1-09-1424/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus
Legislator headnote
AI generated1-09-1424/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: 1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus
1-09-1424
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
02. veebruar 2009.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-09-1424 (08274000145) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Elle Kuusksalu Tõlk - Kriminaalasi J.S’ i süüdistus kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu Süüdistatav
J.S, ik. xxx, ;
Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Tänav
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada J.S kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus viis (5) kuud.
KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta J.S’ ile mõistetud vangistus
2
tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades J.S-i katseajal käitumiskontrollile.
KarS § 75 lg 1 alusel kohustada J.S katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
Kohus määrab, et J.S’ ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku
kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.
J.S anda katseajaks temale elukoha järgi, so. Tallinna Vangla Pärnu
kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 02. veebruarist 2009.a.
KarS § 50 alusel võtta J.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise
õigus neljaks (4) kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtuotsuse jõustumisel J.S-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada.
Välja mõista J.S-ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.
Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 SEB Pangas
või Swedbangas (Hansapangas) nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-1424, isik kelle eest
tasutakse – J.S , nõude liik – sundraha.
Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui
sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul,
kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu
kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule
kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.
3 Asjaolud ja menetluse käik
J.S süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Põhja Politseiprefektuuri 03.07.2006 otsusega karistatud LS § 74´19 järgi rahatrahviga 10 800.-krooni mootorsõiduki
alkoholijoobes juhtimise eest 13.06.2006 kell 03.20 Harju maakonnas Jõelähtme vallas
Tallinn-Narva maanteel, juhtis 02.11.2008 kell 00.30 Saare maakonnas Kuressaare linnas Tallinna tn 82 juures sõiduautot keskmises alkoholijoobeseisundis, alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 1,14 mg.
Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis isiku poolt,
keda on varem karistatud sellise teo eest, pani J.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör on saatnud toimiku J.S-i süüdistuses KarS § 424 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. J.S on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav J.S ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid J.S’ ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus J.S’ ile nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab
prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust viis (5) kuud. KarS § 74 alusel jätta
vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;
2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta J.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks (4) kuuks.
J.S selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. J.S on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult.
Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.
Maakohtu seisukoht.
Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.
4 Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav J.S, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.
Kohus leiab, et J.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi puudub.
KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub J.S-ilt väljamõistmisele sundraha, mille
suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni.
Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318
Kristel Pedassaar kohtunik