1-08-8303/5 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-8303 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Irina KARO Asja läbivaatamise kuupäev 20.01.2009 Kohtuasi

Viru Vangla materjalid G.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu G.M

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, haridus 6 klassi, rahvus eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx, katusepaigaldaja Karistuse kandmise algus 22.04.2008 ja lõpp 04.10.2009 RESOLUTSIOON Jätta G.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu

määrusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 08.01.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

G.M on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19.06.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 8 järgi ja karistatud vangistusega 10 kuud. KarS §65 lg.2 alusel suurendati mõistetavat karistust 03.06.2005 Jõgeva Maakohtu otsusega KarS §199 lg.2 p.4, 8 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (7 kuud 13

2

päeva vangistust) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 13 päeva vangistust. KarS §68 lg.1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 22.04.2008.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud

distsiplinaarkaristusi. Viljandi Vanglas osales kinnipeetav grupitöö, suhtlemisoskuse

algõppes, käelises tegevuses, sotsiaalpedagoogilise nõustamise programmis. Osalenud ka esmase nõustamise ja viha juhtimise kursustel. Viljandi Vanglas lõpetas 6.klassi ja sooritas eksami pehme mööbli parandaja erialal. Viru Vangla avavanglaosakonnas töötab abitöölise, koristaja ja toidujagajana. Läbisaamine lähedastega on hea, omab

toetavat sotsiaalvõrgustikku. Tunneb piinlikkust oma tegude pärast. Kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist reaalse vangistusega 2-l korral. Kuriteod sarnased, ajendiks materiaalse kasu saamine.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvamuse kohaselt ei ole kinnipeetava ja tema ema vahel olnud mõistvat suhtumist. Ema sõnul olid kinnipeetava töölkäimised väga

minimaalsed. Ema ja õe sõnul ei tea nad kinnipeetava alkoholi tarvitamisest

vabaduses midagi. Ema ei ole suuteline kinnipeetavat vabaduses majanduslikult aitama ja teda üleval pidama, mistõttu on oluline, et vabanemisel peab kinnipeetav kindlasti tööle asuma. Vabaduses peab kinnipeetav eelkõige loobuma suhtlemisest

kriminaalse käitumisega sõpradega ja alkoholi tarvitamisest. Uue kuriteo

toimepanemise riskifaktorid on kriminaalse taustaga sõbrad ja mõjutatavus. Kinnipeetav on varem mitmel korral kriminaalkorras karistatud ja uue kuriteo pani

toime katseajal. Vabastamine enne tähtaega oleks ennatlik ja ei oleks kooskõlas

õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega. Vabanedes enne

tähtaega vanglast, satub kinnipeetav koheselt majanduslikesse raskustesse, sest

pereliikmetel ei ole võimalust teda majanduslikult toetada. Kindel töökoht kinnipeetaval puudub.

Maakohtu istung

Süüdimõistetu G.M taotles maakohtu istungil enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav seletas, et asub elama ema juurde, kes on hetkel peale tööõnnetust töötu ja kelle ülalpidamisel on veel 2 väikest last. Süüdimõistetu

soovib vabanedes asuda tööle endisesse töökohta, tunnistab, et tal oli

alkoholiprobleem ja uued kuriteod pani toime katseajal. Vangistuses on läbinud programmi, mis aitab vabanedes eluga toime tulla ja käesoleval hetkel käib viha juhtimise kursustel.

Prokurör Irina Karo maakohtu istungil süüdimõistetu G.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ei toetanud. Prokurör märkis, et uued kuriteod

pani süüdimõistetu toime katseajal, vabaduses tal töökohta garanteeritud ei ole, mistõttu võivad tekkida kohe majanduslikud raskused.

Maakohtu määruse põhjendused

3

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et G.M tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et G.M on korduvalt karistatud nii

kriminaalkorras kui ka väärtegude toimepanemise eest (isiklik toimik, lk.7-9). Eelmisel korral vabanes kinnipidamiskohast tingimisi enne tähtaega, uued kuriteod pani toime katseajal (t.l.12-17).

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused G.M-i puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta teinud ei ole. See näitab ka, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Olukorras, kus G.M ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uute kuritegude toimepanemise risk on G.M-i puhul jätkuvalt kõrge.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks, et kinnipeetav jätkaks viha juhtimise programmis osalemist lõpuni, samuti jätkaks õpinguid üldhariduse omandamiseks ja osaleks psühholoogilises nõustamises eneseanalüüsi ja isiksusliku arengu eesmärgil.

Samuti on vangistuses võimalik tegeleda alkoholiprobleemiga. Maakohus ei pea tõenäoliseks, et vabaduses viibides jätkab G.M üldharidusvõi kutseõpinguid, samuti seda, et, arvestades tema haridust, töökogemuse ja eriala puudumist, kriminaalja väärteo korras karistatust, on tal vabanedes kohe võimalik asuda tööle. See asjaolu

omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise riski, kuna siiani olid G.M-i poolt KarS §199 järgi kuriteod toime pandud omakasu ajenditel materiaalse kasu saamise eesmärgil.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik