3-15-672/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-672

Haldusasi

AE kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

100 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – AE

Vastustaja – Harju Maakohus, esindaja Hans Moks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. novembri 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AEu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AE 17.06.2016 taotlus Riigi Kinnisvara AS-lt kahe foto väljanõudmiseks

rahuldamata.

2. Jätta AE apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. novembri

2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-672 muutmata.

3. Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes riigi kanda ja vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.07.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-15-672

2(7)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav AE viibis 11.03.2015 kriminaalasja nr 1-15-1478 arutamisega

seoses Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja ooteboksis nr 4.

2. AE esitas 16.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja ooteboksidega, taotledes 100 euro suuruse kahju hüvitamist ning vastustaja

kohustamist kõrvaldada ooteboksides inimväärikust alandavad tingimused.

Tallinna Halduskohus tagastas kohustamisnõude 27.03.2015 määrusega, kohtu menetlusse jäi

kahju hüvitamise nõue (täiendatud 15.04.2015, 05.10.2015, 15.10.2015 ja 19.10.2015).

Kaebuse kohaselt toimetati kaebaja 11.03.2015 kella 9:15 paiku kriminaalasja nr 1-15-1478

raames Tallinna Vanglast Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja, kus ta paigutati kohtumaja

keldris asuvasse ooteboksi nr 4. Boks haises, selle seinanurgad olid roojased, puudus

adekvaatne õhuvahetus ja oli pime (silmade kõrgusel ukse kõrval asus mingi valgusti,

valgustustihedus umbes 20 luksi). Kätt ventilatsiooniavadele asetades tundus, et ventilatsioon

ei töötanud või töötas minimaalselt. Boksis viibis kaebaja kuni kella 15:20-ni, v.a kohtuistungi

ajal (12:00 – 12:15) ja määruse kätteandmise ajal (14:05 – 14:10), seega kokku 5 tundi ja 45

minutit. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-st 3 ja Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) § 18 lg-st 1 tulenev inimväärikust alandava kohtlemise keeld

laieneb ka kinnipeetavatele. Kuigi üheski seaduses ei ole defineeritud, millistele nõuetele peab

vastama kohtumaja keldris asuv ooteboks, saab kohaldada vangistusseaduse (VangS) § 45 lg-s

1 ja rahvatervise seaduse (RTerS) § 4 p-des 7 ja 11 sätestatut. Ooteboks ei ole kinnipeetava

elukamber tavamõistes, kuid tegemist on siiski ruumiga, kus kinnipeetavat sunnitakse olema

pika aja päevast. Kohtumaja ooteboksis peab olema adekvaatne õhuringlus ja kunstlik

valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Samuti peaks ooteboks olema puhas

vähemalt sel määral, et ei tekiks okserefleksi. Kaebaja on varemgi kohtumaja keldris asuvates

boksides viibinud ja esitanud kohtule märgukirju, kuid peale seinte värvitooni pole midagi

muutunud. Kaebaja esitas 12.03.2015 Harju Maakohtule selgitustaotluse, millele vastati üsna

lakooniliselt, et Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on kinnipeetavate kambrite olukorrast

informeeritud. Kaebajal ei ole ooteboksis nr 4 valitsenud tingimusi millegagi tõendada, kuid

kohus saab need ise välja selgitada.

3. Harju Maakohus palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja reageeris kaebaja

13.03.2015 selgitustaotlusele koheselt ja tegi kõik, et selgitada välja 11.03.2015 ooteboksis

valitsenud olukord. Lisaks visuaalsele vaatlusele küsitles vastustaja vaidlusalusel ajal tööl

olnud politseiametnikke ja esitas päringu hoone omanikule RKAS-le selgitamaks, kas viimane

on täitnud oma seadusest ja lepingust tulenevaid kohustusi hoone suhtes. Vaatluse alusel ei

leidnud kinnitust asjaolu, et 11.03.2015 oleks ooteboksis nr 4 valitsenud inimväärikust

alandav olukord ning politseinikelt saadud informatsiooni kohaselt ei esitanud kaebaja ka

mingeid pretensioone ooteboksis valitsevate tingimuste kohta seal viibimise ajal. RKAS

kinnitas, et kinnipeetavate ootebokse hooldatakse ja puhastatakse igapäevaselt. Samuti

hooldatakse ventilatsioonisüsteeme vastavalt hooldusgraafikule ning järgmine põhjalikum

ventilatsioonisüsteemi puhastustöö on 2017. a aprillikuus. Ootebokside sanitaarsed

värvimistööd olid juba varasemalt ette planeeritud. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja on

tervikuna amortiseerunud ning ruumide väljanägemine ei ole kaasaegne, kuid kõiki ruume, sh

3-15-672

3(7)

kinnipeetavate ootebokse, hoitakse heas seisukorras ning neid hooldatakse regulaarselt.

Ootebokside põrandaid ja pinke koristatakse iga päev. Vastustaja on ootebokside korrashoiu ja

hooldustöö osas teinud kõik, mis võimalik. Vastustajale ei ole varem kinnipeetavatelt bokside

olukorra kohta kaebusi laekunud, mis annab alust järeldada, et boksides ei ole esinenud ega

esine inimväärikust alandavat olukorda. Enne kinnipeetavate ooteboksidesse paigutamist

kontrollivad politseiametnikud alati üle, et boksides ei esineks puudusi või rikkeid. Kõiki

ootebokse koristatakse viis korda nädalas esmaspäevast reedeni; niisket puhastust tehakse

kolm korda nädalas; ventilatsiooniavade, -restide ja laeplaatide puhastus toimub üks kord

kvartalis. Tööde teostamisel kasutatakse sobivaid kemikaale ja tarvikuid. Tõendist selgub ka

kohtumaja

kõigi

ruumide

ennetuslike

hooldustööde

regulaarsus

ning

et

ventilatsioonisüsteemide sissepuhkeagregaatide veekalorifeeriga ja väljatõmbeventilaatorite

tehniline hooldus viidi läbi 2015. a jaanuarikuus. Hoolduspäevikust nähtub, et

ventilatsioonisüsteemide plaaniline hooldus viidi läbi 09.03.2015, s.o kõigest kaks päeva enne

11.03.2015. Politseikapten MM, kes näeb igapäevaselt koristajate töö kvaliteeti, ei ole nende

töö kvaliteedi kohta pretensioone. Kogutud tõendite pinnalt on selge, et kaebaja väited on

ainetud.

4. Tallinna Halduskohus jättis 13.11.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ning vastustaja

menetluskulud tema enda kanda ja kaebaja menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda.

Kaebajal on pretensioonid ooteboksi nr 4 valgustuse, ventilatsiooni, haisu ja seinte puhtuse

osas, kuid oma väidete tõendamiseks ei ole tal esitada ühtegi tõendit. Riigikohus on

kinnipidamistingimuste tõendamisega seoses selgitanud, et tõendamisreeglitest tulenevalt

peab küll kaebaja eelkõige ise esitama tõendeid kaebuses väidetud asjaolude kohta, kuid

kohus ei saa kaebaja väiteid tagasi lükata pelgalt nende tõendamatuse motiivil. Kaebuses

nimetatud asjaolude esinemise või puudumise peab kohus tuvastama uurimisprintsiipi järgides

ning arvestades kinnipeetava tegelikke võimalusi tõendite kogumiseks ja esitamiseks (vt

Riigikohtu 21.04.2010 otsus nr 3-3-1-14-10, p 10 ja 22.03.2006 otsus nr 3-3-1-2-06, p 13).

Otseseid tõendeid Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja ooteboksi nr 4 seisukorrast

11.03.2015 seisuga ei ole võimalik tagantjärele esitada. Puuduvad andmed, et vastustaja oleks

fikseerinud või oleks pidanud selle aja seisuga fikseerima ooteboksi nr 4 valgustuse,

ventilatsiooni, haisu ja puhtuse näitajaid (nt numbriliselt või fotode abil). Nähtuvalt

konvoiteenistuse vanema MM 29.09.2015 ettekandest (tl 97), politseinik AK 30.09.2015

ettekandest (tl 98) ja vanempolitseinik RK 30.09.2015 ettekandest (tl 99) ei esitanud kaebaja

11.03.2015 ooteboksi nr 4 tingimuste ega enda tervise osas kaebusi. Ka kaebaja ise ei väida

seda. Seega ei olnud vastustajal isegi ajendit lasta ootekambri tingimusi fikseerida, rääkimata

fikseerimise kohustusest. Hiljem kogutud tõendid saavad vaid kaudselt näidata, kas nende

alusel on põhjust uskuda inimväärikust alandavate tingimuste esinemist 11.03.2015.

Ventilatsioonisüsteemi mõte on tagada ruumis vajalik õhuvahetus. Kaebaja ei väida, et tal ei

olnud ooteboksis viibides piisavalt õhku, vaid et ta ei tunnetanud käega katsudes

ventilatsiooni töötamist. Vastustaja selgitas 27.04.2015 vastuses, et Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja omanik RKAS korraldab hoone ventilatsioonisüsteemide hooldust ja puhastamist.

Vastustaja esitas 06.10.2015 tõenditena RKAS esitatud koristamise ja puhastamise graafiku

ning ennetusliku hoolduse graafiku tabelid (tl 66-68), hoolduspäeviku (69-78) ning

ventilatsioonisüsteemi puhastustööde akti nr 1208 (tl 79-81) Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja kohta. Ooteboksid on põhiotstarbelised ruumid, mille ventilatsiooniavade, -restide

ja laeplaatide puhastust ventilatsiooniavade ümbert teostatakse üks kord kvartalis. Ennetusliku

hoolduse graafikust nähtub, et ventilatsioonisüsteemide tehnohooldus teostati 2015. a

jaanuaris (graafikus tähistatud mustade kastikestega). Liivalaia kohtumaja hoolduspäevikus

sisalduvad tabelid (tl 74, 75) kinnitavad, et nii plaat- kui rootorsoojusvahetiga

ventilatsiooniagregaatide plaaniline hooldus toimus 09.03.2015. Plaanilist tehnohooldust

3-15-672

4(7)

iseloomustab regulaarsus ja eesmärk vähendada rikete ilmnemise tõenäosust või

ventilatsioonisüsteemi toimimise halvenemist. Olenemata sellest, milliste regulaarsete

toimingute tegemises ventilatsioonisüsteemide hooldamine seisneb, on selge, et need

toimingud tagavad ventilatsioonisüsteemi edaspidise toimimise. Kaebaja väide, et puhastus-

või hooldustööd ei olnud korrektsed, sest erinevalt 11.03.2015 ooteboksis nr 4 viibimisest

tundis ta 13.08.2015 samas ooteboksis, et ventilatsioon töötab, on paljasõnaline. Lisaks

selgitas MM 29.09.2015 ettekandes, et politseiametnikud kontrollivad kohtuhoone ajutisi

kinnipidamiskambreid enne kinnipeetavate paigutamist kambritesse. Lõhutud kambri

sisustuse korral teatatakse Liivalaia kohtumaja haldusosakonna vanemspetsialistile, kes

saadab töömehed rikkeid või puudusi kõrvaldama (nt lõhutud pink, ventilatsiooniavad jne).

Liivalaia kohtumaja kohta 16.04.2012 väljastatud ventilatsioonisüsteemi puhastustööde akt nr

1208 kinnitab, et põhjalikum ventilatsioonisüsteemide puhastus toimus 29.03.2012 –

10.04.2012 ning järgmine puhastusvajadus tekib viie aasta pärast. Kuna aktist ei nähtu, et

puhastus oleks tehtud vaid osale ventilatsioonisüsteemist, siis saab eeldada, et puhastati kogu

süsteemi. Arvestades Liivalaia kohtumaja ventilatsioonisüsteemide puhastamise ja hooldamise

regulaarsust ning seda, et politseinikud kontrollivad enne kinnipeetava sinna paigutamist mh

ventilatsiooni puuduste esinemist, puudub alus arvata, et ooteboksi nr 4 ventilatsioon oli

11.03.2015 ebapiisav.

Sarnaselt ventilatsioonile ei ole ka ooteboksi valgustustihedusele sätestatud nõudeid. Seega,

kuigi valgustustingimused on kaebaja sõnul praegu samad, ei oleks valgustustiheduse

mõõtmine vajalik. Ooteboks on kinnipeetavale mõeldud istungi või vanglasse tagasiviimise

ootamiseks, mitte töötamiseks, lugemiseks, elamiseks ega mingiks muuks tegevuseks, mille

ohutuse või kvaliteedi tagamiseks oleks nõutav teatud valgustustihedus. Siiski on selge, et

ooteboksis ei tohiks olla täiesti pime, sest see võiks tõesti tekitada hirmu ja ängistust. Kuna

kaebaja ise märkis, et ooteboksis oli üks valgusti, siis olenemata valgustipirni võimsusest jm

näitajatest ei saanud valgustus olla ebapiisav, arvestades, et kaebajal tuli ruumis ainult oodata.

Kaebusest ei selgu, millise muu tegevuse jaoks oleks valgustus veel pidanud piisav olema.

Vastustaja on kinnitanud, et Liivalaia kohtumaja on küll amortiseerunud ja ruumide

väljanägemine ei ole kaasaegne, kuid kõiki ootebokse hoitakse heas seisukorras ja hooldatakse

regulaarselt. Vastustaja esitatud Liivalaia kohtumaja koristamise ja puhastamise graafikust

nähtub, et ruumide, sh ootebokside põrandaid puhastatakse viis korda nädalas, ja seinu

vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kolm korda nädalas (esmaspäeval, kolmapäeval ja

reedel). Seega on usutav, et ooteboksi nr 4 sein ei saanud enne kaebaja sinna paigutamist

roojane olla, sest märgatava räpasuse korral oleksid koristajad seina eelmisel päeval vastavalt

vajadusele ära puhastanud. Kuna kaebaja viidi kohtumajja umbes kell 9:15, siis tõenäoliselt

oli ta tol päeval ooteboksis nr 4 esimesena viibiv kinnipeetav ja mõni varasem kinnipeetav ei

saanud pärast koristamist ja enne kaebaja ooteboksi paigutamist seina ära määrida. Seega ei

ole usutav ka see, et ooteboks haises mustuse järele.

Kaebaja arusaam sellest, et 2015. a suvel ooteboksides värskendava remondi tegemine

tõendab ruumide ebainimlikku seisukorda 11.03.2015, on alusetu. Kohtul puudub alus kahelda

vastustaja poolt juba 10.04.2015 määruskaebusele vastates esitatud väites, et 2015. a suvised

värvimistööd olid RKAS poolt planeeritud varem. MM 29.09.2015 ettekandest ei tulene, et

värvimistööde ja ventilatsiooni puhastamise põhjuseks oli AE kaebus, vaid et ajaliselt toimus

värskendusremont ja ventilatsiooni puhastamine pärast AE esimese kaebuse esitamist. Isegi,

kui kaebamine ajendas RKAS plaanitud töid varem tegema, ei tõenda see kuidagi, et

ooteboksi seinte olukord oli ebainimlik. Kuna vastustaja on tunnistanud, et kohtumaja on

amortiseerunud, siis on loogiline, et mingi aja tagant tulebki teostada värskendavat remonti.

Ka kaebaja ise märkis 16.03.2015 esitatud kaebuses, et ootebokside seinte värvitoon on

varemgi muutunud, s.o ooteboksides on remonti tehtud.

3-15-672

5(7)

Ooteboksidele esitatavate nõuete osas VangS § 45 lg-le 1 tuginemine ei ole asjakohane, sest

kohtumaja ooteboks ei ole kinnipeetava eluruum. Ooteboks erineb olemuslikult elukambrist,

kus toimub kinnipeetava igapäevane elutegevus. Ka varasemas kohtupraktikas on peetud

oluliseks eristada kinnipeetavate ooteruume eluruumidest (nt Tallinna Ringkonnakohtu

31.10.2006 otsus asjas nr 3-05-195, p-d 4 ja 12). RTerS § 4 p-le 7 viitamine on asjakohatu

põhjusel, et kaebaja ei väida enda tervise kahjustamist kohtumaja ooteboksis. Samuti pole

väidetud, et hämar ruum oleks kaebaja nägemist kahjustanud ja et ta oleks saanud või pidanud

ooteruumis viibides töö- ja õppeülesandeid täitma (RTerS § 4 p 11).

Ooteboksi mõõdud, mille väljaselgitamise vajadusele on kaebaja 15.10.2015 avalduses (tl 90)

viidanud, ei puutu asjasse. Kaebaja ei väida, et üheks inimväärikust alandavaks tingimuseks

oleks olnud ruumi mõõtmed ega selgita, milline muu tähtsus ruumi mõõtmetel olla saab.

Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et keegi oleks kunagi kaevanud Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja ootebokside tingimuste peale. Ka vastustaja kinnitab, et neile ei ole varem

ootebokside olukorra kohta kaebusi laekunud. Õiguskantsleri kontrollkäikude andmebaasist ei

nähtu, et õiguskantsler oleks Liivalaia kohtumajas kontrollkäigul käinud. Ka eeltoodu tõendab

kaudselt, et Liivalaia kohtumaja ooteboksides ei ole süsteemset probleemi inimväärikust

alandavate tingimustega.

Õigusvastaste valgustus- ja ventilatsioonitingimuste ning antisanitaarse olukorra esinemine

11.03.2015 ooteboksis nr 4 ei ole tõendatud. Seega ei ole ka tõendatud ega usutav, et kaebaja

oleks ooteboksis viibides kannatanud nii, et kannatused oleksid ületanud kinnipidamisega

kaasnevate kannatuste vältimatu taseme, arvestades kinnipidamistingimuste kumulatiivset

mõju ja ooteboksis viibimise ajavahemikku (vt Riigikohtu 15.03.2010 otsuse nr 3-3-1-93-09,

p 11). Isegi kui leida, et ooteboksis esinesid õigusvastased ja alandavad tingimused, siis oleks

täitmata RVastS § 7 lg-st 1 tulenev esmaste õiguskaitsevahendite ammendamise nõue.

Kaebaja väited, et kõik ooteboksid olid ühesuguste tingimustega ehk järelikult haisesid, olid

roojased ning neis oli puudulik ventilatsioon ja valgustus, on oletuslikud. Kui kaebaja viibis

11.03.2015 ooteboksis nr 4, siis ei saanud ta teada sel ajal teistes ooteboksides valitsevat seisu.

Seega isegi juhul, kui kaebaja väidetud tingimuste esinemine oleks tuvastatud, puuduks alus

kahju hüvitamiseks, sest kaebaja pole püüdnud kahju teket vältida. Kui kaebaja pole

politseiametnike poole kaebustega pöördunud, siis ei saa ta oletada, et ametnikel poleks

niikuinii olnud võimalik midagi ette võtta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. AE palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 13.11.2015 otsus tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Kohus on vastustaja esitatud tõendeid ebaõigesti hinnanud ning see on kaasa toonud ebaõige

kohtuotsuse. Kohus väidab, et ooteboksis nr 4 ei valitsenud inimväärikust alandavat olukorda,

samas MM 29.09.2015 ettekande ja RKAS tegevuse põhjal saab väita vastupidist. Nimelt on

märgitud, et pärast esimese kaebuse laekumist toimusidki kinnipidamiskambrites

ventilatsiooni puhastused ja värskendusremont ning nii enne tööde teostamist kui pärast tööde

vastuvõtmist käisid kohal ka RKAS esindajad. Vastustaja, teades, et temal lasub

tõendamiskoormus, ei fikseerinud mingil moel pärast kirja või kaebuse saamist boksi nr 4

tingimusi ning pole esitanud ühtegi veenvat tõendit ka kohtumenetluse jooksul. Kui

spetsialistid käivad olukorda hindamas, siis tavaliselt fikseeritakse ka olemasolev olukord.

Seega ei ole usutav, et vastustajal ei õnnestunud hankida andmeid toonasest olukorrast

ooteboksis. Vastustaja ei ole kaebaja väiteid ebainimlike tingimuste kohta ümber lükanud.

Esitatud ettekanded kinnitavad üksnes seda, et kaebaja ei teavitanud ametnikke olukorrast.

Kaebajal puudus võimalus kahju tekkimist vältida, sest kõik ooteboksid on ühesuguste

3-15-672

6(7)

tingimustega. Asjaolu, et õiguskantslerile ei ole esitatud ühtegi kaebust ja ta ei ole teinud

kontrollkäike, ei tõenda midagi.

6. Harju Maakohus palus kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus on vastustaja esitatud tõendeid piisava põhjalikkusega analüüsinud ning

hinnanud neid õigesti. Vastustaja tegi kõik, selgitamaks 11.03.2015 ooteboksis valitsenud

tegelikku olukorda – lisaks visuaalsele vaatlusele küsitles vastustaja sel päeval tööl olnud

politseinikke ooteboksis valitsenud olukorra tuvastamiseks ning selgitamaks, kas kaebaja

esitas ooteboksis viibides pretensioone seal valitseva halva olukorra kohta. Asjakohatu on

vaielda selle üle, kas värskendusremont oli plaaniline või mitte, kuna lõppkokkuvõttes omab

kõige suuremat tähtsust kinnipeetavate ruumide korrastamise ja hooldamise regulaarsus, mida

vastustaja on tõendanud kirjalike tõenditega. Värvimistöid ei ole võimalik alati teostada ainult

neid pikalt ette planeerides, kuna värvimistööde vajalikkuse ja sageduse määrab ära

kinnipeetavate ootebokside seinte kujunduslike elementidega kattumise kiirus. Värvimistööde

teostamine ajaliselt plaanitust varem ei tõenda, et 11.03.2015 valitses ooteboksis nr 4

ebainimlik olukord.

Kaebaja esitas kaebuse alles kaks päeva hiljem, s.o 13.03.2015, mistõttu ei olnud vastustajal

võimalik fikseerida vahetult ja objektiivselt 11.03.2015 valitsenud tegelikku olukorda ning

esitada kohtule otseseid tõendeid. Küll aga nähtub 11.03.2015 tööl olnud politseinike RK, AK

ja MM kirjalikest ütlustest, et AE ei esitanud ooteboksis viibides ühtegi kaebust, mis annab

alust järeldada, et ooteboksis valitsenud olukord ei saanud olla inimväärikust alandav. Samuti

kinnitab politseinik MM oma 29.09.2015 ettekandes, et ootebokse kontrollitakse alati enne

kinnipeetavate

sisse

paigutamist

ning

puuduste

esinemisel

reageeritakse

nende

kõrvaldamiseks koheselt.

Kaebaja ei saanud teada teiste ootebokside olukorda, kuna ta viibis sel päeval ainult

ooteboksis nr 4. Kaebajal oli võimalus teavitada sel päeval tööl olnud politseinikke

väidetavast inimväärikust alandavast olukorrast, kuid mingil põhjusel ta seda ei teinud.

Kaebaja tegevusetuse tõttu ei tekkinud võimalust väidetava inimväärikust alandava olukorra

lõpetamiseks tema suhtes, samuti ei olnud vastustajal võimalik koguda otseseid tõendeid.

Samas on praegusel juhul asjas kogutud tõendite põhjal kahtlusteta selge, et kaebaja väited on

ainetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid puudulikult

ega kohaldanud vääralt materiaalõigust. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel üle korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. AE esitas 17.06.2016 ringkonnakohtule taotluse nõuda RKAS-lt välja kaks fotot Harju

Maakohtu keldris asuvatest ruumidest, võimalik, et ooteboksidest. See teave on talle teatavaks

saanud haldusasja nr 3-16-496 menetlemise raames. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb AE

taotlus tõendite kogumiseks jätta rahuldamata, kuna taotletaval kahel fotol ei ole asjas

tähtsust. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Ringkonnakohtu arvates ei sõltu praeguses asjas tehtav lahend sellest, kas RKAS

alustas Harju Maakohtu ootebokside ülevärvimisega plaanipärases korras juulikuus 2015. a-l

või oli see ajendatud AE kaebusest. Mõlemal juhul jääks kaebus rahuldamata. Vaidlus puudub

selles, et ooteboksi 11.03.2015 ei pildistatud ega fikseeritud seal olnud olukorda ka kuidagi

3-15-672

7(7)

muul moel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olulisem sellest, kas värskendusremont

oli plaaniline või mitte, on kinnipeetavate ruumide korrastamise ja hooldamise regulaarsus.

Ootebokside korrastamise ja hooldamise regulaarsust on vastustaja esimese astme

kohtumenetluses tõendanud kirjalike tõenditega ning halduskohus on neid piisava

põhjalikkusega analüüsinud oma otsuse p-des 11 ja 13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

poolt tõenditele antud hinnanguga ja halduskohtu põhjendustega ega korda neid.

9. Õige ei ole kaebaja arvamus, et kahju vältimise võimalus RVastS § 7 lg 1 tähenduses ei

ole mitte kahju hüvitamise välistamise, vaid kahjuhüvitise vähendamise aluseks. Kahju

hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on esmaste õiguskaitsevahendite ammendumine.

Asjas puudub vaidlus selles, et 11.03.2015, kui kaebaja viibis Harju Maakohtu ooteboksis, ei

pöördunud ta mitte kellegi poole nõudega paigutada ta ootamise ajaks kuhugi mujale või et

ooteboksi olukord oleks olnud tema inimväärikust riivav. Halduskohus on oma otsuse p-s 19

põhjendatult leidnud, et asjaolu, et kaebaja on erinevates Liivalaia kohtumaja ooteboksides

viibinud ka enne ja teab nende üldist seisukorda, ei tähenda, et ta teaks, kas teised ooteboksid

olid parajasti koristamata ja haisesid ning kas nende ventilatsiooniavadesse oli midagi topitud

või töötas ventilatsioon korralikult. Seega isegi juhul, kui kaebaja väidetud tingimuste

esinemine oleks tuvastatud, puuduks alus kahju hüvitamiseks, sest kaebaja pole püüdnud

kahju teket mingilgi moel vältida.

10. Asjaolu, et halduskohus on muu hulgas viidanud ka sellele, et õiguskantsler ei ole Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja ooteboksides kontrollkäigul käinud, ei muuda otsust

õigusvastaseks. Nimetatud asjaolu ei oma iseenesest tõepoolest tõenduslikku väärtust, kuid

halduskohus on vastava asjaolu ära nimetanud seonduvalt sellega, et Liivalaia kohtumaja

ootebokside olukord ei ole olnud midagi sellist, mis oleks varasemalt laiemat avalikku

tähelepanu pälvinud.

11. RVastS § 9 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või

eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades

süü vormi ja raskust. Kaebaja viibis 11.03.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

ooteboksis nr 4 kokku 5 tundi ja 45 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa esitatud

tõendite valguses ühelgi juhul asuda seisukohale, et kaebaja oleks ooteboksis viibides

kannatanud selliselt, mis õigustaks kahju hüvitamist rahas. Kaebaja kannatused ei ületanud

kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatut taset, arvestades kinnipidamistingimuste

kumulatiivset mõju ja ooteboksis viibimise ajavahemikku.

12. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja oli

riigilõivu tasumisest vabastatud, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) HKMS §

118 lg 3 alusel riigi kanda. Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist

taotlenud. Seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe