2-16-9791/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Tiia Bergson Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-9791 Tsiviilasi XXXX´i taotlus maksegraafiku koostamiseks täiteasjas nr 025/2016/1930 Menetlusosalised Avaldaja: XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX; e-post XXXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta XXXX´i taotlus maksegraafiku koostamiseks täiteasjas nr 025/2016/1930 menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud XXXX´i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. XXXX esitas 27.06.2016.a Harju Maakohtule taotluse maksegraafiku koostamiseks täiteasjas nr 025/2016/1930.

2. Avaldusest nähtub, et täiteasjas nr 025/2016/1930 sundtäidetav nõue koos täitekuludega on 362,60 eurot. Avaldaja põhjendab taotlust raske majandusliku olukorraga, puudub piisav sissetulek, maksmist vajavad igapäevakulud. Avaldaja palub võlgnevuse ajatada neljaks kuuks.

3. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldaja avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tuginedes TsMS § 477 lgle 1 ja TsMS § 371 lg 2 p-le 2, kuna avaldaja avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluse ajatamist, võimalik saavutada.

4. Kohus selgitab, et võlgnikul on võimalik kohtule esitada TMS §-s 45 sätestatud avaldus täitemenetluse peatamiseks, pikendamiseks või ajatamiseks. TMS § 45 rakendamise eelduseks on tulenevalt Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-2-1-79-12 (p 11) üksnes erandlikud asjaolud, mis on ajutise iseloomuga. Selliseks asjaoluks pole võlgniku üldine halb majanduslik olukord või asjaolu, et arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara (erandlikuks asjaoluks ei ole ka üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb), vaid sellised asjaolud, mille puhul oleks täitemenetluse jätkamine sedavõrd ebaõiglane, et see kaalub üles sissenõudja huvid oma nõude võimalikult kiirele rahuldamisele (nt ootamatu haigus või töökohakaotus, mis toob kaasa tagajärjed võlgniku ülalpeetavatele, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud). Seejuures on võimalik täitemenetlust peatada või ajatada üldjuhul üksnes kuudepikkuseks ajavahemikuks, mis kinnitab veelgi seda, et selle aluseks olevad asjaolud peavad olema ajutised, st et pärast seda peab võlgnik olema taas võimeline täitemenetluses sissenõutavat võlgnevust tasuma.

5. Avaldaja on kohtuni toonud üksnes asjaolud, et tema majanduslik olukord on raske. Ülalviidatud Riigikohtu lahendist tuleneb selgelt, et üksnes raske majanduslik olukord ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse ajatada. Avaldaja ei ole toonud kohtuni teisi erandlikke asjaolusid, mis annaks aluse täitemenetluse ajatamiseks. Seega on kohus seisukohal, et avaldaja avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluse ajatamist, võimalik saavutada. Kohus keeldub avaldust menetlemast.

6. Riigikohus on oma 31.01.2008.a. lahendis nr. 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud.

7. Kohus selgitab, et maksegraafiku sõlmimiseks peab võlgnik siiski jõudma kokkuleppele sissenõudjaga, kuna kohtutäitur sissenõudja nõusolekuta maksegraafikut sõlmida ei tohi. Kui võlgnik on sissenõudjaga maksegraafiku sõlminud, tuleb see esitada kohtutäiturile ning kohtutäitur lähtub sellest edasisel võla sissenõudmisel. Kui võlgnik ja sissenõudja maksegraafiku osas kokkuleppele ei jõua, jätkab kohtutäitur täitemenetlust tarvitades täitedokumendi täitmiseks kõiki seadusega lubatud abinõusid.

8. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 kannab hageja (avaldaja) menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik