1-16-1671/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juunil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-1671 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi

I.V süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav I.V

elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; töövõi õppimise koht: XXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord, Pärnu Maakohtu 04.05.2011. a otsusega KarS § 213 lg 1 ja § 199 lg 2 p 7 järgi 5 kuu vangistusega tingimisi KarS § 74 alusel 18 kuu pikkuse katseajaga tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada I.V KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.V ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas XXXX;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid hakatakse kohaldama alates kohtuotsuse jõustumisest.

Vabastada asitõendi staatusest kannatanu A.K. tagastatud kitsesarved. Voodi puitraam, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis, anda KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel riigi omandisse ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi rahuldada.

Välja mõista I.V-lt võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel (kuussada

kolmkümmend üheksa) eurot (Swedbank arvelduskonto XXXX) kasuks. A.K.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista I.V-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha

(kuussada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu (nelisada viiskümmend kuus) eurot.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et I.V on õigus menetluskulud summas eurot 1101

tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui menetlusosalised ühe aasta jooksul kohtuotsust ei vaidlusta, jõustub see 13.07.2016 ja menetluskulude tasumise lõpptähtaeg on 13.07.2017.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X).

Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber 99916700048205.

Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida

maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

I.V süüdistatakse selles, et tema isikuna kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul juulikuu 2014 kuni 05.08.2014, pööras ebaseaduslikult enda kasuks Tartumaal

XXXX asuvast XXXX talust temale usaldatud A.K. kuuluvad voodi koos madratsi ja kattemadratsiga koguväärtusega 639 eurot ning kitsesarved koos alusega koguväärtusega 20 eurot. Sellega pani I.V toime temale usaldatud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.K. esitas VÕS § 1043 alusel tsiviilhagi 639 eurot.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras, süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi aluses ja esemes ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.

KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. Rakendades KarS § 74 sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele kui I.V ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

VÕS § 1043 alusel kuulub I.V-lt välja mõistmisele tsiviilhagi A.K. kasuks summas 639 eurot.

Kriminaalmenetluskulud koosnevad sundrahast 645 eurot ja õigusabi tasust 72 eurot. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 717 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtus. Vastavalt kokkuleppele võimaldada süüdistataval menetluskulude tasumine osade kaupa ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et I.V on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada I.V süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kannatanu A.K. on esitanud tsiviilhagi 639 eurot. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Menetluskuludeks on kohtueelses menetluses makstud kaitsjatasu 72 euro, kohtus 384 eurot, kokku 456 eurot ja sundraha, mille suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2016. a 430 eurot). Vastavalt kokkuleppele tuleb I.V hüvitada KrMS § 180 lg 1 alusel kõik menetluskulud kokku 1101 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas on asitõendiks puidust voodiraam, mille tagastamist kannatanu ei soovi. AÕS

§ 96 lg 3 kohaselt on tegemist peremehetu varaga, kuna omanik on valduse lõpetanud

omandist loobumise tahtega. Nimetatud ese kuulub seetõttu KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel üleandmisele riigi omandisse ja hävitamisele.

Ingeri Tamm kohtunik