1-08-17219/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-08-17219

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2009.a., Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Madis Kägu Kriminaalasja number 1-08-17219 (08260105412) Kriminaalasi A.B süüdistuses KarS § 274 lg 1 ja KarS § 275 järgi käskmenetluses Süüdistatav A.B

Isikukood: XXX; elukoht: XXX XX,

Varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt. Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld. Prokurör Kaire Hänilene Kaitsja

Vandeadvokaat Marina Valge (määratud) RESOLUTSIOON

juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada A.B KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus

35

(kolmkümmend viis) päevamäära, s.o 19 425 (üheksateist tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni, kui 1 päevamäär võrdub 555 (viissada viiskümmend) krooniga.

Süüdi tunnistada A.B KarS § 275 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus

30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o 16 650 (kuusteist tuhat kuussada viiskümmend) krooni, kui 1 päevamäär võrdub 555 (viissada viiskümmend) krooniga.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks rahaline karistus 35 (kolmkümmend viis) päevamäära s.o 19 425 (üheksateist tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18-20.10.2008.a., s.o

3 (kolm) ööpäeva, millele vastab 9 (üheksa) rahalise karistuse päevamäära, lugedes seega

ärakandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 26 (kakskümmend kuus) päevamäära, s.o

2(4) 14 430 (neliteist tuhat nelisada kolmkümmend) krooni riigituludesse.

KarS § 66 lg 1 alusel tasuda rahaline karistus ositi järgmiselt: 03.03.2009 2405.- krooni; 03.05.2009 2405.- krooni; 03.07.2009 2405.- krooni; 03.09.2009 2405.- krooni; 03.11.2009 2405.- krooni; 03.02.2010 2405.- krooni.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pank (endine Eesti Ühispank) või 221023778606 Swedbank (endine Hansapank), viitenumber 4100065035.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista A.B-lt menetluskulu 7042.40 (seitse tuhat nelikümmend kaks krooni ja

nelikümmend senti) Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pank (endine

Eesti Ühispank) või arvele nr 221023778606 Swedbank (endine Hansapank), viitenumber 2800049874.

Edasikaebamise kord

Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul

taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

A.B süüdistatakse selles, et tema

• 18.10.2008.a kella 03:00 paiku Tartus Riia 179a Lõuna Politseiprefektuuri ruumides

lõi lahtise käega vastu ametikohustusi täitva Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabel S.K. vasakut põsesarna, tekitades löömisega S.K. füüsilist valu.

Seega pani A.B toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega.

• 18.10.2008.a kella 03:00 paiku Tartus Riia 179a Lõuna Politseiprefektuuri ruumides

solvas ametikohustusi täitvat Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabel S.K. nimetades teda „värdjaks” ning teiste ebatsensuursete sõnadega.

Seega pani A.B toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Tsiviilhagi ja asitõendid

Kuritegudega varalist kahju tekitatud ei ole. Kuritegudega on tekitatud kannatanule moraalset ja füüsilist kahju, kuid tsiviilhagi esitatud ei ole.

3(4) Asitõendid kriminaalasjas puuduvad.

Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid

Prokurör taotleb A.B süüdi tunnistamist KarS § 274 lg 1 ja KarS § 275 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja teeb ettepaneku karistada A.B KarS §

274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 35 päevamäära ning KarS § 275 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 30 päevamäära suuruse rahalise karistusega, kusjuures KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga mõistes liitkaristuseks 35 päevamäära suuruse rahalise karistuse ning arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistuseaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18-20.10.2008, lugedes seega ärakandmisele kuuluvaks rahaliseks

karistuseks 26 päevamäära, mille tasumine määrata ositi esimese osamakse tähtajaga 03.03.2009 ja viimase osamakse tasumise tähtajaga 03.02.2010.

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta.

A.B poolt süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemine on tõendatud järgmiste tõenditega:

1. kannatanu S.K. ütlused (tl 1-2);

2. tunnistaja Holger Härma ütlused (tl 5-6);

3. kahtlustatav A.B ütlused (tl 9-10).

KarS § 274 lg 1 käsitleb võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla

toimepanemist seoses tema ametikohustuste täitmisega ning näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 275 käsitleb võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamist või

solvamist seoses tema ametikohustuste täitmisega ning näeb ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud A.B käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et on põhjendatud mõista A.B-le rahaline karistus KarS § 274 lg 1

sätestatud kuriteo toimepanemise eest 35 päevamäära ja KarS § 275 sätestatud kuriteo

toimepanemise eest 30 päevamäära, kusjuures lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga,

mõistes liitkaristuseks rahalise karistuse 35 päevamäära. Karistuseaja hulka tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 18-20.10.2008.a., s.o 3 (kolm) ööpäeva, millele vastab 9 (üheksa)

rahalise karistuse päevamäära. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks lugeda 26 päevamäära. Teatisest A.B keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta selgub, et tema keskmine päevasissetulek on 555 krooni, seega võrdub lõplik ärakandmisele kuuluv rahaline karistus 26 päevamäära 14 430 krooniga.

Menetluskulud ja nende hüvitamine

4(4) KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 6525 krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 21.80 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale tasu 495.60. Menetluskulude kogusumma on seega 7042.40.

Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB

pank (endine Eesti Ühispank) või nr 221023778606 Swedbank (endine Hansapank), viitenumber 2800049874.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtunik