3-16-818/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TARTU HALDUSKOHUS

Kohtuasja number

3-16-818

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2016, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

’i kaebus Viru Vangla 03.03.2016 käskkirja nr

6-3/265 tühistamiseks

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja-

Vastustaja-Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Resolutsioon

1. Jätta ’i kaebus rahuldamata

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avali-

kult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse

esitamise viimane päev on 28. juuli 2016. Apella-

tsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik, kaebuse põhjendused ja taotlus

1. Viru Vangla 23.11.2015 käskkirjaga nr 6-2/1782 (tl 22p) määrati tööle finants-

ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V7 eluosakonna üldkasutatavate

ruumide koristajana, vastavalt arsti poolt määratud korraldusele töötab kinnipeetav päevas

kuni 2 tundi ja ei või tõsta raskusi üle 5 kg alates 23.11.2015 kuni 23.02.2016 tunnitasuga

0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.

2. Viru Vangla 03.03.2016 käskkirjaga nr 6-3/265 (tl 7-8) tunnistati kinnipeetav

süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ja teda karistati 30 ööpäevaks kartserisse

paigutamisega.

3. esitas 04.03.2016 Viru Vanglale vaide reg 07.03.2016 nr 6-12/48-1 (tl 10-10p)

Viru Vangla 03.03.2016 käskkirja nr 6-3/265 kehtetuks tunnistamiseks.

4. Viru Vangla 04.04.2016 vaideotsusega nr 6-12/48-2 (tl 11-11p) jäeti ’i

04.03.2016 vaie täies ulatuses rahuldamata.

5. 28.04.2016 saabus Tartu Halduskohtule ’i kaebus Viru Vangla 03.03.2016

käskkirja nr 6-3/265 tühistamiseks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on

kaalutlusvigane ja Viru Vangla on ebaõigesti kohaldanud seadust. Kaebaja ei ole

03.02.2016 rikkumisi toime pannud, kuna ta ei olnud võimeline töötama seoses

terviseprobleemidega. Kaebajal olid väga tugevad neeruvalud, sisemine verejooks ja väga

halb enesetunne. Vangla on jätnud arvestamata, et vangistusseaduse kohaselt töötama ei

ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kaebaja

hinnangul määratud karistus 30 ööpäeva kartserit on ebaproportsionaalselt karm karistus.

Vastustaja vastuväited

6. 20.05.2016 esitas Viru Vangla vastuse kaebusele (tl 16-17), mille kohaselt vastustaja ei

nõustu esitatud kaebusega ja vaidleb sellele vastu.

7. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavat võis rikkumiste eest distsiplinaarkorras

karistada. Vastavalt arst Elle Elbergi 28.10.2015 tõendile on töövõimeline.

Lisaks kontrollis 03.02.2016 kaebaja tervist ka medõde, kes samuti, arvestades

kinnipeetava tervislikku seisundit, ei vabastanud teda tööst. Vastustajal ei ole põhjust

kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla

meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on

kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab. Rikkumise

osas on tervishoiutöötaja vahetult kinnipeetava poolt korralduse täitmise keeldumise järel

hinnanud kinnipeetava terviseseisundit ning leidnud, et kinnipeetav oli töövõimeline.

Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebaja keeldus korralduse asuda tööle

täitmisest mõjuva põhjuseta ning vanglal oli alus ja õigus tema distsiplinaarseks

mõjutamiseks. Kaebaja väide, et tal olid väga tugevad valud ja väga halb enesetunne, ei

ole eluliselt usutav. Nimelt kui inimesel on üheaegselt väga tugevad valud ja väga halb

enesetunne, väljenduks see tema kehakeeles (kehahoiak, liigutused, jms) ja vanglaametnik

oleks seda kindlasti märganud ning selleks ei ole vajalik meditsiiniline haridus.

Vanglaametniku 03.02.2016 ettekandest ja meediku 03.02.3016 tõendist ei tulene, et

kaebajal oleks olnud tervislikke probleeme, vastupidi, kaebaja hinnati töövõimeliseks.

Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebaja keeldus korralduse täitmisest

mõjuva põhjuseta ning vanglal oli alus ja õigus tema distsiplinaarseks mõjutamiseks.

Kaebaja järeldus sisemisele verejooksule põhineb asjaolul, et temale eelnevalt teostatud

18.01.2016 uriinianalüüsi vastuses oli märgitud, et uriinis olid verejäljed. Küll aga jätab

kaebaja meelevaldselt tähelepanuta, et leid ei oma kliinilist tähendust ning ei vaja

erakorralist sekkumist ega ravi. Eeltoodut on kaebajale korduvalt selgitatud. Kaebajale

määratud kolmekümne päevane kartserikaristus on vastavuses toime pandud rikkumise

raskusega. Vangla kontekstis on möödapääsmatu, et kinnipeetavad täidaksid üleüldise

julgeoleku tagamiseks vastuvaidlematult ametnike korraldusi. Keeldumine korralduse

täitmisest või põhjendamatusse vaidlusse asumine ametnikuga pärsib ühest küljest vangla

tööd, teisalt aga võib kaasa tuua nö massiefektina kinnipeetavate üldise vastuhaku

ametnikele ja kinnipidamisasutusele. Mõlemal juhul ohustatakse oluliselt nii ametnike kui

ka teiste kinnipeetavate julgeolekut ning selline käitumine on lubamatu ja vangla

reageerib sellistele juhtumitele tõsiselt. Karistuste määramisel on arvesse võetud mh ka

seda, et kinnipeetaval olid kehtivad karistused sarnaste rikkumiste eest.

Kohtu seisukoht

8. Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse Viru Vangla 03.03.2016 käskkirja

nr 6-3/265 tühistamiseks ( tühistamiskaebus). Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati

kinnipeetav süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises (03.02.2016 kella

9:39 ja 10:15 paiku ei allunud kinnipeetav valvuri seaduslikule korraldusele

asuda tööle V7 osakonna koristajana) ning teda karistati 30 ööpäevaks kartserisse

paigutamisega.

9. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Viru Vangla 23.11.2015 käskkirjaga nr 6-

2/1782 määrati tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks,

V7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, vastavalt arsti poolt määratud

korraldusele töötab kinnipeetav päevas kuni 2 tundi ning ei või tõsta raskusi üle 5 kg

alates 23.11.2015 kuni 23.02.2016 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.

Nimetatud käskkirja punktist 2 nähtuvalt on meditsiiniosakonna arst Elle Elberg teinud

17.07.2015 otsuse, mille kohaselt kinnipeetav ’i tervislik seisund võimaldab

teha tööd kuni 2 tundi päevas, kui mitte tõsta raskusi üle 5 kg.

Kuna Viru Vangla 23.11.2015 käskkirja nr 6-2/1782 ei ole tühistatud, siis

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 60 ja 61 mõttes on tegemist kehtiva ja selle

adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga.

10. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 29 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt

tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd

nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida

seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu.

11. VangS § 37 lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud

töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral

kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui

kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral

vangla majandustöödel.

12. VangS § 37 lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud: 1) üle kuuekümne kolme aasta

vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase

enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei

ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav

kinnipeetav.

13.Kaebaja väitel ei ole ta 03.02.2016 rikkumisi toime pannud, kuna ta ei olnud võimeline

töötama seoses terviseprobleemidega. Kaebajal olid väga tugevad neeruvalud, sisemine

verejooks ja väga halb enesetunne. Vangla on jätnud arvestamata, et vangistusseaduse

kohaselt töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline

töötama.

14.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja keeldus korralduse asuda tööle täitmisest mõjuva

põhjuseta ning vanglal oli alus ja õigus tema distsiplinaarseks mõjutamiseks. Arsti otsuse

kohaselt on töövõimeline. Rikkumise osas on tervishoiutöötaja vahetult

kinnipeetava poolt korralduse täitmise keeldumise järel hinnanud kinnipeetava

terviseseisundit ning leidnud, et kinnipeetav oli töövõimeline.

15. Riigikohtu Halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-53-14 punktis nr 15 asunud

seisukohale, et VangS § 37 lg-s 2 on esitatud absoluutsed alused, mille esinemisel puudub

kinnipeetaval töökohustus. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle

määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust. VangS §

37 lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel

võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb

kindlaks arst.

Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et vangla meditsiinitöötajad on kaebaja hinnanud

töövõimeliseks vastavalt VangS § 37 lõikele 3. Kohtule esitatud meditsiiniosakonna

tõendist 03.02.2016 (tl 21) nähtuvalt Viru Vangla arst Elle Elberg’i hinnangu kohaselt on

kinnipeetav 03.02.2016 töövõimeline.

16. Kohtul puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles,

et vangla meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on

kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab. Tööle

määramise käskkirjast nähtuvalt on kaebaja tööle määramine kooskõlastatud vangla

meditsiiniosakonnaga ning vastavalt arsti poolt määratud korraldusele töötab kinnipeetav

päevas kuni 2 tundi, kui mitte tõsta raskusi üle 5 kg.

17. Viru Vangla teise üksuse valvur Kalju Kuldner’i 03.02.2016 ettekande nr 6-20/744-1 (tl

20) kohaselt 03.02.2016 kella 9:39 paiku ei allunud kinnipeetav valvuri

seaduslikule korraldusele asuda tööle V7 osakonna koristajana. Kinnipeetav põhjendas

oma keeldumist seljavaluga. Kinnipeetav meediku poolt üle vaadatud ja tunnistatud

töövõimeliseks. Pärast seda kella 10:15 ajal andis valvur uue korralduse asuda tööle,

millest kinnipeetav keeldus. Kinnipeetavat teavitatud ettekande koostamisest ja antud

võimalus esitada omapoolsed selgitused.

18. II üksuse inspektor-kontaktisik Häli Etti 05.02.2016 teatisest (tl 23p) nähtuvalt kaebajat

teavitati tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbi viimisest ning ’ile selgitati, et

tal on õigus anda distsiplinaarsüüteo kohta selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla

poolt tõendite kogumist ning anda muid selgitusi juhtunu kohta. 04.02.2016 (tl 22) on

omapoolsed selgitused kaebaja ka esitanud.

19. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

20.VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada

distsiplinaarkaristusi kartserisse paigutamisena kuni 45 ööpäevaks.

21.Vaidlustatud käskkirjaga karistati kaebajat 03.02.2016 rikkumise eest 30 ööpäevaks

kartserisse paigutamisega.

Kaebaja hinnangul määratud karistus 30 ööpäeva kartserit on ebaproportsionaalselt karm

karistus. Vastustaja märgib, et karistuste määramisel on arvesse võetud mh ka seda, et

kinnipeetaval olid kehtivad karistused sarnaste rikkumiste eest.

Kohtule esitatud tõendi „Kinnipeetava distsiplinaarkaristused“ (tl 24-24p) kohaselt on

kaebajat korduvalt distsiplinaarkorras karistatud seoses kinnipeetava tööst keeldumisega

ning määratud distsiplinaarkaristuseks 5-25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

22. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse

nõudeid. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks

täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele

korraldustele.

23. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldus 03.02.2016 ei

vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduste

täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on

õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-

103-06, p 14). Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2,

3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid. Kohus tuvastas, et on läbi viidud distsiplinaarmenetlus,

kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 23p), kaebajale on antud võimalus

esitada omapoolsed selgitused (tl 22) menetluse käik on protokollitud (tl 18-19) ja karistus

on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus, 30

ööpäevaks kartserisse paigutamine, on proportsionaalne toime pandud rikkumistega.

24. Halduskohus on seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane

ning tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Vangistuse eesmärgiks on suunata

kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on

tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vanglas töötamine on

kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele

suunamisel. Seega, kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada

vangistuse täideviimise eesmärke. Halduskohus on seisukohal, et töö kohustuse eiramisel

on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale

teele asuda.

25. Lähtudes eeltoodust jääb kaebus Viru Vangla 03.03.2016 käskkirja nr 6-3/265

tühistamiseks täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

26. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuselt on 20.04.2016 tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud

kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks

kohtunik