2-16-7791/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht

28.06.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-7791 Tsiviilasi XXX(XXX) hagi XXX vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind

1 305 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja XXX Kostja XXX(isikukood XXX elukoht AÜ XXX, XXX) Menetluse liik Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXhagi XXXvastu väljamõistetud elatise suurendamiseks.

2. Muuta Harju Maakohtu 13.01.2012 kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-11-41926 XXX XXX kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust järgnevalt:

2.1 Välja mõista XXX XXX kasuks igakuine elatis miinimumsummas 215 eurot (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates 01.06.2016 kuni XXX täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

2.2 Elatis tuleb tasuda XXX seadusliku esindaja Aivar Reinmetsa arvelduskontole nr EE411010002005529008, märkides selgitusse „elatis, Kersti Kukk“.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud XXX kanda. Kohus ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks, sest Kersti Kukel menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.06.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. XXX(hageja) esitas Harju Maakohtule 17.05.2016 hagiavalduse XXX(kostja) vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 13.01.2012 kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-11-41926 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 70 eurot kuus alates 01.02.2012 kuni XXX põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja märgib, et väljamõistetud elatis ei vasta seaduses sätestatud elatise miinimumsuurusele.

Hageja palub kostjalt välja mõista enda kasuks elatise seaduses sätestatud miinimummääras s.o pooles Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammääras alates 01.06.2016.

Kostja vastuväited

2. Kostja 02.06.2016 vastuse kohaselt on kostja nõus hagiavalduses esitatud nõudmistega maksta hagejale elatisraha pool kuupalga kehtestatud alammäärast, s.o 215 eurot kuus.

Kohtu põhjendused

3. Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p-st 7 loobuda kirjalikust eelmenetlusest. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse olla ära kuulatud kohtu poolt ja esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (lk 18 - 19).

TsMS § 637 lg-le 21 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 101 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla suurusena või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja ema ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Harju Maakohtu 13.01.2012 lahendiga tsiviilasjas nr 2-11-41926 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 70 eurot kuus. Hageja palub elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimummäärani. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist kehtiva miinimummäärani, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama.

TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

Kohus on seisukohal, et eelduslikult on hageja kulutused võrreldes 2012. aastaga oluliselt kasvanud ning tõusvat elukallidust arvestades ongi seadusandja kehtestanud elatise minimaalse suuruse, mis perioodiliselt muutub ning alla mille ei või elatis ühele lapsele olla. Lisaks eeltoodule on võrreldes tsiviilasjas nr 2-11-41926 13.01.2012 lahendi tegemise ajaga muutunud ka seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2016. a moodustab see summa 215 eurot. Seega esinevad alused TsMS § 459 lg 1 kohaldamiseks ja hagi rahuldamiseks.

TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib korduvate kohustuste osas tehtud otsust muuta alates hagi esitamise ajast. Käesolevas tsiviilasjas on kohtule hagiavaldus esitatud 17.05.2016. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja elatise suurendamist alates 01.06.2016.

Kohus rahuldab hagiavalduse ja muudab kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suurust ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.06.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

6. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st

2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavaldus on riigilõivuvaba (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt. RLS § 22 lg 1 p 2 sätestab, et riigilõivu ei nõuta elatise muutmise hagi läbivaatamise eest. Hageja ei ole esitanud ka menetluskulude nimekirja. Kohus järeldab, et hageja ei ole menetluskulusid kandnud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalise summa peaks kohus kindlaks määrama.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik