Legislator Case Law & Legislation
1-14-10380/65 AI generated

1-14-10380/65 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-14-10380/65
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 ) (5

Legislator headnote

AI generated

1-14-10380/65 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1 ) (5

Keywords

AI generated
criminal offense record threat of commission of offence substantiation of statutory violation attempted aggravated robbery accessory after the fact criminal investigation for coercion
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 ) (5

K O H T U M Ä Ä R U S

M Ä Ä R A S:

Jätta kriminaalhooldusametniku taotlus P.G-le Viru Maakohtu 22.12.2014 kohtuotsusega mõistetud ärakandamata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks rahuldamata.

Määruse ärakiri edastada P.G’le, tema kaitsjale ja Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Rin konnakohtule läbi Viru Maakohtu Jõhvi g kohtumaja 15 päeva jooksul alates määrusest teada saamisest.

ASJAOLUD

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud

ning kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kuna P.G rikub talle kohtu poolt määratud kohustusi.

P.G tunnistati süüdi Viru Maakohtu 22.12.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning karistati 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud

karistusele Viru Maakohtu 24.03.2014 otsusega mõistetud karistus 6 aastat 2 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 2 kuud vangistust.

Viru Maakohtu 21.04.2015 määrusega vähendati P.G-le Viru Maakohtu 22.12.2014 otsusega mõistetud karistust 2 kuu võrra lugedes lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust.

Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-14-10380 Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni

2016 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Erakorraline ettekanne Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 30.05.2016 erakorraline ettekanne P.G-le Viru Maakohtu 22.12.2014 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu P.G, isikukood XXX.

elukoht: xxx

Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev Kohtuistungi aeg 28.06.2016 RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 lg 7, KrMS § 429 lg 1 p 2 ja § 432 kohtunik

2 ) (5

Viru Maakohtu 10.04.2015 määrusega P.G on vabastatud Viru Maakohtu 22.12.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt ja pidi täitma KarS § 75 lg 1 pp 1 6 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. -

Peale seda KarS § 75 lg 2 alusel on talle määratud kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2) katseaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele;

4) mitte viibima avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides;

6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest.;

Viru Maakohtu 06.05.2015 määrusega kergendati Viru Maakohtu 10.04.2015 määrusega KarS

§75 lg 2 p 7 alusel P.G-le määratud kohustust

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning määrata katseajaks uueks kohustuseks - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.

Viru Maakohtu 23.11.2015 määrusega ülalmainitud ärakandmata karistuse osa pöörati täitmisele

kuid määrus tühistati Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2015 määrusega ja kohustati P.G

KarS § 75 lg 2 p 9 alusel alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Viru Maakohtu 14.04.2016

määrusega jäeti 24.03.2016 erakorraline ettekanne ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks rahuldamata, võimaldades kriminaalhoolduse jätkamist.

30.05.2016 Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt P.G on rikkunud elektroonilise valve ajakava alljärgnevatel kuupäevadel: xxx xxx, et P.G ei lahkunud kodust ajagraafikus toodud kellaajal, kell 10:50, kell 11:00 oli ta kodus. Tulenevalt elektroonilise valve süsteemi andmetest lahkus P.G kodust kell 11:05:07.

17.05.2016 s selgus, et P.G teostatud pistelise kontrolli käigu väljus kodust kell xxx. 19.05.2016 pöördus P.G vara tagasi, kell 22:48:49 ja lahkus pärast varajast tagasi pöördumist kell 22:48:59 ning seejärel saabus koju kell 22:59:03. Valveametnikku ta varasemast koju

jõudmisest ega kodust lahkumisest eelnevalt ei teavitanud.

Oma taolise käitumisega on P.G rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust KarS § 75 lg 2 järgi lektroonilisele järelevalvele kui ta on selleks eelneva nõusoleku p 9 - alluda e andnud.

18.05.2016 seletuses kirjutas P.G, et arvas, et 17.05.2016

tal on puhkepäev, ajas puhkepäevad segamini. Ajagraafik oli tal töö juures, samas oli tal see pildistatud telefoni. P.G

väljus majast kohe kui talle helistas kriminaalhooldusametnik ning sõitis töökoha

poole xxx. Ta ei saanud oma majast kaugele sõita, auto läks katki sealsama . Seejärel s xxx helistas ta tööle kelneri telefonile ning hoiatas, et tal läks katki auto, mille tõttu ta hilineb tööle. Peale seda helistas ta vennale, Jxxx xxx et viimane toimetaks auto puksiiriga remonti ning peale seda viiks P.G

tööle.

Kui P.G jõudis tööle, sai tema töö juures. teada, et kriminaalhooldusametnik oli olnud

P.G ei helistanud eelnevalt kriminaalhooldusametnikule ning ei teatanud auto rikkest, kuna kõigepealt oli tarvis lahendada erakorraline olukord ning helistas hiljem.

3 ) (5

11.03.2016 seletuses kirjutas P.G , et ei ilmunud elukohta ajakavas määratud kellaajal, sest täitis töökohustusi. Kell 22:45 helistas ta valvekeskusesse ning teatas sellest. 22.03.2016 selgitas P.G, et ei väljunud kodust määratud kellaajal, kuna unustas, et on vajalik ilmuda registreerimisele.

Esmakohtumisel 29.04.2015 selgitati P.G-le kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, millest arusaamist kinnitas P.G oma allkirjaga. P.G-le oli kohtu poolt määratud kohustu lektroonilisele järelevalvele 6 s, alluda e kuu kestel. Elektroonilise järelevalve seade paigaldati 30.04.2015. Esimene rikkumine leidis aset 30.05.2015, kui P.G

lahkus kodust ühe tunni võrra varasemalt. Rikkumise kohta oli koostatud kirjalik hoiatus. Viru Vanglast oli saadud info, et alates 04.05.2016 hakati vanglast P.G telefonile xxx) helistama. 16.07.2015 us, tehti kirjalik hoiatus ning võeti P.G-lt selet selgitati veelkord õigused ja kohustused, ning P.G kinnitas kirjalikult, et need on

talle ng kohtule oli esitatud arusaadavad. P.G jätkas rikkumiste toimepanemist ni esimene erakorraline ettekanne 11.11.2015. usega 21.12.2015 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäär

lähtudes määruskaebusest, milles roonilise järelevalve P.G taotles pikendada elekt kohustust 6.kuuks, määrati P.G-le kohustus alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud. 19.01.2016 esitas P.G avalduse elukoha vahetuseks xxx 25.01.2016 paigaldati P.G elukohas, aadressil xxx elektroonilise järelevalve seade, samal kuupäeval allkirjastas P.G vastavasisulised dokumendid.

P.G jätkas rikkumistega.24.03.2016 esitati kohtule teine erakorraline ettekanne

hooldusaluse poolt elektroonilisele valvele allumise kohustuse rikkumise kohta, mis sisaldas

andmeid tuvastatud rikkumiste asjaolude kohta, kokkuvõtet seletustest ning kriminaalhooldusametniku ettepanekut. Viru Maakohtu 14.04.2016 kohtuistungil on tuvastatud, et P.G esin

esid elektroonilise järelevalve korra rikkumised. Võttes arvesse P.G

selgitusi kohtuistungi

l, et ta on motiveeritud täitma elektroonilise järelevalve kohustust, anti kohtu

poolt veelkord võimalus P.G seda näidata.

13.05.2016 registreerimisel P.G selgituste kohaselt, jätkab töötamist samas asutuses, graafikus, mille esitas varasemalt on toimunud muudatused. Koostati ajakava arvestades P.G

vaba aega selgitusi muudatuste suhtes. Kui ajakava sai valmis, küsis P.G õues käimiseks, seejärel hakkas selgitama, et tal on haige ema, vajalik ema külastata, siis rääkis,

et seda saab järgmise ajakava ajal arutada. Palusin P.G kirjutada kirjaliku avalduse,

kuna tema jutt oli segane. See P.G-le ei meeldinud, hakkas emotsionaalselt selgitama, et avaldust ei ole talt endine ametnik Ain Nutov kunagi küsinud. Kriminaalhooldaja selgitas, et on vajalik kirjalik avaldus kirjut

ada, kuna tegu ei ole töö ega arstil käimisega.

Kirjalikus avalduses kajastas P.G soovi külastada ema 18.05.2016 (tööst vaba

päev), kes xxx. Esialgu kirjutas avalduses, et l xxxx iigub kas mööda põldu või mööda jalakäijatele mõeldud teed. Selgitatud ruut on vajalik ära määratleda. , et mars P.G-le see ei meeldinud, ütles et marsruudi kohta tema kaitsja kohtuistungil avaldas arvamust, et see ei ole tähtis, kuidas ta liigub, tähtis on vaid väljumise ja koju naasmis

e aeg. Talle sai selgitatud, et vastavalt EV määrusele on liikumine vastavalt marsruudile. Seepeale tõmbas P.G avalduses põldu mööda käimise maha, jättis liikumise mööda jalakäijatele mõeldud teed.

Ajakava järgi oleks P.G pidanud kodust väljuma 17.05.2016 kell 10:50, antud

kellaajal P.G - ei väljunud. E mail´i teel tuli kriminaalhooldusametnikule sellekohane teave kell 11:01. Kell 11:04 helistas kriminaalhooldusametnik P.G-le, kuna

ta ei olnud määratud ajal kodust väljunud. Esialgselt püüdis P.G vastu vaielda, väites, et tal on tööst vaba päev, kui kriminaalhooldaja palus vaadata ajakava, väitis, et jättis selle töö juurde, ei ole võimalust vaadata ning selgitas, et väljub kohe kodust, et tööle sõita.

