2-15-2814/37 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-15-2814

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27.juuni 2016, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

V. H. hagi R. T.i ja D. T.i vastu koos pereliikmetega

eluruumist väljatõstmiseks

Tsiviilasja hind

3500 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

V.

H. (isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht

xxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx, e-

post xxx);

Hageja lepinguline esindaja advokaat Marko Tammann

(e-post marko.tammann@palmiste.ee)

Kostja 1: R. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxx

xxxx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx, e-

post xxx),

Kostja 2: D. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxx

xxxx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx, e-

post xxx), volitatud esindaja R. T.

Kohtuistung

06.06.2016, osalesid V. H., adv Tammann, R. T.

RESOLUTSIOON

1. V. H. hagi rahuldada.

2. Tõsta R. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja D. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) koos

pereliikmetega välja eluruumist asukohaga Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxx xxxx,

Xxxxxxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx.

3. Menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate R. T.i ja D. T.i kanda.

4. Määrata V. H. menetluskulude suuruseks riigilõiv 900 eurot (sisaldab käibemaksu 20%

summas 100 eurot).

5. Välja mõista R. T.ilt ja D. T.ilt kummaltki 450 eurot V. H. kasuks menetluskulude

katteks.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. T. ja D. T. kohustatud tasuma V. H.le viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

V. H. esitas 23.02.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R. T.i ja D. T.i vastu nende koos

pereliikmetega eluruumist väljatõstmiseks.

Hagiavalduse ja selle 10.03.2015 täienduste kohaselt hageja V. H. on alates augustist 2002. a

Xxxxxxx xxxx omanik. 5. juunil 2011 said kostjad R. T. ja D. T. Xxxxxxxx xxxxs,

Xxxxxxxxxxx xxxxxx asuva Xxxxxxx xxxx võtmed, millega (koos pereliikmetega) kehtestasid

nimetatud elamule valduse ning pooltevahelise suulise kokkuleppe alusel tekkis sellest ajast

üürisuhe hageja kui üürileandja ja kostjate kui üürnike vahel. Kostjad kohustusid maksma üüri

320 eurot kuus. 13. juulil 2014. aastal, peretüli käigus, lõhkus R. T. eluruumi aknad. Sellise

tegevusega tekitati V. H.le 800 euro suurune varaline kahju (rääkimata hageja ja tema

pereliikmetele tekitatud moraalsest kahjust). Hagejale teadaolevalt algatas politsei selle

sündmuse kohta ka kriminaalasja ning vähemalt ühe õigusrikkumise eest on R. T. juba süüdi

mõistetud ja teda karistatud. Ainuüksi kirjeldatud põhjustel ütles hageja 1. oktoobrist 2014. a

erakorraliselt kooskõlas VÕS §-ga 274 sõlmitud üürilepingu kostjatega üles, s.t üürileping lõppes

1. oktoobril 2014.

Hageja saatis 10. septembril 2014 e-kirjaga R. T.i ja D. T.i e-posti aadressidele (millelt kostjad

olid hagejaga varem suhelnud) üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostjad on

ülesütlemisavalduse kätte saanud ning ei ole ülesütlemisavaldust vaidlustanud. Kostjad hagejale

eluruumi koos päraldistega 1. oktoobriks 2014 üle ei andnud. Ülesütlemisvaldus on kehtiv ning

kostjad R. T. ja D. T. tuleb eluruumist, asukohaga Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxx xxxx,

Xxxxxxxxxxx xxxx, välja tõsta. Hagejal ei ole täpset ülevaadet, kes kostjatega koos selles

eluruumis elavad. Seetõttu palub hageja tõsta kostjad R. T. ja D. T. välja koos pereliikmetega.

Hageja selgitab, et tema nõue R. T.i ja D. T.i koos pereliikmetega eluruumist, asukohaga

Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxxxx xxxx, väljatõstmiseks on kvalifitseeritav AÕS §

80 järgse asja omaniku vindikatsiooninõudena oma asja teise isiku ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks. Hageja ei välista, et ta esitab kostjate vastu edaspidiselt ka VÕS §-s 335

nimetatud kahjunõude.

Hageja palub hagi rahuldada ja tõsta R. T. ja D. T. koos pereliikmetega eluruumist, asukohaga

Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxxxx xxxx, välja ning jätta menetluskulud R. T.i ja D.

T.i kanda. Menetluskulude nimekirjas hageja taotles kohustada kostjaid tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

KOSTJATE VASTUS

01.09.2015 kirjalikus vastuses kostjad vaidlevad hagile täies ulatuses vastu. Kostjad ei ole

hagejaga mingit üürilepingut sõlminud. 05.06.2011 sõlmisid R. T. ja D. T. (praeguse

perekonnanimega T.) V. H.ga heauskselt kinnistu lihtkirjaliku ostu-müügilepingu Xxxxxxx

kinnistu ostmiseks 13 aasta jooksul. Dokumendid vormistati kahes eksemplaris, üks kummalegi

poolele. Samal kuupäeval väljastas V. H. teatise, millega andis Xxxxxxx kinnistu R. T.i ja D. T.i

käsutusse ja kasutusse, kuni ostu-müügi seadusliku vormistamiseni. Kuna müügihinna tasumine

pidi toimuma pikema perioodi jooksul ning kostjate abiellumise kuupäev xx xx xxxx oli juba

kindel, märgiti teatisele D. T., et poleks vaja teatist hiljem ümber teha. Lepingul on D. T., sest ta

ei saanud veel teist allkirja esitada.

Juriidiliselt korrektse ostu-müügilepingu vormistamise ettevalmistamine jäi perekond H.ede

teha, kuna Xxxxxxx kinnistule on seatud koos nende teise kinnistuga suur hüpoteek. Kostjad on

oma kohustused vastavalt ostu-müügilepingule täitnud, isegi pidevalt ette tasunud ja tulnud vastu

perekond H. soovidele kanda raha erinevatele kontodele ja selgitused pannud K. H. soovi

kohaselt.

01.01.2013 väljastasid K. H. ja V. H. volituse R. T.ile, et vaigistada tema soovi pöörduda notari

poole, kuid samal ajal tahtlikult venitasid ostu-müügilepingu notariaalse vormistamisega.

Kuna 2013.a lõpus halvenes perekond H. majanduslik olukord ning lähenes suurema summa

eraisikule tagasimaksmise kuupäev, hakati kostjaid survestama kiirendatud tempos Xxxxxxx

kinnistu eest müügisumma tasumisega. Ka üritas V. H. koos Pindi Kinnisvara maakleri K. R.-ga

välja petta üürilepingu sõlmimist. Esialgu kaheks kuuks, siis aastaks, väites, et pank nõuab seda.

Kostjate järelepärimise peale SEB-sse selgus, et sellist nõuet ei eksisteeri. Samuti ei olnud K. ja

V. H. informeerinud panka ostu-müügilepingust ega teinud midagi hüpoteegi tükeldamiseks

kahe kinnistu vahel, kuigi see oleks olnud võimalik. Seega H.d ei proovinudki oma lepingulisi

kohustusi täita, kuigi pidevalt väitsid kostjatele, et tegelevad asjaga ja esitasid ka vastavasisulisi

väljamõeldud olukordi. Maakler K.R. saatis omavoliliselt D. T.i nimel laenutaotlusi erinevatele

pankadele. Selle kohta Pindi Kinnisvarabüroo Lääne regiooni juhile saadetud päringu vastuses

maakler tunnistab, et tegi seda V. H. korraldusel.

Kostjad panid 21.05.2014 Pärnu notari Kaia Krügeri büroosse aja, et vormistada volitus ja leping

vastavalt seaduse nõuetele ja teavitasid sellest ka V. ja K. H.e. 21.05.2014 H.d kohale ei

ilmunud. Samal ajal hakkasid H.d eitama igasuguste allkirjastatud dokumentide olemasolu.

Kostjad saatsid korduvalt V. H.le ja tema esindajale M. Tammannile dokumentide duplikaadid,

samuti pakkusid kostjad kompromissina kohtueelset läbirääkimist, millele H.d ei reageerinud.

Kompromissi saavutamiseks esitasid kostjad V. H.le arve tehtud kulutuste, tasutud summade ja

tehtud investeeringute osas. Sel hetkel olid kostjad nõus arve tasumisel loobuma kokkulepitud

lepingust. Kuna tegemist on tootmistaluga, siis oli arve esitatud hetkeseisuga. Lisamata on

saamata jäävad tulud lepingu katkestamisel. H.d arve tasumisest loobusid, mistõttu kestab leping

edasi.

2014.a suutsid K. ja V. H. oma pahatahtliku tegevusega tekitada kostjatele otsese majandusliku

kahju 4880 eurot. (Kaudset kahju ei saa hinnata, kuna H.ede tegevus sundis kostjaid lõpetama

ühe tulutoovatest tegevusharudest). Kostjad on lugenud selle summa (4880 eurot) tasutud

osamakseteks, millest on teavitanud ka V. ja K. H.e. Kuna H.d väldivad otseseid kontakte ja

kostjatel lasub siiski kohustus lepingut täita, avasid kostjad deposiidikonto, kuhu laekuvad

edaspidi osamaksed, millest 1 euro laekub igakordsest maksest V. H. kontole. Avatud

deposiidikontole puudub K. ja V. H.l juurdepääs kuni dokumentide korrektse vormistamiseni.

2015.a veebruaris toimus K. ja V. H. tegevuse uurimine politsei poolt, uurimine lõpetati, kuna V.

H. väitis, et ta on esitanud hagi kohtule.

V. H. hagi on alusetu, tugineb väljamõeldistele ja sellisel kujul vastuvõetamatu. Lisaks jätab

hageja välja oma abikaasa K. H., kellega neil on ühisvara ja kes on lepingus osaline.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, arutanud asja menetlusosalistega

kohtuistungil ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2. V. H. on kohtule esitanud hagi kostjate väljatõstmiseks koos pereliikmetega V. H.le kuuluvalt

kinnistult. Hagi faktilise alusena tugineb hageja sellele, et kostjad valdavad hagejale kuuluvat

kinnistut ebaseaduslikult: kostjad on temalt saanud kinnistu valduse, seejärel on hageja üles

öelnud üürilepingu ja nõudnud kinnistu vabastamist, kostjad ei ole üürilepingu ülesütlemist

vaidlustanud, kuid ei ole ka kinnistut vabastanud.

3. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt

omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama sätte lg 2

kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele

ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et hageja on

kinnistu omanik, kostjad on kinnistu valdajad ning kostjad valdavad kinnistut õigusliku aluseta.

Asjas ei ole vaidlust ja kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et Xxxxxxxxxl

Xxxxxxxxxxx xxxxxx Xxxxxxxx xxxxs asuv Xxxxxxx xxxx (kinnistusraamatu registriosa

number xxxxxxx) kuulub omandiõiguse alusel V. H.le. Praeguse vaidluse lahendamisel ei oma

õiguslikku tähendust, kas tegemist on hageja ja tema abikaasa K. H. ühisvaraga või mitte. Samuti

ei ole vaidlust selles, et 05.06.2011 hageja ise andis kinnistu valduse kostjatele. Seda tõendab ka

hageja poolt kostjatele antud kirjalik teatis (I kd, lk 47), milles märgitakse, et V. H. annab R. T.i

ja D. T.i käsutusse ja kasutusse Xxxxxxx kinnistu alates 05.06.2011 kuni juriidilise

vormistamiseni.

4. AÕS § 34 lg 1 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb

õiguslikul alusel või mitte. AÕS § 83 lg 1 järgi võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal

on omaniku suhtes õigus asja vallata. Pooled vaidlevad kostjate valduse seaduslikkuse üle.

Hageja leiab, et kostjad valdavad kinnistut õigusliku aluseta, kuna hageja on üürilepingu

erakorraliselt üles öelnud alates 01.10.2014, samuti hageja möönab, et pooltevaheline kirjalik

ostu-müügileping on vorminõude rikkumise tõttu tühine ning kostjatel ei saa sellest lepingust

tuleneda õiguslikku alust kinnistu valdamiseks ja kasutamiseks.

Kostjad vaidlevad nõudele vastu, väites, et poolte vahel ei ole kunagi üürisuhet olnud ja kostjad

said valduse ostu-müügilepingu alusel ning on sellest tulenevaid enda kohustusi täitnud. Seega

hagi lahendamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas kostjate valdus on ebaseaduslik või on neil

kinnistu valdamiseks õiguslik alus. Valdamise õigusliku aluse olemasolu peavad tõendama

kostjad.

5. Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõenditega on ümber lükatud hageja väited poolte vahel

üürisuhte olemasolu kohta. Tõendatud on, et poolte tegelik ühine tahe oli sõlmida vaidlusaluse

kinnistu müügileping. 15.10.2015 eelistungil hageja V. H. võttis õigeks, et hagejal oli kostjatega

kokkulepe kinnistu müümiseks 50 000 euro eest, vormistati lihtkirjalik leping, kostjad pidid

maksma osamakseid sinnamaani, kuni nad maja ära ostavad, kostjatel kohe ei olnud raha.

05.06.2011 teatises nimetatud juriidilise vormistamise all pidas hageja silmas, et kostjad otsivad

raha maja ostmiseks ja siis sõlmitakse notariaalne ostu-müügileping. Kostjad raha ei saanud ning

hageja ei pidanud võimalikuks, et kostjad maksavad ostuhinda osamaksetena 13 aastat, hageja

väidetel ei olnud pooltel algselt kokkulepet nii pika aja tasumisaja kohta. 13.07.2014 hageja

andis kostjatele teada, et ei soovi enam maja müüa.

Kostjate väidetel lepiti hagejaga 05.06.2011 müügilepingus kokku ostuhinna tasumine

osamaksetena 13 aasta jooksul, lepingu kohest notariaalset vormistamist takistas kinnistut

koormav ühishüpoteegi leping, mis tagas hageja ja tema abikaasa laenukohustusi. Kostjate

väiteid müügikokkuleppe kohta tõendavad kirjalik müügileping, hageja allkirjaga 05.06.2011

teatis ning kostjate pangakontode väljavõtted, millest nähtub müügihinna osamaksete tasumine.

6. Hageja ei ole tõendanud kostjatega suulise üürilepingu olemasolu. Hageja esindaja on pidanud

põhjendamatuks kohtu nõudmist kirjeldada ja tõendada hagiavalduses üürilepingu sõlmimise

asjaolusid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 kohaselt võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju

õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu

avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. VÕS § 186 p 6 kohaselt võlasuhe

võib muu hulgas lõppeda lepingu ülesütlemisega. VÕS § 195 lg-st 1 tulenevalt lepingupool ütleb

lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seega üles saab öelda

olemasolevat lepingut.

Lepingulise suhte tekkimiseks on vajalikud vastastikused tahteavaldused ja poolte ühine tahe

teatud lepingu sõlmimiseks (VÕS § 9 lg 1 ja 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1,

§ 68 lg-d 1 ja 2, § 69 lg 1). VÕS § 16 ja § 20 sätestatud pakkumuse ja nõustumuse

legaaldefinitsioonid ei võimalda käsitada lepingu sõlmimise pakkumusena lepingu ülesütlemise

avaldust ega lepingu sõlmimisega nõustumusena asjaolu, et ülesütlemisavalduse saaja

ülesütlemist ei vaidlustanud.

7. Praeguses asjas on tõendatud, et nii hageja kui kostjate tahe oli suunatud kinnistu ostu-

müügilepingu sõlmimisele. Pooled on vormistanud Xxxxxxx kinnistu ostmise - müümise

kokkuleppe lihtkirjalikult. Dokument on pealkirjastatud ostu-müügi lepinguna (I kd, lk 48) ja

selle on allkirjastanud K. H., V. H., R. T. ja D. T. (praegune T.). Ka D. T.i ja K. H. hilisemast

kirjavahetusest (lk 50 – 58; 162 - 190) nähtub, et nii V. H. kui kostjad käsitasid ka mitu aastat

hiljem pooltevahelist 05.06.2011 kokkulepet kinnistu müügilepinguna, arutasid müügilepingu

notariaalselt vormistamise takistuste (kostjatel kinnistu koheseks väljaostmiseks piisava raha

puudumine ja kinnistul lasuv ühishüpoteek) kõrvaldamise võimalusi. Seega ilmselgelt ei vasta

tõele hagiavalduse väited 05.06.2011 suulise üürilepingu sõlmimise kohta.

8. Hagejal ei ole võimalik ostu-müügi kokkulepet tagantjärele ühepoolselt ümber kvalifitseerida

üürilepingul põhinevaks võlasuhteks üürilepingu ülesütlemisavalduse esitamise teel. Kostjad

eitavad poolte vahel üürisuhte olemasolu. Eluliselt usutavad on R. T.i väited, et nad ei vajanud

elamispinda ning ei oleks nõustunud vaidlusaluse kinnistu ajutise kasutamisega üürilepingu

alusel, kuna kinnistul asunud elamu oli elamiskõlbmatu, peres on alaealised lapsed, kinnistule

kolimise tõttu pidid lapsed vahetama kooli ning pikenes oluliselt D. T.i töölkäimise teekond ja

pere kulud autokütusele.

Kõiki kohtu ette toodud asjaolusid kaaludes ja tõendeid (eelkõige kirjalik ostu-müügileping)

hinnates kohus loeb tõendatuks, et kostjas said hagejalt kinnistu valduse poolte vahel 05.06.2011

sõlmitud kinnistu lihtkirjaliku müügikokkuleppe, mitte üürisuhte, alusel.

9. Kinnisasja omandamisele või võõrandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab AÕS § 119

lg 1 kohaselt olema notariaalselt tõestatud. VÕS § 33 lg 2 järgi peab samas vormis olema

sõlmitud ka kinnistu ostmise eelleping (kui pooltevahelist 05.06.2011 kokkulepet käsitada

eellepinguna). Selle vorminõude järgimata jätmisel on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. TsÜS

§ 84 lg-st l kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu

alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Seega hageja ja kostjate vahel on tühise tehingu tagasitäitmise võlasuhe.

10. Kohus leiab, et tühise tehingu alusel saadud valdus on õigusliku aluseta. VÕS § 208 lg 1

järgi on müügilepingust tulenevaks müüja põhikohustusteks anda ostjale asi üle ja teha

võimalikuks omandi üleminek ostjale. Ostja põhikohustuseks on asi vastu võtta ja tasuda

kokkulepitud ostuhind rahas. Kuivõrd 05.06.2011 müügileping on tühine, siis TsÜS § 84 lg 1

järgi ei tekkinud V. H.l kohustust kinnistu valdust R. T.ile ja D. T.ile üle anda ega teha

võimalikuks omandi üleminekut kostjatele, kostjatel omakorda ei tekkinud kohustust ostuhinda

tasuda ning pooltel vastastikku ei tekkinud õigust nõuda teiselt poolelt lepinguliste kohustuste

täitmist. Seega ei anna 05.06.2011 sõlmitud, vorminõude rikkumise tõttu tühine müügileping

kostjatele õiguslikku alust kinnistu valdamiseks. Pooled kohtuistungil välistasid hageja poolt

05.06.2011 kostjatele antud kirjaliku teatise käsitamist eraldiseisva tasuta kasutamise

kokkuleppena. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud kinnistu valdamiseks muu õigusliku aluse

olemasolu ning kostjate valdus on AÕS § 80 lg 2 tähenduses ebaseaduslik.

11. Kohus tuvastas, et kostjad said hagejalt valduse kinnistu müügilepingu alusel. Müügilepingu

tühisuse tõttu peavad kostjad valduse alusetu rikastumise sätete järgi hagejale tagasi andma.

Eeltoodust tulenevalt tuleb valduse tagasisaamisele suunatud kostjate väljatõstmise nõue

rahuldada, kuigi kostjate valduse ebaseaduslikkus ei tulene hagiavalduses nimetatud üürilepingu

ülesütlemisest, vaid kostjate väidetud müügilepingu tühisusest.

12. Kostjad leivad, et neid ei saa enne välja tõsta, kui hageja on hüvitanud nende kantud kulud ja

kinnistule tehtud investeeringud. Kohus leiab, et kostjate selline vastuväide hagi rahuldamist ei

välista. Kohtul puudub alus kohaldada VÕS § 1034 lg-t 3 ja seada kostjate väljatõstmist

sõltuvusse kostjate poolt tühise tehingu alusel hagejale tasutud ostuhinna maksete tagastamisega

ja/või kostja poolt kinnistule tehtud kulude hüvitamisega vastavalt VÕS § 1033 lg-le 2. TsMS §

439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole

esitatud.

Kohus 15.10.2016 eelistungil määras kostjatele tähtaja vastuhagi esitamiseks. Kostjate

13.12.2015 esitatud puudustega vastuhagi menetlusse võtmisest kohus 12.02.2016 määrusega

keeldus. Kostjad menetlusse võtmisest keeldumist õigeaegselt ei vaidlustanud (määruskaebus

12.02.2016 määruse peale esitati alles 24.04.2016) ega esitanud parandatud vastuhagi uuesti.

Samuti ei ole kostjad vaidlustanud 24.04.2016 määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

kohta tehtud kohtu 06.06.2016 määrust. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral on õigus

esitada sama hagi puuduste kõrvaldamise järel uuesti. Kohus selgitab, et ka väljatõstmise nõude

rahuldamine ei võta kostjatelt õigust nõuda kinnistule tehtud kulude hüvitamist seaduses

ettenähtud korras ja alustel. Hüvitise nõude lahendamisel saab kohus muu hulgas hinnata ka

kummagi poolt käitumise vastavust hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele.

13. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS §

162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostjate kanda, kuna kohus tegi otsuse kostjate kahjuks.

TsMS § 165 lg 1 alusel vastutavad kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades.

14. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja 06.06.2016

kohtuistungil kohtule ning kostjatele ning kohus andis kostjatele aega 09.juunini 2016 esitada

hageja menetluskulude kohta vastuväiteid. Kostjad vastuväiteid ei ole esitanud. Seega kohus

hindab üksnes hageja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

15. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 840 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja kinnitab, et

kõik kulud on kantud seoses selle kohtumenetlusega ning hageja ei ole käibemaksukohustuslane.

16. TsMS § 139 lg –te 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt hagimenetluses

tasutakse riigilõivu vastavalt tsiviilasja hinnale. Kohus leiab, et hageja on tsiviilasja hinna

määranud ekslikult. Hagi esitamisel hageja arvutas tsiviilasja hinna TsMS § 128 alusel ühe aasta

üüritasu summa (12 x 320 eurot = 3840 eurot) järgi, leides, et tegemist on üürilepingu lõppemise

tõttu kinnisasja valduse väljaandmise üle peetava vaidlusega. Vastavalt sellele tsiviilasja hinnale

ning RLS lisale 1 hageja tasus riigilõivu 325 eurot. Kohus on hageja näidatud tsiviilasja hinna

märkinud asja hinnaks ka menetlusse võtmise määruses.

Samas hageja rõhutas hagiavalduses ja menetluse läbivalt, et tegemist on AÕS § 80 lg-st 1

tuleneva asjaõigusliku vindikatsioonhagiga kinnistu kostjate ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks. Menetluse käigus on saanud selgeks, et üürilepingu ülesütlemine on

hagiavalduses välja toodud üksnes kostjatel kinnistu valdamiseks õigusliku aluse puudumise

põhistamiseks. Seega on tegemist TsMS § 132 lg 4 punktis 3 nimetatud kinnisasja omaniku

nõudega, mis on suunatud kinnisasja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

Tulenevalt TsMS § 132 lg-st 11 loetakse sellise nõude puhul hagihinnaks 3500 eurot. TsMS §

136 lg 1 ja lg 4 teise lause alusel kohus kohtuotsusega muudab tsiviilasja hinda selles asjas ja

määrab tsiviilasja hinnaks 3500 eurot.

17. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb tsiviilasja hinnaga kuni 3500 eurot (kaasa arvatud)

tasuda riigilõivu 300 eurot, seda summat tuleb arvestada hageja menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisel.

18. Hageja tasus riigilõivu 325 eurot, seega nõutust 25 eurot rohkem. Hagejal on õigus taotleda

enamtasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel. Riigilõivu tagastamise

nõudeõigus lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõppemisest, mil riigilõiv tasuti, kuid mitte

enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

19. TsMs § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosaliste esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadus §-s

218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses advokaat Marko Tammann.

20. Hageja menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud Priit Palmiste Advokaadibüroo arvetes nr

696, 919 ja 987 kajastatud õigusabiteenuse kirjelduste kohaselt on esindaja kulutanud hagejale

õigusabi osutamiseks kokku 7 tundi. Kohus loeb hageja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5

tundi (hagiavalduse koostamine 2 tundi, maakohtu 12.02.2016 kirjaga tutvumine ja 23.02.2016

menetlusdokumendi koostamine 1 tund, 25.04.2016 istungiks ettevalmistamine ja istungil

osalemine 1 tund ning 06.06.2016 istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine 1 tund).

21. 04.11.2014 arvel nr 696 näidatud 2 tundi (konsultatsioonid kliendiga, kliendi nõustamine

suhtluses kostjatega (1 tund) ning üürilepingu erakorralise avalduse koostamine (1 tund) ei ole

kohtu hinnangul seotud kohtumenetlusega ja hageja ei saa nõuda kulude hüvitamist kostjatelt

tsiviilasja menetluskuludena. Arvestades lisaks, et kohus tuvastas, et poolte vahel üürisuhet ei

olnud, ei ole üürilepingu ülesütlemise avalduse koostamise kulu selline kulu, mille kostjad

peaksid hagejale hüvitama.

22. Kohtu hinnangul on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga hageja esindaja tunnitasumäär

100 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 20 eurot. Eeltoodu alusel kohus määrab

hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 600 eurot (sisaldab käibemaksu 20% summas

100 €). Kuna hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb TsMS § 174 lg 10

alusel menetluskulud hüvitada hagejale koos käibemaksuga.

Seega hageja menetluskulude suuruseks kohus määrab kokku 900 eurot, millest vastavalt

menetluskulude jaotusele jääb kummagi kostja kanda 50% ehk 450 eurot.

23. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib otsuses, et kostjatel tuleb

väljamõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik