3-16-532/18 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TARTU HALDUSKOHUS

Kohtuasja number

3-16-532

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2016, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

’i kaebus Viru Vangla 28.12.2015 käskkirja nr

6-3/1665-D tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse te-

gemiseks.

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja-

Vastustaja-Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Resolutsioon

1. Jätta ’i kaebus rahuldamata

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avali-

kult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse

esitamise viimane päev on 28. juuli 2016. Apella-

tsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Vangla 06.10.2015 käskkirjaga nr 6-2/1569 (tl 38p) määrati tööle finants-

ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, üldkasutatavate ruumide koristajana,

alates 09.11.2015 kuni 08.01.2016 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.

2. Viru Vangla 28.12.2015 käskkirjaga nr 6-3/1665-D (tl 10-11) tunnistati kinnipeetav

süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 sätestatud nõuete süülises rikkumises ning

karistati 7 ööpäevaks kartserisse paigutamisega 4 (nelja) kuulise katseajaga (tl 10 jj).

3. esitas 18.01.2016 Viru Vanglale vaide reg 18.01.2016 nr 6-12/16-1 (tl 8-8p)

Viru Vangla 28.12.2015 käskkirja nr 6-3/1665-D kehtetuks tunnistamiseks.

4. Viru Vangla 17.02.2016 vaideotsusega nr 6-12/16-2 (tl 9) jäeti ’i vaie täies

ulatuses rahuldamata (tl 9).

1

Kaebuse põhjendused ja taotlus

5. 16.03.2016 saabus Tartu Halduskohtule ’i kaebus Viru Vangla 28.12.2015

käskkirja nr 6-3/1665-D tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse

kohaselt vaidlustatud käskkirjaga karistati kaebajat 7 ööpäevaks kartserisse

paigutamisega. Kaebaja süü antud rikkumises loeti tõendatuks meditsiiniõe Irina Pavlova

26.11.2015 välja antud tõendi põhjal. Viru Vangla tunnistab vaideotsuses, et antud õhtul

meditsiiniõde ei sisenenud kaebaja kambrisse, rääkimata meditsiinilisest läbivaatusest.

Tema hinnang põhineb eelarvamusel, et kinnipeetavad simuleerivad erinevaid haigusi, et

pääseda koristustööst. Nimetatud probleemi kaebajaga ei saanud olla, kuna kaebaja on

osalenud tööhõives juba 3 kuud ja antud tööpäev oli kaebaja jaoks üks viimasemaid. Kui

kaebajat oleks 26.11.2015 põhjalikult läbi vaadatud, oleks avastatud sama diagnoos nagu

eelmisel õhtul ja antud karistust poleks vaja olnud määrata. Kuna kaebaja seljavalud

tugevnesid, palus kaebaja teha röntgeni seljast, mille põhjal diagnoositi seljavalu ja

vildakselgsus. Sellised diagnoosid ei teki paari päevaga. Kaebajal on esinenud väga

tõsiseid seljavalusid juba 2011 aastal. Alates eelmise aasta lõpust on kaebajale määratud

valuvaigistid, mis ei leevenda seljavalu ja meditsiiniõde on käinud korduvalt tegemas

valuvaigistavat süsti. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 28.12.2015 käskkiri nr 6-

3/1665-D ning teha Viru Vanglale ettekirjutus analoogseteks juhtumiteks tulevikus, et

meditsiiniõde vaataks kinnipeetava läbi reaalselt, kui selle hinnangu põhjal on plaanis

kinnipeetavat karistada ( tl jj).

6. 14.06.2016 esitas kaebaja täiendava selgituse, milles selgitas oma haiguste lugu ja teatas,

et on nüüd ravil vangla haiglas. Ta on võidelnud ligi pool aastat, et Viru Vangla

meditsiiniosakond teda tõsiselt võtaks ja teda raviks, kuid osutatud raviteenus ei ole

andnud tulemusi (tl 45 jj).

Vastustaja vastuväited

7. 17.05.2016 kohtule esitatud Viru Vangla vastuses kaebusele (tl 29-30) vastustaja ei nõustu

esitatud kaebusega, vaidleb sellele vastu ja kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea.

Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavat võis rikkumise eest distsiplinaarkorras

karistada. 26.11.2015 kontrollis kaebaja tervist medõde, kes lähtudes kinnipeetava

tervislikust seisundist, ei vabastanud teda tööst. Vastustajal ei ole põhjust kahelda vangla

meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla meditsiinitöötajad on vahetult

teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on kinnipeetaval, kelle tööle määramisele

meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja keeldus

korraldusele asuda tööle täitmisest mõjuva põhjuseta ning vanglal oli alus ja õigus tema

distsiplinaarseks mõjutamiseks. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtu seisukoht

8. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse Viru Vangla 28.12.2015 käskkirja nr 6-3/1665-D

tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks (tühistamis- ja kohustamiskaebus).

9. Vaidlustatud käskkirjaga karistati ’i VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 sätestatud

nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 7 (seitsmeks) ööpäevaks 4 (nelja)

kuulise katseajaga.

10.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Viru Vangla 06.10.2015 käskkirjaga nr 6-2/1569 (tl

38p) määrati tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks,

üldkasutatavate ruumide koristajana, alates 09.11.2015 kuni 08.01.2016 tunnitasuga 0,63

eurot vastavalt töötatud tundidele. Kuna Viru Vangla 06.10.2015 käskkirja nr 6-2/1569 ei

2

ole tühistatud, siis haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 60 ja 61 mõttes on tegemist

kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga.

11. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 29 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt

tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd

nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida

seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu.

12. VangS § 37 lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud

töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral

kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui

kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral

vangla majandustöödel.

13. VangS § 37 lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud: 1) üle kuuekümne kolme aasta

vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase

enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei

ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav

kinnipeetav.

14. Riigikohtu Halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-53-14 punktis nr 15 asunud

seisukohale, et VangS § 37 lg-s 2 on esitatud absoluutsed alused, mille esinemisel puudub

kinnipeetaval töökohustus. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle

määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust. VangS §

37 lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel

võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb

kindlaks arst.

15. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et vangla meditsiinitöötajad on kaebaja hinnanud

töövõimeliseks vastavalt VangS § 37 lõikele 3.

Kohtule esitatud Viru Vangla meditsiiniosakonna meditsiiniõe Irina Pavlova poolt välja

antud tõendi 26.11.2015 (tl 15) kohaselt 26.11.2015 kell 21.20 sai ta kutse sektorisse

tervisliku seisundi hindamiseks, kuna kaebaja ei läinud tööle. Kaebuseks seljavalu.

Liikumine vaba, valu grimass puudub, vesteldes kinnipeetav naerab. Õhtuse loenduse ajal

keeldus tableti võtmisest. Ravimid olemas. Ei näe põhjust tööst vabastamiseks.

16. Kaebaja väitel antud õhtul meditsiiniõde ei sisenenud kaebaja kambrisse, rääkimata

meditsiinilisest läbivaatusest. Kaebaja leiab, et kui teda oleks 26.11.2015 põhjalikult läbi

vaadatud, oleks avastatud sama diagnoos nagu eelmisel õhtul ja antud karistust poleks

vaja olnud määrata.

17. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavat võis rikkumise eest distsiplinaarkorras

karistada. 26.11.2015 hindas kaebaja tervislikku seisundit meedik ja tuvastas, et isik on

võimeline töö korraldust täitma. Vastustaja on seisukohal, et meedikul ei olnud vajadust

antud juhul kambrisse siseneda. Meedik vestles kaebajaga, mille käigus tuvastas, et

kaebaja liikumine oli vaba, valu grimass puudus, vesteldes kinnipeetav naeris ning ei

pidanud vajalikuks kaebaja tööst vabastamist. Eeltoodu näitab, et kaebaja tervislik seisund

ei olnud selline, et meedik pidanuks ilmtingimata kambrisse sisenema.

18. Seega kohtu hinnangul poolte vahel puudub vaidlus selles, et 26.11.2015 meditsiiniõde ei

sisenenud kambrisse, vaid vestles kaebajaga, mille käigus tuvastas, et kaebaja liikumine

oli vaba, valu grimass puudus, vesteldes kinnipeetav naeris ning ei pidanud vajalikuks

kaebaja tööst vabastamist. Samuti nähtub, et õhtuse loenduse ajal kaebaja keeldus tableti

võtmisest. Ühtlasi meditsiiniõde tegi kindlaks, et ravimid on olemas. Tulenevalt eeltoodust

meditsiinitöötaja ei näinud põhjust tööst vabastamiseks.

19. Kohtul puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles,

et vangla meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on

kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab. Käesoleval

3

juhul on tõendatud, et meditsiiniõde vestles kaebajaga ning tema hinnangul puudus põhjus

tööst vabastamiseks 26.11.2015.

20. Kaebaja on kohtule esitanud Viru Vangla meditsiiniosakonna 29.02.2016 poolt väljastatud

tõendi, mille kohaselt on kaebajal 01.02.2016 diagnoositud dorsalgia e seljavalu ja

kaasnev skolioos e vildakselgsus.

21. Kohus möönab, et nimetatud diagnoos ei teki paari päevaga, kuid antud tõendist ei nähtu,

et kaebaja ei saanud 26.11.2015 tervislikel põhjustel koristajana tööle asuda. Samuti

nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et tähtsust ei oma asjaolu, kas kaebaja vabastati

päev enne või päev pärast korralduse saamist tööst. Viru Vangla viienda üksuse valvur

Vladislav Grabar’i 26.11.2015 ettekande nr 6-20/8688-1 (tl 14p) kohaselt 26.11.2015 kella

21:00 paiku ei allunud kinnipeetav valvuri seaduslikule korraldusele asuda S4

eluosakonnas tööle koristajana. Kinnipeetav esitas kaebusi enda tervise kohta. Kohale tuli

meditsiiniõde, kes ei vabastanud kinnipeetav ’it töökohustuste täitmisest. Pärast

med. ülevaatust andis valvur veelkord korralduse asuda tööle koristajana, kuid kinnipeetav

korduvalt keeldus. Kinnipeetavat teavitatud ettekande koostamisest ja antud võimalus

enda poolsete ütluste andmiseks.

22. Inspektor-kontaktisik Sandra Bork’i 02.12.2015 teatisest (tl 16p) nähtuvalt kaebajat

teavitati tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbi viimisest ning ’ile selgitati, et

tal on õigus anda distsiplinaarsüüteo kohta selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla

poolt tõendite kogumist ning anda muid selgitusi juhtunu kohta. 07.12.2015 (tl 17) on

omapoolsed selgitused kaebaja ka esitanud.

23. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt

vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise

rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi kartserisse

paigutamisena kuni 45 ööpäevaks. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud

kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav

kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma

vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

24. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldus 26.11.2015 ei

vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduste

täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on

õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-

103-06, p 14). Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2,

3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid. Kohus tuvastas, et on läbi viidud distsiplinaarmenetlus,

kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 16p), kaebajale on antud võimalus

esitada omapoolsed selgitused (tl 17) menetluse käik on protokollitud (tl 12p-13p) ja

karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus, 7

ööpäevaks kartserisse paigutamine, on proportsionaalne toime pandud rikkumistega.

25. Halduskohus on seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane

ning tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Vangistuse eesmärgiks on suunata

kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on

tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vanglas töötamine on

kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele

suunamisel. Seega, kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada

vangistuse täideviimise eesmärke. Halduskohus on seisukohal, et töö kohustuse eiramisel

on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale

teele asuda. Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata.

4

26.Vastuseks kaebaja 14.06.2016 kaebuse täiendusele, kus kaebaja pole rahul vastustaja poolt

osutatud raviteenusega, märgib halduskohus, et vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 koha-

selt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste kor-

raldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud

pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste

piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täit-

ma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2).

27. Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti

poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik

lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 15.

detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9, ja 21. detsembri 2010. a otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9, selgitades, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei

ole halduskohtu pädevuses.

28. Vangistusseaduse § 49 lg 1 ja § 52 lg 1 kohaselt osutatakse tervishoiuteenused vanglas

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätete alusel.

Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet

avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel

kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites.

29. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst

ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega.

Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate

tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste

abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2

kehtestatu kohaselt otsustab riigi poolt rahastatava meditsiiniteenuse, ravimi ja

meditsiinilise abivahendi vajalikkuse üle vangla volitatud tervishoiutöötaja.

30. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega

eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses

maakohtus.

Menetluskulud

31. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuselt on 12.04.2016 tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud

kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks

kohtunik

5