17.05.2016 teostati nooremametniku Janika Trei poolt elektroonilise valve ajakava täitmise

pisteline kontroll. Nooremametnik Janika Trei tuvastas xx juures, et P.G väljus kodust kell 11:05, sisenes xxx

4 ) (5

17.05.2016 xxx) P.G xxx xxxx P.G kell 11:15 selgitas töökohal töökaaslane, S läks katki auto, P.G helistas ja ütles, et tuleb tööle hiljem, umbes kella 13 paiku. 17.05.2016 kell 11:49 helistas P.G kriminaalhooldusametnikule ja selgitas, et tal

auto läks katki, mistõttu sõitis peale kod , autoremondi töökotta. Mi ust xxx ks eelnevalt ei

helistanud ning juhtunust ei teavitanud, selgitas asjaoluga, et oli närvis, kuna selgus, et ta

elukaaslane oli öelnud talle, et tal on täna puhkepäev, siis aga helistas kriminaalhooldaja ning

selgus, et pidi kodu xx). Samuti st väljuma kell 10:50, et sõita tööle. Praegu olevat töökohas

selgitas, et tänaseks tööks anti talle xxxx Nooremametnik Janika Trei tuvastas 17.05.2016 kell 12:56, et

P.G on tööl. 18.05.2016 oli P.G välja kutsustud seletuse andmiseks ja et lisada ajakavasse ema külastus.

19.05.2016 Elektroonilise P.G saabus koju märkest valve süsteemist selgus, et varasemal kellaajal, kell 22:48 kella 23:00 asemel. 20.05.2016 eitas P.G telefoni teel varasemat koju

jõudmist.

Soodustamaks resotsialiseerumist on P.G-le võimaldatud autokoolis õppimist, töötamist, samuti läbi viidud “. Katseaja kestel on kõikide ajakavade koostamisel on lähtutud xx

P.G selgitustest töökohustuste täitmiseks vajaliku ) ja muu (õppimine, arstil xx käimine) ajaga P.G on oma allkirjaga ajakavadel kinnitanud teadlikust, mis kell ta peab kodust lahkuma ning milliseks kellaajaks peab kodus olema.

Juhindudes KrHS § 31 lg 1 ja KarS § 76 lg 7 kriminaalhooldaja tegi ettepaneku P.G-le määratud ja ärakandmata karistus täitmisele pöörata.

Kohtuistungil

Kriminaalhooldusametnik luse juurde. jäi oma taot Esitas vastuse päringule Viru Vanglast, mis

kinnitab, et P.G telefonile korduvalt helistas kinnipeetav Mxxx xxx Seda, kas kõned

vastu võeti, või numbrid vaid valiti, ei osanud kriminaalhooldusametnik seletada. MxxxHxxon

P.G sugulane, vend. Samuti esitas ametnik karistusregistri väljavõtte, mis kinnitab, et

1.06.2016 määratu P.G-le rahatrahv LS § 203 alusel ümberregistreerimata sõiduki juhtimise eest.

P.G - seletas, et sisuliselt oli vaid üks rikkumine, kui ta ajas töö ja puhkepäevad segamini. Teised juhtumid on seotud valveseadme töö eripäraga. Ta püüab alati pidada ajakavast kinni. Nüüd on lõppemas. Naine on ärit ja plaanis on registreerida ennast seal. Maakler xxx xxx

on juba sobiva korteri leidnud. Töökoht jääb samaks. Kriminaalhooldusametnik oli sellest

teavitatud, aga konkreetset nõusolekut pole veel küsitud. Naine on rase. Palub mitte pöörata karistus täitmisele.

Kaitsja leidis, et rikkumised ei ole nii tõsised ja palus jätta taotluse rahuldamata või alternatiivselt pikendada elektroonilist valvet kuni kahe kuu võrra.

5 ) (5

KOHTU SEISUKOHT

Tutvunud toimiku materjalidega, süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku seisukohtadega, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei kuulu rahuldamisele.

KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt

kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu

täitmiskohtunik oma määrusega.

KarS § 76 lg 7 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud

kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult

hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Elektroonilise järelevalve süsteemi nähtub, et 02.05 raportitest .2016, 17.05.2016 ja 19.05.2016

kriminaalhooldusalune ei jä eiras KarS § 75 lg 2 p 9 rginud temale koostatud ajakava, millega

alusel talle kohtu poolt määratud kohustust alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud - alates p

äevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Kuigi P.G on mitmel korral rikkunud temale katseajaks määratud elektroonilise

järelevalve tingimusi, leiab kohus, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbe

kas. Fikseeritud elektroonilise valve ajakavast kõrvalekaldumised ei olnud pikaajalised – 10 sekundit kuni

ca 10 minutit. Kohtu arvates ei anna need rikkumised alust karistuse täitmisele pööramiseks või P.G’le täiendavate kohustuste panemiseks või elektroonilise valve pikendamiseks.

P.G ja omab kindla elukoha ning on motiveeritud tingimisi karistuse töötab

kandmise P.G jätkamisest. on vabastatud ennetähtaegselt temale mõistetud

pikaajalisest vangistusest ning resotsialiseerimise kaalutustel vajab kriminaalhooldaja tugi seaduskuuleka käitumise kujundamiseks.

Kohus peab otstarbekaks P.G jätkata järelevalve teostamist üle, mis oleks tõhusam kui vangistus, kuna võimaldab jälgida ja suunata süüdimõistetu käitumist vabaduses.

Arvestades ülaltoodud, kohus jätab erakorralise ettekande rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik