Legislator Case Law & Legislation
1-09-1392/1 AI generated

1-09-1392/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-09-1392/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-09-1392

Legislator headnote

AI generated

1-09-1392/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-09-1392

Keywords

AI generated
failure to substantiate appeal insufficiently substantiated grievance substantiation of procedural flaws cure of procedural defects insufficient substantiation of appeal lack of prosecutorial standing
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-09-1392

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 253 p 1, § 254 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada J.U KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 400 päevamäära, see on 20 000.- krooni (kakskümmend tuhat)

riigituludesse. KarS § 44 lg 2 alusel võrdub üks miinimumpäevamäär 50.- krooniga.

KarS § 66 alusel võimaldada rahaline karistus tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisest alates tasuda igakuiselt 12 kuu vältel vähemalt 1666,66 krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

4100065035; selgituseks märkida: „J.U, 1-09-1392, rahaline karistus“ või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035,

selgituseks märkida: „J.U, 1-09-1392, rahaline karistus“. Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 06.veebruar 2009.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-09-1392 kohtueelses menetluses 08260100487 Kohtunik Heli Sillaots Kriminaalasi

J.U süüdistuses KarS § 424 järgi käskmenetluses Prokurör

Margus Lellep Lõuna Ringkonnaprokuratuur, I osakond Süüdistatav J.U

elukoht XXXXX XX-X, isikukood XXX

Kaitsja määratud korras Rainer Objartel

2 2

Kui rahalist karistust ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud (KrMS § 417).

KarS § 70 alusel asendatakse rahalise karistuse summa tasumata jätmisel rahaline karistus vangistusega.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.U-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus

5

kuuks. (viieks) Jõustunud kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule

Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kanda tegemiseks.

Välja mõista J.U-lt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha, 25 krooni 50 senti kriminaalasja toimikust kaitsjale koopia tegemise kulu ning 495 krooni 60 senti kaitsjatasu. Menetluskulud tuleb tasuda rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874; selgituseks märkida: “J.U, 1-09-1392, menetluskulu“ või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874;

selgituseks märkida: “J.U, 1-09-1392, menetluskulu“.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

J.U suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 254 lg 5 alusel toimetada kohtuotsuse koopia kohtuotsuse tegemisest 3

päeva jooksul prokurörile ning allkirja vastu J.U-le. Allkirjaleht kohtuotsuse kättesaamise kohta liita kriminaalasja toimikusse.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada.

KrMS § 254 lg 6 alusel on süüdistataval käskmenetluses tehtud kohtuotsuse

kättesaamisest alates 10 (kümne) päeva jooksul õigus taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 7 alusel jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus, kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

ASJAOLUD

29.jaanuaril 2009.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna prokuröri abi Margus

Lellepi käskmenetluses koostatud süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse J.U

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema

isikuna, keda on 06.03.2006.a Ida Politseiprefektuuri otsusega karistatud

3 3 liiklusseaduse §74`19 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis,

juhtis 13.01.2008.a kella 21.37 paiku Tartu linnas, Elva tänaval mootorsõidukit Volkswagen Golf reg. nr XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani J.U toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistusaktis tegi prokurör kohtule järgmise ettepaneku J.U-le mõistetava karistuse liigi ja määra kohta:

süüdi KarS § 424 järgi Prokurör taotleb kohtult tunnistada J.U

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 400 (nelisada) päevamäära (üks päevamäär on 50 krooni) s.o kokku 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni. Vastavalt KarS § 66 määrata, et rahalist karistust 400 päevamäära, so 20 000 krooni riigituludesse, tasub J.U 12 (kaheteistkümnes) võrdses osas,

s.o 1666.66 (tuhat kuussada kuuskümmend kuus koma kuuskümmend kuus)

krooni kaupa igakuiselt 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.

mootorsõiduki juhtimisõigus 5 KarS § 50 alusel võtta ära J.U-lt (viieks) kuuks.

Kohus, lähtudes KrMS § 251 lg-s 1 sätestatust, kuna teise astme kuriteos on

tõendamiseseme asjaolud selged, nõustub prokuröri ettepanekuga karistuste liigi ja määra kohta.

KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü; karistuse

mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS §-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võib lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada kuni kolmeks aastaks.

J.U juhtis Tartu linnas mootorsõidukit alkoholijoobes tiheda liiklusega

alal – Riia tänavalt Elva tänavale. Joobe tuvastamise protokollist nähtuvalt oli

indikaatorvahendi näiduks 1,36 mg/l kohta, mis osundab raskele joobele. Kahtlustatav J.U ütluste kohaselt oli ta tarbinud viina. Tunnistaja Taavi Taaveti ütluste kohaselt nägi ta enda ees mööda Riia tänavat sõitmas VW Golfi reg nr XXX XXX, mille sõidustiil oli ebakorrektne, vingerdas teel ja oli aeglane; Riia ja Puusepa tänavate ristmikul pööras sõiduk kõrvale ja peatus Elva tänaval. Tunnistaja

Rainer Peetsmanni ütluste kohaselt oli sõiduautos VW Golf reg nr XXX XXX viibinud J.U ilmsete joobetunnustega, reaktsioonivõime oli aeglane, kõne häiritud, silmad märjad ja läiklevad, samuti oli häiritud juhi kõnnak.

Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 tähenduses puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes on J.U kahtlustatavana antud ütlustest nähtuv selle kohta, et ta toimepandut puhtsüdamlikult kahetseb.

KarS § 424 sanktsioon – rahaline karistus või vangistus, ja vangistuse ulatus kuni 3

4 4

aastat, mis ei ole kõrge vangistuse määr, osundavad sellele, et esmaselt kohaldamisele kuuluvaks karistusliigiks on rahaline karistus.

J.U on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. Väärtegude eest on J.U karistatud 4 korral rahatrahvidega, trahvid on osaliselt tasutud.

J.U on olemas töökoht.

Lähtudes ennekõike J.U süü ulatusest kuriteo toimepanemisel ja

eelmärgitud asjaoludest kogumis on põhjendatud kohaldada J.U suhtes

kergemaliigilist karistust – rahalist karistust prokuröri ettepanekus märgitud määras

ning võtta lisakaristusena juhtimisõigus ära 5-ks kuuks. Rahaline karistus 400 päevamäära ulatuses ja lisakaristusena 5-ks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine on kohtu

hinnangul eelmärgitud asjaoludel kogumis piisavad mõjutusvahendid õiguskorra

kaitsmiseks ja selleks, et panna J.U edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on J.U suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb J.U hüvitada menetluskulud:

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9),

- 25 krooni 50 senti kriminaalasja toimikust kaitsjale koopia tegemise kulu

(KrMS § 175 lg 1 p 5),

- 495 krooni 60 senti kaitsjale makstud tasu.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendeid ei ole.

Heli Sillaots kohtunik