4-16-4201/3 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-16-4201

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-16-4201 Kohtukoosseis Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31. mai 2016. a määrus, millega jäeti Harju Maavalitsuse taotlus Harju Maavalitsuse otsustega Pavel Sudakovile (Sudakov, ik 38309020228) määratud rahatrahvide suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Harju Maavalitsuse volitatud esindaja Meeli Vaarik, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 31. mai 2016. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maavalitsus esitas 25.05.2016. a Harju Maakohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks võlgnik Pavel Sudakovile. Avalduse kohaselt Harju Maavalitsus palub asendada Pavel Sudakovi kui väärteo toimepanemises süüdi olevale isikule määratud tasumata rahatrahvid arestiga. Harju Maavalitsus kui ühistranspordiseaduse § 5411 lõike 2 punktis 6 (kuni 01.10.2015 kehtinud redaktsioon) ja ühistranspordiseaduse § 95 lõike 2 punktis 3 (alates 01.10.2015 kehtiv redaktsioon) sätestatud väärtegude menetleja on määranud korduvalt Pavel Sudakovile piletita sõidu eest ühistranspordis karistuseks rahatrahvi. Otsused väärteoasjades on esitatud täitmiseks kohtutäiturile, kuid trahvisummad on tasumata ja kohtutäitur on koostanud teatise täitmise võimatuse kohta kuna võlgnikul puudub vara. Pavel Sudakovile on määratud karistus väärtegude eest, mille karistus on kandmata: 1.1.Väärteoasi nr 2.3-1/438 (lisa nr 1); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/2048 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 2); 1.2.Väärteoasi nr 2.3-1/394 (lisa nr 3); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/2019 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 4);

4-16-4201

2 1.3.Väärteoasi nr 2.3-1/371 (lisa nr 5); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/1948 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 6); 1.4.Väärteoasi nr 2.3-1/143 (lisa nr 7); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/1221 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 8); 1.5.Väärteoasi nr 2.3-1/137 (lisa nr 9); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/1224 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 10); 1.6.Väärteoasi nr 2.3-1/124 (lisa nr 11); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/1052 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 12); 1.7.Väärteoasi nr 2.3-1/109 (lisa nr 13); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/1029 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 14); 1.8.Väärteoasi nr 2.3-1/636 (lisa nr 15); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/2765 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 16); 1.9.Väärteoasi nr 2.3-1/517 (lisa nr 17); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/2498 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 18); 1.10. Väärteoasi nr 2.3-1/814(2010) (lisa nr 19); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/3727 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 20); 1.11. Väärteoasi nr 2.3-1/780 (2010) (lisa nr 21); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/3602 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 22); 1.12. Väärteoasi nr 2.3-1/704 (lisa nr 23); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/2987 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 24); 1.13. Väärteoasi nr 2.3-1/682 (lisa nr 25); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/2962 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 26); 1.14. Väärteoasi nr 2.3-1/959 (lisa nr 27); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/4343 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 28); 1.15. Väärteoasi nr 2.3-1/886(2010) (lisa nr 29); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/3945 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 30); 1.16. Väärteoasi nr 2.3-1/1101(2010) (lisa nr 31); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/6640 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 32); 1.17. Väärteoasi nr 2.3-1/1080 (lisa nr 33); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/5889 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 34); 1.18. Väärteoasi nr 2.3-1/1058(2010) (lisa nr 35); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/5138 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 36); 1.19. Väärteoasi nr 2.3-1/1021(2010) (lisa nr 37); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/4500 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 38);

4-16-4201

3 1.20. Väärteoasi nr 2.3-1/1009(2010) (lisa nr 39); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/4441 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 40); 1.21. Väärteoasi nr 2.3-1/1313 (lisa nr 41); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/8412 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 42); 1.22. Väärteoasi nr 2.3-1/1304(2010) (lisa nr 43); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/8283 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 44); 1.23. Väärteoasi nr 2.3-1/1331(2010) (lisa nr 45); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Roodes. 30.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 026/2011/993 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 46); 1.24. Väärteoasi nr 2.3-1/1339(2010) (lisa nr 47); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Roodes. 30.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 026/2011/960 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 48); 1.25. Väärteoasi nr 6-4/641(2012) (lisa nr 49); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Roodes. 30.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 026/2012/3397 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 50); 1.26. Väärteoasi nr 2.3-1/96(2011) (lisa nr 51); esitatud täitmisele kohtutäitur Risto Sepp. 11.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 027/2011/562 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 52); 1.27. Väärteoasi nr 2.3-1/162(2011) (lisa nr 53); esitatud täitmisele kohtutäitur Kaire Põlts. 07.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 025/2011/1661 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 54); 1.28. Väärteoasi nr 2.3-1/550(2011) (lisa nr 55); esitatud täitmisele kohtutäitur Risto Sepp. 11.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 027/2011/2657 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 56); 1.29. Väärteoasi nr 6-4/349 (2012) (lisa nr 57); esitatud täitmisele kohtutäitur Risto Sepp. 11.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 027/2012/1632 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 58); 1.30. Väärteoasi nr 6-4/192 (2012) (lisa nr 59); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadak. 11.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2012/1731 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 60); 1.31. Väärteoasi nr 6-4/130 (2012) (lisa nr 61); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadak. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2012/1536 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 62); 1.32. Väärteoasi nr 6-4/119 (2012) (lisa nr 63); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadak. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2012/1194 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 64); 1.33. Väärteoasi nr 6-4/647 (2012) (lisa nr 65); esitatud täitmisele kohtutäitur Toomas Saarma. 23.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 194/2013/155 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 66); 1.34. Väärteoasi nr 6-4/434(2012) (lisa nr 67); esitatud täitmisele kohtutäitur Kaire Põlts. 07.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 025/2012/3704 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 68); 1.35. Väärteoasi nr 6-4/403 (2012) (lisa nr 69); esitatud täitmisele kohtutäitur Risto Sepp. 11.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 027/2012/2007 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 70); 1.36. Väärteoasi nr 2.3-1/608 (lisa nr 71); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadak. 11.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 008/2010/3489 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 72);

4-16-4201

4 1.37. Väärteoasi nr 6-4/429(2012) (lisa nr 73); esitatud täitmisele kohtutäitur Arvi Pink. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 024/2012/2467 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 74); 1.38. Väärteoasi nr 2.3-1/708 (lisa nr 75); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/2076 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 76); 1.39. Väärteoasi nr 2.3-1/1086(2010) (lisa nr 77); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/5517 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 78); 1.40. Väärteoasi nr 2.3-1/1046(2010) (lisa nr 79); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/4172 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 80); 1.41. Väärteoasi nr 2.3-1/1031(2010) (lisa nr 81); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/3589 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 82); 1.42. Väärteoasi nr 2.3-1/943(2010) (lisa nr 83); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/2856 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 84); 1.43. Väärteoasi nr 2.3-1/930(2010) (lisa nr 85); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/2678 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 86); 1.44. Väärteoasi nr 2.3-1/832(2010) (lisa nr 87); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/2514 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 88); 1.45. Väärteoasi nr 2.3-1/42(2011) (lisa nr 89); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 029/2011/2895 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 90); 1.46. Väärteoasi nr 2.3-1/1314(2010) (lisa nr 91); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/7438 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 92); 1.47. Väärteoasi nr 2.3-1/1247(2010) (lisa nr 93); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/6937 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 94); 1.48. Väärteoasi nr 2.3-1/792(2010) (lisa nr 95); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/2413 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 96); 1.49. Väärteoasi nr 2.3-1/640 (lisa nr 97); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 18.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/1830 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 98); 1.50. Väärteoasi nr 2.3-1/623 (lisa nr 99); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/1831 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 100); 1.51. Väärteoasi nr 2.3-1/600 (lisa nr 101); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/2246 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 102); 1.52. Väärteoasi nr 2.3-1/569 (lisa nr 103); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 18.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/1494 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 104); 1.53. Väärteoasi nr 2.3-1/548 (lisa nr 105); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/1432 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 106);

4-16-4201

5 1.54. Väärteoasi nr 2.3-1/541 (lisa nr 107); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/1433 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 108); 1.55. Väärteoasi nr 2.3-1/489 (lisa nr 109); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/1286 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 110); 1.56. Väärteoasi nr 2.3-1/2.3/1119(2010) (lisa nr 111); esitatud täitmisele kohtutäitur Urmas Tärno. 16.05.2016 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 052/2010/6131 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 112). 1.57. Väärteoasi nr 2.3-1/590 (lisa nr 113); esitatud täitmisele kohtutäitur Mati Kadak. 09.10.2013 on kohtutäitur koostanud teatise täitmise võimatusest täiteasjas nr 0082010/3352 võlgnikul vara puudumise tõttu (lisa nr 114).

Eelnevalt loetletud väärtegude eest on süüdlasele Pavel Sudakovile määratud rahatrahve kokku summas 1 107,10 eurot (lisa nr 115). Eelnevalt loetletud väärteod ei ole aegunud, kuna Pavel Sudakov on viibinud vangistuses 04.11.2011 kuni 16.01.2012 ning 22.11.2012 kuni 03.09.2015. Pavel Sudakov on viibinud vahistuses 19.03.2012 kuni 27.04.2012 ning kandnud aresti 03.09.2015 kuni 07.09.2015 (lisa nr 116). KarS § 82 lõike 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega on Pavel Sudakovi suhtes asenduskaristust taotletavates väärteoasjades tehtud otsuste aegumine peatunud 3 aastat 1 kuu ja 15 päeva. Kõige vanem väärteomenetluse otsus jõustus 11.02.2010 (lisa nr 13) ning arvestades aegumise peatumist, aeguks alles 25.03.2017, millest tulenevalt ei ole ka teised väärteoasjades tehtud ja täitmisele saadetud otsused aegunud. KarS § 72 lõike 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 47 lõike 1 teise lause kohaselt on trahviühiku suurus neli eurot ja sellest tulenevalt on kümne trahviühiku (ühe päeva aresti) suurus 40 eurot. Kuivõrd tasumata trahvisumma suurus on 1 107,10 eurot, siis arvestuslikult kuulub asenduskaristuse korras ärakandmisele 28 päeva aresti (1 107,10 : 40 = 27,6775 ~ 28 päeva).

Harju Maavalitsus palus liita menetlused eelnevalt punktides 1.1. kuni 1.57. märgitud väärtegudes väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamise arestiga ühte menetlusse, ning määrata Pavel Sudakovile asenduse korras arest iga eelnevalt punktides 1.1. kuni 1.57. märgitud väärtegude eest summaarselt, s.o kokku määrata isikule 28 päeva aresti.

Maakohtu määrus 2. Harju Maakohtu 31.05.2016. a määrusega jäeti sissenõudja taotlus rahuldamata. Maakohus märkis, et KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. KarS § 72 lg 1 järgi, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 järgi rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. Tulenevalt KarS §-st 47 lg 1 ja §-st 72 lg 2 saab järelikult kohaldada isikule asenduskaristusena 1 päeva aresti, kui isikule on mõistetud karistuseks rahatrahv vähemalt 10 trahviühikut, s.o 40 eurot.

4-16-4201

6 Kuna Pavel Sudakovile Harju Maavalitsuse otsustega määratud rahatrahvid on eraldi võetuna vähem kui 40 eurot, s.t vähem kui 1 päev aresti, ei ole võimalik kohaldada süüdlase suhtes asenduskaristusena aresti. Kuigi otsustega nr 2.3-1/109, 2.3-1/517, 2.3-1/959, 2.3-1/608, 2.3-1/943, 2.3-1/623, 2.3-1/600 ja 2.3-1/548 on Pavel Sudakovile karistuseks määratud rahatrahv 600 krooni, s.o 10 trahviühikut, on 600 krooni ümber arvutatuna vähem kui 40 eurot ning sellest tulenevalt ei pea kohus ka nimetatud asjades võimalikuks kohaldada asenduskaristusena aresti.

Samuti ei pea kohus võimalikuks asendada rahatrahve üldkasuliku tööga. Kohus lähtus siinjuures Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2015. a lahendist väärteoasjas nr 4-15-4477, kus ringkonnakohus märkis punktis 5.2.2. järgmist (süüdlase nimi asendatud maakohtu poolt sõnaga isik, otsuses oli vaidlusaluseks trahviühikuks 3, s.o 12 eurot): Kuigi KarS § 72 lg 2 teise lause kohaselt on võimalik isikule mõistetud kolme kuni üheksa trahviühiku suurust rahatrahvi asendada üldkasuliku tööga, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik käesoleval juhul isikule määratud rahatrahvi üldkasuliku tööga asendada. Nimelt esineb ringkonnakohtu hinnangul vastuolu KarS § 72 lg 2 ja KarS § 69 lg 1 teise lause vahel. KarS § 69 lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud sätet on võimalik tõlgendada mitmeti: a) juhul, kui karistust üldkasuliku tööga asendades jääks töötundide arv alla 5, peab isik tegema ära 5 töötundi; b) kui töötundide arv jääks alla 5, ei ole võimalik rahatrahvi või aresti üldkasuliku tööga asendada. Ringkonnakohus leiab, et põhiseaduskonformne tõlgendus nõuab lähtumist viimasest alternatiivist, kuna vastasel juhul rikutakse meetme proportsionaalsuse ja isikute võrdse kohtlemise nõuet. Nimelt tuleb arvestada sellega, et käesoleval juhul tähendaks rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga kahte teisendust, mis mõlemad raskendavad olulisel määral (kordades) isikule esialgselt määratud karistust. Esiteks näeb KarS § 72 lg 2 ette, et isiku 3 trahviühiku suurune rahatrahv tuleb võrdsustada ühe arestipäevaga. Samas tuleb arvestada, et tavaline asendussuhe on sama sätte esimese lause kohaselt 10 trahviühikut 1 arestipäeva kohta. Seega raskeneb selle sammuga isiku karistus ümardatult kolm korda. Vastavalt KarS § 69 lg 1 teisele lausele vastab ühele arestipäevale 1 tund üldkasulikku tööd. Samas ei võimalda sama säte asendada ühepäevast aresti 1 tunni üldkasuliku tööga, sest minimaalne üldkasuliku töö maht on 5 tundi. Seega tähendaks ühe arestipäeva asendamine üldkasuliku tööga seda, et juba 3-kordseks suurendatud karistust suurendatakse veel 5 korda. See tähendab, et kokkuvõttes tähendaks isiku 3 trahviühiku suuruse trahvi asendamine üldkasuliku tööga tema karistuste karmistamist 15 korda. Eeldada tuleb seda, et isikule määratud karistus vastab tema süüle, mistõttu ei saa sellisel viisil tekkinud asenduskaristust pidada proportsionaalseks. Samuti viitas maakohus põhjendatult sellele, et kui ka eeldada, et isik annaks nõusoleku rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga, ei ole välistatud selle täitmata jätmine või osaline täitmine. Juhul, kui süüdlane täidaks üldkasulikku tööd osaliselt, toob see omakorda kaasa küsimuse, kuidas täita KarS § 69 lg 6 teises lauses sätestatut, mille kohaselt alla kümne päeva aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Samas, nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei ole üldkasuliku tööd võimalik täitmisele pöörata, kuna 3 trahviühiku asendamine arestiga ei ole ülaltoodud põhjendustel võimalik.

Samuti on Tallinna Ringkonnakohus oma 21.09.2015. a lahendis väärteoasjas nr 4-15-4843 punktis 7 märkinud, et Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaatamata KarS § 72 lg 2 teise lause sõnastusele, ei ole 3 kuni 9 trahviühiku suuruseid rahatrahve võimalik asendada aresti ega üldkasuliku tööga, kuna see suurendaks isikule määratud karistuse raskust ning karistuse ärakandmata jätmisel ei oleks selle täitmisele pööramine sisuliselt võimalik. KarS § 72 lg 1 kohaselt asendatakse tasumata rahatrahv aresti või üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. KarS § 69 lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Seega, kuigi KarS § 72 lg 2 esimese lause kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti, vastaks isikule määratud 9 trahviühiku suurune

4-16-4201

7 rahatrahv asenduskaristuse määramisel 5 tunnile üldkasulikule tööle, mis KarS § 69 lg 1 kohaselt on sisuliselt võrdsustatav 5 päeva arestiga. Ringkonnakohtu hinnangul raskendab see lubamatult isikule esialgselt määratud karistust. Nõustuda tuleb maakohtuga selleski, et juhul, kui asendada isikule määratud 3 kuni 9 trahviühiku suurune rahatrahv 5 tunni üldkasuliku tööga ning peaksid ilmnema probleemid üldkasuliku töö tegemisel (nt isik ei täida üldkasuliku töö tegemise kohustust), puudub võimalus pöörata kandmata karistus täitmisele. KarS § 69 lg 6 viimase lause kohaselt arvestatakse alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud karistusega. KarS § 72 lg 3 kohaselt on rahatrahvi arestiga asendamise korral aresti alammäär üks päev. Seega tuleb nõustuda maakohtuga, et kui isik teeb talle asenduskaristusena määratud 5 üldkasuliku töö tundidest ära näiteks 1 tunni tööd, jääb selgusetuks, millises osas võiks kandmata karistus kuuluda täitmisele pööramisele. Samuti puudub seaduses regulatsioon, mis võimaldaks ärakandmata asenduskaristust teisendada tagasi rahatrahviks.

Eelnevast lähtuvalt ei pidanud kohus võimalikuks väärteoasju liita nagu taotles Harju Maavalitsus. Väärteootsuste liitmine raskendaks isikule mõistetud karistusi ning looks kunstlikult võimaluse asenduskaristuse kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kohus võimalikuks kohaldada Pavel Sudakovi väärteoasjades asenduskaristusena ei aresti ega üldkasulikku tööd ning Harju Maavalitsuse avaldus tuleb jätta rahuldamata.

Määruskaebus 3. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse Harju Maavalitsuse esindaja Meeli Vaarik, kes palub maakohtu määrus tühistada ja saata P. Sudakovi asenduskaristuse määramine maakohtule uueks arutamiseks. Harju Maavalitsus leiab, et kohus on rikkunud VTMS § 150 lõikes 2 sätestatut, jättes süüdlase kohtusse kutsumata, kuivõrd VTMS § 211 lõike 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. KarS § 72 lõike 2 esimese lause kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Teise lause kohaselt - kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. Eelnevast järeldub, et kolme kuni üheksa trahviühiku suuruse rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga on siiski võimalik. Vastasel juhul puuduks osundatud õigusnormil praktiline tähendus, st see oleks sisutu. Kuna KarS § 72 lõike 1 kohaselt saab rahatrahvi, asendada üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul, välistas antud juhul süüdlase kohtusse kutsumata jätmine asenduskaristuse kohaldamise võimaluse üldse. Harju Maavalitsus leiab, et see on VTMS § 150 lõikes 2 sätestatud muu rikkumine, mis tõi kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse KarS § 47 lõike 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Ühistranspordiseaduse § 85 lõike 1 kohaselt kehtiva piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. KarS § 72 lõike 1 järgi, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lõike 2 järgi rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. Tulenevalt KarS § 47 lõikest 1 ja §-st 72 lõikest 2 saab järelikult kohaldada isikule asenduskaristusena 1 päeva aresti, kui isikule on mõistetud karistuseks rahatrahv vähemalt 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Harju Maavalitsus leiab, et kohus on ekslikult lähtunud Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2015 lahendist väärteoasjas nr 4-15-4477 ning Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2015 lahendist väärteoasjas

4-16-4201

8 nr 4-15-4843. Eelpool nimetatud lahendite asjaolud erinevad väärteoasja nr 4-16-4201 asjaoludest. Väärteoasjades, mida käsitlevad Tallinna Ringkonnakohtu osundatud 21.09.2015 lahendid, paluti isikule määrata asenduskaristusena üldkasulikku tööd alla 10 trahviühiku määratud rahatrahvi eest. Väärteoasjas nr 4-16-4201 on Harju Maavalitsus aga palunud kohaldada Pavel Sudakovile asenduskaristusena aresti summeeritult 57 väärteo eest. Väärteoasjade nr 4-15-4477 ja nr 4-15-4843 lahendid oleks võrreldavad juhul kui Harju Maavalitsus oleks esitanud avalduse määrata asenduskaristus eraldi iga konkreetse väärteo eest kohaldatud rahalise karistuse (episoodi) eest, sest sellisel juhul oleks tõesti toimunud karistuse raskemaks muutumine, mida käesoleval juhul aga ei toimu.

Kohus on ekslikult leidnud, et väärteoasju ei saa liita ning karistuste liitmine suurendaks isikule määratud karistuse raskust ning looks kunstlikult võimaluse asenduskaristuse kohaldamiseks. Kuna Pavel Sudakovile on karistuseks määratud rahatrahvid summeeritud (kokku 1 107,10 eurot) ning jagatud 40 ning saadud 28 päeva aresti, siis on välistatud Pavel Sudakovi karistuse suuruse raskendamine ka juhul, kui Pavel Sudakov oleks valmis tegema üldkasulikku tööd. Pavel Sudakovi karistuse raskus suureneks juhul, kui kohus peaks võimalikuks kohaldada iga väärteo eest st 57 episoodi eest asenduskaristusena üldkasulikku tööd, mida aga antud juhul Harju Maavalitsus ei ole palunud kohaldada.

Olukorras, kus kohus leiab, et kuni 9 trahviühiku suuruste karistuste puhul ei saa asenduskaristust üldse määrata ning asendamise korral ei ole võimalik karistusi liita, tekib olukord, kus isikule, kes on sõitnud sõiduõigust tõendava dokumendita, tuleb karistuse vältimatuse saavutamiseks hakatagi määrama rahatrahve 10 trahviühiku ehk 40 euro ulatuses st maksimummääras (ühistranspordiseadus § 85 lõige 1). Iseenesest ei tohiks 10 trahviühiku suuruse karistuse määramine olla eesmärgiks, seda enam, et seda tuleks teha ainult sellel eesmärgil, et juhul kui isikul puuduvad rahalised vahendid trahvide tasumiseks, on mingigi võimalus esitada kohtule avaldus asenduskaristuse määramiseks. Sellises olukorras muutub alla 10 trahviühiku suuruste trahvide määramine täiesti ebamõistlikuks. Samas ei ole võimalik ka retsidiivseid isikuid väärteokorras karistamata jätta või tasumata trahve täitmisele saatmata jätta. Ilmselgelt ei tohi olla isegi retsidiivsele isikule määratud karistus alati maksimummääras, kuid vältimaks, et isik ei jää karistuseta, tuleb juba väärteokorras karistatud isikule määrata karistuseks piletita sõidu eest rahatrahv maksimummääras. Olukord, kus isik jääb toimepandud väärteo eest karistuseta, süvendab karistamatuse tunnet, mis omakorda süvendab veelgi retsidiivsust. Isik, lihtsalt ootab, millal nõue aegub. Sellisel juhul kaob karistuse mõte. Lisaks eeltoodule asenduskaristuse määramata jätmine võib hoopis raskendada isiku olukorda. Nimelt on asenduskaristus üheks võimaluseks isikule, kellele ei ole vara ega ka sissetulekuid vabaneda võlgadest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

VTMS § 211 lg 3 kohaselt teeb maakohus juhul, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Viidatud sättest ei nähtu, et selle määruse tegemiseks tuleks süüdlane ära kuulata. Vastavalt VTMS § 211 lg 11 lahendatakse süüdlase osavõtul rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga. See on ringkonnakohtu arusaama kohaselt vajalik eelkõige selle kontrollimiseks, kas süüdlane on nõus ja võimeline tegema üldkasulikku tööd. Juhul, kui on ilmne, et rahatrahvi ei ole taotletud moel võimalik asendada, puudub vajadus süüdlase ärakuulamiseks, mistõttu tuleb ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada VTMS § 211 lg 11 moel, et see

4-16-4201

9 puudutab olukordi, kus kohtul on võimalik otsustada rahatrahvi asendamine. Seega sõltub küsimus sellest, kas maakohus võis teha määruse ilma süüdlast ära kuulamata, sellest, kas P. Sudakovile määratud rahatrahvide asendamine asenduskaristusega on välistatud.

Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et KarS § 47 lg-st 1 ja § 72 lgst 2 tulenevalt ei ole võimalik kohaldada asenduskaristusena aresti isikule, kellele on mõistetud rahatrahvid alla 10 trahviühiku. Nimelt näeb KarS § 72 lg 2 ette, et üks päev aresti vastab 10 trahviühikule, sellest väiksem trahv (3 kuni 9 trahviühikut ) on võrdsustatud ühe arestipäevaga ainult rahatrahvi asendamisel üldkasuliku tööga. Sellisest sõnastusest tulenevalt on ka õiguskirjanduses asutud seisukohale, et asendusaresti ei kohaldata, kui tasumata jääb rahatrahv kolmest kuni üheksa päevamäärani (KarS. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2015. § 72 komm. 5; autor J. Sootak). Enamus P. Sudakovile antud juhul mõistetud karistustest on rahatrahvid väiksemad 10-st trahviühikust (nagu ka esitatud määruskaebusest nähtub on P. Sudakovile etteheidetud tegude eest karistusena ettenähtud maksimummäär just nimelt 10 trahviühikut), mistõttu käesoleval juhul ei ole võimalik kohaldada asenduskaristusena aresti. Nõustuda tuleb maakohtuga selleski, et kuigi maakohtu poolt märgitud juhtudel on olnud karistused ka 10 trahviühiku ulatuses, oli karistuse suuruseks 600 krooni, mis on aga 40 euro suurusest rahatrahvist (10 trahviühikut) väiksemas summas, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et ka nende osas ei ole võimalik süüdlase suhtes kohaldada asenduskaristust. Ülejäänud juhtudel nagu juba öeldud välistab asjaolu, et tegemist on alla 10 trahviühiku suuruse karistusega võimaluse kohaldada isiku suhtes asenduskaristusena aresti. Seda ei muuda ka sissenõudja arvamus, et kuivõrd 57 väärteootsuse osas taotletakse menetluste liitmist ja asenduskaristuste summeerimist, siis sellisel juhul on võimalik isiku suhtes asenduskaristuste liitmisel seda kohaldada ja see isiku olukorda kuidagi ei raskenda. Sellise seisukohaga ei saa nõustuda. Sellisel juhul oleks väärteoasjade ja asenduskaristuse liitmisel süüdlane oluliselt raskemas olukorras, kui juhul, kui asenduskaristusi eraldiseisvana lahendada, milline asjaolu aga hälbib isiku karistamise põhimõttest, kuivõrd asenduskaristuse kohaldamisega raskendataks sellisel juhul oluliselt isiku olukorda. Kuigi maakohtu poolt viidatud ringkonnakohtu lahendite puhul oli asenduskaristuse kohaldamise taotlemisel lisaks sellele, et isikut oli karistatud rahatrahviga alla 10 trahviühiku, tegemist ka vaid ühe väärteokaristusega, ei muuda seda põhimõtet olukord, kus käesoleval juhul on isik koguni 57 väärteootsusega karistatud rahatrahvidega kuni 10 trahviühikut, mille osas käesoleval juhul asenduskaristust taotletakse. Nimelt erinevalt määruskaebuses toodust puudub käesoleval juhul ringkonnakohtu hinnangul alus ühendada 57 väärteoasja ühiseks menetlemiseks asenduskaristuste kohaldamiseks ning liita asenduskaristused. Nimelt VTMS § 63 võimaldab küll väärteoasjade ühendamist, kui isik on toime pannud mitu väärtegu või kui mitu isikut on toime pannud ühe väärteo või mitu väärtegu. See on aga eelkõige kohaldatav menetletava väärteoasja/de sisulise arutamise ja karistuse mõistmise puhul, kuid juba jõustunud lahendite täitmise puhul ei ole väärteoasjade ühendamine põhjendatud, kuivõrd käesoleval juhul ei toimu enam isikule karistuse mõistmist ja mõistetud karistuste liitmist, vaid isikule on juba mõistetud karistused rahatrahvi näol, mille suhtes asenduskaristuse kohaldamist taotletakse. Asenduskaristuse taotlemisel saab iga väärteoasja eest kohaldada eraldi asenduskaristust ning kohtul puudub alus need asenduskaristused omavahel liita. Isikule on karistus juba mõistetud ja selle asendamine ei tohi tema olukorda märgatavalt raskendada, kuivõrd asenduskaristuste liitmisel oleks asenduskaristus oluliselt suuremas ulatuses kui eraldiseisvalt iga otsuse alusel karistust asendades. Kuivõrd P. Sudakovile määratud tasumata rahatrahvid on käesoleval juhul alla 10 trahviühiku (või siis alla 40 euro), s.t iga karistus eraldiseisvana vähem kui 1 päev aresti, siis ei ole võimalik temale asenduskaristusena aresti kohaldada.

Kuigi KarS § 72 lg 2 teise lause kohaselt on võimalik isikule mõistetud kolme kuni üheksa trahviühiku suurust rahatrahvi asendada üldkasuliku tööga, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik käesoleval juhul P. Sudakovile määratud rahatrahve ka üldkasuliku tööga asendada. Nimelt esineb ringkonnakohtu hinnangul vastuolu KarS § 72 lg 2 ja KarS § 69 lg 1 teise lause vahel. KarS § 69 lg

4-16-4201

10 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud sätet on võimalik tõlgendada mitmeti: a) juhul, kui karistust üldkasuliku tööga asendades jääks töötundide arv alla 5, peab isik tegema ära 5 töötundi; b) kui töötundide arv jääks alla 5, ei ole võimalik rahatrahvi või aresti üldkasuliku tööga asendada. Ringkonnakohus leiab, et põhiseaduskonformne tõlgendus nõuab lähtumist viimasest alternatiivist, kuna vastasel juhul rikutakse meetme proportsionaalsuse ja isikute võrdse kohtlemise nõuet. Nimelt tuleb arvestada sellega, et käesoleval juhul tähendaks rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga kahte teisendust, mis mõlemad raskendavad olulisel määral (kordades) P. Sudakovile esialgselt määratud karistust. Esiteks näeb KarS § 72 lg 2 ette, et P. Sudakovi alla 10 trahviühiku suurune rahatrahv tuleb võrdsustada ühe arestipäevaga. Samas tuleb arvestada, et tavaline asendussuhe on sama sätte esimese lause kohaselt 10 trahviühikut 1 arestipäeva kohta. Seega raskeneb selle sammuga P. Sudakovi karistust juba olulisel määral. Vastavalt KarS § 69 lg 1 teisele lausele vastab ühele arestipäevale 1 tund üldkasulikku tööd. Samas ei võimalda sama säte asendada ühepäevast aresti 1 tunni üldkasuliku tööga, sest minimaalne üldkasuliku töö maht on 5 tundi. Seega tähendaks ühe arestipäeva asendamine üldkasuliku tööga seda, et juba niigi suurendatud karistust suurendatakse veel 5 korda. See tähendab, et kokkuvõttes tähendaks P. Sudakovi alla 10 trahviühiku suuruste trahvide asendamine üldkasuliku tööga tema karistuste karmistamist kordades. Eeldada tuleb seda, et isikule määratud karistus vastab tema süüle, mistõttu ei saa sellisel viisil tekkinud asenduskaristust pidada proportsionaalseks.

Samuti, isegi olukorras, kus süüdlane annaks nõusoleku rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga, tekiks üldkasuliku töö tegemata jätmisel või selle osalisel tegemisel küsimus, kuidas täita KarS § 69 lg 6 teises lauses sätestatut, mille kohaselt alla kümne päeva aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

Seega tuleb eeltoodu pinnalt asuda seisukohale, et käesoleval juhul ei ole eeltoodud põhjustel võimalik kohaldada asenduskaristusena aresti ega ka üldkasulikku tööd täitmisele pöörata, kuna alla 10 trahviühiku asendamine arestiga ei ole ülaltoodud põhjendustel võimalik.

5. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud väärteomenetlusõigust. Juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola