1-14-5075/62 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

29. juuni 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-5075 Kohtunik Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär Raili Raja

Prokurör

Kaitsja

Tõlk

Enn Pustak

Gerda-Johanna Pello

Svetlana Hamaza

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Mihhail Ponomarjovi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu

MIHHAIL PONOMARJOV, i.k. 38907312241, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx : Karistuse kandmise algus 28.01.2016 ja lõpp 04.01.2017.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 20.06.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega Mihhail Ponomarjov vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Mihhail Ponomarjovilt menetluskuluna riigituludesse 54 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello osutamise eest. poolt õigusabi

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr

EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgit Mihhail Ponomarjov, 1-14-5075 usse märkida „ ,

menetluskulud“. ahaline nõue pole täies ulatuses tähtae Kui r

gselt tasutud, suunatakse nõue äiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. kohtut

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 54 eurot (sh k abi Gerda-Johanna Pello poolt äibemaks 20%) vandeadvokaadi

süüdimõist kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi etu Mihhail Ponomarjovi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile,

Mihhail Ponomarjov ja tema ile kaitsjale ning määruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Ponomarjovi vangistusest tingim elektroonilise valve alla. isi enne tähtaega vabastamiseks Mihhail Ponomarjov on Viru Maakohtu 20.06.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-5075 süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 1,2, § 121, § 266 lg 2 p 1,3, § 275, § 2 tunnistatud -

74 lg 1

järgi ja mõ kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel isteti talle karistuseks 1 aasta 3 arvati

eelvangistuses viibitud aeg alates 28.08.2012 kuni 30.11.2012, alates 08.08.2012 kuni 10.08.2012, alates 12.07.2013 kuni 14.07.2013, so 3 kuud 9 päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 11 kuud ja 21 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati Mihhail

Ponomarjovile m

angistust, 702 õistetud karistus, 11 kuud ja 21 päeva v tunni üldkasuliku

tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkas töö tegemise tähtajaks 2 uliku aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati Mihhail Ponomarjovi üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudei § 75 lg s 1 sätestatule d vastavalt KarS - .

Viru Maakohtu 29.01.2016 määrusega pöörati Mihhail Ponomarjovile Viru Maakohtu 20.06.2014 vangistust, otsusega mõistetud karistus ärakandmata osas, s.o. 11 kuud ja 7 päeva täitmisele. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 28.01.2016.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo ei toeta toimepanemise tõenäosust Viru Vangla kinnipeetava vabastamist elektroonilise valve alla. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

Mihhail Ponomarjov taotleb ja avaldab, et tal on enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist olemas tööja elukoht ning kui ta ei vabane, siis ta jääb töökohast ilma ja hiljem on väga raske uut töökohta leida. Kinnitab, et on oma tegudest aru saanud ja et vanglasse sattus sellepärast, et ei käinud registreerimas ja ei teinud ÜKT tunde, kuid ta ei saanud neid teha, kuna tal olid peres probleemid. Lubab, et hakkab tasuma ka võlgasid.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. ennetähtaegset Prokurör märgib, et isiku näol, kes on kriminaalkorras karistatud neljal korral, ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga, vaid isikuga, kes ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Prokurör on ka seisukohal, et Mihhail Ponomarjovi suhtes kriminaalhoolduse teostamine on problemaatiline, kuna isik on varasema käitumisega näidanud, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab teda uute süütegude toimepanemisest. Prokurör juhib tähelepanu ka isiku ohtlikkusele.

Kaitsja on seisukohal, et kuna kinnipeetaval on olemas kindel eluja töökoht ning ta on valmis täitma kontrollnõudeid ning tasuma võlgasid, siis on põhjendatud isik vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Lisaks aitab elektrooniline valve kinnipeetaval paremini toime tulla.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjali kinnipeetava ja tema de ja prokuröri seisukohaga, ära kuulanud kaitsja leidis,

et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Mihhail Ponomarjovi

on olnud seaduskuulekas: kehtivad käitumine vanglas

distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks -1-1-91- tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidet ud.

Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vanglas viibib isik kolmandat korda.

Kuritegude dünaamika on aks, lisandunud on vägivalla komponent muutunud raskem . Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning elukoha puudumine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama tööandja korterisse. Kriminaalhooldusametnik on kindlaks teinud, et korter sobib valveseadme paigaldamiseks ja k u andnud. Seega oleks kinnipeetaval orteri omanik on selleks nõusolek olemas elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Ka on isikule vabanedes garanteeritud töökoht OÜ’s xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Samas teab kinnipeetav, et kui ta ei suuda mingil põhjusel pidada töökohta , siis jääb ta ilma elukohast. Töötus ja kodutus (olla kaine) viivad

uuesti alkoholi ja narkootikume tarbimiseni, see aga omakorda varavastaste kuritegude ja salakaubaveoni.

Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik

, kuna vanemad pojaga ei suhtle, lapsi kinnipeetaval pole. Suhted on säilinud üksnes ühe õega, kes elab xxxx, kuid xxxx tagasi minna kinnipeetav ei taha, sest kardab kogu senise elu kordumist.

Samas peab ka märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid arvestades isiku korduvkaristatust ja vangla hinna Mihhail Ponomarjov olla nende ngul võib poolt mõjutatav. Kohus on seisukohal, et kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist.

Isikul on probleeme alkoholi tarvitamisega, kuna kuriteod on valdavalt toime pandud alkoholijoobes. Motivatsiooni alkoholist loobumiseks kinnipeetaval pole. Ka on isikul diagnoositud narkosõltuvus.

Vangla hinnangul näitavad isiku kuriteod, et kinnipeetav on riskeeriva elustiiliga. Isik käitub impulsiivselt, ei mõtle tagajärgedele, probleeme lahendada ei oska, ei saa aru, kui palju ta oma käitumise ja tegudega teistele halba teeb. Ei hooli ühiskonnas kehtivatest reeglitest, motivatsioon muutumiseks on nõrk. On rünnanud ja ähvardanud kahte turvatöötajat, isikul on välja kujunemas kriminaalsed hoiakud.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 80

%

ning vägivaldse kuriteo toi tõenäosus kahe aasta jook ht on kõige mepanemise sul 59 O %. tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist ja/või kui tal tekivad ja narkootikumide olmeja majanduslikud raskused (puudub elu- . Kohtu hinnangul on isiku majanduslike ja töökoht)

raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isikul on tasumata võlanõudeid umbes 6720 euro ulatuses.

Mihhail Ponomarjov on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid ta rikkus registreerimiskohustust ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seega ei ole varasem tingimuslik karistus Mihhail Ponomarjov

ile mõju avaldanud.

Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel kontrollnõuete rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Mihhail Ponomarjovi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Vedro Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 03.08.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 29. juuni 2016 määrus jätta muutmata. 2.

Määruskaebus jätta rahuldamata.

29.06.2016 kohtumäärus 5075 jõustus 27.08.2016 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Rosar Referent