3-16-777/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-16-777 Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2016, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

S. B (B) kaebus Viru Vangla 17.07.2015 kinnipeetava ITK õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja S. B Vastustaja Viru Vangla, Agu Rillo

Resolutsioon

1. Jätta tuvastamiskaebus rahuldamata.

2. Lõpetada menetlus kohustamiskaebuses kaebetähtaja ületamise korral.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29.07.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik, kaebuse põhjendused ja taotlus, vastustaja vastuväited

1. S. B esitas 10.09.2015 Viru Vanglale taotluse, milles soovis, et tema ohtlikkus tase viidaks vastavusse tegelikkusega.

2. 18.09.2015 taotluse rahuldamata jätmise otsusega nr 6-10/28295-2 jättis Viru Vangla kaebaja taotluse rahuldamata.

3. 25.09.2015 esitas kaebaja Viru Vangla taotluse rahuldamata jätmise nr 6-10/28295-2 peale vaide nr 6-12/282-1.

4. 22.10.2015 jäeti kaebaja vaie vaideotsusega nr 6-12/282-2 rahuldamata, otsus toimetati kaebajale kätte 23.10.2015.

5. Kaebaja esitas 19.04.2016 kaebuse halduskohtule Viru Vangla 17.07.2015 kinnipeetava ITK õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Kaebaja soovib, asja uut otsustamist ning ohtlikkus taseme muutmist kõrgohtlikust ohtlikuks. Kaebaja leiab, et varasemalt tehti kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine (edaspidi riskihindamine) samadel alustel nagu praegu ning seega puudus alus ohtlikkuse taseme muutmiseks. Kaebuses taotleb ta ka ettekirjutuse tegemist, et vastustaja koostaks uue täitmiskava, milles oleks arvestatud kohtu põhjendustega. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist.

6. Vastustaja on taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 6-10/28295-2 välja toonud millest lähtub vangla riskihindamiste ja individuaalsete täitmiskavade koostamisel. Viru Vangla on oma taotluse rahuldamata jätmise otsuses põhjendanud, et täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning välja toonud, mis on vaide esitaja ohtlikkuse tase. Samuti on selgitatud, et koostatud individuaalne täitmiskava on hetkel vastavuses riskihindamise tulemustega. Viru Vangla lisab ka, et iga aastaga paranevad riskihindamiste ja individuaalsete täitmiskavade koostamised. Ohtlikkuse taseme hindamisel arvestatakse suuresti varasemat kriminaalset käitumist ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda ohtlikkuse taseme muutmist.

7. Vastustaja märgib, et ITK ei loo põhiosas kinnipeetavale vahetuid õigusi ja kohustusi ning kohtupraktika on pidanud ITK vaidlustamist lubatavaks ainult väga piiratud ulatuses. Vastustaja on sellest tulenevalt seisukohal, et kaebus ei ole lubatav antud asjaolust tulenevalt. Vastustaja palub jätta kaebuse vastavalt HKMS § 151 lõike 1 punktis 1 sätestatule läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ( tl 39 jj).

KOHTU SEISUKOHT

8. Kaebaja on halduskohtus vaidlustanud individuaalse täitmiskava (ITK) ja palunud ka vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist.

9. Kaebuse sisust tulenevalt ei ole kaebaja vaidlustanud 17.07.2015 koostatud ITK-d tervikuna, vaid vaidlustatavaks osaks on ainult kaebajale määratud ohtlikkuse tase. Kaebaja on esitanud ning kohus on mh menetlusse võtnud kaebaja kohustamisnõude uue ITK koostamiseks. Vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla jättis 22.10.2015 vaideotsusega nr 6-12/282-2 vaide rahuldamata, otsus toimetati kaebajale kätte 23.10.2015. Tuvastamis-ja kohustamiskaebus esitati kohtule 19.04.2016. Kohus märgib, et tuvastamiskaebus on lubatav. Kohustamiskaebus ei ole lubatav.

10. Vastavalt HKMS § 47 lg-le 2 tuleb kohtueelse menetluse läbimise korral kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul isikule kohtueelse menetluse otsuse teatavakstegemisest. Kohustamiskaebus halduskohtule on dateeritud 19.04.2016, ehk siis peaaegu viis kuud peale kaebetähtaja lõppu. Kuivõrd kohtule esitatava kohustamisnõude obligatoorseks eelduseks on kohtueelse menetluse läbimine (RK otsus 3-3-1-28-15 p 27), ei ole kohustamisnõude menetlemine käesolevas asjas lubatav. Halduskohus lõpetab kohustamiskaebuses menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 järgi.

11. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab halduskohus, et esitatud tuvastamiskaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

12. Vaidlus on selles, kas Viru Vangla toiming, millega kaebajale koostatud individuaalses täitmiskavas muudeti kaebaja ohtlikkuse taset ohtlikust kõrgohtlikuks, on õigusvastane või mitte.

13. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava on dokument, mis konkretiseerib vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teid üksiku kinnipeetava puhul (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, § 16 komm. 2). Individuaalse täitmiskava koostamise üheks eesmärgiks on kinnipeetava käitumise igakülgne hindamine, et vanglal oleks võimalik teha kaalutletud otsustusi vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise kõiki üksikasju ei ole vaja sätestada seadusega.

14. VangS § 16 lg 5 sätestab, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Selle sätte alusel on justiitsminister 14. mail 2008. a vastu võtnud määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus). Määruse § 1 lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. VangS § 16 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette: 1) kinnipeetava paigutamine vanglas; 2) kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse; 3) kinnipeetava töövõimelisus ja kutseoskused; 4) kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus; 5) kinnipeetavale kohaldatavad soodustused; 6) kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud; 7) muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Määruse § 1 lg 3 p-de 5 ja 6 kohaselt peab individuaalne täitmiskava sisaldama lisaks VangS § 16 lg-s 1 sätestatule andmeid kinnipeetava ohtlikkuse ja ohustatuse kohta vabanedes ning teavet kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta.

15. Määruse § 2 lg 1 kohaselt koosneb individuaalse täitmiskava koostamise protsess kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (edaspidi riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et individuaalse täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. Sama sätte lg 4 kohaselt annab riske hindav ametnik hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku käitumist; eluaset; tööd ja haridust; majanduslikku toimetulekut; suhteid; sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist; tervist ja emotsionaalsest seisundit; mõtlemist ja käitumist; hoiakuid; ohtlikkust.

16. Vaidlusaluses 17.07.2015 ITK-s (tl 12 jj) on Viru Vangla ohtlikkuse, ohustatuse ja muude turvalisuseriskide kohta märkinud järgmist: „ kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas), kriminaalkorras karistatud ühel korral, vangistuses viibib esimest korda. Käesolevat karistust kannab röövmõrva, tulirelva ebaseadusliku käitlemise, omastamise ja tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil“.

17. Kaebaja leiab, et hinnang nagu ta oleks kõrgohtlik, on ebaõige. Selline hinnang piirab kaebaja õigust avavanglasse ümberpaigutamiseks ja sellega pannakse kohustus töötada, kuigi ta on töövõimetu ( tl 1-5). Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

18. Justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. ITK juhendi § 1 lg 3 p 6 sätestab, et täitmiskava peab sisaldama teavet kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta. ITK juhendi § 3 lg 1 kohaselt täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. ITK juhendi § 3 lg 4 p-de 1-10 kohaselt riske hindav ametnik annab hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava: kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalsest seisundit, mõtlemist ja käitumist, hoiakuid, ohtlikkust.

19. Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2010. a lahendi nr 3-3-1-95-09 p-s 19 on kolleegium leidnud, et ITK on soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. ITK- d, mis vastab Juhendi nõuetele, ei ole võimalik vaidlustada halduskohtus, kuna ITK ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi. See ei välista, et Juhendile mittevastava ITK mõni osa võib vastata sisult haldusakti tunnustele (tekitada, muuta või lõpetada kinnipeetava õigusi ja kohustusi). Seega on vajalik kõigepealt tuvastada asjaolu, kas vaidlustatud ITK on Juhendile vastav.

20. VangS § 16 näeb ette ITK-le esitatavad nõuded ja selle paragrahvi lg 2 alusel arutatakse seda enne vastuvõtmist ka kinnipeetavaga. Juhendi § 5 lg 2 sätestab, et inspektorkontaktisik tutvub riskihindamise tulemusega ja teiste kinnipeetavat puudutavate materjalidega ning selgitab kinnipeetavale riskihindamise tulemusi. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt võib täitmiskava koostamisel arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid. Vaidlustatud ITK vastab Juhendi § 4 lg 2 nõuetele.

21. Seega leiab halduskohus kokkuvõtvalt, et puudub alus tunnistada ITK-d õigusvastaseks. Lahendi nr 3-3-1-95-09 p-s 26 on kolleegium leidnud, et ITK turvalisuseriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine ei ole võimalik, kuna puudub põhjendatud huvi. Samuti ei saa vastustaja ITK-s tuvastatule tuginedes põhjendada oma tulevasi võimalikke otsuseid. Vastustaja ei ole ohtlikkusele tuginedes võtnud vastu mingit otsust, mis vastaks haldusakti tunnustele ja seetõttu puudub halduskohtul ka vajadus anda hinnangut sellele, kas kaebaja ohtlikkus on ITK-s õigesti märgitud või mitte. Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus, Viru Vangla 17.07.2015 kinnitatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava, milles kaebaja hinnati kõrgohtlikuks, õigusvastasuse kindlakstegemiseks rahuldamata.

22. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasutud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks Kohtunik

Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2017 lahendis toodud muudatustega 05.06.2017