2-16-7082/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-7082

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-7082 Tsiviilasi XXXXhagi XXXXvastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

1 935 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX), seaduslik esindaja XXXX Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX) Menetluse liik Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt XXXX hageja XXXX kasuks alates 04.05.2016 elatis summas 215 (kakssada viisteist) eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXXX täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

3. Välja mõista kostjalt XXXX hageja XXXX kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2015

– 03.05.2016 eest summas 2 225 (kaks tuhat kakssada kakskümmend viis) eurot.

4. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja XXXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis“.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-16-7082

Jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud ja seega ei ole käesolevas asjas kulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (27.06.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. XXXX(hageja) esitas 04.05.2016 kohtule hagiavalduse XXXX(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt elab hageja emaga ning kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust alates juunikuust 2015. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks elatis miinimumsummas alates 01.06.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise perioodi 01.06.2015 kuni 31.12.2015 eest suumas 1365 eurot ning perioodi 01.01.2016 kuni 03.05.2016 eest summas 860 eurot.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja 06.06.2016 vastuse kohaselt on kostja esitatud hagiga nõus. Kostja avaldab, et ta on hagiga nõus ja vastuväiteid ei ole.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

5. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis

2-16-7082

miinimumsummas alates 01.06.2015. Kostja vastuse kohaselt on kostja hagiavalduses esitatuga nõus ja tal puuduvad vastuväited.

6. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.

28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2016. a moodustab see summa 215 eurot.

Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama.

Kohus mõistab XXXX välja igakuise elatise miinimumsummas (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates kohtule avalduse esitamisest 04.05.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.06.2015 summas kokku 2225 eurot.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja hagejat ülal pidanud alates juunikuust 2015 ning hageja soovib elatist tagasiulatuvalt alates 01.06.2015. Kostja on kohtule avaldanud, et on hagiavalduses esitatud nõuetega nõus.

28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2015. a moodustas see summa 195 eurot.

Hageja oleks õigustatud kostjalt saama elatist tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.06.2015 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 03.05.2016 eest summas 2 245,81 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 01.06.2015.a. kuni 31.12.2015.a. 195x7=1365 eurot; ajavahemik 01.01.2016.a. kuni 30.04.2016.a. 215x4=860 eurot; ajavahemik 01.05.2016.a. kuni 03.05.2016.a. 215/31x3=20,81eurot). Kuivõrd hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise summas 2 225 eurot, rahuldab kohus hageja nõude ning mõistab

2-16-7082

kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2015 – 03.05.2016 eest summas 2 225 (kaks tuhat kakssada kakskümmend viis) eurot.

8. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lgst 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalise summa peaks kohus kindlaks määrama.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Aleksandr Kondrašov Kohtunik