4-08-12053/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

06. veebruaril 2009 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul kaebaja: Artjom Vassiljev kaebaja seaduslik esindaja: G Vassiljeva kaitsja: Natalia Gogitidze kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Helen Kommussar osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 20. jaanuaril 2009 a. Artjom Vassiljevi esindaja G V kaebust Põhja Politseiprefektuuri korrakaitse-osakonna otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 028440 Artjom Vassijevi suhtes mõistetud ka-ristuse osaliseks vähendamiseks või ositi kandmiseks

t u v a s t a s :

Kaebuses kaebaja esindaja kirjeldab, et Artjom Vassiljev tunnistati süüdi LS § 74 – 1 lg. 2 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut s.o. 6000 krooni ja LS § 74 – 30 lg. 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut s.o. 6000 krooni ning LS § 74 – 17 lg. 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut s.o. 6000 krooni. Alates 22.08.2008 a. Artjom Vassiljev viibib vahi all. Artjom Vassiljevi ema põeb Alzheimeri haigust. Palub Artjom Vassiljevi suhtes mõista leebemat karistust või mõistetud karistuse ositi tasumist. Artjom Vassiljevil on kohustus tasuda rahaline summa Ergo Kindlustusfirmale. Kohtuistungil kaebaja kaitsja selgitab, et jääb esitatud kirjaliku kaebuse sisu juurde. Lisab, et politsei poolt tehtud otsus on liiga range. Taotleb mõista leebema karistuse või selle tasumist ositi. Menetlusalune isik on alaealine. Kaebaja Artjom Vassiljev ütleb, et on alaealine ja mõistetud rahatrahvi peab tema ema maksma. Sama fakti kohta oli alustatud kriminaalmenetlus selles, et eelnevalt ta ärandas sõiduki ja politseipatrull ajas teda taga ning politseinikud hakkasid autoga tema autot teelt välja suruma ja põrkas vastu politseiautot. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et sõiduki ärandamise kohta alustati kriminaalasi. Artjom Vassiljevi poolt toimepandud teod on eraldi teod ja ei ole ühene loetelu. Alustab juhtumit ühel kellaajal ja teeb liiklusõnnetuse teisel kellaajal. Ta ei vaidlusta kui kohus vähendab mõistetud rahatrahvi poole võrra ja määrab selle tasumise osade kaupa 12 kuu jooksul.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt 29.10.2008 a. Põhja Ringkonnaprokuratuuris Artjom Vassiljevi, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmiti kokkuleppe selles, et ajavahemikul 18.08.2008 a. Vassiljev ärandas sõiduki ja ta oli kinni peetud 22.08.2008 a. kell 02.15 politsei patrulli poolt mõned kilomeetrid peale Jüri ringteed. Seega esitati talle süüdistus KarS § 215 lg. 2 p. 1, 2 tunnustel ja taotletakse mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada Väärteoasi nr. 4-08-12053

mõistetud karistust 30.03.2007 a. kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusega ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 10 kuud 21 päeva vangistust.

20. jaanuaril 2009 a. Harju Maakohus kinnitas selle kokkuleppe. Otsusega väärteoasjas tuvastati, et Vassiljev 22.08.2008 a. kell 02.30 Rae vallas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht eiras sõiduki kohustusliku peatumise märguannet, mis oli antud sinise ja punase sisselülitatud vilkuritega ning erisignaaliga. Juhtis sõidukit omamata volitust sõiduki kasutamiseks, ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu ees liikunud sõidukile, mille tõttu sõitis viimasele tagant otsa, põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Seega Artjom Vassiljev pani toime LS § 74 – 1 lg. 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ja mõisteti karistuseks 6000 krooni, LS § 73 – 30 lg. 1 järgi mõisteti rahatrahv 6000 krooni ja LS § 74 – 17 lg. 1 järgi mõisteti rahatrahv 6000 krooni. Sündmuskohal kontrolliti alkoholijoobe tuvastamist indikaatorvahendi kasutamisega, kuid alkoholijoovet ei olnud Artjom Vassiljevil ega politseitöötajal M Orgusaarel, kelle poolt juhitava sõidukiga Artjom Vassiljevi poolt juhitud sõiduk tekitas kokkupõrke. Millegi pärast Vassiljevi suhtes teostatud alkoholijoobe tuvastamisel tunnistajaks oli M Orgusaar, kuigi samas kont-rolliti ka temal alkoholijoovet. Samuti on tuvastatud fakt, et liiklusõnnetuse esmase teate vormistamisel märgitu kohaselt oli Artjom Vassiljevi poolt juhitud sõiduk kuulutatud tagaotsitavaks, kuna see ärandati 18.08.2008a 20.08.2008 a. alustati kriminaalmenetlust KarS § 199 lg. 1 tunnustel, et sõiduk Xxx reg. nrxxx varguse kohta ja ööl vastu 22.08.2008 a. kella 02 ajal märkas politseipatrull eelnimetatud sõidukit, mis liikus Laagna tee suunas. Sõidukile anti peatumismärguanne, mille peale sõidukijuht lisas kiirust. Sõiduk suudeti lisapatrullide abiga peatada mõned kilomeetrid peale Jüri ringteed. Kuivõrd avarii tagajärjel oli sõiduk olulises osas vigastatud ning taastamine ei ole otstarbekas, on omanikule tekitatud varaline kahju sõiduki turuväärtuse ulatuses s.o. 15000 krooni. Kriminaalasja menetlemise käigus kannatanu, ärandatud sõiduki omanik, esitas tsiviilhagi summas 15000 krooni.

Kohus tuleb järeldusele, et kuigi Artjom Vassiljevi teos on väärteo toimepanemise tunnused, kuid otsus väärteoasjas kuulub lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel ajaoludel, et -18.08.2008 a. Artjom Vassiljev ärandas sõiduki -20.08.2008 a. alustati sõiduki ärandamise faktis kriminaalmenetlust ja sõiduk kuulutatakse ärandatuks -22.08.2008 a. öösel kella 02 ajal politseipatrull märkab ärandatud sõidukit ning hakkab seda jälitama ja kinnipidamisel toimub liiklusõnnetus, mille käigus saavad kannatada nii Vassiljevi poolt ärandatud kui ka politsei kasutuses olev sõiduk. -otsusega väärteoasjas Vassiljevi suhtes rakendatud LS § 74 – 17 sätte kohaldamine ei ole otstarbekohane, sest kriminaalasja menetlemise käigus kannatanu esitas Vassiljevi suhtes tsiviilhagi nõude summas 15000 krooni ja see nõue kinnitati ka kohtu poolt. -otsusega väärteoasjas Vassiljevi suhtes rakendati LS § 74 – 1 sätte kohaldamisega viimane juhtis sõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid kriminaalasja menetlemisel juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine oli hõlmatud kuriteo toimepanemisega ja seetõttu ei ole otstarbekas Vassiljevit selle eest karistada. -Vassiljevi poolt sõiduki ärandamine ja politseipatrulli poolt tema asukoha kindlakstegemine ning ärandatud sõiduki peatamine tekitas Vassiljevis reaktsiooni politsei eest põgenemiseks ja Vassiljevi suhtes väärteo materjalide vormistamine ning tema karistamine LS § 74 – 30 järgi ei ole otstarbekohane.

Kohus arvestab, et Artjom Vassiljev pani toime sõiduki omavolilise kasutamise ja politseipatrulli poolt tarvitusele võetud meetmed ning Vassiljevi mitteallumine politsei korraldustele tõi kaasa liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitati sõiduki omaniku ja politsei valduses olevale sõidukile materiaalne kahju ja politsei korralduste eiramise, kuid Vassiljevi tegevus oli jätkuv kuritegu alates sõiduki ärandamisest kuni tema kinnipidamiseni. Politseinike poolt Vassiljevi kinnipidamisega kaasnevaga Vassiljev pani toime väärteo tunnustega teod, kuid Vassiljevi tegevus oli seotud sõiduki omavolilise kasutamisega ja eesmärgiga mitte sattuda politsei kätte. Kohus leiab, et Vassiljevi poolt sõiduki omanikule tekitatud materiaalne kahju on välja mõistetud 20. jaanuaril 2009 a. Harju Maakohtu kohtuotsuses märgitu kohaselt ja juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine oli samuti lahendatud kohtuotsusega, kuid Vassiljevi mitteallumine politsei korraldustele kaasnes eesmärgiga mitte sattuda politsei kätte, seega otsus väärteoasjas kuulub lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3, § 30 p. 1 kohus o t s u s t a s :

Rahuldada Artjom Vassiljevi esindaja G V kaebus. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 028440 Artjom Vassiljevi suhtes LS § 74 – 1 lg. 2 järgi mõistetud rahatrahv 100 trahviühikut s.o. 6000 krooni; LS § 74 – 30 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 100 trahviühikut s.o. 6000 krooni; LS § 74 – 17 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 100 trahviühikut s.o. 6000 krooni ja lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest kasutada kassatsioonkaebuse esitamise soovi.

Kohtunik