1-16-384/28 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

29. juuni 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-384 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Kaitsja Enn Pustak Arri Tooming (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid P J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu P J, i.k. xxxx, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 10.09.2015 ja lõpp 10.09.2017. Kohtuasja läbivaatamise aeg 20.06.2016, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada P J ting taega temale Viru Maakohtu 20.01.2016 otsusega imisi enne täh mõistetud kuni määratud karistusaja lõpuni s.o. karistuse kandmisest katseajaga 10.09.2017 tema katseajaks Viru Vangla ja määrata kolmanda üksuse järelevalve alla kohustades teda katseaja jooksul - järgima KarS § 75 lg 1 p 1

6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada P J trolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 2 suhtes käitumiskon 1, 4 ja alusel järgmised kohustused:

1) mitte tarvitama alkoholi;

2)

; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid 3)

asuma tööle või õppima või võtma end Töötukassas arvele hiljemalt ühe kuu jooksul peale vabanemist; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega selleks eelnevalt

kriminaalhooldajalt luba taotlemata.

P J

vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Välja mõista P J , alaealisel vahendite puudumisel, tema seaduslikult esindajalt O J, lt menetluskuluna riigituludesse 48 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Arri Toominga poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700004841, selgi -16-384, P J,

tusse märkida: „1 menetluskulu“.

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 48 %) vandeadvokaadi Arri Toominga poolt eurot (sh käibemaks 20 süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. P J

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates p

äevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, P Jle ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 10.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

P J Viru Maakohtu 20.01.2016 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS on süüdi mõistetud § 203 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi

ning

64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks KarS § raskeimaga mõistis kohus talle

6 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 liitkaristuseks alusel suurendas kohus mõistetud karistust otsusega mõ Viru Maakohtu 09.07.2015 istetud k

a aristuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 5 kuud 15 päev vangistust võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõistis kohus P Jle 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 10.09.2015.

Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega ettepanekuga kinnipeetava katseajaks .o. 10.09.2017 ja tumiskontrolli pikkuseks 18 kuud määrata karistusaja lõpp s käi koos lisakohustuste täitmisega. Lisaks tuleb kinnipeetav määrata Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhoolduse alla.

Kohtuistung

P J taotleb Kinnipeetav avaldab, on aru saanud, enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. et kui loll ta on olnud ja et ta jäi liiga kauaks valesse ning halba seltskonda. Elama hakkab vanaema juures, saab aru, et haridust on vähe ja tahab minna Rakvere Ametikooli automaalriks õppima. Kinnitab, et on oma käitumist muutnud ja valmis täitma kontrollnõudeid, vastasel korral on vanglas tagasi.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides vabastamist tingimisi enne

tähtaega koos isiku allutamisega käitumiskont Lisaks märgib rollile. prokurör, et katseajal saaks kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käitumiskontrolli jooksul saaks isik jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Prokurör viitab ka asjaolule, et käitumiskontrollile saab isikut allutada katseajaks. Kaitsja on seisukohal, et kuigi pool karistusajast ei ole veel kantud KarS § 761 lg 2 mõistes, võiks kohus siiski kinnipeetava ennetähtaegselt vabastada pidades silmas asjaolu, et katseaeg on üsna pikk ja järelevalve kinnipeetava üle on sellel ajal olemas. Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuula ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud nud ära süüdimõistetu materjali ja , leiab, et P J saab vabastada vangistusest tingimisi prokuröri kirjaliku seisukohaga enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile

.

KarS § 761 lg 1 p 1 kohaselt kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

KarS § 761 lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § s 76 sätestatut. -

Vastavalt KarS § 76 lg le 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest - vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et kinnipeetav P J ta, et ta suudab vabaduses le saab anda võimaluse näida seaduskuulekat elu elada ja

talle pandud kohustusi järgida.

Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht vanaema juures 3-toalises eramajas, mis kuulub kinnipeetava emale.

Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, anaema ja õde v . Suhted lähedastega on head ja toetavad. P Jt igati toetama. Lähedased on valmis vabanemisjärgselt

Vabanemisjärgne töökoht isikul küll puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta

Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Samas on kinnipeetav avaldanud soovi asuda õppima Rakvere Ametikooli. Eriala omandamine aitaks urul edukamalt konkureerida. Kohus on ka seisukohal, et t tal tööt ööle või õppima asumine aitaks vähendada tegevusetust, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske ja seda olukorras, kus isik on kuriteod toime pannud tegevusetusest.

Oluline on ka, et kinnipeetav suhteliselt pikk katseaeg al tuleb läbida veel ning täita kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse

lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga, et reaalset vanglakaristust kannab isik esimest korda ja tegemist on alaealise isikuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P J kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, pikkuseks

kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s

75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Vedro Kohtunik