜ Elikante nõude K-Valve vastu 320 000 euro eest OÜ-le

FutureProject. Selliselt „moondusid“ OÜ Elikante poolt K-Valve OÜ-sse antud laenud

KR nõueteks, mis võõrandati 320 000 euro eest OÜle FutureProject. OÜ Elikante

rahaline nõue K-Valve OÜ vastu muutus KR nõudeks ning KR sai OÜ-lt

FutureProject 320 000 eurot maksuvaba tulu. RK omastas sellega OÜ Elikante vara

kolmanda isiku (KR) kasuks.

30. 30.12.2010 sõlmisid OÜ Elikante, FutureProject OÜ, Skarabeus Julgestusteenistus OÜ

ja Transcom Grupp OÜ nõude loovutamise lepingu, mille alusel OÜ FutureProject

omandas OÜ Elikante laenunõude summas 315 000 eurot võlgnik Skarabeus

Julgestusteenistus OÜ vastu.

31. 2012. a alguseks oli seoses Ukraina majandusolukorraga muutunud OÜ FutureProject

20%line osalus Ukraina äriühingus Agenstvo Bezopastnosti Skorpion sisuliselt

väärtusetuks. RK oli turvateenuste ärist väljumas ning 30.12.2010 loovutanud OÜ-st

Elikante rahalised nõuded K-Valve OÜ vastu ja Skarabeus Julgestusteenistus OÜ

vastu IL kontrolli all olevale OÜ-le FutureProject, kes sisuliselt võttis RK turvaäri

tegevuse korraldamise üle. Sisuliselt oli RK turvaärisse investeeritud rahalised

vahendid juba teiste eespool kirjeldatud tehingute, äriühingu ja oma elukaaslase kaudu

tagasi saanud või saamas, Ukrainasse tehtud investeering oli juba niikuinii

väärtusetuks muutunud ning OÜ FutureProject ja seda kontrolliv IL võtsid kogu RK

turvaäri üle. Seetõttu on ka loogiline, et AS-i Transcom nõukogu andis juhatusele

korralduse võõrandada 1 krooni eest Ukraina turvaäriga seotud nõuded OÜ-le

FutureProject, kuhu RK viljeletud turvaäriga seotud tegevus lõpuks jõudis.

32. Kirjeldatud tehingutest nähtub, et RK on AS-i Transcom taga seisva tegeliku

kasusaajana otsustanud ja suunanud, kuidas enda kontrolli all olevast ühingust eri

rahalisi vahendeid investeerida ning ühtlasi andnud muu hulgas AS-i Transcom

nõukogu otsuse allkirjastamisega ise kostjale korralduse võõrandada 1 krooni eest AS-

i Transcom nõuded OÜ-le FutureProject. Seega on hagi pahauskne.

33. Hageja kahju hüvitamise nõue on oletuslik, kuna 09.01.2012 nõude loovutamise

lepingu alusel loovutatud nõude tegelik väärtus pole teada ning see on tõendamata.

Väidetavalt tekkinud kahju pole VÕS § 127 lg 4 alusel põhjuslikus seoses kostja

käitumisega ega saanud mistahes viisil olla kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).

Hageja väide, et kostja võõrandas nõude 600 korda väiksema hinnaga, kui nõue väärt

oli, on paljasõnaline. Nõude nominaalväärtus ei tõenda nõude tegelikku väärtust.

34. 26.09.2007 investeerimislepingu alusel tehtud investeeringute ebaõnnestumise korral,

nagu ka juhtus, investeering 26.09.2007 investeeringulepingu alusel OÜ-le

FutureProject poolt AS-ile Transcom tagastamisele ei kuulunud. Kui RK oli turvaärist

7(16)

Tsiviilasi nr 2-14-62810

väljumas, siis vastavalt AS-i Transcom nõukogu korraldustele sõlmitigi 09.01.2012

nõude loovutamise leping, milles on 26.09.2007 investeerimislepingu sisu ja olemust

arvestades ebaõigesti kasutatud terminit „laen“. Seda ei või VÕS § 29 lg-st 2 lähtuvalt

lepingu tõlgendamisel kasutada. Olematust laenulepingust tulenevat olematut nõuet

100 euroga loovutades on objektiivselt võimatu hagejale kahju tekitada.

35. Nõukogu 05.10.2009 selgeid korraldusi arvestades polnud ega saanudki olla kostjale

hagis märgitud väidetava kahju tekkimine VÕS § 127 lg-te 2 ja 3 alusel ettenähtav,

kuivõrd kostja ei pea tavapärast juhatuse liikme hoolsuskohustust järgides eeldama

ega arvestama, et äriühingu nõukogu esimees ja suuromanik RK võtab koos nõukogu

liikme AK-ga vastu majanduslikult põhjendamatuid otsuseid, seda enam, et RK ise on

vahetult juhtinud turvateenuste äriprojekti, pidanud läbirääkimisi, sõlminud vastavad

lepingud jne. Arvestada tuleb ka, et Ukraina turvateenuste turule OÜ FutureProject

kaudu tehtud AS-i Transcom Investeeringud olid 2012. a alguseks juba selgelt

perspektiivituks muutunud.

36. Kuivõrd hagejal puudub kostja vastu kahju hüvitamise nõue, on põhjendamatu ka

viiviste nõue.

Esimese astme kohtu otsus

37. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

38. Maakohus leidis, et 09.01.2012 nõude loovutamise leping ei väljunud pigem äriühingu

igapäevase majandamistegevuse raamest ning nõukogu otsus polnud selleks vajalik.

Arvestades kostja välja toodud andneid 2012 majandusaasta kohta, võib eeldada, et

juhatusel tuli ka igapäevases majandustegevuses opereerida summadega, mis jäid

loovutatud nõude summa piiridesse. Mis puutub kostja esitatud 05.10.2009 nõukogu

otsusesse, on kohus seisukohal, et see ei saanud olla aluseks 09.01.2012 nõude

loovutamise lepingule ja seda olenemata sellest, kas lugeda see dokument ehtsaks või

mitte. 05.10.2009 nõukogu otsuse p-s 2 otsustati võõrandada Transcom Ukraina

projektiga seotud nõuded OÜ-le FutureProject hinnaga 1 kroon, 09.01.2012 nõude

loovutamise lepingu järgi loovutati nõuded OÜ FutureProject vastu. 05.10.2009

nõukogu otsus võiks seega asja lahendamisel tähtsust omada üksnes üldisemas plaanis,

avades hageja ja OÜ FutureProject suhteid. Kohus nõustub aga hagejaga, et nimetatud

dokument tuleb asja lahendamisel kõrvale jätta, sest on alust kahelda selle ehtsuses.

39. Kohus on seisukohal, et nõude väärtuse puhul ei saa lähtuda üksnes selle lepingusse

märgitud suurusest. Eelkõige võib nõude väärtuse puhul mängida rolli selle

sissenõudmiseks vajalik aja- ja ressursikulu, mis nõude suurusest lahutada tuleks.

Nõude väärtuse tuvastamiseks tuleb kohtul võtta seisukoht, mis oli loovutatud nõude

ese. Kostja väitel oli selleks hageja ja OÜ FutureProject vahel 26.09.2007 sõlmitud

investeerimislepingust tulenevad hageja väidetavad nõuded, mida tegelikult ei

eksisteerinud. Hageja väitel oli nõude loovutamise aluseks laenuleping, millega hageja

andis OÜ-le FutureProject laenu. Laenusuhtele viitab ühelt poolt asjaolu, et nõude

loovutamise lepingus on märgitud, et loovutatakse laenusuhtest tulenev võlgnevus

ning laenuintressid. Hageja on esitanud maksekorraldused, mille kohaselt tasus hageja

OÜ-le FutureProject erinevaid summasid, selgitusega laen vastavalt lepingule.

40. Hageja pole kirjalikku laenulepingut esitanud ning pole välja toonud ka laenusuhtega

seotud täpsemaid asjaolusid. Laenulepingu puudumise tõttu pole kohtul võimalik

hinnata, kui palju ja millise tähtaja ja intressiga ning millisel eesmärgil laenu anti.

Lisaks pole hageja välja toonud nõude loovutamise põhjust, mh kas nõuet prooviti

esmalt sisse nõuda ning kas see ebaõnnestus. Nõuet ei loovutatud tavapäraselt nõuete

sissenõudmisega tegelevale ettevõttele, mistõttu pidi selle taga olema muu põhjus, kui

nõude sissenõudmisega kaasnev aja- ja ressursikulu. Hageja on nõude loovutamise

8(16)

Tsiviilasi nr 2-14-62810

motiivina välja toonud hageja soovi osutada teenet Skarabeus Julgestusteenistus OÜ

juhile IL-le, kuid pole esile toonud elulisi asjaolusid, mis selle usutavaks muudaksid.

41. Kostja viidatud 26.09.2007 investeerimislepingus (I kd, t lk 111-112) leppisid hageja

(keda esindas volikirja alusel RK) ja OÜ FutureProject (keda esindas IL) kokku, et

hageja kohustub väljastama turvateenuste äriks Ukrainas vajalikud rahasummad ning

OÜ FutureProject kohustub asutama või soetama turvateenuse osutamisega seotud

ettevõtte või osa selles (p 1.3). Maksimaalseks investeerimismahuks lepiti kokku

1 000 000 krooni (p 1.4). OÜ FutureProject kohustus toetatud investeeringu üle andma

Skorpioni Julgestusteenistuse Aktsiaseltsile või hageja poolt näidatud isikule. Lepingu

p-s 3.2 märgitud kohustus anda investeering üle ei ava eriti OÜ FutureProject

kohustust seoses saadud rahaga, sest sellest ei tulene investeeringu tulemusel saadava

kasumi jaotamise kord ega ka konkreetselt hageja poolt lepingu alusel antava raha

vahetu üleandmise kohustus. Kohus peab siiski võimalikuks, et investeeringut kajastati

hageja raamatupidamises laenuna, mida mõeldi ka vaidluse all olevas nõude

loovutamise lepingus. Tunnistaja IL ütlused on siinkohal veidi ebaselged: kuigi

alguses kinnitas ta toimikus oleva 26.09.2007 investeerimislepingu allkirjastamist OÜ

FutureProject juhatuse liikmena (II kd, t lk 189), väitis ta kohe, et ta pole alla

kirjutanud mitte investeerimislepingule, vaid laenulepingule. Hiljem nentis ta siiski, et

„09.01.2012 nõude loovutamise leping on 26.09.2007 laenulepinguga otseselt seotud,

tegemist on sama nõudega, mis minu arvates tuleneb laenulepingust, toimikus

investeerimisleping, mis müüdi ära Skarabeus Julgestusteenistusele“.

42. Hagejal tuli kostja rikkumise põhistamiseks tõendada, missuguse laenulepingu alusel

tekkinud nõue loovutati ning mis oli laenulepingu täpne sisu. Hageja pole seda

tõendanud. Kohtule on hageja ja OÜ FutureProject suhte kohta esitatud üksnes

investeerimisleping, mille seotust nõude loovutamise lepinguga on pigem kinnitanud

ka OÜ FutureProject esindaja nõude loovutamise ajal (IL). Seetõttu asub kohus

seisukohale, et nõue võis olla seotud 26.09.2007 investeerimislepinguga, millega AS

Transcom kohustus väljastama turvateenuse osutamiseks vajaliku raha ning OÜ

FutureProject kohustus andma investeeringu üle Skorpioni Julgestusteenistuse ASile

või hageja poolt näidatud isikule.

43. Hageja AS-i Transcom ainuaktsionär oli 01.01.2005 kuni 11.01.2014 OÜ Transcom

Grupp. Viimase ainuosanik on RK. Ka 26.09.2007 investeerimislepingu, mille

eesmärk oli turvateenuste ärisse investeerimine, on hageja esindajana allkirjastanud

RK. 22.06.2009 müüs AS Transcom Grupp turvateenuste äri (so Skorpioni

Julgestusteenistuse AS-i) Pristis ASile kinnitusega, et taandub ise turvaärist (lepingu p

6.3; II kd, tlk 99). Sellegipoolest võib esitatud tõendite põhjal järeldada, et RK oli

pärast 2009. a Pristis AS-iga sõlmitud lepingut endiselt turvaäriga Skarabeus

Julgestusteenistus OÜ (endine OÜ K-Valve, mida mh perioodil 17.03.2010-

29.11.2012 juhtis IL) kaudu seotud. Kuigi IL on seotust kohtuistungil antud ütlustega

eitanud (II kd, t lk 189), kinnitavad seda siiski IL e-kirjad RK-le ja kostjale, milles on

kirjeldatud pooltevahelist koostööd turvaäri ülesehitamisel (I kd, t lk 202-209).

Näiteks on IL 28.01.2010 e-kirjas välja toonud, et Tartus on investeeringute

puudumise tõttu turvavõrk välja ehitamata, turvaturul on toimunud muutused ning

Transcom pole kokkulepetest kinni pidanud. Lisaks on IL märkinud, et soovib

Skarabeusi arendada arvestatavaks turvafirmaks, kuid teeb ettepaneku lahendada

olukord investeeringute tagasimaksetega kokkuleppel selliselt, et ta jätkab ise (I kd, t

lk 208). IL on 15.07.2011 e-kirjas RK-le kirjeldanud Skarabeusi majanduslikku

olukorda (I kd, t lk 210). RK tihedat seotust Skarabeus Julgestusteenistuse OÜga on

kinnitanud ka AS-i Transcom Grupp juhatuse liikmeks olnud MV, selgitades, et pärast

Skorpioni Julgestusteenistuse ASi müüki hakkas RK koos IL-ga Skarabeusi üles

9(16)

Tsiviilasi nr 2-14-62810

ehitama (II kd, t lk 187). Aastatel 2012-2013 Transcom Grupi juhatuse liikmena

tegutsenud tunnistaja KG kinnitas, et 2012. a otsustas RK turvaärist loobuda IL kasuks

(II kd, t lk 188).

44. Eeltoodu alusel on tuvastatav, et RK-ga seotud/tema ettevõtete rahastatavat

turvateenuste äri vedas IL, kes on ka vaidluse all oleva nõude loovutamise lepingu

teise poole (Skarabeus Julgestusteenistus OÜ) esindaja. Seega loovutati OÜ

FutureProject (kelle juhatuse liige oli loovutuslepingu sõlmimise ajal samuti IL) vastu

suunatud võimalik nõue hageja ainuosanikuga seotud isikule, kellega sõlmitud

taustaks olevad eelnevad kokkulepped ja nende täitmata jätmine võisid selgitada ka

nõude eest makstud madalat hinda (kui eeldada, et loovutatud nõue üldse eksisteeris).

See toetab kostja versiooni RK turvaärist lahkumise kohta ning sellesse tehtud

investeeringutest tuleneva võimaliku nõude loovutamise kohta turvaäriga ise edasi

tegeleda soovinud IL kontrollitavale ettevõttele.

45. Kuna kostja on esitanud põhistatud vastuväited, miks ei olnud nõude loovutamise

lepingus märgitud nõue tegelikult laenulepingust tulenev nõue, mille väärtus on 58

848,11 eurot ning hageja pole konkreetsest laenusuhtest tuleneva nõude ja selle

väärtuse kohta piisavalt tõendeid esitanud ega kostja vastuväiteid usutavalt ümber

lükanud, ei saa kohus lugeda hageja tõendamiskoormist kostja rikkumise ja tekkinud

kahju osas täidetuks. Hagi tuleb jätta rahuldamata.

46. Menetluses esindasid kostjat kaks esindajat. Kohus leiab, et kostja lepinguliste

esindajate kulud on põhjendatud osaliselt. Kohus analüüsib kostja esindajate

toiminguid hageja vastuväidetest lähtuvalt.

47. Esindaja Helmeri Indela Kohus ei nõustu hagejaga, et hüvitatavad pole kliendiga

kohtumise kulud. Kliendiga kohtumine on üldjuhul õigusabi osutamise vältimatu osa

ning eeldus edasiseks esindamiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks kohtus.

Tegemist on vajaliku toiminguga. Asjaolu, et kliendiga kohtumise aeg pole

kontrollitav, ei saa olla aluseks kulu väljamõistmisele, sest kohus kontrollib, et

kulunud aeg oleks mõistlik. Kohus on seisukohal, et 12.01.2015 kliendiga kohtumisele

ja kohtuasjaga seotud küsimuste arutamisele kulunud 2,4 h ning 05.02.2015 kliendiga

kohtumisele ja tõendite ülevaatamisele kulunud 1 h on mõistlik aeg ning nende

toimingutega seotud kulud kuuluvad hüvitamisele. Samuti kuulub hüvitamisele

11.08.2015 kliendikohtumisega seotud kulu (0,9 tunni eest).

48. Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et hagi õiguslik analüüs ei tohiks olla eraldi

toiming, vaid peaks kuuluma hagi vastuse koostamise alla. Seaduses pole sätestatud,

kuidas õigusabitoiminguid peab arvetel/spetsifikatsioonides kajastama. Hagi õiguslik

analüüs on iga hagi vastuse koostamise protsessi vältimatu osa ning sellega seotud

kulud kuuluvad mõistlikus ulatuses hüvitamisele. Kohus leiab, et mõistlik aeg on

menetluskulude nimekirjas märgitud 3,8 h.

49. Kohus ei nõustu hagejaga, et kohtupraktikas on välja kujunenud menetlusdokumendi

lehekülje koostamiseks kuluva mõistliku aja pikkus (40 min kuni 1 h). Lühikese, kuid

sisuka menetlusdokumendi koostamiseks võib kuluda rohkem aega, kui pika, kuid

kirjeldava menetlusdokumendi kirjutamisele. Kuigi hagiavaldus polnud eriti pikk, tuli

kostjal siiski selles sisalduvate väidete ümberlükkamiseks koostada põhjalik

menetlusdokument, milles kirjeldatud erinevad suhted poolte ja nendega seotud isikute

vahel olid suures osas asjakohased. Hagiavalduse vastuse koostamine on eelduslikult

kõige mahukam menetlustoiming, sest eeldab õigusliku positsiooni väljatöötamist,

tõendite kogumist, seisukohtade sõnastamist, struktureerimist, hilisemat redigeerimist

ja ülevaatamist ning kohtule edastamist. Kohus leiab, et käesolevas asjas, kus vaidlust

võib pidada keskmisest mõnevõrra keerukamaks ning kostjal tuli esitada arvukalt

tõendeid, on menetluskulude nimekirjas märgitud 22,3 h hagiavalduse vastuse

10(16)

Tsiviilasi nr 2-14-62810

koostamiseks asjakohane.

50. 16.09.2015 esitas kostja vastuse kohtunõudele, kus selgitas, miks ta ei saa täita kohtu

nõuet esitada hageja nõukogu otsuse originaaleksemplar. Kohus ei nõustu hagejaga, et

nimetatud dokumendi koostamisele oli 0,7 h kulutamine selgelt ebamõistlik ega pea

põhjendatuks seda hageja väljapakutud 12 minuti võrra vähendada. Tegemist oli

vajaliku toiminguga, mille kulu kuulub hageja poolt hüvitamisele.

51. Kohus nõustub hagejaga, et 22.09.2015 ja 17.12.2015 kohtuistungiteks

ettevalmistamiseks kulunud 2,8 h ja 2,5 h on mõnevõrra ülepaisutatud. Selleks hetkeks

oli õiguslik positsioon välja töötatud ning hagiavalduse vastus esitatud, samuti esitas

suurema osa tõendeid just kostja, mistõttu oli ta nendega juba eelnevalt tutvunud.

Kohus peab kummakski kohtuistungiks ettevalmistamise mõistlikuks ajakuluks 1,5 h

(vähendades seega ajakulu kokku 2,3 h). Arvestades, et 08.01.2016 kohtuistung oli

asjas juba mitmes, peab kohus selleks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks 0,75 h

(vähendades seega ajakulu 0,75 h).

52. Ülejäänud osas on Helmeri Indela esindusega seotud menetluskulud vajalikud ja

näidatud mahus põhjendatud. Ettenähtav on ka esindaja tunnihind (100 EUR + km).

Kuna kohus vähendas ajakulu 3,05 h võrra, on põhjendatud ajakulu kokku 51,85 h

(54,9 – 3,05). Esindajatasule lisanduvad registripäringutega seotud kulud (kokku 26

eurot). Seega tuleb hagejal hüvitada 6222 eurot (koos käibemaksuga) + 26 eurot =

6248 eurot. Menetluskuludelt tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

53. Esindaja Aivar Pilv. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele esindajale tehtud kulutused

hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.

Riigikohus on selles kontekstis sedastanud, et asja keerukusele võib viidata vajadus

tõlgendada süstemaatiliselt erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse

analoogiat, Euroopa Liidu õigust või rakendada spetsiifilise valdkonna eriteadmisi.

Praegusel juhul ei pea kohus asja sedavõrd keerukaks, et vajalik olnuks kahe esindaja

olemasolu. Asja keerukus tulenes pigem asjaolude tuvastamise keerukusest, mitte

õiguslikust spetsiifikast. Kostja vastuväidete aluseks olevad kõik asjaolud esitati juba

hagiavalduse vastuses. Kostja teine esindaja Aivar Pilv liitus tsiviilasja menetlusega

alles 17.12.2015 kohtuistungil ning tema esindustoimingud dubleerisid Helmeri Indela

omi. Kohus nõustub hagejaga, et teise esindaja lisandumine ei pruukinud olla hagejale

mõistlikult ettenähtav, sest asjas oli vandeadvokaat juba menetluse vältel enda

seisukohad esitanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aivar Pilve esindusest

tulenevad menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

Apellatsioonkaebus

54. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada,

menetluskulud jätta kostja kanda, mõista välja menetluskuludelt viivis, rahuldada

hageja taotlus prokuratuuri teavitamiseks tõendi võltsituse kahtlusest.

55. Hageja esitas kohtule järgmised tõendid, mis tõendavad, et 09.01.2012 nõude

loovutamise lepingu esemeks oli laenunõue, mille väärtus loovutamise hetkel oli

58 848,11 eurot: 09.01.2012 nõude loovutamise leping, väljavõtted 08.06.2006,

07.02.2007 ja 08.06.2007 apellandi maksekorraldustest OÜ-le FutureProject, OÜ

FutureProject 2010 majandusaasta aruanne, OÜ FutureProject ja Skarabeus

Julgestusteenused OÜ osaniku ja juhatuse liikme IL ütlused. Loetletud tõenditest

nähtub, et 09.01.2012 nõude loovutamise lepingu esemeks oli laenulepingust tulenev

nõue maksejõulise äriühingu vastu. Nõude väärtus selle loovutamise hetkel oli võrdne

nõude suurusega.

11(16)

Tsiviilasi nr 2-14-62810

56. Kohtuotsusest jääb selgusetuks, kuidas ning millistel kaalutlustel on kohus poolte

poolt kohtule esitatud tõendite pinnalt sellisele järeldusele jõudnud, et lepinguga

loovutatud nõue ei ole laenulepingust tulenev nõue ja et selle väärtus oli madalam

lepingus märgitust. Esiteks tuvastas kohus, et vastustaja esitas kohtule võltsitud

nõukogu otsuse, teiseks ei tõenda ega viita mitte ükski poolte poolt kohtule esitatud

tõend sellele, et nõude loovutamise esemeks oli tagastamise kohustuseta finantseering.

Vastupidi, OÜ FutureProject ja nõude omandanud Skarabeus Julgestusteenistuse OÜ

juhatuse liige ja osanik IL on tunnistajana antud ütlustega sõnaselgelt kinnitanud, et

nõude loovutamise esemeks oli laenunõue, mitte tagastamatu investeering.

Kolmandaks on IL seadnud kohtuistungil kahtluse alla toimiku köite lk 11 asuva

väidetava investeerimislepingu koopiaga tutvudes lepingu ehtsuse. Neljandaks ei ole

järeldus, et IL vedas RK-ga seotud ettevõtete rahastatavat turvateenuste äri, mis tahes

viisil seotud 09.01.2012 nõude loovutamise lepinguga. Viiendaks ei ole eluliselt

usutav ega loogiline, et apellant loovutas kolmandale isikule nõude, mida tegelikkuses

ei eksisteeri (investeering). Kui apellant oleks tegelikkuses investeerinud OÜ

FutureProject tegevust (mitte andnud laenu), ei oleks apellandil olnud OÜ

FutureProject vastu nõuet, mida loovutada.

57. Maakohus on rikkunud selgituskohustust. Kohus ei ole käesoleva menetluse jooksul

kordagi juhtinud apellandi tähelepanu sellele, et apellandil tuleb hagi aluse

tõendamiseks täiendavalt tõendada loovutatud nõude aluseks oleva laenulepingu sisu.

58. Apellandi hinnangul ei oma nõude loovutamise põhjus vastustaja vastutuse seisukohalt

vaadatuna tähendust, kuid ka juhul, kui tegemist oleks olulise küsimusega, siis selle

olulisusele ei ole kohus apellandi tähelepanu käesolevas menetluses juhtinud. Apellant

peab võimalikuks, et vastustaja loovutas nõude sooviga tekitada IL näol endale liitlast

eesseisvates vaidlustes apellandiga.

59. Apellant leiab, et 09.01.2012 nõude loovutamise lepingut ei saa pidada apellandi

igapäevaseks majandustegevuseks. Esiteks ei saa ca 60 000 euro väärtuse nõude

loovutamist 100 euro vastu pidada ettevõtte majandustegevuseks, rääkimata

igapäevasest majandustegevusest, sest majandustegevuse eesmärgiks on kasumi

teenimine. Teiseks on loovutamise tehingu väärtus ca 60 000 eurot ning sellise

väärtusega tehinguid ei saa üleüldiselt pidada apellandi igapäevase majandustegevuse

hulka kuuluvaks.

60. Kohus oleks pidanud teavitama prokuratuuri vastustaja poolt kohtule esitatud

dokumendi võltsituse kahtlusest. Käesolevas menetluses on vastustaja esitanud koopia

apellandi nõukogu otsusest, mis on EKEI ekspertiisi kohaselt kokku monteeritud

mitmest dokumendist ehk võltsitud. Maakohus on otsuses tuvastanud, et on alust

kahelda vastustaja poolt kohtule esitatud dokumendi ehtsuses. Vaatamata sellele jättis

kohus, rahuldamata apellandi taotluse dokumendi võltsituse kahtlusest prokuratuuri

teavitamiseks, millega rikkus TsMS § 277 lg-t 5.

Vastus apellatsioonkaebusele

61. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata,

menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

62. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja maakohtu kohtuotsuse muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

12(16)

Tsiviilasi nr 2-14-62810

63. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle:

-

kostja oli ajavahemikul 30.10.2007-16.05.2013 hageja ainuke juhatuse liige;

-

kostja sõlmis 09.01.2012 hageja juhatuse liikmena nõude loovutamise lepingu

Skarabeus Julgestusteenistus OÜ-ga, mille kohaselt loovutas hageja nõude summas

58 848,11 eurot OÜ FutureProject vastu Skarabeus Julgestusteenistus OÜ-le 100 euro

eest.

64. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli selle tehingu tegemiseks olemas nõukogu

otsus, kas selle olemasolu oli üldse vajalik ning kas ja kui suure kahju kostja hagejale

selle tehinguga tekitas.

65. Hageja nõue kostja vastu on aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on äriseadustiku

(ÄS) § 315 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste

rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest

vabanemise alus on sätestatud ÄS § 315 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse

liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega.

66. Maakohus leidis õigesti, viidates Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15 p-le 13, et

ÄS § 315 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised:

-

juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ;

-

aktsiaseltsile on tekkinud või tekib varaline kahju;

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ;

-

juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku

ettevõtja hoolsusstandardit.

67. Maakohus märkis õigesti, et tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et aktsiaselts peab

nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et

just nende rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse

liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja

hoolsusega.

68. Hageja on kostja rikkumisena välja toonud selle, et kostja sõlmis tehingu ilma

nõukogu nõusolekuta. Käesolevas asjas on 07.08.2015 EKEI uuringuaktiga tõendamist

leidnud, et asjas tõendina esitatud 05.10.2009 nõukogu otsus on monteeritud. Seega ei

saa seda pidada ehtsaks ning TsMS § 277 lg 1 järgi ei saa seda tõendina arvestada.

Lisaks on maakohus õigesti leidnud, et 05.10.2009 nõukogu otsusest ei tulene, et

kostjale oleks antud nõukogu otsusega nõusolek vaidlusaluse tehingu tegemiseks, sest

see käsitleb nõuete võõrandamist OÜ-le FutureProject, mitte OÜ FutureProject suhtes

olemasolevate nõuete võõrandamist kolmandale isikule.

69. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlusaluse tehingu tegemiseks

polnud nõukogu otsust vaja. Maakohus on põhjendanud oma seisukohta sellega, et

äriühingul tuli igapäevases majandustegevuses opereerida summadega, mis jäid

loovutatud nõude summa piiridesse, arvestades hageja 2012.a majandusaasta andmeid

varade suuruse ja kasumi kohta. Kuna teatud tehingu lugemine või mittelugemine

igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaks tehinguks sõltub suurel määral

konkreetse äriühingu majanduslikust seisundist, siis on ringkonnakohtu arvates

maakohtu seisukoht põhjendatud. Asjaolu, kas tehing on tehtud majanduslikult kõige

otstarbekamalt, on juhatuse liikme hoolsuskohustuse järgimise hindamise küsimus,

mitte nõukogu otsuse vajaduse küsimus.

13(16)

Tsiviilasi nr 2-14-62810

70. Juhatuse liikme poolt tehtava tehingu majandusliku otstarbekuse hindamisel on olulise

tähendusega tehinguga saadud vastusoorituse väärtus, mille kaudu on võimalik

tuvastada, kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks. Kuigi nõude loovutamise

lepingu järgi loovutas hageja 58 848,11 euro suuruse nõude 100 euro eest, on poolte

vahel on vaidlus selles, kas hagejal oli OÜ FutureProject vastu nõude loovutamise

lepingus märgitud nõue. Kostja on menetluses väitnud, et laenulepingut hageja ja OÜ

FutureProject vahel sõlmitud ei olnud. Nende vahel oli 26.09.2007 sõlmitud

investeerimisleping (I kd, tlk 111-112), millest hagejal OÜ FutureProjekt vastu nõuet

ei tulenenud, kuid siiski kajastati nimetatud investeerimislepinguga üle antud

rahasummad raamatupidamises laenuna.

71. Maakohus leidis, et tunnistajana üle kuulatud IL ütlused, kes oli nõude loovutamise

lepingu sõlmimise ajal nii OÜ FutureProject, kui ka Skarabeus Julgestusteenistuse OÜ

juhatuse liige, on ebaselged. Ringkonnakohus leiab siiski, et tunnistaja ütlustest

nähtub pigem see, et nõude loovutamise leping on seotud investeerimislepinguga.

Nimelt on tunnistaja IL kinnitanud, et lepingu selliste summadega, nagu

investeerimislepingus märgitud, on ta alla kirjutanud. Asjas ei ole hageja

laenulepingut investeerimislepingus märgitud summadega esitanud, kuigi kostja

vaidlustas laenulepingu olemasolu. Hageja ei ole ka teistsuguste summadega

laenulepingut esitanud. Tunnistaja IL on lisaks sõnaselgelt andnud ütlusi selle kohta,

et investeerimisleping ja nõude loovutamise leping on seotud, sest tunnistaja ütluste

kohaselt „26.09.2007 investeerimislepingu (I kd, tlk 111) seose kohta 09.01.2012

lepinguga – 09.01.2012 nõude loovutamise leping on 26.09.2007 laenulepinguga

otseselt seotud, tegemist on sama nõudega, mis minu arvates tuleneb laenulepingust,

toimikus investeerimisleping, mis müüdi ära Skarabeus Julgestusteenistusele“. Seega

seostab tunnistaja otseselt investeerimislepingut nõude loovutamise lepinguga.

Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et tema arvates allkirjastati laenuleping, kuid asjas

ei ole ühtegi kirjalikku laenulepingut esitatud. Asja materjalidele lisatud

investeerimislepingu tingimused laenulepingu olemasolu poolte vahel ei kinnita.

72. Õige on hageja poolt esile toodu, et laenulepingu tõendamiseks on ta esitanud 3

maksekorraldust, laenulepingule viitab ka nõude loovutamise leping, kuid

ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud kõiki tõendeid kogumis hinnates,

et laenulepingu olemasolu ning seega ka laenulepingust tuleneva nõude olemasolu ei

ole veenvalt tõendatud. Sellele viitab ka see, et maksekorraldustega üle kantud

summad jäävad investeerimislepingus nimetatud investeeritava summa piiresse, kuid

maksekorraldustes märgitud ülekantud summade suurus ei ole sama nõude

loovutamise lepingus märgitud nõude väärtusega.

73. Kuigi kostja väited vaidlusaluse lepingu sõlmimise asjaolude kohta (sooviti korrastada

raamatupidamist, et ei oleks kajastatud alusetuid nõudeid) ei ole kohtu arvates

veenvalt põhjendatud, puudub pooltel käesolevas asjas vaidlus tõendamiskoormise

jaotuse kohta. Hageja tõendada oli kostja poolt juhatuse liikme kohustuse rikkumine,

kahju tekitamine ja põhjusliku seose olemasolu nende vahel. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et tõendatud ei ole kostja poolt kohustuse rikkumine hageja juhatuse

liikmena ning kuna nõude loovutamise lepingus märgitud hageja nõue OÜ

FutureProject vastu jäi tõendamata, siis ei ole tõendatud ka kahju tekitamine hagejale.

Eeltoodu tõttu ei saa tuvastada ka põhjusliku seose olemasolu.

74. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole menetluse jooksul kordagi juhtinud

hageja tähelepanu sellele, et hagejal tuleb täiendavalt tõendada loovutatud nõude

aluseks oleva laenulepingu sisu. Ringkonnakohus hageja etteheitega ei nõustu. Hageja

esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, tuginedes sellele, et kostja loovutas

laenulepingust tuleneva nõude selle väärtusest tunduvalt madalama hinnaga. Kostja

14(16)

Tsiviilasi nr 2-14-62810

väitis menetluses, et hageja ja OÜ FutureProject sõlmisid investeerimislepingu, kuid

raamatupidamises kajastusid investeeritud rahasummad laenuna OÜ-le FutureProject.

Kostja seisukoha järgi ei saanud tegemist olla laenuga, kuna hageja ja OÜ

FutureProject vahel 26.09.2007 sõlmitud investeerimislepingu p 3.2. kohaselt ei

kuulunud hageja poolt investeeritud raha tagastamisele, vaid OÜ FutureProjekt

kohustus tehtud investeeringu üle andma Skorpioni Julgestusteenistuse AS-ile või

hageja poolt näidatud isikule. Eeltoodust tulenevalt vaidles kostja vastu hageja

väidetele selle kohta, et hageja andis OÜ-le FutureProject laenu. 22.09.2015 istungil

(II kd, tlk 124) jäi kostja oma kirjalikult väljendatud seisukohtade juurde ning tõi esile,

et hageja ei ole laenulepingut esitanud. Seega olid pooltele vastaspoole seisukohad

teada. Kuna hageja kohustus oli tõendada kostja kohustuste rikkumist ning nõude

loovutamise lepingu sõlmimisega hagejale kahju tekitamist, siis oli hageja tõendada, et

laenuleping sõlmiti või juhul, kui tuvastamist leiab, et laenulepingut ei sõlmitud, siis

oli hagejal investeerimislepingust tulenev nõue OÜ FutureProject vastu, mida

vaidlusaluses nõude loovutamise lepingus nimetati laenulepinguks. Hagimenetlus on

põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1

ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p

40). Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha

pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause).

Kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas nii konkreetse

vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid.

Üldjuhul on kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus poolte

esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole

avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt nt Riigikohtu 16. mai 2011. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 10). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku

aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, nagu oli ka käesolevas menetluses, siis ei ole

kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses, milliseid tõendeid tuleb esitada.

Oluline on asjas ka see, et hagejat esindas maakohtu menetluses kaks advokaati.

Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks. Ringkonnakohus osutab, et kohus ei pea juba eelmenetluse käigus

võtma seisukohta, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine

asjaolu tõendatuks. Kohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on

asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238 lg-d 1–4). Alles otsuse tegemisel saab kohus

hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (TsMS § 438 lg 1). Seega on

hageja etteheited, et maakohus jättis hagejale selgitamata vajadust esitada täiendavaid

tõendeid, põhjendamatud.

75. Mis puudutab kostja vastuses esitatud erinevate isikute vahel sõlmitud lepingute

(näiteks aktsiate optsioonileping, müügilepingud jne) seotust käesoleva vaidlusega,

siis nendega soovis kostja tõendada nõude loovutuse põhjendatust, tuues esile, et

tegelikult soovis hageja ainuaktsionäri ainuosanik koondada tema turvaäriga seotud

nõuded OÜ-sse FutureProject (I, kd tlk 55 p 2.18). Käesolevas asjas ei ole aga

vaidlusalusest tehingust tulenev nõue loovutatud OÜ-le FutureProject, vaid nõue OÜ

FutureProject vastu on loovutatud Skarabeus Julgestusteenistuse AS-ile. Sellest

tulenevalt ei tõenda hagi vastuses (I kd, tlk 50-55) esitatud erinevate tehingute

vahelised seosed seda, miks oli põhjendatud nõude loovutamine Scarabeus

Julgestusteenistuse OÜ-le.

76. AS Transcom esitas taotluse prokuratuuri teavitamiseks KL 09.02.2015

menetlusdokumendi lisaks 6 oleva 05.10.2009 kuupäeva kandva AS Transcom

nõukogu otsuse võltsituse kahtlusest. Käesolevas asjas leidis kohus, et EKEI

uuringuaktiga on tõendatud, et nimetatud nõukogu otsus ei ole ehtne. Seega tuleb

15(16)

Tsiviilasi nr 2-14-62810

TsMS § 277 lg 5 teise lause kohaselt teavitada dokumendi võltsituse kahtlusest

prokuratuuri.

Menetluskulude jaotus

77. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis

kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata, siis lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetlusosaliste

menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.

78. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud apellant konkreetselt maakohtu määratud

menetluskulude rahalist suurust. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude rahalisel

kindlaksmääramisel ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ning seetõttu on

maakohtu poolt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahaline suurus

põhjendatud.

79. Kostjat esindas apellatsioonimenetluses 2 esindajat. Vandeadvokaat Aivar Pilve

menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad menetluskulud 932,40 eurot, millele

lisandub kohtuistungi aeg 15 minutit tunnihinnaga 140 eurot + käibemaks. Õigusabi

osutamise spetsifikatsiooni kohaselt kulus esindajal 09.05.2016 46 minutit hageja

apellatsioonkaebusega tutvumisele, 10.05.2016 35 minutit apellatsioonkaebuse

motiivide hindamisele ja seisukohtade kujundamisele, 11.05.2016 1,37 tundi

apellatsioonkaebuse koostamisele – kaebuse täiendamisele ja täpsustamisele,

02.06.2016

2,5

tundi

istungi

ettevalmistamiseks

ja

istungil

osalemiseks.

Vandeadvokaat Helmeri Indela menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad

kostja menetluskulud 1 680 eurot, millele lisandub 3,3 tundi, tunnihinnaga 100 eurot +

käibemaks. Menetluskulude spetsifikatsiooni kohaselt kulus esindajal 14.03.2016 0,7

tundi maakohtu otsusega tutvumisele ja otsuse analüüsile, 05.05.2016 6,8 tundi

apellatsioonkaebusele

vastuse

koostamisele,

06.05.2016

6,5

tundi

apellatsioonkaebusele

vastuse

koostamisele,

tundi

kohtuistungiks

ettevalmistamiseks ja 1,3 tundi kohtuistungil osalemiseks.

80. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või

muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kohtul kontrollida lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes

ning hindamisel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja

keerukuse ja mahukusega.

81. Käesolevas asjas esindas kostjat menetluses kaks advokaati. Riigikohus on asjas nr 3-

2-1-112-09 p-s 17 väljendanud arvamust, et kohtutel on kohustus analüüsida ja

põhjendada menetluskulude kindlaksmääramisel seda, kas ja miks oli konkreetne

tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Riigikohtu

hinnangu

kohaselt

ei

muuda

tsiviilasja

iseenesest

keerukaks

asjaolu,

et

menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja

olemusest ja mahust. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui

hinnatavate tõendite maht on suur. Samas lahendis asus Riigikohus seisukohale, et

teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib kõne alla tulla eelkõige siis,

kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised (nt patendiõiguses,

kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud.

82. Ringkonnakohtu arvates ei esine käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis õigustaksid

kostjale kahe lepingulise esindaja kulu väljamõistmist.

16(16)

Tsiviilasi nr 2-14-62810

83. Kostjate esindajate tunnitasu suuruseks on nimetatud 100 eurot, millele lisandub

käibemaks ja 140 eurot millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et

mõistlikuks tunnitasu suuruseks käesolevas asjas on 120 eurot, millele lisandub

käibemaks. Ka riigikohus on väljendanud arvamust, et mõistlikuks saab pidada

tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt RKTKo nr 3-2-1-115-14, p 14).

84. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning koostatud menetlusdokumentide mahtu ja

sisu peab ringkonnakohus põhjendatuks kostja esindaja kulusid järgmiselt: 1 tund

maakohtu otsusega tutvumine, analüüs ja seisukohtade kujundamine, kostja vastuse

koostamine apellatsioonkaebusele 5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil

osalemine kokku 2 tundi. Ringkonnakohus osutab, et kostja lepingulise esindaja

vandeadvokaat A.Pilve poolt esitatud menetluskulude nimekirjas sisaldub ka kirje

selle kohta, nagu oleks esindajal kulunud aeg apellatsioonkaebuse koostamisele, kuid

kostja käesolevas asjas apellatsioonkaebust ei esitanud. Eeltoodu alusel on

põhjendatud ajakuluks kostja esindamisel 8 tundi ning kokku on põhjendatud tasu

suurus (8x144) 1 152 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik