2-16-3089/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-16-3089

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Jaanus

Viira

hagi

Kamee

Puhastus

OÜ

vastu

töövaidlusasjas nr 4-1/2643

Tsiviilasja number

2-16-3089

Tsiviilasja hind

2571,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Jaanus Viira (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht

XXXXX,XXXXX,XXXX

XXXX,

XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Maia Ploom (XXXXXXX)

kostja Kamee Puhastus OÜ (registrikood 12474039, asukoht

Anne 73-4, Tartu), lepinguline esindaja Agu Eichenbaum (e-

post info@eichenbaum.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Lugeda Jaanus Viira ja Kamee Puhastus OÜ vahelise töösuhte algusajaks 10.11.1997.a.

3. Välja mõista Kamee Puhastus OÜ-lt Jaanus Viira kasuks hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel

1799,91 eurot.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 1/3 ulatuses hageja ning 2/3 ulatuses kostja kanda.

6. Määrata Jaanus Viira menetluskulude rahaliseks suuruseks 750 eurot.

7. Lugeda Kamee Puhastus OÜ-lt Jaanus Viira kasuks väljamõistmisele kuuluvaks

menetluskuluks 500 eurot.

8. Määrata Kamee Puhastus OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 732,50 eurot.

9. Lugeda Jaanus Viiralt Kamee Puhastus OÜ kasuks väljamõistmisele kuuluvaks

menetluskuluks 244,17 eurot.

10. Teha menetluskulude osas tasaarvestus ja välja mõista Kamee Puhastus OÜ-lt Jaanus

Viira kasuks menetluskulu summas 255,83 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Töövaidluskomisjoni menetluses oli Jaanus Viira (hageja) avaldus Kamee Puhastus OÜ

(kostja) vastu (töövaidlusasi nr XXXXXX).

Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus hageja tuvastada töölepingu ülesütlemise

tühisus, lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel 2.12.2015. a, välja

mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses

summas 1800 eurot ning hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 90 päeva keskmise töötasu ulatuses

summas 1800 eurot.

28.01.2016. a otsusega mõistis töövaidluskomisjon Jaanus Viira kasuks etteteatamise tähtaja

mittejärgimise eest töölepinguseaduse (TLS) § 100 lg 5 alusel hüvitise 1677,72 eurot. Muus

osas jättis töövaidluskomisjon avalduse rahuldamata.

26.02.2016. a esitas kostja Tartu Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni otsuse

läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina, osas milles töövaidluskomisjon hageja nõude

rahuldas. Kostja palub hageja kasuks välja mõista töölepingu erakorralise ülesütlemise

etteteatamise tähtaja järgimata jätmise eest hüvitise 3 päeva eest summas 85,71 eurot.

Hagimenetluses palub hageja tuvastada poolte vahelise töölepingu olemasolu alates

10.11.1997. a, välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 90 päeva keskmise töötasu

ulatuses summas 2 571,30 eurot brutotasuna ning jätta menetluskulud kostja kanda (tl

33-35, 94-97).

Hageja leiab, et poolte vaheline töösuhe algas 1997. a. Nimelt võttis kostja üle hageja ja

Tarbus Kinnisvara OÜ vahel 10.11.1997. a sõlmitud töölepingu nr XXXX.

10.11.1997. a sõlmisid hageja ja AS Tarbus töölepingu nr XXXX. Alates 18.11.2005. a on AS

Tarbus ärinimi AS GoBus. Seoses OÜ Tarbus Kinnisvara ja AS GoBus vahel kinnistute

haldamiseks sõlmitud lepinguga hakkas alates 1.06.2006. a kinnistuid haldama OÜ Tarbus

Kinnisvara ja alates 1.06.2006. a sai hageja uueks tööandjaks Tarbus kinnisvara OÜ, kes

võttis hagejaga 10.11.1997. a sõlmitud töölepingu nr XXXX üle.

2.06.2014. a lõpetas OÜ Tarbus Kinnisvara töö ümberkorralduse tõttu osade kinnistute, sh

kinnistu, mille haldamisel töötas hageja, haldamise. Nende kinnistute haldamiseks sõlmisid

lepingu Tarbus Kinnisvara ja kostja. Lepingu sõlmimise üheks eelduseks oli kokkulepe, et

kostja võtab üle hagejaga 10.11.1997. a sõlmitud töölepingu nr XXXX. Selle kokkuleppe

alusel sõlmisid pooled töölepingu nr XXXX lisa nr 2, millega vahetus hageja tööandja

selliselt, et kostja võttis üle hageja ja Tarbus Kinnisvara vahel 10.11.1997. a sõlmitud

töölepingu nr XXXX. Töölepingu tingimused, v.a töötasu ei muutunud. Töölepingu

üleandmisel tasus OÜ Tarbus Kinnisvara lähtuvalt OÜ Tarbus Kinnisvara ja kostja vahelisest

kokkuleppest hagejale saadaolevad tasud, mis aga ei tähendanud töölepingu lõppemist hageja

jaoks. Saadaolevate tasuda tasumise põhjuseks oli soov vältida rahalisi arusaamatusi OÜ

Tarbus Kinnisvara ja kostja vahel. Hageja sai OÜ-lt Tarbus Kinnisvara need tasud, mis tal oli

saada ajani, mil ta täitis OÜ Tarbus Kinnisvara töökorraldusi.

Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja

eest TLS § 100 lg 5 alusel.

Kostja ütles 2.12.2015. a hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel samast

päevast, s.o 2.12.2015. a. Arvestades et töösuhe algas 1997. a, pidi kostja vastavalt TLS § 97

lg 2 p-le 4 lepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 90 päeva. Hageja

töötasu oli 2015. a 600 eurot kuus. Kostja on esitanud õiendi (tl 20), mille kohaselt hageja ühe

tööpäeva tasu oli 28,57 eurot. Seega on hüvitise suuruseks 2571,30 eurot (28,57 x 90). Hageja

ei nõustu kostjaga, et hüvitist ei tule maksta aja eest mil hageja viibis töövõimetuslehel ning

sai hüvitist haigekassalt.

Kostja leiab, et põhjendatud on hageja kasuks välja mõista hüvitis töölepingu

erakorralise ülesütlemise tähtaja järgimata jätmise eest kolme päeva eest summas 85,71

eurot.

Kostja leiab, et hageja töötas Kamee Puhastus OÜ-s 2.06.2014. a töölepingu alusel.

Arvestades et hageja tööstaaž kostja juures algas 2.06.2014. a ning hageja vabastati töölt

1.12.2015. a tuli TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette

teatada vähemalt 30 kalendripäeva. Seega oleks viimaseks tööpäevaks olnud 31.12.2015. a.

Kuna hageja viibis töövõimetuslehel ja pidi tööle asuma 29.12.2015. a, on tööandja poolt

makstava hüvitise suuruseks kolme kalendripäeva töötasu 29. – 31. detsembri eest, mis on

85,71 eurot. Hüvitist ei tule arvestada keskmise töötasu alusel vaid vastavalt TLS § 100 lg-le

5 tuleb hüvitise suuruseks lugeda töötasu, mida hageja oleks saanud etteteatamistähtaja

järgimisel. Aja eest, mil hageja viibis haiguslehel saab ta hüvitist haigekassalt.

Kostja leiab, et toimunud ei ole ettevõtte üleminekut, mistõttu ei ole tööleping üle läinud.

Kostja leiab, et käesoleval juhul ei saa rääkida ettevõtte üleminekust, kuna:

-

kostja ettevõte on puhastusfirma ja ei ole omandanud Tarbus kinnisvara OÜ-d,

milline eksisteerib siiani, mis on äriregistrist kontrollitav;

-

Tarbus Kinnisvara OÜ ja kostja vahel oli õiguslik suhe, mille kohaselt üks äriühing

osutas teisele puhastusteenust ning see ei tähenda ei ettevõtte üleminekut ega ühinemist;

-

äriregistrist ei nähtu AS-i Tarbus ega OÜ Tarbus Kinnisvara ühinemist ega ettevõtte

üleminekut ei kostjaga ega viidatud ühingutel omavahel.

Kostja hinnangul ei saa hageja tööle lubamist 2.06.2014. a Kamee Puhastus OÜ-s käsitleda

lepingu ülevõtmisena VÕS § 179 mõttes. Kuigi võlaõigusseaduse üldosas sätestatut

kohaldatakse muu hulgas töölepingutele (VÕS § 1 lg 1), siis tööõiguse kui eriseaduse normid

lepingu ülevõtmist ei sätesta. Võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid

tuleb töösuhtes kasutada niivõrd, kuivõrd TLS ei sätesta teisiti. TLS § 111 ja 112 reguleerivad

ammendavalt töölepingu üleminekuga seonduvat TLS 5. peatüki 3. jaos ja seda regulatsiooni

ei saa laiendada VÕS § 179 sätetega, kuna sellega väheneks töötaja kui töösuhte eelduslikult

nõrgema poole õigused ja sotsiaalne garantii. Käesoleval juhul ei ole toimunud ettevõtte

üleminekut (TLS § 112) ega ka muud töölepinguseaduses viidatud alust, millisel juhtumil

saaks rääkida töösuhte üleminekust.

Kui lähtuda hageja positsioonist, siis peaks sellise kokkuleppe sõlmimisel osapoolena

osalema ka lepingu üleandja Tarbus Kinnisvara OÜ. Antud juhul viimase osalus sellise

kokkuleppe sõlmimisel puudub või vähemalt ei ole asja materjalidest nähtuvalt tõendatud.

TLS § 12 kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Nii ei saanud kostja, kes

ei olnud töösuhte pool, muuta hageja ja Tarbus Kinnisvara OÜ vahelist töölepingut, sõlmides

2.06.2014. a lepingu lisa. Tegemist sai olla üksnes uue lepingulise suhte algusega, mitte

tsessiooniga. Lisaks on ebaselge Katrin Karu roll ja pädevus vaidlusaluse lepingudokumendi

sõlmimisel, kes nimetatud ajal ei olnud ettevõtte juhatuse liige.

KOHTU SEISUKOHT

Kostja on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse osas, milles töövaidluskomisjon mõistis

kostjalt hageja kasuks välja TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise 1677,72 eurot. Individuaalse

töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 25 lg 1 teise lause kohaselt töövaidluskomisjoni

otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Hageja

ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud. Seega osas, milles töövaidluskomisjon jättis

hageja nõuded rahuldamata, on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud.

Hagimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas hageja ning Tarbus Kinnisvara OÜ vahel

sõlmitud tööleping on kostjale üle läinud, kui palju pidi kostja töölepingu erakorralisest

ülesütlemisest hagejale ette teatama ning kas hagejal on õigus saada TLS § 100 lg 5 alusel

hüvitist aja eest, mil hageja oli töövõimetuslehel.

Töölepingu üleminek

Töölepingu ülevõtmine vastavalt VÕS §-le 179

Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et kostja on hageja ning Tarbus Kinnisvara OÜ vahel

sõlmitud lepingu üle võtnud vastavalt VÕS §-le 179. Kostja leiab, et töölepingut ei saa VÕS §

179 lg-s 1 sätestatud korras üle anda ning tööleping ei saa olla üle antud, kuna kokkuleppe

sõlmimisel ei osalenud lepingu üleandja.

VÕS § 179 lg 1 kohaselt Lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust

tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 179 lg 2 kohaselt Lepingu ülevõtmisega loetakse, et

kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. VÕS § 179

lg 3 kohaselt Lepingu ülevõtmisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 167, 168,

171, 176 ja 177 sätestatut.

Kohus leiab, et kuigi töölepingu seadus töölepingu üleandmist ei reguleeri, ei ole töölepingu

üleandmine vastavalt VÕS § 179 lõikele 1 siiski välistatud. Kostja väide, nagu sellega

väheneksid töötaja, kui töösuhte eelduslikult nõrgema poole õigused ja sotsiaalsed garantiid ei

ole põhjendatud. Vastupidi – töölepingu üleandmine võimaldab töösuhte jätkamist uue

tööandja juures. Töölepingu üleandmine on VÕS § 179 lg 1 järgi võimalik vaid töötaja enda

nõusolekul.

Hageja ja AS Tarbus sõlmisid 10.11.1997. a töölepingu nr XXXX (tl 11-12), OÜ Tarbus

Kinnisvara ja kostja sõlmisid 13.03.2006. a töölepingu nr XXXX (tl 13-15), mille p 1.1

kohaselt loeti, et töötaja asus tööandja juurde tööle 10.11.1997. a. 2.06.2014. a sõlmisid

pooled Tarbus Kinnisvara OÜ sõlmitud töölepingu nr XXXX lisa nr 2, mille kohaselt Kamee

Puhastus OÜ võttis üle Jaanus Viira ja Tarbus Kinnisvara OÜ vahel sõlmitud töölepingu nr

XXXX kuupäevaga 10.11.1997. Kokkuleppe kohaselt töölepingu tingimused jäid muutmata,

v.a töötasu.

Eelnevast nähtuvalt on hageja tööandja vahetunud kahel korral. Kohus leiab, et VÕS § 179 lg

1 kohaldamise eeldused on täidetud juhul, kui senine tööandja annab teise lepingupoole

nõusolekul oma õigused ja kohustused tööandjana üle kolmandale isikule viimasega sõlmitud

lepingu alusel. Praegusel juhul on mõlemal korral leping üle võetud töötaja ja uue tööandja

vahelise kokkuleppe alusel. Lepinguid senise ning uue tööandja vahel ei ole kohtule esitatud.

TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse töölepingu kirjalikult, samas loetakse tööleping sõlmituks ka

juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes

tasu eest. VÕS § 11 lg 3 kohaselt kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis

sõlmida muu hulgas ka kokkulepped nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Arvestades et lepingu ülevõtmisega toimub mh kõigi

lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminek, tuleks analoogia korras kohaldada VÕS

§ 11 lõikest 3 tulenevat reeglit ka lepingu ülevõtmisele. Riigikohus on leidnud, et töölepingu

vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid

kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (vt Riigikohtu 19.03.2008. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-6-08, p 13). Seega võib ka töölepingu üleandmine toimuda suulise kokkuleppe

alusel.

Hageja on esitanud kohtule AS-i GoGroup/OÜ Tarbus Kinnisvara personalijuhi A.M.

kinnistuse, millest nähtuvalt Jaanus Viiraga sõlmitud tööleping 2006. a ei lõppenud, muutus

vaid tööandja nimetus (tl 46) ning Tarbus Kinnisvara OÜ seadusliku esindaja kinnituse, mille

kohaselt 2.06.2014. a lõpetas OÜ Tarbus Kinnisvara töö ümberkorralduste tõttu osade

kinnistute, sh kinnistu, mille haldamisel töötas Jaanus Viira, haldamise. Nende kinnistute

haldamiseks sõlmisid lepingu Tarbus Kinnisvara ja Kamee Puhastus OÜ. Lepingu sõlmimise

üheks eelduseks oli kokkulepe, et Kamee Puhatus OÜ võtab üle Jaanus Viiraga 10.11.1997. a

sõlmitud töölepingu nr XXXX.

Kohus

leiab,

et

nimetatud

kinnitusi

saab

pidada

dokumentaalseteks

tõenditeks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 tähenduses (vt nt Riigikohtu 12.10.2011.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Kinnitused tõendavad, et Jaanus Viira töösuhe on

katkemata kestnud alates 10.11.1997. a ning töölepingu üleandmise kohta olid olemas

kokkulepped hageja senise tööandjaga.

Kostja lepingulise esindaja 11.05.2016. a eelistungil antud selgituste kohaselt (tl 51) on kostja

endine juhatuse liige talle avaldanud, et töötaja (hageja) tuli tema juurde ning tegi ettepaneku

sõlmida leping sellistel tingimustel ning kostjal senise tööandjaga kokkulepe puudus.

Menetlusosalise või tema lepingulise esindaja kohtuistungil antud selgitus ei ole TsMS § 229

lg 2 järgi tõendiks (vt nt Riigikohtu 17.03.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-14, p 13;

3.12.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-08, p 18). Viidatud sätte esimese lause järgi võib

hagimenetluses olla tõendiks tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus,

dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kosja ei ole oma väidete

kinnitamiseks ühtegi tõendit esitanud ega taotlenud hageja esitatud tõendite vaidlustamiseks

tunnistajate ülekuulamist.

11.05.2016. a eelistungil arutasid pooled selle üle, kas Tarbus on kostjale lõpparve välja

maksnud. Kostja esitas taotluse, milles palub kas AS-ilt Tarbus või hagejalt endalt konto

väljavõtted välja nõuda. Kohus tegi päringu AS-ile Tarbus Kinnisvara OÜ-le selle kohta, kas

on tehtud mai-juuni 2014. a ülekanne lõpparve kohta. Kohtule ei ole vastatud. Hageja on

esitanud kohtule Tarbus Kinnisvara OÜ vastuse hageja tehtud infopäringule (tl 57), milles

Tarbus Kinnisvara OÜ esindaja märgib, et hagejale olid OÜ-lt Tarbus Kinnisvara saadaolevad

tasud välja makstud, et vältida rahalisi arusaamatusi OÜ Tarbus Kinnisvara ja Kamee

Puhastus OÜ vahel. Hageja ei ole eitanud, et talle on lõpparve välja makstud. Hageja on

esitanud tõendi, milles eelmine tööandja kinnitab et saadaolevad tasud olid hagejale välja

makstud. Seega puudub vaidlus, et lõpparve oli välja makstud. Ainuüksi asjaolust, et eelmine

tööandja maksis töötajale välja lõpparve, ei saa järeldada, et senine töösuhe lõpetati ning et

töölepingu ülevõtmist ei ole toimunud.

Kostja ise on töösuhte algusajaks lugenud nii 10.11.1997. a kui ka 2.06.2014. a. Hageja on

esitanud kohtule kostja poolt hagejale väljastatud tõendi (tl 59), milles on töösuhte alguse

kuupäevaks märgitud 10.11.1997. a ning staaži pikkuseks 18 aastat. Vastukaaluks on kostja

esitanud haigekassale esitatud kindlustatavate isikute nimekirja (tl 80), milles on hageja tööle

asumise kuupäevaks märgitud 2.06.2014. a. Kohus leiab, et haigekassale esitatud tõend ei

tõenda asjaolu, et kostja ei ole töölepingut üle võtnud. Arvestades et kostja hakkas hagejale

töötasu maksma alates tööandja vahetumisest, oli asjakohane teatada haigekassale just see

kuupäev.

Kohus leiab, et kostja käitumine on olnud vastuoluline ning kostja tuginemist sellele, et ta ei

ole töölepingut üle võtnud, saab pidada ka hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. 2.06.2014.

a sõlmitud töölepingu nr XXXX lisas nr 2 avaldas kostja tahet tööleping üle võtta. kostja on

ise väljastanud hagejale tõendi, milles on töösuhte algusajaks märgitud 10.11.1997. a.

Vastuses töövaidluskomisjonile (tvk tl 25) on kostja märkinud, et Kamee Puhastus OÜ võttis

üle Jaanus Viira ja Tarbus Kinnisvara OÜ vahel sõlmitud töölepingu seisuga 2.06.2014. a.

Kostja väide, mille kohaselt 2.06.2014. a töölepingu nr 1662 lisa nr 2 sõnastati selliselt hageja

ettepanekul ei ole tõendatud.

Kostja on lõppseisukohtades viidanud, et ebaselge on Katrin Karu roll ja pädevus 2.06.2014. a

lepingu sõlmimisel, kes ei olnud lepingu sõlmimise ajal ettevõtte juhatuse liige. Kostja ei ole

sellele asjaolule varem tuginenud. TsMS § 330 lg 1 ja 329 lg 1 II lause järgi tuleb mh

vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist ning hiljem võib uusi vastuväiteid esitada

üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Eeltoodut

arvestades jätab kohus nimetatud vastuväite tähelepanuta.

Ettevõtte üleminek

Hageja ei tugine sellele, et toimunud on ettevõtte üleminek. Kostja on leidnud, et ettevõtte

üleminekut toimunud ei ole.

Hageja on välja toonud, et esimene tööandja vahetumine toimus seoses sellega, et OÜ Tarbus

Kinnisvara ja AS GoBus (endine ärinimi AS Tarbus) vahel sõlmiti leping kinnistute

haldamiseks. Teine tööandja vahetumine toimus seoses sellega, et OÜ Tarbus Kinnisvara

lõpetas töö ümberkorralduste tõttu osade kinnistute, sh kinnistu, mille haldamisel töötas

hageja, haldamise ning sõlmis nende kinnistute haldamiseks lepingu kostjaga.

TLS § 112 lg 1 sätestab, et töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale

vastavalt võlaõigusseadusele (VÕS), kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66¹ järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu

isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 alusel ettevõtte majandamisega seotud ja

selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud

lepingud.

Kohus leiab, et ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel tuleb lähtuda Euroopa Kohtu

praktikast. Põhimõte, mille kohaselt töölepingud lähevad ettevõtte või selle osa üleminekul

lähevad töölepingud üle selle omandajale, tuleneb Nõukogu 12.03.2001. a direktiivist nr

2001/23/EU ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate

liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 3 punktist 1. Nimetatud direktiivi ja selle

varasema versiooni (77/187/EMÜ) kohaldamisel on Euroopa Kohus andnud ettevõtte

üleminekule väga laia tõlgenduse. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb ettevõtte ülemineku

kindlakstegemisel analüüsida selle kõiki aspekte, sh äriühingu või ettevõtte tüüpi, kas

äriühingu kinnis- ja vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja

on enamiku töötajatest üle võtnud, kas kliendid on üle läinud, tegevuse sarnasust enne ja

pärast üleminekut ja tegevuse peatumise aega. Nimetatud tingimused on tervikliku hindamise

üksikelemendid, mida ei saa hinnata eraldiseisvana (vt nt Euroopa Kohtu 18.03.1986. a otsus

kohtuasjas nr C-24/85, p 13; Euroopa Kohtu 24.01.2002. a otsus kohtuasjas nr C-51/00, p 24).

Euroopa Kohus on 14.04.1994. a otsuses kohtuasjas C-392/92 leidnud, et ettevõtte või selle

osa üleminekuga direktiivi (77/187/EMÜ) tähenduses võib tegu olla muu hulgas juhul, kui

äriühing annab koristustööd lepingu alusel üle teisele äriühingule, vaatamata sellele, et varem

oli seda tööd teinud ainult üks töötaja. Antud kaasuses anti üle üks tööleping ning mingit vara

üle ei läinud.

Käesoleval juhul on mõlemal korral uus tööandja jätkanud tegevust, millega tegeles senine

tööandja ning hageja on mõlemal korral jätkanud tööd uue tööandja juures. Kohtu hinnangul

saab mõlemal korral rääkida ettevõtte üleminekust direktiivi nr 2001/23/EU (ja 77/187/EMÜ)

tähenduses.

Tuvastusnõue

Hageja on esitanud nõude, milles palub tuvastada poolte vahelise töölepingu olemasolu alates

10.11.1997. a. Kuna ettevõtte ülemineku korral lähevad töölepingud ettevõtte omandajale

muutumatul kujul üle, tuleb lugeda töösuhte alguseks 10.11.1997. a. Sama kehtib ka

töölepingu ülevõtmisel vastavalt VÕS §-le 179.

Etteteatamistähtaeg

Hageja leiab, et TLS § 97 lg 2 p 4 alusel pidi kostja erakorralisest ülesütlemisest ette teatama

vähemalt 90 kalendripäeva, kuna poolte töösuhe oli kestnud kümme ja enam tööaastat. Kostja

leiab, et TLS § 97 lg 2 p 2 alusel pidi ta erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt

30 kalendripäeva, kuna poolte töösuhe oli kestnud üks kuni viis tööaastat. Hageja loeb

töösuhte alguseks 10.11.1997. a, kostja aga 2.06.2014. a. Hageja tugineb sellele, et kostja

võttis üle hageja ja OÜ Tarbus Kinnisvara vahel sõlmitud töölepingu. Kuna kohus on

eelnevalt leidnud, et tööleping on kostjale üle läinud, tuli tal lepingu ülesütlemisest ette

teatada vähemalt 90 kalendripäeva.

Hüvitise suurus

TLS § 100 lg 5 kohaselt Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on

seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada

hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

Kohus nõustub kostjaga, et etteteatamistähtaja järgimisel ei oleks töötaja saanud töötasu selle

aja eest, mil ta oli töövõimetuslehel ning talle maksis hüvitist haigekassa. Seega

töövõimetuslehel oldud aja eest ei saa TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist välja mõista. Kostja on

esitanud kohtule tõendina töövõimetuslehe nr XXXXXXX (tl 18), millest nähtub, et hageja

oli töövõimetuslehel 21.11.2015. a kuni 28.12.2015. a ning pidi tööle asuma 29.12.2015. a.

Kostja ütles töölepingu üles alates 2.12.2015. a. Seega hüvitise osas 27 päeva eest (periood

2.12.2015. a kuni 28.12.2015. a), tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Hagejal on õigus saada

hüvitist 63 päeva eest (90 päeva – 27 päeva). Pooled ei vaidle selle üle, et hüvitise suurus ühes

päevas on 28,57 eurot. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

hüvitise summas 1799,91 eurot.

Menetluskulud

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 1/3

ulatuses hageja ning 2/3 ulatuses kostja kanda.

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 97), mille kohaselt tema

menetluskulu koosneb õigusabikulust summas 750 eurot. Kokku on osutatud õigusabi 6 tundi

ja 15 minutit tunnitasuga 120 eurot. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu. Esindamine hõlmas

järgmisi toiminguid:

-

asja materjalidega tutvumine, analüüs, hagi koostamine 2 tundi 15 minutit;

-

ettevalmistus istungiks 30 minutit;

-

osavõtt kohtuistungist 1 tund;

-

päringu koostamine Tarbus kinnisvara OÜ-le ja taotluse koostamine 30 minutit;

-

lõplike seisukohtade koostamine 2 tundi.

Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 84-85), mille kohaselt tema

menetluskuluks on riigilõiv 225 eurot ning lepingulise esindaja tasu 507,50 eurot (ilma

käibemaksuta), kokku 732,50 eurot. Kostjat esindas menetluses OÜ Eichenbaum & Partnerid,

lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 7 tundi ja 15 minutit, tunnitasuga 70 eurot. Esindamine

hõlmas järgmisi toiminguid:

-

kliendi positsiooni ärakuulamine, tvk materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs (2

tundi ja 25 minutit) ja hagimaterjalide ettevalmistamine ja taotluse kohtule edastamine

(1 tund ja 20 minutit) kokku 3 tundi ja 45 minutit;

-

istungiks ettevalmistamine, suhtlemine kliendi ja raamatupidajaga seoses täiendavate

tõendite kogumise ja esitmaisega ja kohtule materjalide edastamine 1 tund ja 30

minutit;

-

hageja poolt kohtule esitatud taotluse ja lisatud materjalidega tutvumine (15 minutit),

klindiga läbirääkimised (15 minutit) ja seisukoha esitamine kohtule (1 tund ja 30

minutit) kokku 2 tundi.

Hagejal puuduvad vastuväited kostja menetluskulude suuruse osas. Kostja hinnangul võivad

hageja õigusabikulud olla märgitud ulatuses põhjendatud.

Kohus leiab, et poolte menetluskulud märgitud ulatuses on põhjendatud ning vajalikud.

Kostja on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja

keerukust ja mahtu saab poolte lepinguliste esindajate ajakulu vastavalt 6 tundi ja 15 minutit

ning 7 tundi ja 15 minutit pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Lepingulise esindaja tunnitasu

kuni 120 eurot käibemaksuga või ilma on kohtupraktikas peetud tavapäraseks. Eeltoodut

arvestades määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 750 eurot ning kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 732,50 eurot.

Arvestades menetluskulude jaotust, tuleks kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu

summas 500 eurot (750 eurot x 2/3) ning hagejalt kostja kasuks menetluskulu summas 244,17

eurot (732,50 eurot x 1/3). Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude

tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt

hageja kasuks välja 255,83 eurot (500 eurot – 244,17 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik