4-08-12963/1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-12963

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2009.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-12963 Kohtunik Rubo Kikerpill Väärteoasi Marko Mäe` (ik 38404304220) kaebus väärteoasjas Pärnu Linnavalitsuse Pärnu munitsipaalpolitsei inspektor Vladimir Zemljannikov`i poolt 02.12.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 3887-MP Liiklusseaduse § 7437 lg 2 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7437 lg 2 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas

1. Jätta Marko Mäe` kaebus rahuldamata.

2. Jätta Pärnu Linnavalitsuse Pärnu munitsipaalpolitsei inspektor Vladimir Zemljannikov`i poolt 02.12.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 3887-MP muutmata.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Pärnu Linnavalitsusele.

Rahatrahv tasuda Pärnu Linnavalitsuse a/a-le 10220059103016 AS SEB Pank (maksekorralduse lahtrisse „selgitus“ märkida väärteoasja number, so nr 3887-MP. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 04.11.2008.a on koostatud Pärnu Linnavalitsuse Pärnu munitsipaalpolitsei inspektor V. Zemljannikov`i poolt väärteoprotokoll nr 3887-MP selle kohta, et 02.10.2008.a kella 15:35 ajal Pärnu linnas Auli tänaval Supeluse tänava maja nr xx juures parkis M. Mäe sõiduauto (BMW, r/n xxxxxx) sõiduauto (Nissan Sunny, r/n xxxxxx) kõrvale, millega tegi võimatuks teiste sõidukite liikumise; tagajärjena oli häiritud liiklus Aia, Auli ja Supeluse tänavate vahelisel alal. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 151 p 5, § 152 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7437 lg 2 järgi.

02.12.2008.a üldmenetluse otsusega nr 3887-MP on määratud kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7437 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, so 1800 krooni.

Kaebuse sisu

4-08-12963

2 (5) 17.12.2008.a esitas M. Mäe Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebaja leiab, et tema teos puudub väärteokoosseis, kuna parkis sõiduki vastavalt Liikluseeskirjale. Oma 18.11.2008.a vastulauses menetlejale on kaebaja märkinud, et parkis oma kasutuses oleva sõiduauto BMW Auli tänavale enne protokollis toodud punast Nissan Sunny`it, kes parkis Liikluseeskirja eirates parkimiseks mitteettenähtud kohale. Seega leiab kaebaja, et ei ole nimetatud väärtegu toime pannud. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Pärnu munitsipaalpolitsei direktor Karl Kolla oma 05.01.2009.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata.

Menetlusalune isik esitas kaebuse Pärnu Maakohtule 17.12.2008.a – seega pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kaebuse esitamise tähtaeg oli 16.12.2008.a ja kohtule tähtaja ennistamise taotlust kaebaja ei ole esitatud. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) VTMS § 117 lg 1 p 2, § 118 lg 2 p 1 palub menetleja jätta kaebus läbi vaatamata. Juhul kui kohus leiab, et kaebuse läbivaatamata jätmine toob kaasa ebaseadusliku lahendi, siis kohtuväline menetleja esitab alljärgneva arvamuse esitatud kaebusele.

Väär on kaebaja väide, et 15. ja 17.12.2008.a Pärnu munitsipaalpolitsei ei võimaldanud kaebajal tutvuda väärteoasja toimikuga. Väärteotoimikuga kaebaja tutvus kohe peale väärteoprotokolli kättesaamist. Mida kinnitab menetlusaluse isiku vastulauses esmakordselt esitatud lause, et tema on parkinud oma sõiduki ajaliselt varem kui nimetatud Nissan Sunny, ja mis on vastuolus M. Mäe` poolt tunnistaja ja edaspidi menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütlustega.

Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut teavitatud, et temale pannakse süüks seda, et ta parkis keelatud kohas, samas LE § 151 p 5 kohaselt peatuda ei tohi kohas, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise. LE § 152 p 1 sätestab, et parkida ei tohi kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda.

Väärteoasjas nr 3887-MP otsuse tegemisel lähtus kohtuväline menetleja VTMS § 72 lg 2 ja VTMS § 108. Tagajärg objektiivse koosseisu tunnusena oli tuvastanud 02.10.2008.a kell 15.36 saabunud teatega ja sündmuskoha vaatlusega. Ohudelikti tuvastamine toimus materiaalse delikti skeemi järgi, väärteoprotokollis peab olema kirjeldatud nii tegu, tagajärg kui põhjuslik seos nende vahel. Otsuses sisaldub toimepanemise aeg ja koht, teokirjeldus tegu, teo tagajärje kirjeldus ning põhjuslik seos nende vahel. Seega otsuse resolutsioon langeb kokku sisaldava teokirjeldusega.

Otsuse tegemisel oli välja selgitatud, et menetlusalune isik parkis sõiduauto BMW (r/n xxxxxx) Auli tänaval Supeluse tänava maja nr xx juures parkinud sõiduauto Nissan Sunny (r/n xxxxxx) kõrvale, millega tegi võimatuks teiste sõidukite liikumise. Tagajärjena oli häiritud liiklus Aia, Auli ja Supeluse tänavate vahelisel alal. Menetleja leiab, et kaebaja rikkus LE § 151 p 5, § 152 p 1 ja mis on tõendatud alljärgnevate tõenditega: Patrullleht (t-lt nr 16), sündmuskoha vaatluse protokoll (t-lt nr 11-12), foto tabelid nr 1,2,3 (t-lt 13,14,15), tunnistaja K K ülekuulamise protokoll (t-lt nr 4), tunnistaja J K` ülekuulamise protokoll (t-lt 5), tunnistaja M. Mäe` ülekuulamise protokoll koos lisaga (t-lt 6,7). M. Mäe` poolt esitatud parkimisskeemi järgi nähtub, et sõiduauto BMW on pargitud Nissan Sunny kõrvale. Esialgne menetlusaluse isiku ekslik seisukoht seisnes selles, et sõiduauto Nissan Sunny oli pargitud keelumärgi 362 (parkimise keeld) mõjualale ja tema poolt pargitud sõiduk on pargitud nõuetekohaselt. Kaebaja jättis tähelepanemata LE § 151 p 5 regulatsiooni, mille kohaselt on keelatud peatuda kohas, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise. Käesolevat tegu ja tagajärgi tuleb kvalifitseerida juhindudes LS § 7437 lg 2, so sõiduki parkimine keelatud kohas nii, et see häirib oluliselt liiklust.

Menetlusaluse isiku subjektiivne tunnus on ettevaatamatus hooletuse vormis. Menetlusalune isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal

4-08-12963

3 (5) süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Seega menetlusalune isik on süüvõimeline.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutma ja kaebus rahuldamata. Samuti taotleb menetleja asja lahendamist kirjalikus menetluses, kui kohus peab seda võimalikuks.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohtuväline menetleja oma vastuses kaebusele on leidnud, et kuivõrd kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, tuleb jätta M. Mäe` kaebus läbi vaatamata. Seega lahendab kohus esmalt küsimuse, kas kaebus on esitatud selleks ette nähtud tähtaja jooksul või mitte.

Vastavalt VTMS § 114 lg 4 võib esitada kaebuse üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 171 lg 1 sätestab muuhulgas, et tähtaja hulka ei arvata tundi ega päeva, millest loetakse tähtaja algust.

Antud juhul oli kohtuvälise menetleja otsus kättesaadav vastavalt 04.11.2008.a koostatud väärteoprotokollile kohtuvälise menetleja juures alates 02.12.2008.a. Seega tuleb antud asjas alustada kaebuse esitamise tähtaja lugemist alates 03.12.2008.a, mis teeb asjas maakohtule kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks 17.12.2008.a. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebuse esitaja poolt on kaebus kohtule esitatud 17.12.2008.a, asus kohus seisukohale, et kaebuse esitaja on järginud VTMS § 114 lg 4 sätestatud nõudeid ning kaebus on esitatud tähtaegselt.

Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et M. Mäe`e kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja on oma kaebuses leidnud, et ei ole temale inkrimineeritavat väärtegu toime pannud ning temal ei ole võimaldatud tutvuda väärteotoimikuga menetleja juures.

Kohus asus seisukohale, et kaebaja väide, mille kohaselt ei võimaldatud temal menetleja juures 15. ja 17.12.2008.a tutvud väärteotoimikuga ei ole põhjendatud ning on paljasõnaline. Kohtuväline menetleja on oma vastuses märkinud, et kaebaja tutvus toimikuga kohe pärast väärteoprotokolli kättesaamist. Kaebaja ei ole oma kaebuses viidanud asjaoludele, mis näitaksid, et kohtuvälise menetleja poolt on eelmainitud kuupäevadel tehtud takistusi toimikuga tutvumisel. Eelnevast lähtudes ei tuvastanud kohus kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7437 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Kohus leiab, et kõnealuses asjas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et

4-08-12963

4 (5) kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

Kohus leob M. Mäe` poolt väärteo toimepanemise tõendatuks alljärgnevate tõenditega: sündmuskoha vaatluse protokolliga (tl 11-12), tunnistajate K K` ja J K` ülekuulamise protokollidega (tl 4) ning tunnistaja M. Mäe` ülekuulamise protokoll koos lisaga (tl 6,7,10).

Kohus leiab, et kaebuse esitaja väide, so et M. Mäe parkis 02.10.2008.a oma kasutuses oleva sõiduauto BMW Auli tänavale enne väärteoprotokollis toodud sõidukit Nissan Sunny`it, on ümber lükatud asjas 02.10.2008.a kell 15:36 kuni 16:00 menetleja poolt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Protokolli kohaselt asub sündmuskoht Pärnu linnas, Auli tänaval. Auli ja Supeluse tänava ristmikust suunaga Auli tänava poole. Sündmuskoha vaatlusega on tuvastatud, et liikudes Auli ja Supeluse tänava ristmikust Auli tänava suunas vasakul üldkasutataval teeääres keelumärgi 362 (parkimise keeld) mõjualale on pargitud vaadeldav punast värvi sõiduauto Nissan Sunny (r/n xxxxxx). Sõiduki esiosa on suunaga Auli tänava poole. Parempoolsel teeäärel on pargitud vaadeldav sinist värvi sõiduauto BMW (r/n xxxxxx). Sõiduki esiosa on suunaga Auli tänava poole. Sõiduki uksed on lukustatud, mootor ei tööta ja juhti sõidukis ega sõidukite juures ei ole. Sõidukid on pargitud sellisel viisil, et teiste sõidukite liikumine vaadeldaval teelõigul on võimatu. Sündmuskohal vaadeldi Nissan Sunny esiratta rehvi ning avastati, et katsudes käega esiratta rehvimustri pinda, on see kuiv. Sündmuskohal vaadeldi BMW esiratta rehvi ning avastati, et katsudes käega BMW esiratta rehvimustri pinda, on see märg. Vaatluse tingimused: päevavalges, välitingimustes vihmasajus.

Kohus ei pea tõenäoliseks, kuivõrd tegemist oli vihmase ilmaga, et hiljem pargitud sõidukil oleksid rehvide pannad olnud kuivad. Sündmuskohal tuvastati, et Nissan Sunny esiratta rehvimustri pind oli kuiv ning BMW esiratta rehvimustri pind märg. Eelnevat arvestades leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et kaebaja parkis antud kohas oma sõiduki, so BMW, ajaliselt hiljem kui sinna oli pargitud mootorsõiduk Nissan Sunny.

Nii tunnistaja K. K kui J. K on tunnistanud, et 02.10.2008.a sõitsid nad sõidukiga Nissan Sunny (r/n xxxxxx) ja parkisid sõiduki Auli tn Supeluse tn xx maja juurde umbes kella 14:08 paiku sõidutee vasakule poole ning parkimise ajal oli näha nende ees paremal pool üks sõiduk, kuid ühtegi sõidukit nende kõrval paremal pool ei parkinud.

Samuti kaebaja oma kaebuses ei vaidlusta, et parkis oma kasutuses oleva sõiduki antud kuupäeval Auli tänaval.

Vastavalt LE § 151 p 5 ei tohi peatuda kohas, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise. LE § 152 p 1 kohaselt ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda. Kohus möönab, et käesoleval juhul rikkus Nissan Sunny (r/n xxxxxx) juht samuti Liikluseeskirja nõudeid, parkides sõiduki keelumärgi 362 (parkimise keeld) mõjualale. Kuid kohtu hinnangul ei tee antud asjaolu olematuks fakti, et M. Mäe, nähes eelnevalt pargitud sõidukit, parkis oma sõiduki selliselt, mis teeb võimatuks teiste liiklejate liikumise. Seega rikkus kaebaja oma käitumisega LE § 151 p 5, § 152 p 1 sätestatut, kuivõrd vastavalt LS § 2 peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kohus leiab, et antud juhul M. Mäe nimetatud nõudeid ei täitnud.

Eelnevat kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et M. Mäe` poolt on toime pandud koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu, mida kvalifitseeritakse LS § 7437 lg 2 alusel väärteona. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on teo õigesti kvalifitseerinud.

Tulenevalt LS § 7457 lg 3 on LS § 7437 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja vallavõi linnavalitsus. Pärnu Linnavalitsuse 12.06.2006.a määruse nr 12 alusel on kohtuväline menetleja munitsipaalpolitsei inspektor V. Zemljannikov pädev osalema väärteomenetluses Pärnu Linnavalitsuse nimel. Seega on väärteoasjas karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt.

4-08-12963

5 (5)

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 7437 lg 2 kohaselt karistatakse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. M. Mäe`d on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.

Karistuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 30 trahviühikut, so 1800 krooni on seaduslik ning põhjendatud. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud. Kohtu hinnangul on, karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada M. Mäe`d edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks.

Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus leiab, et Pärnu Linnavalitsuse Pärnu munitsipaalpolitsei inspektor V. Zemljannikov`i poolt 02.12.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 3887- MP ei kuulu tühistamisele ning M. Mäe` kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Rubo Kikerpill Kohtunik