2-13-7761/120 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise

aeg ja koht

29.06.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-7761

Tsiviilasi

JS ja JS hagid AM ja OÜ

Saaremaa Raadio vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud

kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22.01.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

7000 eurot

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Menetlusosalised ja

nende esindajad

JS ja JS apellatsioonkaebus, OÜ Saaremaa

Raadio ja AM apellatsioonkaebus

Hageja I: JS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX).

Hageja II: JS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX).

Hagejate lepinguline esindaja Ants Kuningas (XXX).

Kostja

I:

OÜ

Saaremaa

Raadio

(registrikood

10372929, asukoht Komandandi 1, Kuressaare).

Kostja II:

AM

(registrikood

XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX).

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti

Põld (XXX).

Istungi toimumise aeg

02.06.2016

RESOLUTSIOON:

2(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

1. Pärnu Maakohtu 22.01.2016 otsus tühistada osas, milles JS ja JS hagid rahuldati

osaliselt, samuti menetluskulude jaotuse osas ning teha asjas uus otsus, millega

JS hagi jätta täielikult rahuldamata, JS hagi OÜ Saaremaa Raadio vastu

rahuldada ja AM vastu jätta rahuldamata.

2. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

2.1. JS hagi OÜ Saaremaa Raadio ja AM vastu jätta rahuldamata.

2.2. JS hagi AM vastu jätta rahuldamata. Rahuldada JS hagi OÜ Saaremaa

Raadio vastu.

2.3. Mõista välja OÜ-lt Saaremaa Raadio JS kasuks mittevaralise kahju hüvitis 2

000 eurot.

2.4. JS apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

2.5. JS apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2.6. AM apellatsioonkaebus rahuldada.

2.7. OÜ Saaremaa Raadio apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2.8. JS menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.

2.9. JS menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta ½ osas OÜ Saaremaa Raadio

kanda.

2.10. OÜ Saaremaa Raadio menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta ½

ulatuses JS kanda, ülejäänud osas jätta OÜ Saaremaa Raadio menetluskulud

tema enda kanda.

2.11. AM menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta ½ ulatuses JS kanda ja ½

ulatuses jätta JS kanda.

2.12. Jätta

rahuldamata

JS

ja

JS

taotlus

02.06.2016

istungi

protokolli

parandamiseks.

3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid

mitte

pärast

viie

kuu

möödumist

otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisesTHagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid

teha

ning

avaldusi

ja

taotlusi

esitada

üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule

menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei

peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagid ja nende aluseks olevad asjaolud

1.

18.02.2013 esitasid JS (hageja I) ja JS (hageja II) hagi OÜ Saaremaa Raadio

(kostja I) ja AM (kostja II) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse

kohaselt avaldas ajaleht „Meie Maa“ 19.09.2012 kostja II poolt kirjutatud artikli

pealkirjaga „Aguli „kauboi“ hirmuvalitsus“, milles on avaldatud hagejate suhtes

nende au ja väärikust riivavaid väärtushinnanguid ning ebaõigeid faktiväiteid.

Artiklis kirjeldatud juhtumite faktilisi asjaolusid on moonutatud ja kasutatud

hagejate iseloomustamiseks halvustaval viisil. Artikli autor (kostja II) ega ka artikli

avaldaja (kostja I) ei ole artiklis avaldatud faktilist informatsiooni kontrollinud ega

käsitlenud asjaolusid erapooletult. Kostjad on artikli koostanud ja avaldanud ühise

tegutsemise tulemusena, mistõttu vastutavad nad kahju hüvitamise eest

solidaarselTHagejatele põhjustas ebaõiglane ja fakte moonutav artikkel hingelist

valu ja kannatusi, sügava stressi ja unetuse. Hagejad ei ole avaliku elu tegelased,

kelle eraellu sekkumine oleks avaliku huvi tõttu õigustatud. Artiklis avaldatu riivab

3(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

hagejate mainet, sest kahjustab nende reputatsiooni avaliku arvamuse mõjutamise

kaudu, maakonnalehe kui avaliku autoriteedi poolt. Kostjad ei ole võimaldanud

hagejatele enne artikli avaldamist oma seisukohta avaldada, milline kohustus

tuleneb Eesti Ajalehtede Liidu Eesti ajakirjanduseetika koodeksist. Artiklis on

avaldatud hageja II ja kahe naabri vaheliste konfliktide detaile, andmata hagejatele

võimalust ebakohaseid väiteid ümber lükata. Artiklis on esitatud kontrollitavaid

faktiväiteid, mis ei vasta tegelikkusele, kuid mida oli kostjal II võimalik enne artikli

avaldamist kontrollida.

2. Hagejad toonitavad, et kõik hagiavalduses loetletud faktiväited on ebaõiged nii

eraldi, kui ka ühiselt ja loovad ülejäänud artikli väidetega koosmõjus hagejatest

lugejale äärmiselt negatiivse kuvandi.

3. Kogu artiklis avaldatu riivab nii üksikhinnangute kui ka koosmõjus hageja II

mainet, sest esitatud on JS-st negatiivset kuvandit loovaid moonutatud fakte, samuti

on

artiklis

avaldatud

arvamust/hinnanguid

hageja

isiku

võimete

ja

iseloomuomaduste kohta, mille puhul on kostjate vastutus eriti suur (Riigikohtu

lahend 3-2-1-4-12). Hageja II kohta on avaldatud järgnevaid ebaõigeid faktiväiteid

ning kohatuid väärtushinnanguid.

4. Pealkiri: „Aguli „kauboi“ hirmuvalitsus“ ja sissejuhatav kokkuvõte: „Kodanik JS,

kelle elukoht on XXX, hoiab naabreid hoovipealses nelja korteriga elamus tõsise

vaimse ja füüsilise terrori hirmus. Tapmisähvardused on neist vahest leebeimad.

Politsei käed on lühikesed“. Vastuolu sisu: JS-le halvustava nimetuse Aguli kauboi

andmine artikli pealkirjas; avalikkusele tema isikust lähtuva vaimset ja füüsilist

terrorit tekitava kuvandi loomine; lugejale on antud mõista, et isik paneb korda

midagi palju raskemat ja rängemat, kui tapmisähvardused on leebeimad. JS ei ole

kordagi süüdi mõistetud tapmisähvarduste eest. Seega rikutud nii süütuse

presumptsiooni põhimõtet kui ka head ajakirjandustava ja on teotatud hageja au.

5. Õigusvastane on JS nime ja elukoha andmete avaldamine: „Kodanik JS, kelle

elukoht on XXX“, „Samas on mehel ka teine maja XXX aadressil XXX, lisaks

mõnedki garaažid ja kuurid“. IKS § 11 lg-s 2 sätestatut ning IKS §-s 6 sätestatud

põhimõtteid, kui kaitsenorme on hagejate suhtes oluliselt rikutud. Nime ja

elukohtade andmete, samuti vara asukoha andmete avaldamisega avalikkusele on

rikutud ka JS eraelu puutumatust.

6. Tekst: „Kas tõesti tuleb oodata nii kaua, kui keegi on taas haiglasse pekstud, nagu

juhtus 2009. aastal TH-ga, keda S ründas raudtoruga.“ Tegemist on ebaõige

faktiväitega, kuna TH-t ei ole JS poolt 2009. aastal pekstud. H ei ole haiglas

viibinud. Kostjate poolt on ebaõigete faktiväidete kaudu loodud halvustav kuvand

kui peksjast, kes peksis 2009. aastal TH nii intensiivselt, et viimane viibis haiglas.

Kostjad on nende ebaõigete ja kunstlikult loodud faktiväidetega põhjendanud

hageja suhtes artiklis loodud mainet kahjustavat väärtushinnangut.

7. Tekst: „Mis juhtus TH-ga? Ta viibis mõnda aega haiglas ja kosus“. Ebaõige

faktiväide, kuna TH ei ole JS tõttu haiglas mõnda aega viibinud ja kosunud.

Tekstiliselt tähendab eeltoodu, et tervisekahjustus oli nii raske, et H pidi lausa

„mõnda aega haiglas viibima“ ja alles seejärel tuli paranemine. Kostjate poolt on

ebaõigete faktiväidete kaudu JS-st loodud halvustav kuvand. Kostjad on nende

ebaõigete ja kunstlikult loodud faktiväidetega põhjendanud hageja suhtes artiklis

loodud mainet kahjustavat väärtushinnangut.

8. Tekst: „Muuseas, H sai ootamatult selja tagant kangiga pähe hetkel, kui oli

trimmeriga, kõrvaklapid peas, muru niitmas.“ Ebaõiged faktiväited: JS ei ole

rünnanud ootamatult, ei ole rünnanud H-t selja tagant, ei ole löönud H-t kangiga

pähe, konflikti ajal ei olnud H-l kõrvaklappe peas. Kostjad on nende ebaõigete ja

4(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

kunstlikult loodud faktiväidetega kogumis põhjendanud hageja suhtes artiklis

loodud mainet kahjustavat väärtushinnanguTHageja JS kohta luuakse artiklis

lugejale kuvand kui salakavalast, psüühiliselt haigest ja/või argpükslikust isikust,

kes ründab selja tagant, ründab ootamatult ja lööb rünnatavale kangiga pähe siis,

kui isik ei ole võimeline ründajat isegi kuulma.

9. Tekst: „Seega, isegi hinnangut andmata, on selge, et S puhul on tegu argpüksiga,

kes silm-silma vastu julgeb rünnata vaid naisterahvaid.“ Tegemist on tahtliku ja

teadlikult loodud hagejat halvustava väärtushinnanguga. Viidatud halvustava

hinnangu andmiseks puudus artiklis mistahes alus. Kostjad ei ole tõendanud

vajadust ja õigust anda hinnangut JS „julgusele“ või „argpükslikkusele“. Sellise

hinnangu avaldamine on heade kommete vastane ja kahjustab hageja väärikust ja

mainet (kahjustab au). Kostjate poolt avalikkusele loodud negatiivne kuvand

kahjustas JS au ja põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi.

10. Tekst: „Möödunud neljapäeval, kui kahe politseiniku ja linna heakorraspetsialisti

HV-ga S-l külas käisime, ähvardas viimane linna heakorrajuhti taas ära tappa.“

Ebaõige faktiväide. Tapmisähvardus on karistatav kriminaalkorras. JS ei ole süüdi

mõistetud tapmisähvarduse tegemises. Kostjad on nende ebaõigete ja kunstlikult

loodud faktiväidetega kogumis põhjendanud hageja suhtes artiklis loodud mainet

kahjustavat väärtushinnanguTHageja JS kohta luuakse artiklis lugejale negatiivne

kuvand kui salakavalast, psüühiliselt haigest ja/või argpükslikust isikust, kes ka

politseinike juuresolekul esitab tapmisähvardusi. Kostjate poolt avalikkusele loodud

kuvand kahjustas JS au ja põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi.

11. Tekst: „Oleks ma täna üksi siia tulnud, oleks politsei paugu peale kohale tulnud,“

kirjeldas linnaametnik“. Tegemist on tahtliku ja teadlikult loodud spekulatsiooniga,

mida kasutatakse hagejat halvustava väärtushinnangu põhjendamiseks. Artiklis

püütakse hüpoteetilise spekulatsiooni kaudu luua lugejale muljet, et JS-l on tulirelv

ja S oleks seda linnaametniku suhtes kasutanud. Kostjad on nende ebaõigete ja

kunstlikult loodud väidetega kogumis põhjendanud hageja suhtes artiklis loodud

mainet kahjustavat väärtushinnangut. Kostjate poolt loodud kuvand JS kohta ei ole

tegelik ja kahjustab ebaõigete faktide kaudu hageja au.

12. Tekst: „V kinnitas, et politseijõududega on S juures tehtud ka läbiotsimine, kuid

tulirelva tema juurest ei leitud. Samas on mehel ka teine maja aadressil XXX, lisaks

mõnedki garaažid ja kuurid“. Tegemist on tahtliku ja teadlikult loodud

spekulatsiooniga,

mida

kasutatakse

hagejat

halvustava

väärtushinnangu

põhjendamiseks. Artiklis püütakse hüpoteetilise spekulatsiooni kaudu luua lugejale

muljet, et JS-l on tulirelv, mida viimane oma kinnisasjadel peidab. Kostjad on

nende ebaõigete ja kunstlikult loodud väidetega kogumis põhjendanud hageja

suhtes artiklis loodud mainet kahjustavat väärtushinnangut. Kostjate poolt JS-st

avalikkusele loodud kuvand ei vasta faktidele, ei ole tegelik ja kahjustab hageja au.

13. Tekst: „27. mail, kolm päeva pärast proua A majja kolimist, ajas seltsimees S

lauajupiga taga teist naabrinaist.“ Ebaõige faktiväide. Avaldatud on konflikti

osalise väide, mis ei vasta tegelikkusele. Kostjad on ebaõige ja kunstlikult loodud

väitega

põhjendanud

hageja

suhtes

artiklis

loodud

mainet

kahjustavat

väärtushinnangut. Kostjate poolt JS-st avalikkusele loodud kuvand ei vasta

faktidele, ei ole tegelik ja kahjustab hageja au.

14. Tekst: „Lisaks vaimsele terrorile ja ähvardustele on S rikkunud ka reaalselt linna

heakorraeeskirja, ladustades hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnikat.“ Ebaõige

faktiväide. JS-le ei ole tehtud ühtegi haldusakti linna heakorraeeskirja rikkumiste

kohta. Samuti ei puuduta linna heakorraeeskirjad kinnisasja piiratud territooriumi

kasutamist avalikkuse eest varjatud tagaõue piiratud osas. Kostjad on ebaõige ja

5(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

kunstlikult loodud faktiväitega põhjendanud hageja suhtes artiklis loodud mainet

kahjustavat väärtushinnangut. Kostjate poolt JS-st avalikkusele loodud kuvand ei

vasta faktidele, ei ole tegelik ja kahjustab hageja au.

15. Tekst: „Samuti on ta blokeerinud lauahunniku ja oma vana Uažiga naabrite

puukuuri.“

Ebaõige

faktiväide.

AV

poolt

28.02.2013

kriminaalasjas

XXXXXXXXXXX antud tunnistusest nähtub, et otseselt takistatud pääs kuuri ei

olnud. Kostjad on nende ebaõigete ja kunstlikult loodud väidetega kogumis

põhjendanud hageja suhtes artiklis loodud mainet kahjustavat väärtushinnangut.

Kostjate poolt loodud kuvand JS kohta ei ole tegelik ja kahjustab ebaõigete faktide

kaudu hageja au.

16. Tekst: „Põhiline probleem on JS ebaadekvaatne käitumine, mis tingiks

psühhiaatrilist kontrolli.“ Tegemist on tahtliku ja teadlikult loodud hagejat

halvustava väärtushinnanguga. Viidatud halvustava hinnangu andmiseks puudus

artiklis mistahes alus. Kostjad ei ole tõendanud vajadust ja õigust hinnata JS

vaimset tervist. Sellise hinnangu avaldamine on heade kommete vastane ja

kahjustab hageja väärikust ning mainet (kahjustab au). Mitte ühegi isiku tervislik

seisund, sealjuures hageja vaimse tervise seisund ei kuulu avalikkuse poolt

hindamisele. Vaimse tervise seisundi alavääristamine või selle kahtluse alla

seadmine solvab hageja au. Lausendis on kaks hinnangut „JS ebaadekvaatne

käitumine“ ja „mis tingiks psühhiaatrilist kontrolli " mis mõlemad koostoimes

annavad artiklis hageja vaimsele tervisele negatiivse hinnangu. Kostjate selline

tegevus on hagejat alavääristava ja negatiivse iseloomuga, mis põhjustas hagejale

hingelist valu ja kannatusi.

17. Tekst: „Kuidas selliselt vaimselt haigel inimesel on üldsegi autojuhi ja traktoristi

load?“ Esitatud on ebaõige faktiväide selle kohta, et JS on vaimselt haige.

Teadlikult ebaõige faktiväite kaudu on kostjad kujundanud lugejates negatiivset

hoiakut JS vastu. Viidatud ebaõige faktiväite esitamise kaudu on kostjate poolt

soovitud anda halvustav hinnang. Ebaõige faktiväite esitamiseks ja hinnangu

kujundamiseks JS suhtes puudus artiklis mistahes alus. Kostjad ei ole tõendanud

vajadust ja õigust avaldada teavet ja/või hinnangut JS vaimse tervise kohta.

Kostjate selline tegevus on hagejat alavääristava ja negatiivse iseloomuga, mis

põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi.

18. Tekst: „Äkilises vihahoos meie hoovist peateele välja sõites võib ta põhjustada

liiklusõnnetuse. Seega on ta ohtlik ka teistele kaaskodanikele“. Esimeses lauses on

tegemist väärtushinnanguga JS võimalikule käitumisele. Esimese lause sisu kaudu

põhjendatakse teises lauses avaldatavat negatiivset järeldust/hinnangut JS

ohtlikkuse kohta. JS ei ole hoovist peateele välja sõites põhjustanud liiklusõnnetusi.

Seega on JS võimalik tegu üksnes alusetu hüpotees, millega luuakse lugejatele

negatiivne kuvand JS tegevuste tagajärgedest ja tema ohtlikkusest. Kostjad ei ole

tõendanud vajadust ja õigustust avaldada hinnangut JS poolt võimaliku

liiklusõnnetuse põhjustamise kohta. Kostjate poolt avaldatud laused loovad

negatiivse ja ebaõige kuvandi JS võimalike tegude ja tema ohtlikkuse kohta

kaaskodanikele. Kostjate selline tegevus on hagejat alavääristava ja negatiivse

iseloomuga, mis põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi

19. Hageja I kohta on avaldatud järgnevaid ebaõigeid faktiväiteid ning kohatuid

väärtushinnanguid.

20. Tekst: „Samuti on ta teadlik oma mehe vaimsest tervisest…Arvame, et JS töötamine

polikliiniku närvikabinetis õena on seotud sellega, et JS-ga ei ole midagi

konkreetset ette võetud.“ Kostjate poolt hageja JS vaimse tervise kohta artikli

eelnevas tekstis avaldatud faktist teadmine omistatakse hagejale II. Seejärel antakse

6(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

negatiivne väärtushinnang JS tegevusele ja seostatakse tema tegevuse mõju ja

tagajärg tema töökoha ning ametiga. Selline hageja I kohta ebakohaste hinnangute

avaldamine on tajutav hageja JS avaliku häbistamisena. Nii tavalehes kui ka

veebilehes hinnanguna avaldatud seos JS ametikoha ja tema poolt ametiseisundi

ärakasutamise kohta on selgelt.

21. Tekst: „Arvame, et JS on kaasosaline selles loos ning ka tema vaimne tervis vajab

psühhiaatrilist kontrolli.“ Lause esimeses pooles antakse väärtushinnang JS

tegutsemisele JS kaasosalisena ja lause teises pooles esitatakse väärtushinnang JS

vaimsele tervisele. Hageja I tegevuse kohta ebakohaste negatiivsete hinnangute

avaldamine on tajutav hageja JS avaliku häbistamisena. Nii tavalehes kui ka

veebilehes avaldatud seisukoht JS kui kaasosalise kohta viitab J ja JS ühisele

kooskõlastatud tegevusele. Avaldades nii tavalises ajalehes kui ka veebilehes

alusetu hinnangu JS vaimse tervise küsitavuse kohta on ilmselgelt hagejat

alavääristud ja tema au haavatud. Kostjate tegevus, mis on hagejat alavääristava ja

negatiivse iseloomuga põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi.

22. Kostjad on ebakohaste väärtushinnangutega teotanud hagejate au ja sellega

kahjustanud hagejate isiklikke õiguseid õigusvastaselt VÕS § 1046 lg 1 tähenduses

ja on avaldanud ebaõigeid hagejate au teotavaid asjaolusid VÕS § 1047 lg 2

tähenduses. Viidatud õigusvastane kahju on mittevaraline kahju, mis tuleb kostjatel

vastavalt VÕS § 134 lg 2 kohaselt hüvitada mõistliku rahasumma maksmise teel.

Hagejad

on

taotlenud

mõistliku

rahasumma

kindlaksmääramist

kohtu

poolTHagejad on seisukohal, et kuigi kohus määrab hüvitise hagi rahuldamise

korral oma siseveendumuse kohaselt, on mõistlik hüvitis kummagi hageja kohta

vähemalt 5000 eurot.

23. Kostjad on rikkunud Ajakirjanduse eetikakoodeksi punkte 1.4, 1.5, 3.5, 4.2, 4.6,

4.9, 4.11, 5.1. Kostjate teguviis ei ole õigustatud ka tulenevalt elanike kirja

avaldamise huvi aspektist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-5-07 selgitanud, et isiklike

õiguste rikkumisel ei saa pidada määravaks, kas au teotavate või ebaõigete andmete

avaldamine on toimunud meediaväljaannete vahendusel või on vastavasisulised

avaldused suunatud vahetult kolmandatele isikutele. Seega, kui kostjad on

avaldanud kolmandate isikute ebakohased väärtushinnangud ajaleheartiklis, on nad

(viite puudumisel erapooletuse kohta) võtnud endale ka vastutuse avaldatud

ebaõigete andmete ja väärtushinnangute eest.

24. Kostjad on artikli avaldanud ajakirjanduse eetikakoodeksis kehtestatud piirangutest

ja nõuetest hoolimata, on korduvalt eelistanud artiklites ühe konflikti osapoole huve

ning on korduvalt jätnud ühe konflikti osapoole seisukoha artiklis kajastamata.

Seega on kostjad hagejate artikli koostanud ja avaldanud eirates teadlikult

ajakirjanduse eetikakoodeksi nõudeid ja ka varasemaid õiguslikke lahendeid

samasuguste õigusvastaste tegude kohta. Seega on kostjad tegutsenud hagejate

õiguseid rikkudes teadlikult ja tahtlikult ning VÕS § 134 sätestatud mõistliku

rahalise hüvitise maksmise kohustust ette nähes sellisest kohustusest hoolimata.

Kostjad on tõenäoliselt hinnanud kohtulahendist tulenevat rahalist riski väiksemaks

äriliste huvidega võrreldes. Seega paluvad hagejad veelkordselt, et kohus hindaks

rahalise hüvitise suuruse määramisel ka kostjate teadlikku ja tahtlikku tegevust ja

ärilisest huvist tulenevat ajendit.

25. Hagejad osundavad, et võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt ei ole

füüsilise ega vaimse valu ning kannatuste puhul nende mõõtmine objektiivselt

võimalik. Juhtudel, kus seadus näeb mingi õigushüve rikkumise korral mittevaralise

kahju hüvitamise ette, tuleb kannatanul üldreeglina mittevaralise kahju tekkimist

eeldada ja seda ka au teotamise ja isiklike õiguste rikkumise korral. Riigikohus on

7(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

toonitanud, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ühegi tõendiga. Kui

varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju

olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole

iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende

asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju

hüvitamise nõude (RKTsKo nr 3-2-1-152-09). Seega ei ole hagejatel võimalik

tõendada hingelise valu ja kannatuse suurust.

26. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostjate kanda.

Kostjate vastuväited

27. Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad ei ole

artiklis avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Artikkel

ei ole ebaõiglane ja fakte moonutav. Tegelikkusele vastavate faktiväidete avaldamine

ei ole isikuõigusi kahjustav. Seda isegi juhul, kui hageja I tema kohta esitatud

väidetega ei nõustu ja kui ta ise tajub oma käitumist märkimisväärselt erinevalt kui

teised isikud. Hagejate hinnang artikli sensatsioonilisusele on ilmselt ülepaisutatud.

Kostjad ei ole hagejate isiklikke õigusi õigusvastaselt kahjustanud, aga kui kohus

peaks jõudma teistsugusele järeldusele, siis paluvad kostjad arvestada asjaoluga, et

artikli avaldamisel ei olnud eesmärgiks majandusliku kasu saamine hagejate arvel,

vaid anda kohalikule kogukonnale teavet toimunu kohta.

28. Kostjad ei ole tahtlikult ajakirjanduseetika koodeksit rikkunud. Maakonnaleht ei pea

kajastama üksnes avaliku elu tegelaste tegemisi. Linna heakord, naabrite vahelised

suhted ja nende lahendamise meetodid on teemad, mida kohalik leht on õigustatud

kajastama. Vaidlusaluse artikliga ja sellele lisatud väljavõttega elanike pöördumisest

Kuressaare Linnavalitsuse poole on kostjad osutanud aktuaalsele teemale, mis on

laiem probleem ühiskonnas: kuidas toime tulla hirmutava ja kiusliku käitumislaadiga

naabriga; kes ja millisel viisil on õigustatud sellistesse konfliktidesse sekkuma ning

kas kodaniku ootus saada sellises olukorras abi linnavalitsuselt ja politseilt on

õigustatud. Ajakirjanik on osutanud tõsisele probleemile – politsei sekkub alles siis,

kui isikuvastane rünne on aset leidnud. Igapäevases elus on märgatav arvatavalt

psühhiaatriliste probleemidega inimeste arvu kasv ning seetõttu on ühiskonnas selliste

probleemi olemasolu kajastamine ajakirjanduslikult põhjendatud.

29. Väide, et artiklis on tahtlikult loodud hagejatest lugejatele kuvand kui agressiivsetest

ja kaasosalistena tegutsevatest vaimuhaigetest, ei vasta artikli sisule. Hagejad annavad

artiklile meelevaldseid hinnanguid ja ei erista elanike pöördumist Kuressaare

Linnavalitsuse poole ajakirjaniku artiklist. Väljaandes on selgelt eristatav kostja I

artikkel ja elanike pöördumine. Elanike pöördumises linnavalitsusele on ära toodud,

kuidas nemad tajuvad hagejate käitumisTHageja II töist tegevust puudutab üksnes

elanike pöördumine Kuressaare linnavalitsuse poole. Nende väidete omistamine

ajakirjanikule on ebaõige. Kostja I ei ole artiklis hagejale II omistanud mingit

agressiivset käitumist ega andnud mõista, et tegemist on vaimuhaigete inimestega.

30. Hagejad selgitavad, et asjas on kaks kostjat: ajakirjanik ja ajalehe väljaandja. Ehkki

hagejad võtavad kogu 19.09.2012.a ajalehe Meie Maa esilehel ilmunud teksti ühe

artiklina, peavad kostjad jätkuvalt vajalikuks rõhutada, et tegemist on kahe selgelt

eristatud tekstiga. Ajakirjanik AM on üksnes artikli „Aguli „kauboi” hirmuvalitsus”

autor. Ajakirjanik AM ei ole samal leheküljel pealkirja all „Elanike pöördumine

Kuressaare linnavalitsuse poole” autor ja sellest tulenevalt ei saa temale omistada

selles tekstis esitatud faktiväiteid ja antud hinnanguid.

31. Hagejate poolt välja toodud väidete kohta märgivad kostjad järgmist. Pealkiri: „Aguli

„kauboi” hirmuvalitsus” ja hagejate poolt viidatud sissejuhatav kokkuvõte. Kostjad

8(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

märgivad,

et

nimetus

„aguli

kauboi”

ei

ole

halvustav

ega

alandav.

Õigekeelsussõnaraamat1 (ÕS) annab sõnadele „agul” ja „kauboi” järgmise selgituse:

agul - vilets, armetu ääre- v eeslinn; kauboi - Ameerika ratsakarjus. Kauboi+film, /.../

kauboi+kübar,

kauboi+saapad,

kauboi+särk

(ruudulisest

riidest

meestesärk).

Kauboi+kapitalism varajane kapitalism, kus eiratakse seadusi ega hoolita

sotsiaalsetest väärtustest. Nende sõnaseletuste järgi võiks väljendist „aguli kauboi”

mõistlik kõrvalseisja aru saada nii, et selle all mõeldakse äärelinnas elavat isikut, kes

eirab seadusi ega hooli sotsiaalsetest väärtustest. Selline väljend ei ole otseselt

halvustav. Artiklis tsiteeritud isikud tõid välja asjaolu, et JS ei hooli sotsiaalsetest

väärtustest (siia alla võib arvata sellised väärtused nagu näiteks viisakus, teiste isikute

huvidega arvestamine jmt).

32. Kostjad on esitanud tõendid selle kohta, et JS on korduvalt kriminaalkorras karistatud

isik. Teda on karistatud Pärnu Maakohtu 01.02.2006.a kohtuotsusega kriminaalasjas

nr 1-05-396 süüdistuses KarS § 121 ja § 266 lg 1 järgi ja Pärnu Maakohtu

21.12.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX süüdistuses kuriteos

KarS § 121 järgi. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku suhtes on hinnang, et

tema eirab seadusi, õige. Õigetel faktilistel asjaoludel põhinev hinnang ei loo isiku

kohta ebaõiget kuvandit. Artiklit sissejuhatav kokkuvõte vastab artiklis esitatud

väidetele ja artiklis tsiteeritud isikute poolt antud ütlustele, mis kajastab muuhulgas

seda, millisena nemad subjektiivselt tajuvad JS käitumist.

33. ÕS järgi on sõna “terror” tähendus: vägivald; vägivalla-, hirmuvalitsus. Väide, et

XXX majavalduses elavad naabrid JS kardavad ja elavad pidevas hirmus, on tõene.

Hirmuseisundit kirjeldavad samas majavalduses elavad naabrid oma pöördumises

Kuressaare Linnavalitsusele ja tunnistas tunnistaja KA kohtuistungil antud ütlustes.

Asjaolu, et JS ei ole kriminaalkorras tapmisähvarduse tegemise eest süüdi mõistetud,

ei tähenda, et ta temaga suhelnud isikuid ähvardanud ei ole ja et ähvardav sõnakasutus

ei ole teiste isikute jaoks häiriv ja hirmutav. Moraalselt hukkamõistetavad on ka need

teod, mis riigi karistusõiguslikku reaktsiooni kaasa ei too, kriminaalkorras karistatava

süüteo koosseisu ei täida ja mille suhtes ei ole tehtud süüdimõistvat kohtuotsust.

34. Pärnu Maakohtu 01.02.2006.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-05-396 on JS süüdi

mõistetud KarS § 121 järgi oma tolleaegse naabri KL ootamatu ründamise eest.

Niisugune käitumine põhjustab hirmutunnet ka neis isikutes, kes ise vahetu ründe

objektiks ei olnud. Artikli sissejuhatuses antud hinnang vastab JS käitumisele ega ole

seetõttu halvustav ega tema õigusi riivav.

35. JS nime ja elukoha andmete avaldamine. Kostjad märgivad, et IKS § 11 lg-s 2 on

sätestatud, et isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul

eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi

ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei

tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Arvestades JS ähvardavat

käitumist naabrite suhtes ning asjaolu, et erinevatel aegadel ja erinevates kohtades on

kaks tema naabrit: KL XXX aadressil XXX ja TH XXX tänaval langenud JS poolse

isikuvastase ründe ohvriks, esines isikuandmete avaldamiseks ülekaalukas avalik

huvi. Kohtuotsuste järgi ründas JS KL tema kodus ootamatult noataolise terava

esemega ja põhjustas temale lõikehaavu, KL pöördus rünnaku järel haiglasse, kus ta

hosptaliseeriti; TH ründas JS tema koduhoovis raudtoruga, mille tagajärjel TH

pöördus Kuressaare haigla valvetuppa.

36. Tekst: „Kas tõesti tuleb oodata nii kaua, kui keegi on taas haiglasse pekstud, nagu

juhtus 2009. aastal TH-ga, keda S ründas raudtoruga.“ Kostjad märgivad, et Pärnu

Maakohtu 21.12.2009.a otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX karistati JS-t KarS

§ 121 järgi ja mõisteti temale karistuseks vangistus kuus kuud, mis jäeti tingimisi 18

9(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

kuulise

katseajaga

kohaldamata,

allutades

ta

katseajal

käitumiskontrollile.

Kohtuotsuse avalikult kättesaadava versiooni kirjeldavas osas on toodud ära

süüdistus, milles sisaldub temale süüks arvatud teo kirjeldus: „JS on antud kohtu alla

süüdistatuna selles, et tema 21.05.2009.a kella 10.30 paiku XXX linnas X tn majade

nr XX ja XX vahel asuva piirdeaia kohal seistes, lõi 1,5 – 2 meetri pikkuse tollise

raudtoruga kahel korral TH.it parema õla piirkonda ja vastu kätt, tekitades TH.ile

tervisekahjustusena parema õla piirkonna nahaaluse verevalumi ja füüsilist valu. Oma

sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises ja tervise kahjustamises, pani

JS toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo”. Kostjad tõendavad kohtuotsusega

kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX, et vaidlusaluses ajaleheartiklis on avaldatud tõesed

väited: JS ründas 2009.a raudtoruga TH-it; TH pöördus pärast rünnakut Kuressaare

haiglasse; JS sai karistuseks pool aastat /vangistust/ tingimisi; teised isikud, näit

kriminaalasjas üle kuulatud kannatanu ja tunnistajad, tajuvad JS käitumist hirmutava

ja ähvardavana; naabrid ei saa temaga hästi läbi, kuna ta on väga konfliktne; ta on

sõimanud naabrit ebatsensuursete sõnadega.

37. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et JS lõi 21.05.2009.a kahel korral TH-it

raudtoruga. Õigusteoorias on löömist ja peksmist mõistetud järgmiselt: löömine on

inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine; peksmine on järjestikku

toimuv korduv löömine. Ei ole oluline, mil viisil see toimub - rusikaga, lahtise käega,

jalaga, mõnda löögiriista kasutades jne. Väide, et JS peksis 2009.a TH-it on tõene.

Samuti on tõene väide, et TH pöördus rünnaku järgselt haiglasse. Hagejad esitavad

täiendava tõendina TH tehtud foto, millelt on näha tema kehale rünnakust jäänud

jäljed. Tõeste väidete esitamine ei ole õigusvastane ega ole käsitatav alusetu hageja

mainet kahjustava väärtushinnangu loomisena.

38. Tekst: „Mis juhtus TH-ga? Ta viibis mõnda aega haiglas ja kosus“. TH poolt

kriminaalasja kohtuistungil antud ütluste ja kriminaalasjas uuritud Kuressaare Haigla

SA teatise põhjal on kohus tuvastanud, et TH pöördus pärast tema ründamist JS poolt

Kuressaare haigla valvetuppa ja et temal tuvastati parema õlavarre piirkonnas

nahaalune verevalum. Väide, et TH viibis mõnda aega haiglas ja kosus ei ole vale.

39. Tekst: „Muuseas, H sai ootamatult selja tagant kangiga pähe hetkel, kui oli

trimmeriga, kõrvaklapid peas, muru niitmas.“ Pärnu Maakohus on kohtuotsuses

kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX lugenud kannatanu TH ütlused usaldusväärseks.

Kannatanu ütluste kohaselt niitis ta 21.05.2009.a kella 10:30 paiku oma hoovis

trimmeriga muru. Ühel hetkel tuli vihane naaber JS aia peale ja lõi teda käes olnud

raudkangiga (toruga) vastu õlga, kätt. Raudkangiks oli paari meetri pikkune tolline

toru. Saadud löögi tagajärjel ta kukkus pikali, trimmer jäi käima. Maas olles lõi JS

talle veelkord vastu õlga, kuid siis sai ta raudkangile (torule) trimmeri varre ette

panna. Kostjad möönavad, et kohtuotsuse järgi ei löönud JS kannatanut kangiga pähe,

kuid tegemist ei ole sellise ebatäpsusega, mis annaks alust faktiväidet tervikuna

ebaõigeks pidada. Maakohus on tuvastanud, et JS lõi kannatanut kahel korral rauast

toruga vastu õlga. Maakohus on kohtuotsuses asunud seisukohale, et JS raudkangiga

(toruga) teist isikut lüües pidi võimalikuks pidama teisele isikule tervisekahjustuse

põhjustamise nagu tegelikkuses ka see juhtus. Jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas

kinnitab väiteid, et JS ründas TH ootamatult. Üldteadaolevalt kaasneb trimmeri tööga

müra. Sõltumata sellest, kas TH-l olid rünnaku ajal kõrvaklapid peas või mitte, ei

saanud ta trimmeriga töötamise ajal kuulda ega jälgida naaber JS tegemisi.

40. Tekst: „Seega, isegi hinnangut andmata, on selge, et S puhul on tegu argpüksiga, kes

silmsilma vastu julgeb rünnata vaid naisterahvaid.“ Õigekeelsussõnaraamatust

leiame märksõna „argpüks” alt artikli: argpüks halv jänespüks, pelgur, arg inimene.

Argpükslik tegu. Kostjad nõustuvad, et väljend „argpüks” on halvustav, kuid

10(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

eelpooltoodu põhjal on selline hinnang põhjendatud. Trimmeriga töötava naabri

ründamine raudtoruga ei ole kangelaslik, vaid on taunimist vääriv tegu. Negatiivset

kuvandit JS-le ei loo ajalehes avaldatu, vaid JS teod.

41. Tekst: „Möödunud neljapäeval, kui kahe politseiniku ja linna heakorraspetsialisti

HV-ga S-l külas käisime, ähvardas viimane linna heakorrajuhti taas ära tappa.“

Artiklis esitatud faktiväide, et JS on linna heakorraspetsialisti HV ähvardanud, sh on

kasutanud väljendeid, mida võib mõista ähvardusena ametnik ära tappa, on tõene.

Selle kohta on kostjad esitanud tõenditena tunnistaja HV ütlused ja kriminaalasjas nr

XXXXXXXXXXX koostatud tunnistaja ülekuulamise protokollid KV ja AA

ülekuulamise kohta. Asjaolu, et JS ei ole HV-le tapmisähvarduse tegemise eest süüdi

mõistetud, ei tähenda, et artiklis avaldatud faktiväide on vale. Tõese väite avaldamine

ei ole õigusvastane ega kahjusta hageja õigusi.

42. Tekst: „“Oleks ma täna üksi siia tulnud, oleks politsei paugu peale kohale tulnud,“

kirjeldas linnaametnik.“ Hagejad on kontekstist ühe lause välja rebinud. Artiklis on

toodud tsitaat HV-lt sellisena: „S on lubanud mind küll viili, küll raudkangiga maha

lüüa. Oleks ma täna üksi siia tulnud, oleks politsei paugu peale kohale tulnud.” Selgelt

eristatavalt on tegemist linnaametnik HV tsiteerimisega, tema subjektiivse

hinnanguga olukorrale. Ebaõige ja analüüsitaval tekstil mittepõhinev on hagejate

väide, et selle lõiguga on püütud luua muljet, et JS-l on tulirelv ja et JS oleks seda

linnaametniku suhtes kasutanud. Tsitaat linnaametniku jutust on kooskõlas

politseiametnike KV ja AA poolt avaldatuga, mille kohaselt JS on linnaametnik HV

ähvardanud.

43. Tekst: „V kinnitas, et politseijõududega on S juures tehtud ka läbiotsimine, kuid

tulirelva tema juurest ei leitud. Samas on mehel ka teine maja aadressil XXX, lisaks

mõnedki garaažid ja kuurid“. Tegemist ei ole faktiväitega, vaid linnaametnik HV

kinnitusega asjaolude kohta, mida ta arvab teadvat.

44. Tekst: „27. mail, kolm päeva pärast proua A majja kolimist, ajas seltsimees S

lauajupiga taga teist naabrinaist.“ KA ütlusel põhinev väide, et JS ajas lauajupiga

taga teist naabrinaist ei ole vale ega ajakirjaniku väljamõeldis. KA tunnistas sama

tunnistajana ülekuulamisel 03.04.2015.a kohtuistungil.

45. Tekst: „Lisaks vaimsele terrorile ja ähvardustele on S rikkunud ka reaalselt linna

heakorraeeskirja, ladustades hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnikat.“ Asjaolu, et JS

suhtes ei ole kohalik omavalitsus andnud ühtegi haldusakti linna heakorraeeskirjade

rikkumise kohta, ei tähenda, et on valeväide, et tema on linna heakorra-eeskirja

rikkunud. Ebaõige on hagejate seisukoht, et linna heakorra-eeskiri ei laiene

eraomandis olevale kinnisasjale. Kuressaare linna heakorraeeskirja § 1 lg-s 1 on

sätestatud, et Kuressaare linna heakorra eeskiri kehtestab heakorra nõuded ning

koormised ja kohustused isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu ning

sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks Kuressaare

linna haldusterritooriumil. Eeskirja eesmärgiks on koos riigi ja Kuressaare linna

vastavate õigusaktidega tagada linnas puhtus ja heakord. Heakorraeeskiri laieneb

seega mitte üksnes avalikule ruumile, vaid ka eraomandis olevatele kinnistutele.

Heakorraeeskirja §-s 8 on sätestatud kinnistu omaniku kohustused heakorra tagamisel.

Heakorra-eeskirja § 8 p 1 paneb kinnistu omanikule kohustuse hoida korras oma

kinnistut ja kinnistu piirdeaeda ning rakendada meetmeid talle kuuluva kinnistu

reostamise ja risustamise vältimiseks. Heakorraeeskirja § 8 p 8 nõuab kinnistu

omanikult

kinnistul

jäätmekäitluse

tagamist

vastavalt

Kuressaare

linna

jäätmehoolduseeskirja nõuetele. 10.08.2015.a on teinud Kuressaare Linnavalitsus JS-

le märgukirja selle kohta, et XXX kinnistu on korrastamata ja muudetud risustatud

ning muudetud vanaraua ladustamise platsiks. Kuressaare Linnavalitsus, kes teostab

11(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

järelevalvet linna heakorra-eeskirjade täitmise üle on leidnud, et XXX kinnistu

heakord ei vasta linna heakorra-eeskirjale. Artiklis esitatud väide ei ole vale ega loo

hagejatest ebaõiget kuvandit.

46. Tekst: „Samuti on ta blokeerinud lauahunniku ja oma vana Uažiga naabrite

puukuuri.“ ÕS järgi on sõna „blokeerima” tähendus: sulgema, tõkestama.

Kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX tunnistajana üle kuulatud AV on 28.02.2013.a

andnud ütluse: “JS kasutab maja tagumist külge, kus on nende kaks korterit. Oma asju

hoiab ta krundil päris mitmes kohas. Otseselt takistatud pääs minu kuuri ei olnud,

kuid kui tahtsin puid tuua, siis pidi puud kaugemale jätma, sest JS auto ja paat olid

seal ees.” Samas kriminaalasjas 07.11.2012.a tunnistajana üle kuulatud KA on

rääkinud: “JS hoiab enda asju kuuride uste juures ja takistab sellega teiste naabrite

juurdepääsu enda kuuridele. Tegin koos KP-ga kaebuse Kuressaare Linnavalitsusele,

et JS takistab meie juurdepääsu meie kuuridele.” Käesolevas tsiviilasjas 03.04.2014.a

kohtuistungil tunnistajana ülekuulamisel kinnitas KA: “Minul ei olnud J-ga konflikti,

välja arvatud kui mulle sügisel toodi puid ja mingi auto kolakas oli ees.”

Kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX tunnistajana üle kuulatud KP on 06.11.2012.a

andnud ütlused: “Elan Kuressaares XXX ja minu naaber on JS nimeline

meesterahvas. JS hoiab enda asju kuuride uste juures ja takistab sellega teiste naabrite

juurdepääsu enda kuuridele. Kuna JS-ga on võimatu normaalselt rääkida, sest ta

pidevalt sõimab ja ähvardab, siis tegime kirjaliku pöördumise Kuressaare

Linnavalitsusele.”

47. Kolm naabrit on tunnistanud, et JS on oma asjade kuuride uste juures hoidmisega

tõkestanud naabritel kuuride kasutamise. Artiklis esitatud väide ei ole ebaõige. Tõese

väite esitamine ei kahjusta hageja au.

48. Tekst: “Põhiline probleem on JS ebaadekvaatne käitumine, mis tingiks psühhiaatrilist

kontrolli.“ Tegemist ei ole faktiväitega, vaid pigem hinnanguga. Päris kindlasti ei ole

tegemist andmete avaldamisega hageja JS tervisliku seisundi kohta. Pöördumises ei

ole avaldatud andmeid selle kohta, et JS-l on diagnoositud mingi haigus või haiguslik

seisund. Ära ei või unustada, et tegemist on kodanike pöördumisega Kuressaare

linnavalitsuse poole. Kohaliku omavalitsuse üheks ülesandeks on korraldada antud

vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid (KOKS § 6 lg 1). Kui naabritele tundub, et

tegemist on isikuga, kelle seisund takistab tal oma igapäevaeluga toime tulla või kes

on oma seisundi tõttu teistele isikutele ohtlik, on sellest õige teavitada kohalikku

omavalitsust. Naabrite, kohaliku omavalitsuse töötaja HV ja politseiametnike

kirjelduste järgi on JS käitumine märkimisväärselt erinev sellest, kuidas inimesed

omavahelistes sotsiaalsetes suhetes tavaliselt käituvad. Tavaliselt ei tõsta inimesed

omavahel suheldes üksteise peale häält, ei kasuta ebatsensuurseid väljendeid ega tee

takistusi teistele isikutele nende omandi valdamisel ja kasutamisel. Pöördumise

autorite hinnang, et tegemist on ebaadekvaatse käitumisega, ei ole ebakohane ega

ebaõige.

49. Piiri tõmbamisel vaimse tervise ja patoloogia vahele hinnatakse isiku kohanemist

sotsiaalses keskkonnas ja inimsuhetes, tema võimet enese eest hoolitseda ja

psüühikahäiretele viitavate nähtuse esinemist.Hea vaimse tervise tunnused on võime

inimestega suhelda, teistest hoolimine ja armastus, võime ja soov vastastikusteks

suheteks ja isiklike tunnete väljendamiseks. Põhiline tähtsus on reaalsustajul, mille

abil me oskame oma mõttemaailma ja välise tegelikkuse vahel vahet teha ka rasketes

olukordades ja stressi korral. Kui lähtuda neist arusaamadest, siis ei tundu

linnavalitsusele pöördumise teinud isikute poolne küsimusepüstitus vale. Kostjad ei

nõustu väitega, et sellise hinnangu avaldamine on heade kommete vastane ja

kahjustab hageja mainet.

12(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

50. Tekst: „Kuidas sellisel vaimselt haigel inimesel on üldsegi autojuhi ja traktoristi

load?“ Tegemist ei ole faktiväitega, vaid küsimusega. Äärmisel juhul küsimusega,

mis sisaldab hinnangut. Arvestades üldsuse laia huvi liiklusohutuse, sh liikluses

osalejate tervislikust seisundist tuleneva võime suhtes liikluses ohutult osaleda, ei ole

impulsiivse isiku suhtes sellise küsimuse esitamine ebaõige.

51. Tekst: „Äkilises vihahoos meie hoovist peateele välja sõites võib ta põhjustada

liiklusõnnetuse. Seega on ta ohtlik ka teistele kaaskodanikele“. Esimeses lauses ei ole

tegemist väärtushinnanguga, vaid oletusega, teises lauses järeldusega, milline

sündmus võib saabuda oletusliku eelduse täitumise korral. Eelpool nimetatud

kohtuotsustega kriminaalasjades on tõendatud, et JS käitumine on impulsiivne ja võib

kujutada teistele isikutele ohtu. Arvestades JS kohta teada olevaid andmeid, ei ole

tegemist alusetu arutluskäiguga.

52. Tekst: „Samuti on ta teadlik oma mehe vaimsest tervisest… Arvame, et JS töötamine

polikliiniku närvikabinetis õena on seotud sellega, et JS-ga ei ole midagi konkreetset

ette võetud.“ Tegemist on linnavalitsuse poole pöördunud isikute arvamusega, mitte

faktiväite ega väärtushinnanguga. Igaühel on õigus oma arvamusele ja seda vabalt

väljendada (põhiseaduse § 45). Tegemist ei ole JS avaliku häbistamisega.

53. Tekst: „Arvame, et JS on kaasosaline selles loos ning ka tema vaimne tervis vajab

psühhiaatrilist kontrolli.“ Siingi on tegemist linnavalitsuse poole pöördunud isikute

arvamusega. Arvamus, et kellegi vaimne tervis võiks vajada kontrolli, ei ole

iseenesest häbistav ega halvustav.

54. Kostjad märgivad, et praeguses asjas on kostjad esitanud tõendid selle kohta, et

moonutatud fakte JS kohta ei ole esitatud, JS on ise oma tegude ja käitumisega

andnud põhjuse selliste hinnangute andmiseks, millised on ajalehes Meie Maa

avaldatud. Kostjad leiavad, et JS mainet ei ole kahjustatud.

55. Elanike pöördumine ei ole ajakirjaniku ega ajalehe väljaandja koostatud tekst.

Ajalehes on lisaks artiklile avaldatud üheselt mõistetavalt väljavõttena elanike

pöördumise osaliselt kärbitud tekst, millesse ei ole lisatud mitte mingisuguseid

ajakirjaniku ega ajalehe väljaandja omapoolseid väiteid või hinnanguid. Kostjad

esitasid elanike pöördumise täisteksti Kuressaare linnapea, Kuressaare linna heakorra

järelevalvespetsialisti ja Kuressaare politseijaoskonna poole kohtule tõendina. Elanike

pöördumises linnavalitsusele on ära toodud, kuidas nemad tajuvad hagejate käitumist.

Hageja JS töist tegevust puudutab ajalehes avaldatust ainult artiklist selgelt

eristatavalt esitatud elanike pöördumine Kuressaare linnavalitsuse poole. Nende

väidete omistamine ajakirjanikule on ebaõige.

56.

19.09.2012.a artikliga ja sellele lisatud väljavõttega elanike pöördumisest Kuressaare

Linnavalitsuse poole on esile toodud laiem probleem ühiskonnas: kuidas toime tulla

hirmutava ja kiusliku käitumisega naabriga; kes ja millisel viisil on õigustatud

naabritevahelistesse konfliktidesse sekkuma ning kas isikul on lootust saada reaalset

abi linnavalitsuselt ja politseilt. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.2. järgi teenib

ajakirjandus avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas

toimuva kohta. Ajakirjanik on osutanud probleemile ühiskonnas – politsei sekkub

konfliktidesse alles pärast seda, kui isikuvastane rünne on juba aset leidnud. Riik

tegeleb

tagajärgedega,

mitte

rünnete

ärahoidmisega.

Elanike

pöördumine

linnavalitsuse ja politsei poole näitab reaalse probleemi olemasolu. Ajakirjaniku

artiklist selgub, kui vähe saavad kodanikud riigilt ja kohalikult omavalitsuselt

tegelikku abi sellelaadsete probleemide lahendamiseks.

57. Hagejate kahjuhüvitise nõue on alusetu ning hagejad ei ole tõendanud mittevaralise

kahju tekkimist. Hagejad ei ole tõendanud, et kostjate tegevus on neile põhjustanud

negatiivseid tagajärgi ja rikkunud nende mainet suhetes teiste isikutega. Artiklis on

13(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

kirjeldatud hageja II kriminaalkorras karistamise asjaolusid ja käitumist naabrite ning

avaliku võimu esindajatega. Kuna artiklis on avaldatud tõele vastavad faktiväited, ei

saa olla tegemist väidetega, mida saaks pidada kahju tekitavaks ning mis võiksid

põhjustada hagejatel hingelist valu ja kannatusi.

58. Võtmata õigeks hagejate au teotamist, rõhutavad kostjad, et on kohtule esitanud

tõendid selle kohta, et avaldatud asjaolud vastavad tegelikkusele. Kui kohus siiski

asub seisukohale, et kostjad ei kontrollinud hagejate kohta avaldatud andmeid piisava

hoolikusega, palume arvestada, et VÕS § 1047 lg 3 järgi ei loeta, hoolimata VÕS §

1047 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui

avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi

ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku

rikkumise asjaoludele. Artiklis avaldatud andmed baseeruvad põhiliselt sel ajal

linnavalitsuses töötanud HV-lt saadud teabel ja KA ütlustel. Ajakirjanikul puudus alus

arvata, et nende poolt räägitu ei vasta tõele. Ka muud tõendid, millele eelpool on

osundatud, kinnitavad nende isikute poolt ajakirjanikule väidetut.

59. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hagejate kanda.

Esimese astme kohtu otsus

60. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis solidaarselt OÜ-lt Saaremaa Raadio ja

AM-lt JS kasuks välja mittevaralise kahju summas 1800 eurot ja solidaarselt OÜ-lt

Saarema Raadio ja AM-lt JS kasuks välja mittevaralise kahju summas 800 eurot.

Maakohus jättis JS ja JS menetluskulud 76% ulatuses solidaarselt OÜ Saaremaa

Raadio ja AM kanda ning OÜ Saaremaa Raadio ja AM menetluskulud 24%

ulatuses solidaarselt JS ja JS kanda.

61. Kohus analüüsis hagejate igat välja toodud ning õigusvastaseks peetud faktiväidet

ning väärtushinnangut ning leidis, et artikli pealkirja „Aguli „kauboi“ hirmuvalitsus“

puhul on tegemist väärtushinnanguga ja sissejuhatava kokkuvõtte „Kodanik JS, kelle

elukoht on XXX, hoiab naabreid hoovipealses nelja korteriga elamus tõsise vaimse

ja füüsilise terrori hirmus. Tapmisähvardused on neist vahest leebeimad. Politsei

käed on lühikesed“ esimese ja teise lause puhul on tegemist väärtushinnanguga, mis

sisaldab kaudset faktiväidet selle kohta, et hageja II hoiab oma mingite

tegudega/käitumisega naabreid hirmu all. Samuti nähtub sellest hinnang, et hageja

II käitumist võib pidada leebeks, kui viimane ähvardab üksnes tapmisega, kuid

politsei sinna midagi parata ei saa. Sissejuhatuse teine lause sisaldab ka faktiväidet,

et hageja II on teinud tapmisähvardusi. Kohtu hinnangul on artikli pealkirja puhul

tegemist aga väärtushinnanguga.

62. Asjas leidis tõendamist, et hageja II on tapmisähvardusi teinud, mistõttu ei ole

tegemist ebaõige faktiväite avaldamisega. Kohus leiab, arvestades hageja II enda

käitumist, et ei saa kohatuks pidada ka lauset „Kodanik JS, kelle elukoht on XXX,

hoiab naabreid hoovipealses nelja korteriga elamus tõsise vaimse ja füüsilise terrori

hirmus.“ Kohus möönab, et tunnistajate ütlustest ning elanike pöördumisest nähtub, et

naabrite vahelised suhted on keerulised. Siiski, võttes arvesse otsuse p-s 6.2 viidatud

tõendeid ning nendes kirjeldatud hageja II ettearvamatut käitumist ning eelnevalt

viidatud kohtulahendeid, peab kohus tunnistaja ütlusi ning elanike pöördumist

usutavaks. Kohus nõustub kostjatega, et viidatud lauses antud hinnang hageja II

käitumisele on adekvaatne ning pole kohatu, kuna asjas kogutud tõendid viitavad

sellele, et hageja II oma käitumisega ka naabreid nii vaimse (erinevad ähvardused

naabrite suunas ning teod naabrite varaga) ning füüsilise (naabri(te) kehaline

väärkohtlemine) hirmu all hoiab.

63. Kohaseks ei saa pidada artiklis toodud lauset „Tapmisähvardused on neist vahest

14(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

leebeimad. Politsei käed on lühikesed“. Kohtupraktikas on leitud, et kohus ei pea

avaldatu sisu hindamisel piirduma üksnes konkreetsete lausetega, arvestamata nende

esitamise konteksti, vaid kohtul tuleb arvestada ka seda, missuguse sisuga info pidi

mõistliku isikuni jõudma sel juhul, kui ta tutvus artikliga tervikuna (Tartu

Ringkonnakohtu 27.03.2015 otsus asjas nr 2-11-25924). Kohus nõustub hagejaga II,

et koosmõjus tsiteeritud lausele eelnevaga võib sellest mõistlik lugeja järeldada, et

hageja II teeb midagi palju enamat, kui üksnes ähvardab kedagi tappa. Seetõttu on

tegemist ebakohase väärtushinnanguga, mis sisaldab ebaõiget kaudset faktiväidet.

Sellise väärtushinnangu avaldamine on hageja II au teotav.

64. Kohus on seisukohal, et kohaseks ei saa pidada ka artikli pealkirja „Aguli „kauboi“

hirmuvalitsus“. Õigekeelsussõnaraamat annab sõnale agul järgneva tähenduse: vilets,

armetu ääre- või eeslinn. Töölisagul, vaesteagul = räppagul, slumm. Sõna kauboi

tähendus on õigekeelsussõnaraamatus järgmine: /…/ Kauboikapitalism, varajane

kapitalism, kus eiratakse seadusi ega hoolita sotsiaalsetest väärtustest. Sõnale

hirmuvalitsus antakse järgnev tähendus: vägivallale tuginev valitsus, türannia.

Hinnates artikli pealkirja koosmõjus artikli tervikuga ning sellele juurde lisatud

pildiga, võib artikli pealkirja mõista selliselt, et selles on juttu vaeses eeslinnas elavast

isikust, kes eirab seadusi ning kes türanniseerib teisi isikuid. Erinevalt kostjatest leiab

kohus, et sellise tähendusega lause on meie kultuurikeskkonnas halvustava

tähendusega. Seega on sellise väärtushinnangu avaldamine hageja II au teotav ning

tegemist on kohatu väärtushinnanguga.

65. „Kas tõesti tuleb oodata nii kaua, kui keegi on taas haiglasse pekstud, nagu juhtus

2009. aastal TH-ga, keda S ründas raudtoruga.“ Nimetatud hageja II väljatoodud

lausele eelnes veel järgmine tekst: „Linn ja politsei on suhteliselt võimetud, õigupoolest

õiguslikus vaakumis. Niikaua kui midagi otseselt juhtunud pole, ei saa politsei midagi teha.

Kas tõesti? Kas tõesti tuleb /…/. Kohus nõustub hagejaga II, et eeltoodud lauses on

avaldatud faktiväiteid, mille kohaselt hageja II on peksnud TH raudtoruga ning

viimane viibis 2009. aastal selle tõttu haiglas.

66. Nõustuda aga ei saa hagejaga II selles, et viimane pole TH 2009. aastal peksnud. Nii

nähtub Pärnu Maakohtu 21.12.2009 otsusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX, et JS

lõi 21.05.2009 oma naabrit TH kahel korral rauast toruga vastu õlga, mille tagajärjel

sai viimane õlavigastuse. Kohus nõustub hagejaga II, et hinnates otsuse p-s 7 viidatud

lauset koosmõjus artiklis tooduga, jäi sellest mulje, et hageja II on TH rünnanud

sedavõrd intensiivselt, et viimane viibis selletõttu haiglaravil. Ka järgnevast lausest jäi

kohtu arvates sama mulje: „Mis juhtus TH-ga? Ta viibis mõnda aega haiglas ja

kosus.“

67. Pärnu Maakohtu 21.12.2009 otsusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX nähtub, et TH

pöördus 21.05.2009 Kuressaare Haigla valvetuppa ja tal tuvastati parema õlavarre

piirkonnas nahaalune verevalum. TH kohtule antud ütlustes märgib, et läks pärast

21.05.2009 aset leidnud intsidenti haiglasse, kus arst vaatas ta läbi ja jäi pärast seda

kordusele ravile. Kohtuistungil antud ütlustes selgitab TH, et kui jätta kõrvale paar

üksikut viga, mh et ta viibis haiglas, siis oli tunnistaja arvates 19.09.2012 artikkel veel

väga leebe.

68. Viidatud tõenditest nähtub, et TH pole 21.05.2009 juhtunud intsidendi tõttu reaalselt

haiglaravil viibinud, vaid talle osutati üksnes valvetoas esmaabi. Seega on

vaidlusaluses artiklis esitatud ebaõige faktiväide, et TH viibis haiglas 21.05.2009 aset

leidnud intsidendi tõttu. Sellise ebaõige faktiväite avaldamine, millest järeldub, et

hageja II on kedagi niivõrd tõsiselt peksnud, et viimane on pidanud viibima

haiglaravil, on hageja II au teotav.

69. „Muuseas, H sai ootamatult selja tagant kangiga pähe hetkel, kui oli trimmeriga,

15(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

kõrvaklapid peas, muru niitmas.“ Kohus nõustub hagejaga II, et nimetatud lauses on

esitatud järgmised faktiväited: JS ründas TH ootamatult, selja tagant lüües TH-le

kangiga pähe, TH-l oli ründe hetkel kõrvaklapid peas ning ta niitis trimmeriga samal

ajal muru.

70. Pärnu Maakohtu 21.12.2009 otsusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX nähtub, et TH

niitis 21.05.2009 kella 10.30 paiku oma hoovis trimmeriga muru. Ühel hetkel tuli

vihane naaber JS aia peale ja lõi teda käes olnud raudtoruga vastu õlga, kätt. Saadud

löögi tagajärjel ta kukkus pikali, trimmer jäi käima. Maas olles lõi JS teda veelkord

vastu õlga, kuid siis sai TH raudtorule trimmeri varre ette panna. Kohtuistungil antud

ütlustes selgitab TH, et ta ei saanud ootamatult kangiga pähe ning tal ei olnud

kõrvaklappe peas. TH kinnitas, et hageja II pole teda kunagi pähe löönud.

71. Eeltoodud tõenditest nähtub, et TH-le ei tulnud hageja II rünne ootamatult ning ta ei

löönud teda selja tagant, samuti ei olnud ründe hetkel TH-l kõrvaklappe peas. Ka ei

löönud hageja II TH pähe, vaid vastu õlga. Kostjate väide, et TH-le tuli trimmerist

tekkinud müra tõttu rünne ootamatult, on ümber lükatud TH ütlustega. Järelikult on

artiklis avaldatud hageja II kohta ebaõigeid faktiväiteid ning selgelt teotavad need

hageja au.

72. „Seega, isegi hinnangut andmata, on selge, et S puhul on tegu argpüksiga, kes silm-

silma vastu julgeb rünnata vaid naisterahvaid.“ Kohus nõustub hagejaga II, et tegemist

on väärtushinnanguga.

73. Nii hageja II kui kostjad on nõustunud sellega, et väljend „argpüks“ on halvustav.

Nagu kohus on varasemalt möönnud, ei saa kostja II käitumist pidada täielikult

aktsepteeritavaks ning kõikide sotsiaalsete normidega kooskõlaks olevaks (otsuse p

6.4), kuid nimetatu ei anna veel kohtu arvates alust sellise meelevaldse hinnangu

andmiseks kostja isiksusele. Üksnes kostja poolt viidatud asjaolu, et hageja II on oma

naabrit rünnanud, ei ole piisav selleks, et õigustada hageja II nimetamist argpüksiks.

Kohtu hinnangul on toodud lause sõnastatud hagejat II mõnitaval viisil ning seega on

selline väärtushinnang kohatu ning hageja II au teotav.

74. „Möödunud neljapäeval, kui kahe politseiniku ja linna heakorraspetsialisti HV-ga S-l

külas käisime, ähvardas viimane linna heakorrajuhti taas ära tappa.“

75. Kohus nõustub hageja II, et tegemist on faktiväitega, mille kohaselt on hageja II

teinud HV-le viidatud ajal (06.09.2012) juba mitmenda tapmisähvarduse. Võttes

arvesse kriminaalmenetluses nr XXXXXXXXXXX antud tunnistajate ütlusi selle

kohta, kuidas JS on HV-le teinud korduvaid ähvardusi teda maha lüüa/ära tappa (otsus

p 6.2.) koosmõjus sellega, et hageja II naabrid on kinnitanud, et hageja II poolt

tapmisega ähvardamine on tavapärane (otsuse p 6.3.) koosmõjus sellega, et tunnistaja

HV on oma ütlustes kinnitanud, et artiklis kajastatu vastab tõele (kd I tl 172-173),

peab kohus usutavaks, et hageja II ka 06.09.2012 külastuskäigu ajal ähvardas HV ära

tappa. Siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, kas hageja II on tapmisähvarduse eest süüdi

mõistetud või mitte (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-5-07). Seega ei ole viidatud

lausega avaldatud ebaõiget faktiväidet.

76. „Oleks ma täna üksi siia tulnud, oleks politsei paugu peale kohale tulnud,“ kirjeldas

linnaametnik“. Nimetatud lausele eelnes ka veel järgnev lause: „Son lubanud mind

küll viili, küll raudkangiga maha lüüa“.

77. Tegemist on linnavalitsuse ametniku arvamusega selle kohta, et kui ta oleks

külastanud hagejat II üksi, siis oleks politsei kohale tulnud juba väljakutse peale, sest

JS oleks teda kindlasti rünnanud. Tegemist on väärtushinnanguga.

78. Asjas on leidnud küll tõendamist, et hageja II on HV korduvalt ähvardanud tappa, sh

politsei juuresolekul, kuid asjas pole leidnud kinnitust, et ta oleks seda reaalselt ka

püüdnud teha, mis tingiks politsei kohale tuleku iga kord, kui linnaametnik mingil

16(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

põhjusel peab hagejat II külastama. Samas on, hageja II varasemat käitumist

arvestades mõistetav, et linnaametnik ei soovinud üksi hagejaga silmitsi seista, et

veelkord kõikvõimalikke ähvardusi kuulda.

79. „V kinnitas, et politseijõududega on S juures tehtud ka läbiotsimine, kuid tulirelva

tema juurest ei leitud. Samas on mehel ka teine maja aadressil XXX, lisaks mõnedki

garaažid ja kuurid“.

80. Kohus nõustub hagejaga II, et laused koosmõjus moodustavad väärtushinnangu, mis

sisaldab kaudset faktiväidet selle kohta, et hagejal II võib siiski tulirelv mõnes temale

kuuluvas muus hoones olla. Kohtu hinnangul on aga tegemist meelevaldse väitega.

Kostjate viide sellele, et hagejale II kuuluvates hoonetes võiks olla tulirelv, ei põhine

ühelegi sellekohasel faktil. Asjaolu, et tegemist on HV arvamusega asjaolude kohta,

mida ta arvab teadvat, ei vabasta kostjaid vastutusest kontrollida sellise väite

avaldamisel selle kohasust ja tõele vastavust (Riigikohtu otsused asjades 3-2-1-95-05,

3-2-1-67-10, 3-2-1-83-10). Seega on tegemist kohatu väärtushinnanguga, milles

viidatakse ebaõigele kaudsele faktilisele asjaolule. Kuna kohtule teadaolevalt on

hageja II süüdi mõistetud õhkrelva ebaseaduslikus kasutamises, e. teisisõnu on ta

varasemalt tänaval vehkinud õhkrelvaga, mida ümbritsevad inimesed pidasid

tulirelvaks, seda enam, et ta lubas sellega tappa koerad ja ähvardas inimesi, siis

võiski tunnistajal jääda naabrite ütlustest mulje, et tegelikult on hagejal II kusagil

tulirelv. Seda väidet oleks olnud võimalik kontrollida, kuid ajakirjanik seda ei teinud.

81. „27. mail, kolm päeva pärast proua Aava majja kolimist, ajas seltsimees S lauajupiga

taga teist naabrinaist.“ Kohus nõustub hagejaga II, et tegemist on faktiväitega. Et

hageja II oma naabrinaist lauajupiga taga ajas, tõendab tunnistaja KA ütlused (kd I tl

174-175). Arvestades hageja II käitumist ja suhteid naabritega (otsuse p 6.3), peab

kohus tunnistaja ütlusi usutavaks. Järelikult on tegemist tõese faktiväitega.

82. „Lisaks vaimsele terrorile ja ähvardustele on S rikkunud ka reaalselt linna

heakorraeeskirja, ladustades hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnikat.“ Hageja II peab

nimetatud lauses ebaõigeks faktiväiteks seda, et hageja on rikkunud linna

heakorraeeskirja hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnika ladustamise teel. Seega ei

vaidlusta hageja II viiteid vaimsele terrorile ja ähvardustele.

83. Et hageja II kaasomandis olev XXX hoov oli vaidlusalusel ajal risustatud tõendab

ajalehe artiklile lisatud pilt (kd I tl 12) koosmõjus Kuressaare Linnavalitsuse

märgukirjaga hagejatele (kd I tl 206). Viidatud märgukirjas toob linnavalitsus välja, et

hagejate kasutuses oleva maja tagahoov on linna heakorra nõuete kohaselt

korrastamata – kinnistu tagahoov on risustatud, muudetud vanaraua ladustamise

platsiks, sinna on kogutud hulgaliselt väiksemaid ja suuremaid vanametalli esemeid

(nt veoauto romud, traktori haakeriistad, lennuvälja plaadid jm) ja muud erinevat

kraami. Artiklile lisatud pilt kinnitab linnavalitsuse sellist seisukohta. Samuti kinnitab

eeltoodud seisukohta elanike 27.02.2012 pöördumine linnavalitsusele, kus viidatakse

samuti sellele, et hagejad ladustavad tagahoovis vanarauda (kd I tl 65). Hageja II

väide HV ametialase pädevuse puudumise kohta märgukirja koostamisel ning

hagejate külastamisel seoses ametiülesannete täitmisega, ei ole asjakohased.

Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et on tõendatud, et hageja II on rikkunud

linna heakorra eeskirja (täpsemalt selle § 8 p-i 1) hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnika

ladustamise teel. Seetõttu on tegemist õige faktiväitega.

84. „Samuti on ta blokeerinud lauahunniku ja oma vana Uažiga naabrite puukuuri.“

Sellele lausele lisaks on järgmises lõigus tekst: „V sõnul tänaseks väga suuri arenguid

toimunud ei ole. „Aga plaan on selline, et lähen politseiga veel kord sinna ja katsume

selle auto sealt puudekuuri juurest eemale saada. Talv on tulekul ja puud on tarvis

kuuri saada.“

17(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

85. Kohus nõustub hagejaga II, et väide, et hageja II on blokeerinud naabrite juurdepääsu

enda puukuuri, on faktiväide. Sõnale blokeerima on õigekeelsussõnaraamatus antud

järgmine tähendus: sulgema, tõkestama. /…/ Blokeerib tee, sissepääsu (tõkestab,

sulgeb). Kohus märgib, et viidatud lausest koosmõjus sellele järgneva jutuga jääb

lugejale mulje nagu hageja II oleks täielikult tõkestanud/sulgenud naabrite

juurdepääsu nende kuurile. Kohus leiab, et tegemist on seetõttu ebaõige faktiväitega,

mis teotab hageja II au, kuna asjas on leidnud tõendamist, et hageja II küll on

raskendanud naabrite juurdepääsu nende kuurile, kuid pole seda juurdepääsu kunagi

täielikult sulgenud.

86. Järgnevalt analüüsitavad väited puudutavad 19.09.2012 avaldatud artikli osa puutuvalt

elanike pöördumiste avaldamisega. Riigikohus on oma korduvates lahendites

viidanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele

teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed

teatavaks (Riigikohtu otsused asjades nr 3-2-1-95-05, 3-2-1-43-09, 3-2-1-67-10, 3-2-

1-166-12). Käesoleval juhul on elanike pöördumiste avaldajateks koostöös kostjad

(kostja II koostas artikli ning kostja I avaldas selle) ning seetõttu lasus kostjatel

kohustus nende pöördumiste avaldamisel veenduda, et tegemist on õigete ning

kohaste väidetega.

87. „Põhiline probleem on JS ebaadekvaatne käitumine, mis tingiks psühhiaatrilist

kontrolli.“ Kohus nõustub hagejaga II, et nimetatud lause puhul on tegemist

väärtushinnanguga ning et tegemist on kohatu väärtushinnanguga. Nagu kohus on

juba korduvalt möönnud ei saa hageja II käitumist pidada täielikult sotsiaalsete

normidega kooskõlas olevaks, kuid siiski ei anna hageja II käitumine mõistlikku

õigustust selleks, et avaldada tema vaimset tervist kahtluse alla seadvaid väiteid.

Lisaks ka väide, et hageja II vajaks psühhiaatrilist kontrolli, ei põhine ühelgi kohtu

ette toodud faktil. Sellise väärtushinnangu avaldamine on hageja II au teotav.

88. „Kuidas selliselt vaimselt haigel inimesel on üldsegi autojuhi ja traktoristi load?“

ning sellele järgnev lause „Äkilises vihahoos meie hoovist peateele välja sõites võib ta

põhjustada liiklusõnnetuse. Seega on ta ohtlik ka teistele kaaskodanikele.“

89. Kohus ei nõustu hagejaga II, et nimetatud lauses esineb faktiväide selle kohta, et

hageja II on vaimselt haige. Artiklist nähtuvalt on tegemist ühe isiku subjektiivse

arvamusega ning hinnanguga hageja II vaimse tervise kohta, mistõttu kohtu arvates

vastavad mõlemad laused oma olemuselt väärtushinnangule.

90. Lugedes mõlemat lauset koos võib sellest järeldada, et hageja II ei suuda oma vaimse

tervise tõttu autot ega traktorit juhtida ning võib ohtu seada seetõttu teiste inimeste

elud. Kohus nõustub hagejaga II, et tegemist on selgelt ebakohase väärtushinnanguga,

kuna see ei põhine ühelegi faktilisel asjaolul. Samuti ei saa pidada sündsaks

väljendusviisi, millega nimetatakse hagejat II vaimselt haigeks inimeseks ning

seetõttu teistele inimestele ohtlikuks. Sellise väärtushinnangu avaldamine on hageja II

au teotav.

91. Kohus nõustub hagejaga II, et nii ebaõigete kui ka tõeste faktiväidete avaldamise

kaudu, eelkõige tulenevalt faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist võivad need

endast kujutada ka hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut.

92. Kohus nõustub hagejaga II, et tema kohta otsuse p-des 7.2, 8 ja 15 avaldatud ebaõiged

faktiväited koosmõjus sisaldavad ka hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut.

Nimetatud väidetega on üritatud luua hagejast II kuvand, kui ohtlikust, allumatust ja

kiuslikust eeslinna kodanikust, kellele ka politsei vastu ei saa. Õige on iseenesest

kostjate väide, et hageja II käitumine ei ole täielikult aktsepteeritav, kuid eelöeldu ei

õigusta ebaõigete faktiväidete esitamise teel üldsusele hagejast II tegelikkusele mitte

vastava ning äärmiselt halvustava kuvandi loomist. Selliste väidete avaldamine on

18(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

hageja II au teotav.

93. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on ebakohaste väärtushinnangutega (otsuse

p-d 6.3, 6.4, 9, 12, 17, 18, 19) rikutud õigusvastaselt hageja II isiklike õigusi. Kohtu

arvates ei õigusta avalikuse huvi antud juhul ebakohaste väärtushinnangute

avaldamist. Kohus iseenesest jagab kostjate seisukohta, et sotsiaalsetest normidest

mitte lugupidava elaniku tegemiste kajastamine maakonna lehes on avalik huvi, kuid

käesoleval juhul saanuks kostjad avaldada sellise artikli ka ilma hagejat II

naeruvääristavate väärtushinnanguteta ning liialdusteta. Et mitmed hageja II kohta

avaldatud väärtushinnangud olid hagejat II alandavad, ei põhinenud tegelikel faktidel

ning olid naeruvääristavad, siis ei saanud avalikusel olla kaalukamat huvi hageja II

õiguste ees (VÕS § 1046 lg 2).

94. Kohus on otsuse p-des 7.2, 8 ning 15 leidnud, et avaldatud ebaõigeid faktiväiteid on

hageja II au teotavad ning seega oli nende avaldamine VÕS § 1047 lg 2 järgi

õigusvastane.

95. Kostjad on leidnud, et käesoleval juhul esineb ebaõigete faktiväidete avaldamise

õigusvastasust välistav alus VÕS § 1047 lg 3 näol. Nimetatud õigusnorm sätestab, et

hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu

avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli

avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

96. Kohus märgib, et kohtu poolt eelnevalt tuvastatud ebaõigete faktiväidete avaldamisel

(otsuse p-d 7.2, 8, 12, 15) oleks pidanud kostjad hoolikamalt kontrollima nende tõele

vastavust. Seega ei esine käesoleval juhul ebaõigete faktiväidete avaldamise

õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

97. Järgnevalt analüüsib kohus hageja I kohta avaldatud väiteid. „Samuti on ta teadlik

oma mehe vaimsest tervisest… Arvame, et JS töötamine polikliiniku närvikabinetis

õena on seotud sellega, et JS-ga ei ole midagi konkreetset ette võetud.“ Ning sellele

järgnev lause: „Arvame, et JS on kaasosaline selles loos ning ka tema vaimne tervis

vajab psühhiaatrilist kontrolli. Sarnaselt otsuse p-le 18 leiab kohus, et eeltoodu on

väärtushinnang, kuivõrd tegemist on kolmanda isiku subjektiivse arvamuse ning

hinnanguga hageja I vaimse tervise kohta ning samuti teadmine hageja II väidetavast

vaimsest tervisest. Ka avaldatakse arvamust hageja I kaasrollist hageja II tegemistes.

98. Kohus nõustub hagejaga I, et sellise väärtushinnangu avaldamine on meelevaldne

ning ei põhine ühelgi asjas tuvastatud faktilisel asjaolul. Samuti ei saa pidada sellist

väljendusviisi, milles seatakse kahtluse alla hageja I tervislik seisund, sobivaks. Kohtu

hinnangul on kostjad avaldanud põhjendamatult hageja I kohta selliseid ebakohaseid

ning hageja I au teotavaid väärtushinnanguid. Otsuse p-s 20 toodud põhjendustel leiab

kohus, et selliste hinnangute avaldamine hageja I kohta on olnud samuti õigusvastane.

Et hageja I pole enda käitumisega selliste hinnangute avaldamiseks põhjust andnud,

puudub igasugune avalik huvi hageja I kohta selliste alandavate hinnangute

avaldamiseks. Seetõttu ei kaalu ka avalik huvi üles hageja I õigust olla üldsuse ees

kujutatud tõeselt.

99. Hageja II leiab, et õigusvastane on ka tema nime, elukoha ning foto avaldamine tema

tagahoovist. Hageja II viitab, et see on vastuolus IKS § 11 lg-s 2 ning §-s 6

sätestatuga ning rikub VÕS § 1045 lg 1 p-s 4, §-s 1046 ning §-s 1050 sätestatut.

100. Vaidlus puudub, et hageja II nime, elukoha ning foto tema tagahoovist on

isikuandmeteks IKS § 4 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul oli kostjatel IKS § 11 lg-st 2

tulenevalt õigus hageja II isikuandmete avaldamiseks. Nagu kohus on eelnevalt

viidanud, siis hageja II käitumist ei saa pidada kõikide sotsiaalsete normidega

kooskõlas olevaks (otsuse p-d 6.2, 6.3, 13). Sealhulgas tuleb silmas pidada seda, et

19(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

hageja on kahel korral süüdi mõistetud enda naabrite kehalises väärkohtlemises

(otsuse p 6.3). Samuti on asjas leidnud kinnitust, et hageja II on rikkunud linna

heakorra eeskirja (otsuse p 14). Kohus leiab, et avalikkusel, eriti väikelinnas, on

põhjendatud huvi saada infot ja andmeid sellise isiku ning tema tegude kohta, mistõttu

oli kohtu arvates põhjendatud hageja II andmete avaldamine. Kohtu hinnangul pole

antud juhul rikutud ajakirjanduseetika põhimõtteid (hageja II poolt viidatud

ajakirjanduse hea tava p-de 4.9 ja 4.11 rikkumisele), kuivõrd antud juhul esines

ülekaalukas huvi hageja II andmete avaldamiseks. Ka ei nähtu kohtule, et selliste

andmete avaldamine oleks hagejat II ülemäära kahjustanud. Eeltoodule tuginedes

leiab kohus, et kostjad ei ole rikkunud hageja II isiklikke õigusi tema nime, elukoha ja

tagahoovi foto avaldamisega ning ei saa seetõttu vastutada hagejale II sellega

väidetavalt tekitatud hingelise valu ja kannatuste eest.

101. Hagejad nõuavad mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes

konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid

arvestades õiglase äranägemise järgi kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause,

TsMS § 366). Samas on hagejad menetluse kestel viidanud, et õiglane hüvitis võiks

mõlemale hagejale olla 3000 eurot. Kohus leiab, et hagejale I on õiglane määrata

mittevaralise kahju hüvitiseks 800 eurot ja hagejale II 1800 eurot. Hüvitise

määramisel arvestab kohus sellega, et hageja II kohta avaldati õigustamatult mitmeid

liialdatud ning kohatuid väärtushinnanguid ning ebaõigeid ja hagejat II alandavaid

faktiväiteid. Hagejale I hüvitise määramisel arvestab kohus seda, et põhiliselt oli asjas

vaidluse all olnud artikkel seotud hagejaga II ning hagejat I puudutav osas oli

minimaalne. Hüvitise määramisel arvestab kohus ka seda, et kostja I puhul on

tegemist

väikese

kohaliku

meediaväljaandega,

kelle

majandusnäitajad

on

tagasihoidlikud. Samuti arvestab kohus sellega, et kostjad on soovinud menetluse

kestel lahendada asja kohtuväliselt ning pakkunud hagejatele korduvalt kompromissi,

mis näitab omakorda kostjate head suhtumist hagejatesse.

102. Hagejad on kohtule esitanud kokku 17 väidet (kd II tl 118-120), mille osas nad

leiavad, et kostjad on 19.02.2012 ajalehe „Meie Maa“ artiklis „Aguli „kauboi“

hirmuvalitsus“ avaldamisega rikkunud nende isiklike õigusi. Kohus on hagejatega

osaliselt nõustunud, lugedes 17 esitatud väiteist õigusvastaseks 12. Seega rahuldab

kohus esitatud hagi osaliselt, mistõttu on põhjendatud menetluskulude jagamine

TsMS § 163 lg 1 järgi. Viidatud sätte alusel jätab kohus 76% ulatuses hagejate

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning 24% ulatuses jätab kohus kostjate

menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p-i 2

alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse

jõustumist.

Hagejate apellatsioonkaebus

103. Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi menetlemiseks tagasi

esimesse

kohtuastmesse.

Alternatiivselt,

juhul

kui

ringkonnakohus

peab

võimalikuks teha asjas uus otsus, paluvad hagejad maakohtu otsus tühistada ja

rahuldada mõlema hageja osas hagi täies ulatuses, mõistes kostjatelt kummagi

hageja kasuks välja hüvitis kohtu poolt määratavas õiglases suuruses, teha

maakohtu menetluskulude jaotuse osas uus otsus ja määrata kõik menetluskulud

kostjate kanda.

104. Hagejad leiavad, et maakohus on hageja I nõuet lahendades rikkunud oluliselt

menetlusnorme, sh on hinnatud tõendeid ühekülgselt. Kummagi hageja kasuks on

välja mõistetud ebaõiglaselt väike kahjuhüvitis. Kahjuhüvitise suuruse määramine

kohtu poolt ei ole jälgitav.

20(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

105. Maakohtu otsus on vastuoluline. Hagejad on käesolevas hagiavalduses esindatud

eraldi nõuetega, sest hagejate õigusi on kahjustatud küll sama teo koosseisus, kuid

erinevate väärtushinnangute andmise ja isikuandmete avaldamisega erinevas

ulatuses. Maakohus on hageja I nõude osas võtnud seisukoha, et kostjate tegevus on

olnud õigusvastane ja sisuliselt on maakohus hageja I nõude osas hagi rahuldanud

täies ulatuses, kuid kohtuotsuse resolutsioonis on kohus märkinud, et rahuldab hagi

osaliselt.

106. Menetluskulude jaotuse kohaselt on ka hageja I kanda jäetud 24 % ulatuses kostjate

menetluskulusid. Hageja I on seisukohal, et kohtu menetluskulude jaotus ei ole

õiguspärane ja kõik hageja I menetluskulud tuli määrata kostjate kanda solidaarselt.

107. Maakohus ei ole otsuses käsitlenud kõiki kaevatud asjaolusid, vaid üksnes neid,

millele kostjad pidevalt vastu vaidlesid. Maakohus on muuhulgas jätnud hageja foto

ja selle foto juurde kuuluva halvustava märkuse üldse hindamata. Kostjad ei

tõendanud avalikku huvi ülekaalulisust, mis annaks õiguse avaldada hagejate

valduses oleva, tänavast eemal paikneva ja elumajaga varjatud kinnistu osa foto

koos halvustava märkusega.

108. Maakohus on üldsõnaliselt õigustanud hagejate elukoha ja hageja I nime ning

töökoha andmete õigusvastast avaldamist ja ei ole hinnanud kostjate tegevust IKS-

is sätestatust tulenevalt õiguspäraselt, kuigi vähemalt hageja I osas ei ole andmete

avaldamiseks saanud olla mingit avalikku huvi.

109. Kohus võttis otsuses üllatuslikult seisukoha, et hageja JS olevat esitanud korduvalt

tapmisähvardusi. Ärritunud isiku sõim, milles lubatakse kedagi maha lüüa, ei ole

tapmisähvarduste tegemine, vaid reeglina ärritunud isiku väljendus, millele puudub

tegelik sisu. JS omas õigust ebasoovitavate isikute eemale ajamiseks oma

kinnisasjalt ja asjaolu, et ta kasutas kõneviisi kõneviisi „löön maha“ ei muuda seda

ütlust tapmisähvarduseks.

110. Maakohus leidis, et JS on tapmisähvardusi teinud, tuvastades seega tsiviilasja

käigus JS kriminaalse teo- tapmisähvarduse tegemise. JS on seisukohal, et

tsiviilasja vaidluse asjaolude tuvastamise käigus kriminaalse akti ebaseaduslik

tuvastamine muutis tsiviilasja menetluse ebaõiglaseks ja ka põhiseaduse vastaseks

ning rikkus JS süütuse presumptsiooni. JS palub põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse korras kontrollida, kas Pärnu Maakohtu kohtunik on rikkunud tema

põhiseaduslikku õigust süütuse presumptsiooni kehtivusele, sest on otsuses

tuvastanud, et JS on korduvalt teinud tapmisähvardusi.

111. Maakohus väljus hagi piiridest ning asunud hageja II ees sisustama vaidlusaluseid

väiteid. Kohus hakkas käsitlema, kas H-t on pekstud, kuid hageja II on korduvalt

toonitanud, et vaidlus ei ole löömises. Kostjad oleksid pidanud tõendama, et H on

„haiglasse pekstud“. Ka ei väitnud H õlavigastuse teket, millele kohus on otsuses

viidanud.

112. Kohus on pidanud usaldusväärseks KA ütluseid, mis ei riimu teiste tõenditega.

Hagejad leiavad, et kohus pole olnud erapooletu, kuna ei võimaldanud hagejatel

vande all ütluseid anda. Tunnistaja KA, kui halvustava teksti ühe koostaja ütlused

tuleb tõendina jätta hindamata, sest need ütlused ei ole erapooletud.

113. Kohus on jätnud hindamata kostja poolt avaldatud halvustava sisuga lause “lisaks

vaimsele terrorile ja ähvardustele on S rikkunud ka reaalselt linna heakorraeeskirja,

ladustades hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnikat“, kui kogumi ja asunud hindama

linna heakorraeeskirja ja lehes kuvatud pilti hagejate privaatsest tagahoovist.

Ehitusrämpsu sellelt fotolt ei nähtu. Maakohus on jätnud hindamata tõendid, et

Kuressaare linna poolt pole hagejatele koostatud ühtegi haldusakti.

21(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

114. Hageja II leiab jätkuvalt, et tema nime, elukohtade ning halvustava ja teksti sisuga

mitte kokku mineva foto avaldamine hageja II tagahoovist on õigusvastane. Kohus

ei ole andnud hinnangut, et hageja I isikuandmete avaldamiseks puudus mistahes

avalik huvi. Hageja I kasuks on välja mõistetud ebaõiglaselt väike hüvitis. Kohus ei

ole arvestanud asjaolu, et hageja I ei ole oma käitumisega mitte mingisugust

põhjust andnud tema isikuandmete ja tema suhtes au teotavate väärtushinnangute

avaldamiseks.

Kostjate apellatsioonkaebus

115. Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Alternatiivselt paluvad kostjad

tühistada otsus osaliselt ja vähendada hagejatelt kostjate kasuks väljamõistetud

hüvitist ning muuta maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotust, jättes

poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

116. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kõigi kostjate väidete osas ega ole põhjendanud,

miks ta ei nõustu kostjate väidetega. Samuti ei ole maakohus kõiki tõendeid

uurinud.

117. Maakohtu järeldus, et asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja II oleks

teinud tapmisähvardustest midagi enamat ei ole kooskõlas asjas uuritud tõenditega.

Kostjad on tõendanud, et hageja II on süüdi tunnistatud kahe teise isiku tegelikus

füüsilises ründamises. Kostjad leiavad, et väljend aguli „kauboi“ ei ole halvustav

ega alandav. XXX tänav asub Kuressaare kesklinnast äärelinnas. Kuna maakohus on

otsuses leidnud, et hageja II hoiab oma käitumisega naabreid vaimse ja füüsilise

hirmu all ei ole väljend „hirmuvalitsus“ vale.

118. Maakohus tuvastas, et TH pöördus Kuressaare Haigla valvetuppa, kus talle osutati

esmaabi. Ehkki ajakirjanik on artiklis eksinud TH haiglas viibimise ajavahemiku

osas, ei ole kostjate arvates õige pidada eksimust selliseks, sest seda rahalise

hüvitisega kompenseerida. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja II rünne ei

tulnud TH-le ootamatult. TH ei osanud tööd tehes rünnet oodata.

119. Kostjad leiavad, et HV arvamused, sh oletuslik arvamus ei sisalda

väärtushinnangut ning faktiväidet. Maakohtus leidis tõendamist, et hageja II on

naabrite juurdepääsu kuuridele raskendanud seega ei saa nimetatud väide olla

ebaõige.

120. Kostjad on järjepidevalt väitnud, et ajakirjaniku artikkel ja elanike pöördumine

Kuressaare linnavalitsuse poole on avaldatud selgelt eristatavalt. Elanike

pöördumist ei ole kostjad koostanud. Elanike pöördumises esitatud väidete,

arvamuste ja hinnangute omistamine kostja AM-le ning temale nende avaldamise

eest vastutuse panemine on ebaõige.

121. Arvestades hageja II käitumist, mis ei vasta hea vaimse tervise tunnustele, on

elanike pöördumise probleemipüstitus inimlikult arusaadav. Maakohus on jätnud

asjas tähelepanuta ja otsuse tegemisel arvesse võtmata asjaolu, et linnavalitsusele

pöördumise saatnud isikud olid JS kiuslikkust ja pahatahtlikust käitumisest sama

hästi kui meeleheitele viidud. Kostjad on seisukohal, et hageja II isikuandmete

avaldamiseks esines ülekaalukas huvi, arvestades hageja II käitumist.

122. Isegi kui nõustuda maakohtu otsusega ja pidada osa avaldatud andmetest ja

hinnangutest ebakohaseks, tuleb arvestada, et rikkumised ei olnud õigusvastased.

123. Seonduvalt hageja I osas hagi rahuldamisega avaldavad apellandid, et ka selles osas

ei nõustu nad maakohtu otsusega, sest hageja I kohta avaldatud väidete puhul on

tegemist linnavalitsuse poole pöördunud isikute arvamusega, mitte faktiväidete või

väärtushinnangutega.

22(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

124. Alternatiivselt leiavad kostjad, et neilt väljamõistetud hüvitised on kostjatele

etteheidetavat rikkumist, hageja II käitumist ja kostjate majanduslikku seisundit

arvestades ebamõistlikult suured. Maakonnalehe väljaandmine OÜ-le Saaremaa

Raadio oli 2012 kahjumlik. Kostjate arvates ei ole maakohus selle asjaoluga

piisavalt arvestanud.

Vastused apellatsioonkaebustele

125. Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need

rahuldamata, menetluskulud teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

126. Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohtu 22.01.2016 otsus tuleb tühistada osas,

milles JS ja JS hagi rahuldati osaliselt, samuti menetluskulude jaotuse osas. Asjas

tuleb teha uus otsus, millega JS hagi jäetakse täielikult rahuldamata ja JS hagi

rahuldatakse OÜ Saaremaa Raadio vastu, AM vastu jäetakse rahuldamata.

127. Hagejad heidavad ühises apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et kohus rahuldas

põhjendavas osas antud seisukohas sisuliselt hageja I nõude, kuid otsuse

resolutsiooni kohaselt rahuldas hagi vaid osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et

hagejate etteheide on põhjendatud. Käesolevas asjas esitas kumbki hageja samade

kostjate vastu iseseisva hagi, osaliselt erinevate hagi aluseks olevate asjaolude ja

esemega, kuigi vormistatud oli see ühtse hagina. Kuna maakohus tuvastas, et hageja

I suhtes olid kostjate poolt avaldatud andmed õigusvastased ja põhjendatud oli

kahjuhüvitise

väljamõistmine,

siis

oleks maakohus

pidanud

kohtuotsuse

resolutsiooni märkima, et rahuldab hageja I hagi.

128. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle:

-

Ajaleht „Meie Maa“, mis on kostja II väljaanne, avaldas 19.09.2012 kostja I poolt

kirjutatud artikli pealkirjaga „Aguli “kauboi“ hirmuvalitsus“ (I kd, tlk 12-13), milles

sisalduvad hageja II suhtes avaldatud erinevad faktiväited ja väärtushinnangud.

-

Artiklile oli lisatud väljavõte kirjast „Elanike pöördumine Kuressaare linnavalitsuse

poole“ (I kd, tlk 13), milles sisalduvad hageja I ja II suhtes esitatud erinevad

faktiväited ja väärtushinnangud.

129. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega osas, millega maakohus tuvastas, et

kohatuks ei saa pidada artiklis avaldatud lauset „ Kodanik JS, kelle elukoht on XXX,

hoiab naabreid hoovipealses nelja korteriga elamus tõsise vaimse ja füüsilise terrori

hirmus“. Nimetatud lauses sisaldub väärtushinnang „elanike tõsises vaimse ja

füüsilise terrori hirmus hoidmine“. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on avaldatu

kohasust hinnates igakülgselt ja objektiivselt arvestanud esitatud tõenditega ning

ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata. Hageja II poolt apellatsioonkaebuses

esile toodud menetlusnormide rikkumist tõendite hindamisel maakohtule ette heita ei

saa.

130. Väiteid„ Kodanik JS, kelle elukoht on XXX, hoiab naabreid hoovipealses nelja

korteriga elamus tõsise vaime ja füüsilise terrori hirmus. Tapmisähvardused on neist

vahest leebeimad. Politsei käed on lühikesed“ ja „Möödunud neljapäeval, kui kahe

politseiniku ja linna heakorraspetsialisti HV-ga S-l külas käisime, ähvardas viimne

linna heakorrajuhti taas ära tappa“ analüüsides tuvastas maakohus, et hageja II

tapmisähvarduste tegemine on tõendatud, mistõttu ei ole avaldatud väited ebaõiged.

Hageja II leiab, et tapmisähvarduste tõendatuks lugemisega rikkus maakohus

põhiseaduslikku õigust süütuse presumptsioonile. Ringkonnakohus osutab, et kuna

hageja II väitis oma hagis, et tema õigusi rikub väide tapmisähvarduste tegemise

kohta, siis tuli maakohtul asja lahendamiseks tuvastada, kas artiklis avaldatud väited

23(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

vastavad tõele. Ringkonnakohus osutab, et tsiviilvaidluse lahendamise raames ei

tuvastanud kohus seda, kas hageja II on toime pannud karistusseadustikus ettenähtud

süüteo, sest süüteo toimepanemise saab tuvastada vaid kriminaalmenetluse raames.

Maakohus hindas, kas artiklis esitatud väited selle kohta, et hageja II on ähvardanud

kedagi tappa, vastavad tõele. Hinnates tunnistajate KA, KP, HV ja politseiametnike

KV ning AA antud ütlusi, asus maakohus seisukohale, et tõendamist leidsid hageja II

poolt korduvalt tehtud ähvardused HV „maha lüüa“, „maha tappa“, sealjuures on

hageja II seda teinud raudtoru pea kohale tõstes ka politseiametnike juuresolekul. KV

hinnangul olid seejuures JS ähvardused HV vastu täiesti reaalsed ning esines oht HV

elule ja tervisele (I kd, tlk 196 pöördel). Ringkonnakohus osutab, et nii KV, kui ka

AA andsid kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ütlusi, et lisaks raudtoruga „maha

löömisega“ ja „maha tapmisega“ ähvardamisele ähvardas hageja II HV ka

kruvikeerajaga (I kd, tlk 196 pöördel ja tlk 204 pöördel). Eeltoodu alusel leiab

ringkonnakohus, et maakohus on õigesti tõendeid hinnates leidnud, et artiklis

avaldatud väited hageja II poolt ähvarduste tegemise kohta avaldatud artikli kontekstis

on tõendamist leidnud.

131. Maakohus leidis, et kohaseks ei saa pidada artiklis avaldatut „Tapmisähvardused on

neist vahest leebeimad. Politsei käed on lühikesed“. Maakohus asus seisukohale, et

koosmõjus tsiteeritud lausetele eelnevaga võib sellest mõistlik lugeja järeldada, et

hageja II teeb midagi palju enamat, kui üksnes ähvardab kedagi tappa ning kuna kohtu

hinnangul pole asjas esitatud tõendeid selle kohta, et hageja II oleks teinud

tapmisähvardusest midagi enamat, nt oleks sellist ähvardust üritanud realiseerida vms,

on tegemist ebakohase väärtushinnanguga, mis sisaldab ebaõiget kaudset faktiväidet.

Ringkonnakohus maakohtu sellise lõppjäreldusega ei nõustu. Kuigi õige on maakohtu

järeldus, et sellest väitest võib mõistlik lugeja järeldada, et hageja II ei piirdu ainult

ähvardustega, on käesolevas asjas KA ütlustega tõendamist leidnud, et hageja II ajas

naabrinaist lauajupiga taga. Pärnu Maakohtu 21.12.2009 otsusega asjas nr X-XX-

XXXXX tunnistati hageja II süüdi KarS § 121 sätestatud süüteo toimepanemises, st

selles, et hageja II lõi 21.05.2009 oma naabrit TH-t, kes niitis muru, 1,5-2 meetri

pikkuse tollise raudtoruga kahel korral parema õla piirkonda. Seega on tõendatud, et

hageja II mitte ainult ei ähvarda, vaid ta on ka reaalselt teisi isikuid väärkohelnud, sh

on toime pannud karistusseadustikus sätestatud süüteo.

132. Asjas leidis tõendamist, et hageja II on politseiametnike juuresolekul raudtoru ja

kruvikeerajaga ähvardades lubanud HV „maha lüüa“, „maha tappa“, ning

politseiametniku KV hinnangul olid seejuures JS ähvardused HV vastu täiesti reaalsed

ning esines oht HV elule ja tervisele. KA ütluste kohaselt esineb hagejal II

ootamatuid vihapurskeid, hageja II on tema suhtes kasutanud halvustavaid väljendeid

ja teinud talle pakkumisi, mida ei ole võimalik kirja panna, hageja II on urineerinud

tema terrassile, kiskunud üles lilli ning oma autoga terrassi kõrval olevasse peenrasse

sõitnud (I kd, tlk 174-175). Kuna tunnistaja KA ütluste kohaselt kutsus ta perioodil

2012 mai- 2013 mai, kui ta elas XXX tänaval, korduvalt seoses hageja II käitumisega

kohale politsei ning tegi politseisse ka avalduse, kuid hageja II ei muutnud sellest

hoolimata oma suhtumist ja käitumist naabritesse, siis ei saa pidada ebaõigeks artiklis

esitatud hinnangut „Politsei käed on lühikesed“.

133. Maakohus asus seisukohale, et kohaseks ei saa pidada ka artikli pealkirja „Aguli

„kauboi“ hirmuvalitsus“. Maakohus hindas õigekeelsussõnaraamatu järgi pealkirjas

kasutatud sõnade tähendust ja leidis, et artikli pealkirja tuleb mõista selliselt, et selles

on juttu vaeses eeslinnas elavast isikust, kes eirab seadusi ning kes türanniseerib teisi

isikuid. Maakohus leidis, et sellise tähendusega lause on meie kultuurikeskkonnas

halvustava tähendusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et pealkirjas

24(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

sisaldub halvustav väärtushinnang aguli „kauboi“. Ringkonnakohtu arvates on asjas

tõendamist leidnud hageja II poolt XXX elamus elavate naabrite ja HV suhtes korduv

äärmiselt ebaviisakas käitumine, ühe naabri suhtes karistusseadustikus sätestatud

süüteo toimepanemine ning seetõttu ei saa hageja II tegutsemisviisi suhtes avaldatud

hinnangut „hirmuvalitsus“ pidada ebakohaseks väärtushinnanguks.

134. Hinnates artiklis avaldatut „Kas tõesti tuleb oodata nii kaua, kui keegi on taas

haiglasse pekstud, nagu juhtus 2009.aastal TH-ga, keda S ründas raudtoruga“ ja

„Mis juhtus TH-ga? Ta viibis mõnda aega haiglas ja kosus“ leidis maakohus, et kuigi

tõendamist leidis faktiväide, et hageja II peksis 2009. aastal TH-t raudtoruga, ei

viibinud TH reaalselt haiglaravil, vaid talle osutati üksnes valvetoas esmaabi.

Apellatsioonkaebuses väidab hageja II, et vaidlus ei ole selles, et ta TH-t lõi.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei oleks maakohus pidanud tuvastama, kas hageja II

TH-t peksis, vaid oluline oli tuvastada väite „haiglasse pekstud“ õigsus.

Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti hageja II poolt TH peksmise. TH

ütluste (II kd, tk 198-199) kohaselt lõi hageja II teda raudtoruga mitu korda, see võis

olla 2-5 löögi vahel ning peale seda intsidenti pöördus TH Kuressaare Haiglasse, kus

arst vaatas ta läbi ja seejärel jäi TH kodusele ravile. Ringkonnakohus ei nõustu

maakohtu tõlgendusega selle kohta, et artiklis esitatud väide, et TH „peksti hageja II

poolt haiglasse“ ei leidnud tõendamist. Antud väljendit võib mõista nii, et hageja II

tekitas TH-le selliseid vigastusi, mille tõttu tuli kannatanul pöörduda professionaalse

arstiabi saamiseks spetsialisti poole. Peale hageja II vägivallaakti tuligi TH-l haiglasse

pöörduda. Seega on väide, et hageja II peksis TH haiglasse tõele vastav.

Apellatsioonkaebuse väide, millest võib järeldada hageja II poolt peksmise

õigustamist, kuna TH niitis väidetavalt hageja II kinnistu osal muru, ei anna alust

teistsuguse järelduse tegemiseks.

135. Maakohus leidis, et avaldatus „Muuseas, H sai ootamatult selja tagant kangiga pähe

hetkel, kui ta oli trimmeriga kõrvaklapid peas, muru niitmas“, on järgmised

faktiväited: JS ründas TH-t ootamatult selja tagant, lüües TH-le kangiga pähe, TH-l

oli ründe hetkel kõrvaklapid peas ning ta niitis trimmeriga samal ajal muru. Hinnates

TH ütlusi leidis maakohus, et tõendatud on see, et hageja II TH-t ootamatult pähe ei

löönud ning et ründe hetkel TH-l kõrvaklappe peas ei olnud. TH ütlustest nähtub, et

pähe hageja II teda ei löönud ning kõrvaklappe tal peas ei olnud, seega on need väited

artiklis ebaõiged. Samas nähtub TH ütlustest, et hageja II rünnak toimus siis, kui TH-l

oli töötav trimmer käes, müra seetõttu suur ja ta vaatas maha, rünnaku tõttu kukkus ta

selili. Seega ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et hageja II ei rünnanud TH-t

ootamatult. Ringkonnakohus leiab, et tõendamist leidis väide, et hageja II ründas TH-t

ootamatult.

136. Tunnistaja AV andis kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ütlusi, et kui ta tahtis puid

tuua, siis tuli puud kuurist kaugemale jätta, sest JS auto ja paat olid seal ees (I kd, tlk

186). Tunnistaja KA andis kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ütlusi selle kohta, et

JS hoiab enda asju kuuride uste juures ja takistab sellega teiste naabrite juurdepääsu

kuuridele (I kd, tlk 195 pöördel). Seega leiab ringkonnkohus, et hageja II kohta

avaldatud väited “Samuti on ta blokeerinud lauahunniku ja oma vana Uažiga naabrite

puukuuri“ vastavad tõele. Maakohus avaldas arvamust, et sõna blokeerima tähendab

juurdepääsu täielikku sulgemist, kuid artikli konteksti arvestades ringkonnakohus

sellega ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates võib avaldatust järeldada, et hageja II on

vähemalt raskendanud naabrite puukuuride kasutamist. Selle väite tõesus on aga

tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud.

137. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et avaldatud väide „27.mail,

kolm päeva pärast proua A majja kolimist, ajas Seltsimees S lauajupiga taga teist

25(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

naabrinaist“ on tõene, kuna see leidis tõendamist tunnistaja ütlustega. Maakohus on

ringkonnakohtu arvates põhjalikult tõendeid hinnates tuvastanud, et avaldatu „Lisaks

vaimsele terrorile ja ähvardustele on S rikkunud ka reaalselt linna heakorraeeskirja,

ladustades hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnikat“ on tõene. Kuigi hageja II väidab, et

asjas ei ole tõendatud ehitusrämpsu ladustamine tema poolt XXX kinnistul, nähtub

naabrite kirjalikust pöördumisest (I kd, tlk 66), et hageja II on ladustanud puurisu ja

plankusid naabrite maa peale. Samuti on hageja II kinnistule ladustanud palgivirna ja

saepuru. Seega on avaldatud väited tõesed.

138. Maakohus leidis, et avaldatu „Seega, isegi hinnangut andmata, on selge, et S puhul

on tegu argpüksiga, kes silmsilma vastu julgeb rünnata vaid naisterahvaid.“ näol on

tegemist halvustava, hageja II au teotava väärtushinnanguga. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega. Samas tuleb arvestada, et KA ütluste kohaselt

meeldib hagejale II väljendada ennast üksikute naiste kallal (I kd, tlk 174), sh tehes

pakkumisi, mida kiri ei kannata.

139. Avaldatu „V kinnitas, et politseijõududega on S juures tehtud ka läbiotsimine, kuid

tulirelva tema juurest ei leitud. Samas on mehel ka teine maja aadressil XXX, lisaks

mõnedki garaažid ja kuurid“ kohta leidis maakohus, et laused koosmõjus

moodustavad väärtushinnangu, mis sisaldab kaudset faktiväidet selle kohta, et hagejal

II võib siiski tulirelv mõnes temale kuuluvas muus hoones olla. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohaga, et tegemist on meelevaldse väitega, sest tulirelva

olemasolu hagejal II tõendatud ei ole.

140. Avaldatu „Oleks ma täna üksi siia tulnud, oleks politsei paugu peale kohale tulnud,“

kirjeldas linnaametnik“ kohta leidis maakohus, et tegemist on mingil määral

ebakohase väärtushinnanguga, sest kuigi hageja II on HV korduvalt ähvardanud

tappa, sh politseinike juuresolekul, pole asjas leidnud kinnitust, et hageja II oleks seda

ka reaalselt püüdnud teha. Ringkonnakohtu arvates on hageja II ähvardused HV-le

olnud sellist laadi (käeoleva kohtuotsuse p 131), et ebakohaseks ei saa pidada

avaldatus väljendatut, et HV-l ilma politseiametnike juuresolekuta hageja II poole

pole mõtet pöörduda.

141. Ringkonnakohus leiab, et artiklile lisatud foto allkiri „Aadressil XXX käib selline möll

nagu mingis märulis“ hagejate õigusi ei riku. Artikli konteksti arvestades avaldab

nimetatud allkiri informatsiooni, et aadressil XXX on konflikt. See asjaolu oli artikli

avaldamise ajal tõene.

142. Lisaks AM poolt koostatud artiklile avaldati kostja II poolt osa XXX elanike

pöördumisest Kuressaare linnavalitsuse ja politsei poole. Pöördumises oli kirjas ka

järgnev: “Põhiline probleem on JS ebaadekvaatne käitumine, mis tingiks

psühhiaatrilist kontrolli.“ „Kuidas selliselt vaimselt haigel inimesel on üldsegi

autojuhi ja traktoristi load?“ „Äkilises vihahoos meie hoovist peateele välja sõites

võib ta põhjustada liiklusõnnetuse. Seega on ta ohtlik ka teistele kaaskodanikele.“

Ringkonnakohus nõustub, et nimetatud laused sisaldavad hageja II suhtes negatiivseid

väärtushinnanguid. Üldjuhul tuleb selliste väärtushinnangute avaldamine, kus isiku au

riivates seatakse kahtluse alla tema vaimsed võimed, pidada õigusvastaseks. Siiski

tuleb avaldatu võimaliku õigusvastasuse hindamisel arvestada avaldamise konteksti

ning ajendit. Käesolevas asja on tõendamist leidnud, et hageja II XXX majanaabrid on

elanud aastaid hageja II vaimse ja füüsilise vägivalla hirmus. Olukorras, kui hageja II

on pikaajaliselt tegutsenud selliselt, et tema naabrid tema tegude tõttu kannatavad, ei

ole ringkonnakohtu arvates taunimisväärne majanaabrite sellisel viisil oma seisukoha

väljendamine ning kostja II poolt selle avaldamine, sest majaelanike hinnangu

põhjustas hageja II ise oma toimepandud süüteo ja sotsiaalsetele normidel

mittevastava käitumisega. Maakohus on asjas viidanud, et peamiselt tõendavad hageja

26(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

II tegusid kaks tunnistajat ning hagejad on leidnud, et tunnistaja KA ütlusi ei saa

arvesse võtta. Ringkonnakohus osutab, et asjas viitavad tõendid sellele, et hageja II

etteheidetav käitumine ei ole olnud ühekordne. Samuti ei nähtu, et konflikti põhjuseks

on vastuolu ühe konkreetse isikuga. Asja lahendamisel ülekuulatud tunnistajate ja

kriminaalmenetluse raames ülekuulatud tunnistajate ütlustest kogumis nähtub, et

hageja II sotsiaalsetele normidele mittevastav käitumine on igapäevane ja

ennastõigustav, sest hageja II peab ennast „kuningaks“(I kd, tlk 205 pöördel, I kd, tlk

195 pöördel).

143. Maakohus on põhjalikult analüüsinud, kas kostjate poolt hageja II nime, elukoha ja

tagahoovi foto avaldamisega on rikutud IKS sätteid. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ja ei pea neid vajalikuks korrata. Ringkonnakohus leiab, et

isikuandmete avaldamiseks esines ülekaalukas huvi ka seetõttu, et hoida ära hageja II

poolt naabrite suhtes toimepandavaid võimalikke õigusrikkumisi. Nagu hagejate

esindaja ringkonnakohtu istungil avaldas, ei ole peale vaidluse all oleva artikli

avaldamist hageja II naabrite suhtes ebakohaselt käitunud. Kui nimetatu vastab tõele,

siis täitis kostjate poolt avaldatu oma eesmärgi, sest artikli ja elanike pöördumise

sisust võib selgelt järeldada hageja II naabrite meeleheitlikku püüdu jätkuvatele

konfliktidele lahendus leida.

144. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et osad artiklis avaldatud faktiväited olid

ebaõiged. Täpsemalt: pähe hageja II TH-le ei löönud, kõrvaklappe TH-l peas ei olnud,

tulirelva hagejal II ei ole. Siiski leiab ringkonnakohus, et VÕS § 1047 lg 3 alusel ei

saa avaldatut lugeda õigusvastaseks. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja II ründas

ootamatult TH ajal, kui viimane töötava trimmeriga muru niitis. TH kukkus hageja

löökidest selili, trimmer õnneks seiskus. Arvestades situatsiooni ohtlikkust, st seda, et

hageja II ründas ootamatult teist isikut 1,5-2 m pikkuse raudtoruga ajal, kui

kallaletungi ohver käsitses ohtlikku seadeldist, kaalub avaldatud mõningate

faktiväidete ebatäpsus üles vajaduse esitada avalikkusele andmeid selle kohta, et

hageja II kahjustav tegutsemisviis võib olla ümbritsevatele inimestele etteaimamatu ja

äärmiselt ohtlik. Hagejate esindaja võttis õigeks, et hagejal II oli õhupüss (I kd, tlk

124) ning maakohus tõi esile, et hageja II on süüdi mõistetud õhkrelva ebaseaduslikus

kasutamises (Ta on varasemalt tänaval vehkinud õhkrelvaga, mida ümbritsevad

pidasid tulirelvaks. Ta lubas sellega tappa koerad ja ähvardas inimesi). Nimetatud

konteksti arvestades ei saa artiklis avaldatud kaudset väidet selle kohta, et hagejal II

võib olla tulirelv, pidada õigusvastaseks.

145. Käesolevas asjas leidis ka tõendamist, et hageja II kohta avaldatud väljendite

aguli“kauboi“ ja „Seega, isegi hinnangut andmata, on selge, et S puhul on tegu

argpüksiga, kes silmsilma vastu julgeb rünnata vaid naisterahvaid.“ näol on tegemist

halvustava, hageja II au teotava väärtushinnanguga. Siiski leiab ringkonnakohus, et

VÕS § 1046 järgi ei saa avaldatus esinevaid väärtushinnanguit pidada õigusvastaseks.

Ringkonnakohus leiab, et hageja II tegutsemisviisi, tema poolt toime pandud tegusid,

sh süütegusid arvestades oli kostjate rikkumine õigustatud, arvestades avalikkuse

huve. Tunnistaja KA, kes elas XXX elamus üks aasta, on hageja II käitumise tõttu

avaldanud, et see oli „jube aasta“ ning „ta on tänulik et artikkel avaldati, sest tema

arvates on hageja II potentsiaalne sarikurjategija“. Tunnistaja TH on väljendanud et,

“kui jätta kõrvale paar üksikut viga, oli ajakirja artikkel minu arvates veel väga

leebe“. Asjas esitatud kohtuotsuste koopiatega on tõendamist leidnud, et JS on

erinevatel aegadel oma naabreid rünnanud ning nende rünnakute tagajärjel on

tekkinud kannatanutele tervisekahjustused, sh nähtub asja materjalidest, et hageja II

tungis XXX tänaval elava naabri ruumidesse ning tekitas naabrile kehavigastustena

torke-lõuahaava, lõikehaava paremal õlavarrel ja paremas peopesas, vasaku käe I-II

27(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

sõrme vahel ning vasaku käe IV ja V sõrmel koos V sõrme painutajakõõluse

vigastustega. Hoolimata sellest, et kohtu poolt tunnistati hageja II erinevatel aastatel

mõlemale naabrile kehavigastuste tekitamises süüdi, jätkas hageja II XXX tn-l

asuvate naabrite kohtlemist viisil, et naabrid tegid avalduse Kuressaare linnapeale,

heakorra järelevalvespetsialistile ja politseisse (I, kd 65-66). Avalduse kohaselt

kaebasid hageja II naabrid mh selle üle, et hageja II on äkkvihaga ja ohtlik, hageja II

karjub nende peale loomalikult, ropendab, ähvardab puunuiaga maha lüüa, on

üritanud planguga naabrit maha lüüa ja on lubanud küüned pealt ära kratsida.

Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on avalikkuse huvi kaalukam

kostjate

avaldatud

mõningate

väidete

ebatäpsustest

ja

ebakohastest

väärtushinnangutest. Ringkonnakohtu arvates seisneb avalikkuse huvi õiguses olla

võimalikust ohust informeeritud, õigusrikkumisi ära hoida ning aidata kaasa konflikti

lahenemisele. Kostjate poolt avaldatud ebakohaste väärtushinnangutega hageja II

õiguste rikkumine ei ole asjaolusid arvestades nii suur, et põhjendatud oleks avaldatu

õigusvastaseks tunnistamine.

146. Hageja I suhtes avaldati kostja I poolt järgmised väited ja hinnangud „Samuti on ta

teadlik oma mehe vaimsest tervisest… Arvame, et JS töötamine polikliiniku

närvikabinetis õena on seotud sellega, et JS-ga ei ole midagi konkreetset ette võetud.“

„Arvame, et JS on kaasosaline selles loos ning ka tema vaimne tervis vajab

psühhiaatrilist kontrolli. Ringkonnakohtu arvates tuleb nõustuda hageja I

seisukohaga, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust tema isikuandmete

avaldamiseks ajalehes ja seal negatiivse sisuga väärtushinnangute väljendamiseks.

Hageja I apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole arvestanud sellega, et hageja I

ei ole oma käitumisega andnud mitte mingisugust põhjust hageja I kohta avaldatud

ebakohaste väärtushinnangute avaldamiseks, on põhjendamatu, sest maakohtu otsuses

on nimetatud seisukoht selgelt väljendatud. Kuigi nimetatud andmed ja hinnang on

esitatud väljavõttena majaelanike pöördumisest mh linnavalitsuse ja politsei poole, ei

õigusta see ringkonnakohtu arvates hageja I isikuandmete ja tema suhtes ebakohaste

väärtushinnangute avaldamist. Avaldaja vabaneb ebakohaste väärtushinnangute kahju

hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et hinnangud ei ole õigusvastased.

Isikuandmete avaldamine ei ole õigusvastane, kui esineb ülekaalukas avalik huvi

nende avaldamiseks. Hageja I suhtes ei ole kostja I kumbagi eeldust vastutusest

vabastamiseks tõendanud.

147. Ringkonnakohus

leiab,

et

maakohtu

otsust

mittevaralise

kahju

hüvitise

väljamõistmisel tuleb muuta ning kostjalt I tuleb hageja I kasuks välja mõista 2000

eurot mittevaralise kahju hüvitisena. Hageja I seisukoht, et temale on välja mõistetud

liiga väike hüvitis on põhjendatud, sest ringkonnakohtu hinnangul on hageja I kasuks

maakohtu poolt väljamõistetud summa näol pigem sümboolses suuruses summaga,

mitte kahju hüvitamiseks mõeldud summaga. 2 000 euro suuruse summa

väljamõistmisel arvestab ringkonnakohus sellega, et andmed avaldati ajalehes, mille

paberväljaande tiraaž on küll suhteliselt väike võrreldes üleriigiliselt levivate

ajalehtedega, kuid siiski on tegemist hageja I elukohas, Eesti väikelinnas, leviva

lihtsalt kättesaadava infokandjaga, mistõttu on hageja I suhtes ebakohaselt avaldatu

tõenäoliselt nii hageja I lähedastele, töökaaslastele, naabritele jne teatavaks saanud.

Lisaks on põhjendatud hageja I viide, et väljaanne oli kättesaadav veebiversioonis,

mis on oluline argument hüvitise määramisel.

148. Vastuseks kostjate apellatsioonkaebuse väitele, et hageja I ei ole kahju tõendanud,

osutab ringkonnakohus, et hagejal ongi keeruline temale tekitatud hingelist valu ja

kannatusi tõendada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kui kostja I

jätab tõendamata isiklike õiguste rikkumist õigusvastaseks lugemist välistavad

28(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

asjaolud, siis tuleb mittevaralise kahju tekkimist käesoleva asja konteksti raames

hagejale I eeldada. Kostjad väitsid apellatsioonkaebuses, et ajalehe väljaandmist

kahjumlikult tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada. Selle väitega

ringkonnakohus nõustub, kui osutab siiski, et äriühingu majandusliku seisundi

arvestamine ei saa viia käesoleval juhul tulemuseni, kus kahju hüvitis jääb välja

mõistmata või määratakse selle suurus sümboolsena.

149. Õige on ringkonnakohtu arvates kostja II väide, et hageja I kasuks on temalt

ebaõigesti välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis. Artikli ajalehte kirjutas kostja

II, kuid selles artiklis puuduvad väited ja hinnangud hageja I suhtes. Kostja II

väljavõtet majaelanike kirjast ei avaldanud, selle avaldas kostja I. Järelikult ei vastuta

kostja II hagejale I tekitatud kahju eest.

150. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et JS hagi OÜ Saaremaa Raadio ja

AM vastu tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. JS hagi AM vastu tuleb jätta

rahuldamata. Rahuldada tuleb JS hagi OÜ Saaremaa Raadio vastu, mõistes välja OÜ-

lt Saaremaa Raadio JS kasuks 2000 eurot.

151. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuses taotluse, mille palusid põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse korras kontrollida, kas Pärnu Maakohtu kohtunik on rikkunud

õigust süütuse presumptsiooni kehtivusele. Ringkonnakohus osutab, et hagejate

taotlus on põhjendamatu, sest puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

korras lahendi tegemisel avaldatud maakohtu seisukohta kontrollida.

152. Hagejad esitasid taotluse 02.06.2016 istungi protokolli parandamiseks. Kostjad

nõustusid taotlusega. Ringkonnakohus leiab, et hagejate taotlus tuleb jätta

rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi

märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete

põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes

dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll

kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole

stenogramm. Protokolli parandamiste taotlustest ei nähtu, et protokollimata on

jäänud asjas tähtsust omavad kostja vastuväited või hagejate seisukohad, mida

kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades pole avaldatud. Kohus on

seisukohal, et protokollimata pole jäänud asja lahendamise või võimaliku

edasikaebamise seisukohalt olulist.

Menetluskulude jaotus

153. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis

kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

154. Arvestades, et JS apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, JS apellatsioonkaebus

tuleb rahuldada osaliselt, AM apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja OÜ Saaremaa

Raadio apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ning TsMS § 163 lg-st 1 ja 171 lg-st

1 jätta JS menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tema enda kanda. JS

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta ½ osas OÜ Saaremaa Raadio kanda.

OÜ Saaremaa Raadio menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta ½ ulatuses JS

kanda, ülejäänud osas jätta OÜ Saaremaa Raadio menetluskulud tema enda kanda.

AM menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta ½ ulatuses JS kanda ja ½ ulatuses

JS kanda.

155. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg 4 järgi.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

29(29)

Tsiviilasi nr 2-13-7761

kohtunik

kohtunik

kohtunik